SWEAT-Y WEEK 0

Kõigi võimaluste maal – Ameerikas, on meie vaprad kangelased lõpetanud oma esimese nädala müügitööd San Antonio kuuma päikse all. Oma ameerikamaa esimestest kopustustest, ei-dest ning ja-dest jagasid nad järgnevid lugusi:

Ats:

Mul mingi hetk kukkus lunchbox turfis maha. Ma ei mäleta väga kus. Ma töötasin 8 tundi ilma söögita. Ma kohtasin ühte toredat pere, kellel polnud lapsi, aga olid väga huvitatud sellest, et kus ma tulen ja mida ma teen. Tegin sit downi. Lõpuks nad pakkusid mulle isetehtud burgereid ja ühe capri-suni. See oli esimene kord kui ma capri-suni proovisin. Burger oli ka mega hea. Usas on palju toredaid inimesi

Tähistasime ka Atsi sünnipäeva:))

Kreete:

Esimene nädal on väga põnev olnud, saime nii vihma, äikest kui ka päikest, nägime palju erinevaid loomi, issand kui palju sääski, aga inimesed on meid väga soojalt vastu võtnud, igalt ukselt saab vett või snäkki või isegi roosa jalgratta, mis küll veidi putitamist vajas 😛TULEB ÄGE SUVI 👋🌸

Miko:

Ühe ägeda perega tutvustasin raamatut samal ajal kui nad basseinis lõõgastusid. Algus oli aeglane kuid see on okei sest ma alles õpin tundma kuidas see kõik käib. Oluline on lõpp, mitte algus.

Margaret:

Esimesed päevad on olnud täis õnnestumisi inimeste naerma ajamisega. Paljud on pakkunud aktsendi järgi, et olen Sakslane aga kõik on soojad ja abivalmid. On olnud ka õnnetusi näiteks muda mülkas supeldes🤭 Ühel mexi perel oli nt kits koduloomaks

Joosep L:

Teine täispikk tööpäev koputasin ühe pere ukse peale, kes oli 2 last adopteeinud ja ülikooli saatnud. Väga tore pere, näitasin alguses ramse ühele pereliikmele, kingiks sugulastele. Andsin oma kaardi ja küsisin kas neil on ratast ka üle ja alguses ei olnud kindel aga andsin oma kaardi ja läksin edasi. Päeva jooksul ta kirjutas mulle et võin tulla ratta peale võtta. Läksin tagasi, sain ratta, pakuti krevette, BBQd, ühesõnaga extreme hospitality. Koer näksas mu peput ka 😉

Sandra:

Esimesed päevad said tehtud, jeiii!!! Texases on kena soe, aga vähemalt pole külm. Ma arvasin, et Saaremaal on palju sääski, aga Texas on text level. Nad on nii vaiksed, et ei pane tähele kui keegi hammustab. Ja naljakas on astuda soojast õuest kuuma autosse. Paari päevaga sai vihma, äikest, päikest ja sisalikke😚✌️Ja turfis liiguvad hirved just because

Carl:

Esimene nädal väga paigas, getting used with the heat. Näitasin uksel ühele emale raamatut et Demo kirja saada. Ta majandas ühe herilasepesaga mis oli ukse kohal ning polnud eriti huvitatud ja mitu x ütles et lööb kohe herilasepesa alla harjaga et saan nõelata. Jõudsin raamatu lahti teha ja siis just lõi herilasepesa alla, läksin kohe kiiremal sammul minema :D. Palju lifted trucke – V8 heaven. Paar pilti ka lifted truckist mis kodus põlvepeal valmis tehtud ja rattad täiesti lääpas, kuluks ära üks sillastend lol. Lisaks ma poes.

Kerlin:

Esimesel päeval kukkusin ninali ja tegin põlved katki. Kohtasin mega toreda mexican ema, kes hääldas mu nime peaaegu õigesti ja ühte meest, kes pakkus, et võib mulle ratta osta kui ma ise ei leia. Samuti võin probleemidega tema juurde minna nt kui ratas katki. Nägin pimedas metslooma, kellel saak hammaste vahel

Thomas:

Oli äge päriselt kõike harjutatud proovile panna. Vahepeal vedas tehnika alt ja tuli tagasi paberi ja pliiatsile minna. Nähtud on väga palju erinevaid inimesi ja ennast proovile pandud. Leidsin pere kes teises osariigis juba samad raamatud ostnud oli. Tunnetan, et areng on juba suur, kuigi tegemist on vaid esimese nädalaga. Jääb üle vaid oodata, mis suve lõpus saab.

Merilyn:

Nägin see nädal kuidas üks auto mulle järgi sõitis ja tee ääres seisma jäi ja vaatas mis teen kui approachisin, pärast tuli approachis mind ise ja küsis, kas teen d2d-i ja tuli välja, et ta teeb ka d2d-i yeyey

Joosep S:

Üli äge on tagasi olla. Esimesed päevad tuletasid uuesti meelde, miks siia tagasi tulin. Texas on äge, inimesed on soojad, erinevaid kultuure on palju. Mega excited järgmiste nädalate üle, kõik orgi inimesed mega tublid ja toetavad – Go SWEAT 26’🇺🇸

Kristjan:

Oli univentfull nädal, nägi kitse ja highlight oli Atsi sünna.

Helena:

Ilus päikesepaisteline hommik, jõudsin tänava otsa ja nägin inimesi eesterrassil, hakkasin siis naeratades ja lehvitades kindlal sammul maja suunas astuma. Kõnnin ja teretan, küsin kuidas läheb? – vastust ei tulnud – küsisin uuesti ja siis sain aru, et tegemist ei olnud inimestega, vaid hoopis luukeredega. Sain korralikult naerda, rääkisin maja omanikule ka selle loo ja siis saime koos natuke selle üle naerda.

Sander:

Week 0 läbi!!! Grupp on väga tubli olnud, kõik pingutavad ja annavad endast parima. Enamikel on kodud ka olemas 😁

Mina, Carl ja Miko saime motelli hüvesid nautida. Õnneks mikrokas on olemas ja taldrikuks rebisime papitüki. Järgmine nädal proovime kodu leida endale!! Pühapäeva õhtu update: Elame toreda mehe Vello juures, kes on Houstonis pilootide koolitaja