Esimene nädal on läbi ja kuttidel on lõbus olnud🔥

PATRIK

📣Kõva nädal. Colorado on mega. Palju Mexicanosid, kes on väga lahked. Pool Hispaania müügitekstist on juba peas. ¿Por qué es importante la educación? Leidsime uue elamise täna ja meid hostib kõige ägedam Mexican pere. Paps juba lasi oma Ford F-150ga meid sõitma, poiste unistus.😎

MIHKEL A.

📣MINU ESIMENE NÄDAL AMEERIKAS 🇺🇸

Hei kõigile! Tere tulemast minu esimese nädala vlogi juurde Ameerikas!

Ausalt öeldes on see nädal läinud nii kiiresti, et raske on uskuda, et olen siin olnud alles mõned päevad. Kui ma siia jõudsin, oli kõik uus ja natuke ebareaalne, aga samas üliäge.

Üks esimesi asju, mida märkasin, oli see, kui palju Mehhiko päritolu peresid siin elab. Olen kohtunud paljude sõbralike Mehhiko peredega ja saanud natuke rohkem aimu nende kultuurist. Kõik on olnud väga lahked ja vastutulelikud.

Kõige suurem uudis on muidugi see, et sain endale host-pere! Nad on mind väga hästi vastu võtnud ning tunne on juba palju kodusem. Esimesed päevad olid täis tutvumist, uusi reegleid ja harjumusi, aga siiani läheb kõik väga hästi.

Ja nüüd üks minu lemmikuid osi – ma sain ratta! 🚲 See tähendab palju rohkem vabadust ringi liikuda ja ümbruskonda avastada. Olen juba päris palju ringi sõitnud ja näinud kohti, kuhu jalgsi ilmselt ei satuks.

Veel üks lahe asi on see, et tutvusin trailer pargis elavate inimestega. Seal on väga ägedaid ja sõbralikke tüüpe, kellega olen juba jõudnud aega veeta. Kuigi tulin siia alguses täiesti üksi, tundub, et uusi sõpru tekib päris kiiresti.

Kokkuvõttes on esimene nädal olnud täis uusi kogemusi, uusi inimesi ja palju avastamist. Vahepeal on olnud ka väljakutseid, aga just see teebki kogu selle kogemuse põnevaks.

Järgmistes vlogides näete kindlasti rohkem minu igapäevaelust, müügitööst, host-perega seiklustest ja kõigest muust, mida Ameerika mulle pakkuda suudab.

Näeme järgmises vlogis! 🇺🇸✌️

MIHKEL K.

📣Vinge nädal seljataga, leidsin omale esimese bookmobiili (ratta). Esimesed hispaaniakeelsed tervitused on tehtud, “holaa, como estas” on juba normaalsuseks saanud. Kuna külalislahkusega tagasi ei hoita, olen varunud juba vähemalt aastase snäkivaru🍟

KRISTJAN

📣Nädal algas vingelt. Otsisin mitu päeva autot, lõpuks kui leidsin auto ja läksin kohale, siis hakkas jantimine pihta. Esiteks tegelesin mitu tundi paber majandusega nagu USA-s tavaks ja teiseks lukustasime end autost välja. Müügimees ise oli tore, kutsus sõbra kohale ning luukisime end lahti. Ta ise oli hästi heasüdamlik ja aitas iga probleemiga. Inimesed on siin väga toredad ja armastan seda osariiki:)

INDREK

📣Nädal möödus huvitavalt- ühele perele piein seletama, et Euroopa ei ole linn Inglismaal.

TANEL

📣Tutvustasin ühele isale meie tooteid õhtu poole, teema kuidagi liikus autodeni ning siis ta tegi oma garaaži ukse lahti. Garaažist piilus selline elukas. Pidin kohe pilti tegema

Näeme järgmises vlogis! 🇺🇸✌️

Tere kõigile! Meie oleme Vapper Viisik! Täpselt nagu Kung Fu Panda multikast. Me oleme kokku hoidvad, sihikindlad ja täis headust. Sellel suvel anname endast parima!

Siin on eredamad hetked meie paarist tööpäevast:

Ott: Seitsmes suvi, viies USAs.
Alustasin oma seitsmendat suve ukselt uksele müügiga. Alguses on alati natuke ärevust sees. Esimestes approachides läheb tekst vahel sassi ja paratamatult tekib ka võrdlemist eelmiste aastatega. Samas pean tunnistama, et Ohio on olnud väga tore üllatus.
Inimesed on siin mega sõbralikud ja ilm on palju mõnusam kui Oklahomas või Arkansases, kus olen varasematel suvedel töötanud. Kõige lahedam on need inimesed keda kohtame.
Selle nädala kõige meeldejäävam inimene oli Wendy, 70ndates vanaema, kes kasvatab kahte oma lapselast. Järgmisel kuul läheb ta koos oma tütrega Hispaaniasse, et läbida Camino de Santiago, tuntud palverännaku teekond Hispaanias. Selleks on ta kõvasti treeninud ja eelmisel nädalal jooksis ta isegi poolmaratoni, muidugi ajaks tuli tall 5h, aga saavutus ikkagi.
Sellised kohtumised tuletavadki meelde, miks see töö on nii eriline. Iga ukse taga võib olla inimene, kelle lugu jääb pikaks ajaks meelde.

Anni: Need esimesed kolm tööpäeva jäävad ilmselt alatiseks meelde. Kohtusin väga eriliste inimestega! Kõik on väga abivalmid, kes annab juua, snäkke tee peale või kelle juures saab tualetis käia. Tegin reedel 30k sammu, aga õnneks sain imetoredalt perelt endale ratta laupäevaks. Kui ma ratta ära viisin siis nad juba ootasid mind ukse peal. Tänasin neid meie Eesti kalevi šokolaadiga. Päris lahedad inimesed on siin!

Artur: Armas vanaema lasi mul ennast veits pesta ja pakkus poekäru raamatute kandmiseks. Tore Sergei kinkis mulle särgi ja pakkus mulle klaveriõpetamise võimalust tütrele.

Anette: Olen näinud turfis nüüd selle kahe päeva jooksul kilpkonna, kitse, oravaid ja jänkusid, nagu töötaks loomaaias. Ma olen tänulik, et olen noor ja saan teist kultuuri sügavamalt tundma õppida, et õppida kuidas teine rahvas mõtleb. Samuti tunnen uhkust, et olen julge ja elujõudu täis, et sellist programmi juba teist aastat ette võtsin. Raskematel hetkedel mõtlen oma tulevikule, mis on põhjus miks ma seda kõike teen. Kuid tegelikult on juba praegu väga lahe oma grupiga ringi reisida ja maailma avastada. Elu kipub mööda minema nii kiirelt, et tihti unustame hetke nautida, nii et kes iganes seda praegu loeb – hinga sisse ja välja ning naerata, et sa oled täpselt seal kus sa olema pead.

Carmen: Linn on täis endisi sõjaväelasi ja politseinike – vähemalt iga teine mees on sellise taustaga. Aga linnas on vähemalt kord majas ja vägagi rahulik. Leidsin ka ühe papsi, kes on Eestis (Paldiskis) teeninud. Nüüd on see paps Arturi tulevases turfis (linnas) tööl õpetajana. Seal klassis on ilmselt kord majas :). Kui Carmen käis endale tööluba tegemas, siis lasti ta politseinike eraruumidesse (vanemate taust tuleb vahel kasuks).

Näeme varsti!

Nonii Rahvas! Pange Päikeseprillid Ette, Sest Kohe Astuvad Teie Ette Kõige Kuldsemad 

Minnesota Tibud… 

🐥💛 GOLDCH1CKS!!! 💛🐥 

Sales school ja Week 0 on meil nüüdseks juba selja taha jäänud ja kätte on jõudnud aeg visata pilk sellele, millised seiklused, väljakutsed ja võidud meie kuldseid tibusid esimese nädalaga saatnud on! ✨

Mõned vahvad pildid legendaarsest Sales Schoolist:

Dannyga fännipilt!!!

Keitlin: Minu null nädal oli nii tore. Esimene koputus teisel suvel ja ikka oli sama närv sees, mis esimesel. Aga mega toredad inimesed on meil siin Minnesotas ikka, nad isegi nõus õhtuti meid koju sõidutama, pannes meie rattad autole ja kui vaja mahutades ka meid sinna rattastega taha😂 Ameerika pered on sõbralikult meid vastu võtnud ja koduseks tunde teinud. 

Maria: Ma kohtusin toreda muslemi perega, kes sõid hommikust. Nad olid väga toredad ja kuulasid ära, mis ma teen. Neil oli palju süüa nii et nad pakkusid mulle ka midagi. See oli väga tore neist ja nad soovisid mulle palju edu ja ütlesid, et teen tähtsat ja vajaliku asja. Lisaks kohtasin ühte toredad vanavanaemaga, kelle nimi on Charlotte ja ta rääkis mulle oma perest ja sellest, et tal on 20 õde ja venda. See kõlab väga uskumatult, aga ta näitas mulle pilti ka ja see oli täpselt nagu klassipilt! Naljakas nädal oli.

Mia: Mina, Jim ja Vicki. Kõige toredamad inimesed. Jim andis mulle 10$, sest nad arvasid, et ma olen poor college student from Europe. Jim ja Vicki ütlesid, et olen nende Estonian granddaughter ja nemad minu usa grandparents. Made my night💕

Henri Härma: Kopsisin uksele ja vanaisa tuli vastu, rääkisin veidi ja vanaisa paneb: “LOOK BEHIND YOUR BACK” ja LAKS!! Jänes tuli jänesest välja (sünnitas) ja sekund hiljem vares tappis ta ära ja jänese isa ajas teda taga. Kui vares hakkas lähenema uuesti, siis jänese isa läks talle kallale ja see kestis pikalt. Vares kutsus semusid juurde, et jänesepoeg ära viia, aga isa kaitses teda (poeg oli kahjuks surnud). 

Liisa: Mina kohtusin ühe ülivinge Kenya perega!!!❤️ Sain nende juures kohalikku head-paremat proovida ja juba siis olid nad super ägedad. Aga kaks päeva hiljem juhtus midagi veel nunnumat – nägin neid täiesti juhuslikult keset oma tööpäeva tänaval jalutamas. Järsku kuulen kaugelt hääli karjumas: “LIISAAAAA!!!” 😭🥹 Need samad lapsed olid mind ära tundnud! 💛

Kätlin: Esimest korda nägin päriselus Amazoni kullerit!!!

Rico: Pacmani laud ühe pere majas 🤙

Sandra: Nii äge on olla uuesti Minnesotas! Inimesed on nii toredad ja vastuvõtlikud. Meie tiimil on väga kõva start tehtud ja siit läheb ainult edasi! Väga uhke meie kõigi üle🫶

Henry-Mark: minu huvitav seik – ostsin papsilt ratta, 20€ sularahas, esimesel ohtul, hea diil, id say 😊 

Patrick: Edukas nädal! Elan vaikselt sisse ja harjun USA eluga ära! Imeline on tagasi olla. Inimesed on sama sõbralikud nagu aasta aega tagasi! Esimesed 4 päeva on juba tootnud erinevaid olukordi ja absurdseid hetki, nt nägin laupäeval, kuidas üks mees lamades sõitis elektroonilise tooliga keset sõiduteed. Exciting! Järgmine nädal tuleb veel parem!

🫶GoldCh1cksid ütlevad praeguseks tsaupaka ja näeme teiega juba järgmisel nädalal🫶

Hea fänn ja toetaja, palun pane ennast valmis, sest varsti hakatakse kuuma andma!

Anname ametlikult teada, et üks õppimist ja igakülgset higistamist täis müügikool on läbi, Iowasse rännatud ning esimene n-ö 0-nädal seljatatud! Kristofer, Otto, Tristan, Jaagup, Roland ja Siim on poistebänd, mis jaguneb kolmeks ideaalseks mänedžer-esimeseaastatudeng komboks.

Sellid saabusid Ameerikasse eelmisel nädalal kõik kohale. Otto-Tristani mänedžeriduo kontrollis kõik Iowa kobedamad majapidamised üle ning lasi need kuttidele selleks nädalaks juba valmis kõpitseda. Kristofer ja Siim suundusid kolmeosalisele lennureisile 28. mail ja neil oli omakorda tükk tegemist, et hilinenud Tallinn-Helsingi lennu tõttu kõigepealt oma lennufirma poolt maha jäetud pagasit igatseda ning siis viimaselt lennult Chicagost-Nashville’i iseenda lennult maha jätmist seedida. Poistel oli võimalik end nagu väikese “Üksinda kodus” Kevin McCallisterina tunda (tema jäi ju juba 30 aastat tagasi samamoodi Chicago lennujaamast startivast lennust maha). Seiklused on marud ning väikesed katsumused vaid selleks, et neid ületada, siis ongi tulevikus midagi naerusuiselt meenutada, praeguseks on meestel ka pagas kätte toimetatud. Rolandi ja Jaagupi “vabasse maailma” saabumine, kulges ladusamalt. Nüüdseks on kutid igatahes sõiduvees ja ootavad järgmisi seiklusi, mida teile suve jooksul ette kanda.

PS: Nende kuue kange kodumaa poja moto on ikka “SERVITI!”, kombineerides seega endasse nii mõtte kui musklijõu!

WOHOOO! Stardipauk käinud!

Esimesed päevad bookfieldil seljataga ja meil on palju ägedat juba jagada.

Romet & Daniel kohtasid kilbikonna.

Romet: Laupäeval hakkasime koju sõitma ja Daniel vaatas tee peal mingisugune asi. Jäime seisma ja see asi tõstab pea ülesse ja see on kilpkonn. Ja meil oli see süda läks nii nagu heledaks, et me ei julgenud seda kilpkonna sinna maha jätta. Nii et me läksime seda kilpkonna tee pealt ära lükkama, aga ta on nii raske, et me ei suudnud seda. Daniel võttis kaks pudelit ja tõukas seda kilpkonna, aga see kilpkonn lihtsalt ei läinud eest ära. Ja me lõpuks lihtsalt sõitsime minema. Ta oli nagu väike dinosaurus kes sööstis kaela hammustades välja.

Effort töömeetodid.

Meie kallis Evelin aga istus maha pōhimōtteliselt ainult mehhiko peredega. 🇲🇽🇲🇽🇲🇽 Kohtasin ainult ühte ameerika pere haha 🇺🇸🇺🇸🇺🇸

Sandra hoopiski töötas täiesti vales linnajaos. 🤡

Läksin ühe maja juurde, kus hiljem selgus, et ema oli venelane ja isa ameeriklane. Alguses sattusin rääkima tüdrukuga, kes tegelikult ei olnud isegi prospect. Proovisin temaga natuke vene keeles rääkida, aga tundus, et ta ei viitsinud väga vestelda, ja pani üsna kiiresti ukse kinni.

Mõtlesin juba edasi liikuda, aga siis läksin uuesti ukse juurde. Seekord tuli uksele ema. Tal oli väga tugev vene aktsent, nii et otsustasin kogu approach’i vene keeles teha.

Naljakas oli see, et ma tegin oma elu esimesed kolm approach’i vene keeles. Nad küll lõpuks sisse ei kutsunud, aga olid üsna üllatunud, et ma üldse vene keeles rääkisin. Tegelikult ma ise ka päris täpselt ei teadnud, mida ma ütlen, aga kuidagi sain hakkama ja vestlus toimis. 🤩😆

Marleenil kusjuures …

… on turfis väga palju hispanic inimesi, kes ei räägi inglise keelt ja siis paljud korrad kui ma nende peredega maha istun siis lapsed tõlgivad vanematele kõike mida ma neile räägin. Kuidagi peab välja figurdama et kuidas selliste peredega maha istuda. Võid panna ka et inimesed on kõik väga sõbralikud – töötan pigem väiksemat linna hetkel ja endal on küll selline tunne et olen nagu üks neist seal juba. 😆🇪🇸

Hannaleena sai väga ägeda sõbranna.

Üks lahe hetk oli ühe tüdrukuga, kellega rääkima sattusin. Jutu käigus tuli välja, et olen siis Euroopast ja see tekitas temas kohe huvi.

Ta oli hästi abivalmis ja pakkus ise välja, et võib mulle naabruses mõned majad ette öelda, kuhu tasub minna. Ta teadis täpselt, kus elavad inimesed, kes räägivad inglise keelt, ja milliste uste taha võiks proovida minna. Jalutasime koos tänaval ringi ja see oli megaäge.

Pärast küsis ta mu Instagrami, sest tahtis näha, mida ma Euroopas teen ja milline mu elu seal välja näeb. Lõpuks lisas ta mind Instagramis ka siis sõbraks. See oli päris naljakas ja tore hetk, sest ühest tavalisest vestlusest tekkis kohe selline tore side.

Kaspar sai aga proovida midagi väga ägedat …

Sain Cybertruckiga sõita ja see oli päris fire kogemus.🔥🔥🔥

Sain ohjad endale ja paps vaatas kõrval istmelt tuimalt mulle otsa kui sõitsime kurvi umbes 60 miili tunnis. Siis tuli stopmärk. Paps vaatas mulle lihtsalt silma ja ütles: “Noh, mis nüüd teha?”

Ja siis auto pidurdas ise. Väga rahulikult ja ilusasti võttis hoo maha. See oli päris muljetavaldav hetk.

Marten avastas tänavalt huvitavat.

Olin kuskilt tagasi tulemas, kui mulle tuli vastu üks hooldaja. Hakkasin temaga rääkima ja samal ajal oli seal taga üks mees, kes liikus hästi veidralt. Ta nagu “ujus” oma liigutustega — kõndis ringi, aga kogu keha liikus kuidagi rahutult ja ebaloomulikult.🐟

Enriquel on midagi pöörast jutustada.

Läksin koputasin, noor poiss tuli uksele jalavõru jala ümber. Ei hakanud uksel rohkem uurima, polnud minu asi. Parast nagin sama kutti tanava peal ja kusisin kas ta house arrestil, utles et on. Kui kusisin miks siis utles et varastas auto ja kui kuisin kui vana on siis utles 14. Utlesin damn be safe out there ja laksin edasi.👮🏻‍♂️

Simple Session läbis Sales Schooli ja 0 nädala field’il🦄. Esimesed emotsioonid on käes ja kōigil ikka naeratused suul:)

Sales Schoolis sai korralikult pingutatud, et bookfieldil saaks olla kõigeks valmis. 6 vaprat first year’i lahkusid võitjatena!💪

Esimesed kohtumised Ameerikaga, bookfieldiga ja ameeriklastega tehtud ning juba on väga ägedaid jutte kuulda.🤩

Gert: Ameerikast olen juba saanud väga hästi aru, et küsija suu pihta ei lööda! Olen saanud ustele koputades vett kui tahan, gatorade, pepsit, jalgratast, banaane ja päiksekreemi spreid. Järgmisena küsin endale autot 😉

Annaliisa: Uksele koputamine on kõige ägedam töö! Rääkisin ühe vahva naisega, kes jagas oma kogemusi Euroopast ja vahvaid seikluseid elust. Lahkudes kuulsin, kuidas ta omaette ütles “ Ma olen nii tänulik, et ta minu ukse taha tuli” ja see tegi terve mu päeva paremaks. Samal õhtul pärast tööpäeva tegin joogipausi ja valmistusin pikaks ratta sõiduks koju, kui armas vanem paar mööda kõndisid ja pakkusid, et viivad meid Katiga autoga koju. Ja nii me saimegi poole kiiremini koju ja uue koha, kus vetsus käia😏

Herman: Pikk tööpäev seljataga, vaatan sõnumitesse. Roland: “Tsau, ma ei saa sind täna peale võtta, vaata ise kuidas koju saad, good luck!” Hakkasin siis järjest uksi läbi koputama kuni jõudsin ühe valgusfoorini. Olin juba umbes 40 minutit otsinud, nii et istusin sinna samasse bussi peatusesse, et Uberit tellida. Nägin, et valgusfoori taha tuli üks auto, tõusin püsti ja läksin küsisin. Autos oli neli tüdrukut ja sain vastuseks ei. Läksin istusin tagasi ja just kui hakkasin taksot tellima tulid tüdrukud tagasi, võtsid peale ja viskasid koju. Väga lahe oli mõtteid vahetada ja lihtsalt juttu rääkida. Ülilahe kogemus!

Kati: Üllatavalt palju inimesi teavad, mis on Eesti või vähemalt on kuulnud midagi. Oli üks äge vanem naine, kes rääkis, et tema kunagine boyfriend of 40 years oli Eestist, Paul, ja veel et selle naise mingi sugulase nimi oli Katrina. Haige kokkusattumus.

Roland: Kõnnin tänaval ringi ja otsin peresi. Järve ääres ilusad suured majad. Lähen uksele ja uurin tänava kohta, kus võiks pered elada. Proualt perede kohta infot ei saanud aga sain teada hoopis kus Minnesota Senator elab, ehk osariigi pea.

Liis: Leidsin ühe alumni turfist, kes oli nõus andma Annaliisale ratta.

Alex: Väga töökas nädal olnud, jöudsime ilusti kohale, köigi vahetuspered ka juba ootasid ja vötsid meid väga soojalt vastu ☺️ Ise nägin väga palju loomi pidevalt ringi käimas linnades ning väga vahva pere on mul endal ka kellega elan – neil enda kanad, kuked, kitsed ja kalkunid ning lapsed lasevad vibusid, niidavad ise muru ja üldse köik nii asjalikud. Äge nendega elada ja väga tänulik neile. Org ka super korralikult tööd teinud ja köigi üle väga uhke!

Siit saab ainult edasi minna⛰️

Tipus näeme!

JOUJoujouuuu

Esimesed koputused kõigil tehtud ja lendame kohe veel suurema energiaga esimesele täispikale nädalale vastu!

Pühapäev oli seekord rahulik – tähisasime Akseli sünnipäeva ja jagasime suve esimesi muljeid. Väga mõnus on, Texas on kuum ja meie veel kuumemad. 🥵

Kenil oli mega haige algus, tegutses ainult vanade inimestega, aga vähemalt piiblid müüvad 😝. Meeletult vihma ja kuuma iga päev, sääski rohkem kui kliente!

Kristjanil on endiselt kõik väga hästi. Ta elab ja töötab Lake Jacksoni linnas, kus naudib sooja ilma, head toitu ja toredaid inimesi. Esimene Walmarti ratas oli talle truu ja püsis tervena lausa kolm tööpäeva, aga õnneks õppis ta noorena kõndimise ära, nii et töö seisma ei jäänud. Sellegipoolest tuleb suvi võimas ja seiklusterohke. WHATASUMMER🎊

Rasmus hakkas eelmine suvi koguma erinevaid nokamütse inimestelt. See aasta alustas tugevalt ja leidis juba esimesel nädalal kliendilt oma linna maskotiga nokamütsi🤗

Lisanni esimesed päevad fieldil on alati mõnusad, “back home” tunne. Inimesed on chillid ja head, me teeme ikka ägedat asja. Tänulik, et saame siin olla!!🫶

Simona rullib ka ennast vaikselt käima. Higi ja verd sai valatud ülla eesmärgi nimel. Väga põnevil, mis on veel ees ootamas. Tänulik, et Texases on head inimesed ning palju vihma, mis jahutab (ja laseb tuppa 😉)!

Harril olid juba esimesed 3 bookfieldi päeva väga sündmusterohked – sai lahendada igasuguseid probleeme ja isegi õnnestus kohtuda emaga, kelle äi on Tallinnast. Kõik inimesed on väga viisakad, toredad ja sõbralikud – alati ütlevad Sir ja Madam. 🇪🇪 🇺🇸 ❤️

Maileen kiidab samuti meeletult lahedaid peresid ja vanavanemaid. Tore kuulda, et Euroopat ja meie riigi kultuuri väga hinnatakse. Uhke kultuurikogemus mõlemat pidi! 📚🏃🏼‍♀️

Akselil on olnud väga tore algus USAle. Sellel aastal ei veetnud ta oma sünnipäeva lennukis, küll aga 5h auto rentalis 😄. Õhtu lõpus üle mitme aasta võeti teda koduselt sünnipäevaga vastu – aitäh Narmin ja Ken! Esimesed koputused tehtud, sai isegi inimestele öelda, et täna on tema sünnipäev. Kindlasti meeldejäävaim hetk sellest nädalast. Lisaks kinkisid sõbrad orgikaaslased Akselile väga räigelt laheda särgi. Connection 101 sellega nüüd. Overrall esimesed feelingud autoga töötamisel on amazing. Can’t wait for next week. Best job in a whole world!📈📈

Mihkel räägib, et see nädal oli bänger. Nagu kõige uuega – harjumine võtab aega, aga korralik toit ja 8h und on nagu võlujook. Nädal ise oli väga äge, inimesed Corpus Christis on megalahked. Palavate ilmadega jagatakse pudelitega külma vett ja elektrolüüdi jooke. Kutsutakse ka tuppa lihtsalt maha jahtuma (toas on kõigil konditsioneerid). Mexidelt sai Mihkel endale uueks nimeks El Miguel 😆. Connectionid siiani väga head. Rahvas äge, turf äge, kõik on äge!! Paneme edasi ja vaatame, mis pulli saab! Cya next week🤠😎

(Kristjani ja Rasmuse õhtusöök)

Здравствуйте!

Вот и подошла к концу наша первая неделя в Америке, и нам хочется поделиться тем, как она прошла.

Наше путешествие началось с большой и очень насыщенной школы продаж. Это были дни, наполненные обучением, новыми знаниями, новыми знакомствами и постоянным выходом из зоны комфорта. Честно говоря, временами было непросто, но мы справились. С каждым днём становилось легче, хотя на смену одним трудностям приходили новые. Но именно в этом и заключается развитие: мы учимся на своих ошибках, исправляем их, становимся сильнее и увереннее в себе. Каждый день приносит новые уроки, и это действительно вдохновляет.

Самое большое наше преимущество — это команда. За это время мы стали ещё ближе друг к другу. Мы поддерживаем друг друга, вместе смеёмся, вместе учимся, вместе преодолеваем сложности и движемся к своим целям. Каждый из нас заряжен на работу и развитие, и благодаря этому в команде царит невероятная атмосфера. Очень приятно осознавать, что рядом находятся люди, на которых всегда можно положиться.

После окончания школы продаж нас ждало ещё одно приключение. Мы отправились на машине из города Нэшвилл, штат Теннесси, в Миннесоту. Дорога заняла около тринадцати часов, но время пролетело незаметно. Для многих из нас это была первая возможность увидеть настоящую Америку не только из окна самолёта, но и во время долгого путешествия по её знаменитым хайвэям. По пути мы наблюдали красивые пейзажи, проезжали через разные города и штаты, много общались, шутили и делились своими ожиданиями от предстоящего лета. Уже тогда начинало приходить осознание того, что наше большое приключение действительно началось.

После приезда в Миннесоту мы разделились на две группы и поселились в принимающих семьях. Настя, Артём и Алекс живут недалеко от Рочестера, а мы с Андреем, Артёмом и Тимофеем живём в West St. Paul. Нам очень повезло с семьями. Нас тепло приняли, создали отличные условия для жизни, и мы чувствуем себя здесь очень комфортно. Это помогает быстрее адаптироваться и полностью сосредоточиться на работе и развитии.

На этой неделе прошли наши первые три рабочих дня. Они были очень насыщенными и подарили нам огромное количество нового опыта. Конечно, первые двери всегда запоминаются особенно. Было волнение, было много новых эмоций, но именно ради такого опыта мы сюда и приехали. Каждый день мы учимся общаться с людьми, справляться с трудностями и выходить из ситуаций, которые раньше казались непростыми.

За эти несколько дней мы уже успели познакомиться со множеством интересных, добрых и позитивных людей. Практически каждый день происходят какие-то забавные истории, которые потом ещё долго обсуждаются всей командой. Особенно приятно видеть, насколько дружелюбны здесь люди. Очень часто во время работы можно попросить воды, и тебе не только принесут воду, но и могут предложить что-нибудь перекусить. Такое отношение действительно приятно удивляет и помогает чувствовать себя желанными гостями.

Сегодня у нас состоялась первая командная встреча после трёх рабочих дней — наш первый team meeting. Мы собрались возле красивого озера в большом парке, обсудили прошедшую неделю, поделились своими впечатлениями, вспомнили полученные уроки и поставили новые цели на ближайшее время. Каждый рассказал о своих успехах, трудностях и выводах. Такие встречи помогают ещё раз понять, насколько сильная у нас команда и как много мы можем достичь вместе.

Во время встречи мы также поблагодарили друг друга за поддержку и за ту атмосферу, которую создаёт каждый член команды. Очень важно знать, что рядом есть люди, которые всегда готовы помочь, поддержать и мотивировать двигаться дальше.

После встречи мы отлично провели время вместе. Мы искупались в озере, и вода оказалась настолько тёплой, что была даже теплее, чем море летом в Эстонии. Погода здесь просто замечательная: солнечно, тепло и очень комфортно. Такие моменты помогают восстановить силы и с ещё большим энтузиазмом двигаться дальше.

После этого мы все вместе поехали поужинать, много общались, смеялись и просто наслаждались временем, проведённым вместе. Именно такие моменты делают это лето по-настоящему особенным и запоминающимся.

Первая неделя пролетела очень быстро, но уже подарила нам огромное количество впечатлений, новых знакомств, полезных уроков и ярких воспоминаний. Мы продолжаем расти, развиваться и становиться лучше каждый день. Впереди нас ждёт ещё много интересного, много новых вызовов и возможностей. Мы с большим энтузиазмом смотрим в новую неделю и готовы двигаться дальше.

Отдельно хочется поблагодарить наших родителей за поддержку. Нам очень приятно получать ваши сообщения, добрые слова и знать, что вы переживаете за нас и верите в нас. Находясь далеко от дома, мы особенно ценим эту поддержку. Спасибо вам большое за доверие и за то, что помогли нам отправиться в это большое путешествие. Мы стараемся использовать эту возможность по максимуму, получать новый опыт, развиваться и делать всё возможное, чтобы это лето стало одним из самых важных и запоминающихся периодов нашей жизни.

Спасибо всем за поддержку и тёплые слова. Они действительно помогают нам двигаться вперёд!

С уважением,
Ваша команда студентов в США 🇺🇸

:

Kõigi võimaluste maal – Ameerikas, on meie vaprad kangelased lõpetanud oma esimese nädala müügitööd San Antonio kuuma päikse all. Oma ameerikamaa esimestest kopustustest, ei-dest ning ja-dest jagasid nad järgnevid lugusi:

Ats:

Mul mingi hetk kukkus lunchbox turfis maha. Ma ei mäleta väga kus. Ma töötasin 8 tundi ilma söögita. Ma kohtasin ühte toredat pere, kellel polnud lapsi, aga olid väga huvitatud sellest, et kus ma tulen ja mida ma teen. Tegin sit downi. Lõpuks nad pakkusid mulle isetehtud burgereid ja ühe capri-suni. See oli esimene kord kui ma capri-suni proovisin. Burger oli ka mega hea. Usas on palju toredaid inimesi

Tähistasime ka Atsi sünnipäeva:))

Kreete:

Esimene nädal on väga põnev olnud, saime nii vihma, äikest kui ka päikest, nägime palju erinevaid loomi, issand kui palju sääski, aga inimesed on meid väga soojalt vastu võtnud, igalt ukselt saab vett või snäkki või isegi roosa jalgratta, mis küll veidi putitamist vajas 😛TULEB ÄGE SUVI 👋🌸

Miko:

Ühe ägeda perega tutvustasin raamatut samal ajal kui nad basseinis lõõgastusid. Algus oli aeglane kuid see on okei sest ma alles õpin tundma kuidas see kõik käib. Oluline on lõpp, mitte algus.

Margaret:

Esimesed päevad on olnud täis õnnestumisi inimeste naerma ajamisega. Paljud on pakkunud aktsendi järgi, et olen Sakslane aga kõik on soojad ja abivalmid. On olnud ka õnnetusi näiteks muda mülkas supeldes🤭 Ühel mexi perel oli nt kits koduloomaks

Joosep L:

Teine täispikk tööpäev koputasin ühe pere ukse peale, kes oli 2 last adopteeinud ja ülikooli saatnud. Väga tore pere, näitasin alguses ramse ühele pereliikmele, kingiks sugulastele. Andsin oma kaardi ja küsisin kas neil on ratast ka üle ja alguses ei olnud kindel aga andsin oma kaardi ja läksin edasi. Päeva jooksul ta kirjutas mulle et võin tulla ratta peale võtta. Läksin tagasi, sain ratta, pakuti krevette, BBQd, ühesõnaga extreme hospitality. Koer näksas mu peput ka 😉

Sandra:

Esimesed päevad said tehtud, jeiii!!! Texases on kena soe, aga vähemalt pole külm. Ma arvasin, et Saaremaal on palju sääski, aga Texas on text level. Nad on nii vaiksed, et ei pane tähele kui keegi hammustab. Ja naljakas on astuda soojast õuest kuuma autosse. Paari päevaga sai vihma, äikest, päikest ja sisalikke😚✌️Ja turfis liiguvad hirved just because

Carl:

Esimene nädal väga paigas, getting used with the heat. Näitasin uksel ühele emale raamatut et Demo kirja saada. Ta majandas ühe herilasepesaga mis oli ukse kohal ning polnud eriti huvitatud ja mitu x ütles et lööb kohe herilasepesa alla harjaga et saan nõelata. Jõudsin raamatu lahti teha ja siis just lõi herilasepesa alla, läksin kohe kiiremal sammul minema :D. Palju lifted trucke – V8 heaven. Paar pilti ka lifted truckist mis kodus põlvepeal valmis tehtud ja rattad täiesti lääpas, kuluks ära üks sillastend lol. Lisaks ma poes.

Kerlin:

Esimesel päeval kukkusin ninali ja tegin põlved katki. Kohtasin mega toreda mexican ema, kes hääldas mu nime peaaegu õigesti ja ühte meest, kes pakkus, et võib mulle ratta osta kui ma ise ei leia. Samuti võin probleemidega tema juurde minna nt kui ratas katki. Nägin pimedas metslooma, kellel saak hammaste vahel

Thomas: 

Oli äge päriselt kõike harjutatud proovile panna. Vahepeal vedas tehnika alt ja tuli tagasi paberi ja pliiatsile minna. Nähtud on väga palju erinevaid inimesi ja ennast proovile pandud. Leidsin pere kes teises osariigis juba samad raamatud ostnud oli. Tunnetan, et areng on juba suur, kuigi tegemist on vaid esimese nädalaga. Jääb üle vaid oodata, mis suve lõpus saab.

Merilyn:

Nägin see nädal kuidas üks auto mulle järgi sõitis ja tee ääres seisma jäi ja vaatas mis teen kui approachisin, pärast tuli approachis mind ise ja küsis, kas teen d2d-i ja tuli välja, et ta teeb ka d2d-i yeyey

Joosep S:

Üli äge on tagasi olla. Esimesed päevad tuletasid uuesti meelde, miks siia tagasi tulin. Texas on äge, inimesed on soojad, erinevaid kultuure on palju. Mega excited järgmiste nädalate üle, kõik orgi inimesed mega tublid ja toetavad – Go SWEAT 26’🇺🇸

Kristjan:

Oli univentfull nädal, nägi kitse ja highlight oli Atsi sünna.

Helena:

Ilus päikesepaisteline hommik, jõudsin tänava otsa ja nägin inimesi eesterrassil, hakkasin siis naeratades ja lehvitades kindlal sammul maja suunas astuma. Kõnnin ja teretan, küsin kuidas läheb? – vastust ei tulnud – küsisin uuesti ja siis sain aru, et tegemist ei olnud inimestega, vaid hoopis luukeredega. Sain korralikult naerda, rääkisin maja omanikule ka selle loo ja siis saime koos natuke selle üle naerda.

Sander:

Week 0 läbi!!! Grupp on väga tubli olnud, kõik pingutavad ja annavad endast parima. Enamikel on kodud ka olemas 😁

Mina, Carl ja Miko saime motelli hüvesid nautida. Õnneks mikrokas on olemas ja taldrikuks rebisime papitüki. Järgmine nädal proovime kodu leida endale!! Pühapäeva õhtu update: Elame toreda mehe Vello juures, kes on Houstonis pilootide koolitaja

Nele: Läksin ühe lapse sünnipäeva aia peole sisse ja samal ajal kui lapsed pinjatat peksid, tegin mina demosid