Nonii, ongi esimene täis nädal seljataga! Ja minul, Robinil, Arturil ja Paulal Success Coin nagu naksti käes! Saame olla enda üle meeletult uhked, et nägime vaeva ja see tasus ennast ära. Ning isegi mitte ainult Success Coini mõttes, vaid kõik tegid see nädal head tööd. Numbrid ja kontrollitavad olid paremad kui eelmisel nädalal, seega liigume õiges suunas. Tublid oleme!

See nädal oli täis tööd ja õppimist. Kõik uued said Marleeni varjutada. Saime veidi rohkem selgemaks, mida tegema peaks ja kuidas asjad käivad. Samas on selline tunne ka, et kohe mitte midagi ei saa enam aru. Aga eks kõik teadmised ja enda eelistused loksuvad järgnevate nädalatega paika. It gets better, because we get better!

Selle nädalaga on ka palju lahedat juhtunud. Kõikidest sündmustest kõige suurem on ilmselt Karolina jõudmine meie juurde! Lõpuks olemegi kõik koos ja saame täistuuridel edasi panna. Karolina jõudis Houstonisse reedel. Võtsime ta Marleeniga peale ja läksime kohe paberimajandusega tegelema, et ikka müügiload ka olemas oleks. Peale seda sai ka Karolina endale ratta. Edasi pikka juttu polnudki ning ka tema sai kohe tööle saadetud ja esimesed monkey’d kogetud. Karolinal läks kohe esimesel päeval rattarehv katki, kuid õnneks leidu abivalmis Bobby, kes oli valmis aitama. Laupäeval sai ta Marleeni folloda. Ja juba järgmine nädal saab ta success coini küttida!

Marleenil oli väga tore nädal täis töödm ja nali käis ka muidugi asja juurde. Näiteks nägid nad Karolinaga opossumeid ja said neid isegi sülle võtta!

Arturil oli ka mega vinge nädal. “Elu nagu filmis: tagaaias tomatite vahel SD, partidega ukse taga approach, rikaste aiast sebra piilumas ja paabulindudega iludusvõistlust pidamas. Mida muud elult tahta?”

Paula kohtus private investigatoriga. Selline tunne, nagu oleks filmis olnud.

Robin kohtus politseiga ja sai teada, et rattal peab olema kohustuslikus korras esi- ja tagatuli. Aitäh Robin, et selle hoiatuse enda peale võtsin ja seda teadmist ka teistele jagasid!

Mina, Merilin, olen endale saanud ilusa päevituse. Käed on pruunid, jalad on punased ja kõht on valge. Aga kõige vingem asi minu nädalast on kindlasti inimesed. Paljud emad on mulle jaganud snäkke ja üks väga lahe pereisa Jeff aitas mul parandada mu ratta topsihoidat. Vanavanemad Leslie ja Bob sõidutasid mu isegi ühel õhtul koju.

Ning muidugi jätkuvad ka meie kulinaarsed seiklused. Hommikul hellitasime ennnast ja mina ja Karolina sõime McDonaldsis pannkooke maple siirupi ja võiga. Väga maitsvad olid, aga palju neid süüa ei saa, sest sellisest magusapommist võib süda kiiresti pahaks minna. Edasi liikusime Dickinsoni, kust võtsime peale poisid ning liikusime edasi meetingu kohta. Seal saime kokku ka Paulaga. Meetingul tunnustasime kõiki tehtud töö eest ja saime kätte enda success coini! Järgmise nädala auhind on ponisokid. Ning peale meetingut saime kõik koos käia Texas Roadhousis, kus saime maitsta päris steaki. Siis Walmartisse nädala varusid täiendama ja midagi endale meelepärast tegema. Poistel on hotellis bassein, millet nad viimast võtavad. Meie käisime tüdrukutega ka seekord Taco Bellis. Ning mina pain enda rattale külge tuled ning õnneks saime host pere abiga korda ka Karolina ratta. Elu on ilus ja siit edasi saab minna ainult paremaks!

Just getting started Baby

Вот и прошла первая неделя в Канаде, 6 молодых, красивых, спортивных и целеустремленных ребят начали свое приключение длиною в лето! Эти семь дней были по-настоящему насыщенными, мы привыкали к темпу, немножко познакомились с культурой ( поели в Tim Hortons), наслаждались погодой, она была прям как в Эстонии, ну и отработали первую полную неделю! Все только начинается, впереди много всего интересного и крутого, будут как взлеты так и падения, ведь без этого нет роста! Вот пару эмоций от ребят за первую недельку

Таисия OLовна: Замечательная первая неделя!

Много работала, много семей встретила, многим людям подарила улыбку:)

Кайфую от Канады и букфилда. И еще у нас самое лучшее hq, девочки молодцы, хост мама лучшая, питаемся хорошо, спим хорошо, работаем много и усердно. Так что все прекрасно! Every day is a good day!!🥳

Влад букмэн Огановский : Первые неделя это не про результат. Первые недели это про следование системе и построение правильных привычек.
На этой неделе я встретил невероятно много совершенно разных людей, разные возраста, разные национальности и абсолютно благодарен всем людям которых встретил! Немного удивлена погоде в Канаде в этот раз. Довольно прохладно, но в общем и целом это только на руку, так как работается проще!
Небольшой фото отчет из того что я встретил в течении недели, и моего место жительства! Следующая неделя обещает быть интересной.

Angela Soovik : Esimene nädal sai läbi nagu nipsti. Olenemata tujukast ilmast oli tuju SUUREPÄRANE. Nii palju sõbralikke ja lahedaid inimesiI. We are just getting started baby!!!!!

Варя Моренко: Я буду вести блог этим летом и каждую неделю буду собирать самый яркие и искренние моменты, за эту неделю я встретила столько невероятных людей, все в Канаде добрые и супер открытые, поэтому родители не волнуйтесь за нас, у нас самое лучшее лето, мы кайфуем!! Желаю всем, кто читает этот блог самого лучшего настроения, до следующей недели!❤️

Esimene päris nädal tehtud, raskeim osa on seljataga, siit saab ainult edasi minna 🤘

Pühapäeval tegime pulli, mängisime raskelt teenitud raha maha fun centeris 🤪

Patrik – Suur nädal! First full week done. Heckyeaah we back baby. Juba suutsin ära unustada, et meil on maailma kõige ägedam töö. Saab korralikult uhada, naerda ja tänulik olla. Mega lahe, paneme samamoodi edasi. Meil on top seltskond kujunenud! Go Gravy Seals!

Frank – Esimene nädal tehtuuuuddd. Ilmad ilusad, inimesed toredad. Isegi kui keegi midagi ei osta, siis vähemalt antakse kas karu liha, põdra liha või kala. Meie enda tiim mega tore ja saab pulli. Jätkame kõga töö tegemist 💪💪

Katreen ja Laura – Esimene pikk nädal tehtud! Õnneks vihma pole veel liiga palju saanud ja soe on (v.a 10-kraadised hommikud)
Mägede vaated on siin nii imelised
Emad on ka tegelt väga toredad, annavad ka süüa. Laurale jooksis mingi vana mees järgi kahe suvalise suure karbi ribidega, mida Laura küll süüa ei julgenud aga minule maitses küll
Katreen kogub samal ajal muud pahna kokku, mida saaks koju viia. Eks nii meil iga paev siin vaikselt möödubki.

Rainer – Esimene täispikk nädal on tehtud! Tunnen, et heade harjumuste loomine kannab vilja. Hommiku- ja õhturutiin on saanud enam-vähem paika ning seega on õhtuti ka rohkem aega endale. Tunnen, et nädal möödus väga kiiresti. Pünapäeval saime oma 7-se grupiga aega koos veeta ja lõbutseda. Järgmine nädal ainult edasi! 😄

Marten – Esimene nädal suur nädal tehtud. Töö hakkab jälle meelde tulema. Parim töö mis saaks olla, Alaska mädd ja inimesed on mega lahedad ikka. Host pere emps ka üli chill. Kohtasin 85 aastast vanaema kes ostis raamatuid😀😀

Juulius – Esimene ametlik nädal seljataga ja vaikselt hakkan aru saama mida tegema peab. Nägin põtra kellegi hoovis ning ukse peal kohtusin kõiksuguseid sulelisi ja karvalisi aga that’s America. Järgmine nädal uue hooga ja kõik läheb nii nagu peab!

Pildi peal pole Juulius vaid põder 🥸

Esimene terve nädal tehtud ja näod ikka rōōmsad😊 Sellel nädalal sai palju uusi inimesi nähtud, uusi väljakutseid ja uusi ägedaid tegemisi .Simple Session teeb tööd ja näeb vaeva, samal ajal ka lõbutsedes.

Herman: Koputan uksele. Mees tuleb uksele. Küsib: ”Are you selling something?” Panin reaktsiooni pealt vastu: ”No, I am showing books that you can buy.”🫩

Kati: Ühel ja samal päeval: kahel korral pakuti, et ma olen Eestist pärit, siis mu töö oli takistatud kuna kalkunid olid teel ja ma ei julenud neist mööda minna ning kõige lõpuks veel vaatasin 1 minut ühe kitsega tõtt ja jälle ei julenud liikuda kuna kartsin, et mis tema teeb.

Annaliisa: Koputasin uksele, istusin maha ühe perega. Lahkudes kontrollis mees mu rattarehvide rõhku ning hakkas rääkima usust. Siis küsis, et kas tohib minu ees palvetada ja no reaalselt läks põlvili maha ja hakkas minu ees palvetama. Pärast pakkus mulle veel piiblit ja kutsus kirikusse ka.

Gert: tegin tööd ja avastasin uusi kohti oma tööalas. koputasin uksele, mille tagant ilmus välja noorem neiuke. ütlesin, et käin siin ringi hariduslikke materjale pakkumas ning tundub, et tema pole minu sihtklient. selle peale naine ikka kutsus mu tuppa ja hakkas mind ülimalt kiitma, et teen sellist rasket tööd ja nii entusiastlik ikka olen! andis mulle teele kaasa megalt palju batoone, et jäi mulje nagu moosiks mind liituma tema firmaga, ning ka punast veini, mida ikka väga ootan avada lõpureisil 😋

Liis: Mina näiteks kohtusin see nädal ühe alumniga, kes müüs raamatuid 80ndatel. Tal olid isegi näidis raamatud veel alles ja no nii tore ja huvitav oli kuulata, kuidas raamatute müük sellel ajal välja nägi.

Roland: Turfis kohtasin palju kalkuneid ja need ikka korraldavad seal sigadusi. Vahepeal oli suur ummik, sest et punt neid seisab keset teed ja ei raatsi liikuda ka. Ajavad suled turri ja vaatavad targa näoga otsa. Päris naljakas oli.

Alex: Istun siis mina rahulikult autos, just kliendi majast tulles, vaatan kaardilt juba järgmist maja.. kui järsku tuleb kaks noort politseiniku mu juurde ja küsivad tööluba – ilusti lahendame köik ja siis hakkavad minuga arvutimängudest ja Eestist rääkima 😀 Samuti läks nii, et kaks koera pissisid mu koti peale, „õnnistasid ära“ ütleme nii hahhaha aga sai ilusti pestud ei saa arugi 😂 Samuti aitas üks müügimees mul ta enda naisele tooted maha müüa, kiitis tohutult ja oli nii minu oskustest vaimustuses, et lisas mind LinkedIn-is kohe söbraks ja kutsus reaalselt enda kindlustusfirmasse tööle talveks, kohe mitu korda 😀 Vinge nädal!

Pühapäeval olime kõik koos poiste host pere juures, kus Rebecca, kes käis 4 suve raamatuid müümas, rääkis meile oma kogemusest suvedel ning tõi paralleele tema tänase müügi töö ja raamatute müügi vahel.

Esimene päris töönädal on läbi saanud ning vaikselt hakkab kõik paika loksuma. Uued harjumused vajavad veel veidi harjumist, aga iga päevaga saame paremini aru, milline see töö siin USAs tegelikult on. Esimesed kogemused on käes ja nüüd on juba palju lihtsam igapäevases rütmis kaasa minna.

Hain: Teine töönädal oli vahva. Kohalikud olid nii sõbralikud. 🙂
Külastasin ka uut linna nimega Montpelier.

Mia: Tasapisi hakkan Usa eluga harjuma. See nädal tundsin väga palju tänulikkust enda elu ja ümbritseva üle. Nädala highlight oli reaalsete kauboiriiete proovimine ja kohaliku rodeo lugude kuulamine.

Kert: Ma nägin esimest korda kahe aasta jooksul turfis inimest, kes oskas eesti keelt. Ta käis Eestis missioonil. Ma olen varem ka näinud misjonäre, kes on eestis olnud, aga nad on õppinud vene keelt.

Maia: Oli vahva nädal – väga midagi liialt erilist ei juhtunud. Siin on hästi palju oravaid, päevas näen vähemalt kümmet🐿️ Põnev on näha kuidas kartulipõlde kastetakse, samal ajal muu maastik kuivab… huvitav kust nad kõik selle vee saavad?!

Kädi: Nädal läks kiirelt mööda, loodus ja vaated on ikka ilusad ka Ameerika liblikad 🦋on suuremad kui Euroopas. Pühapäeval nautisime päikest ☀️ja veetorusid 🌊 . Ilmad siin lähevad järjest kuumemaks.

Saskia: Esimene “päris” töönädal möödus üsna kiirelt. Kohtasin ägedaid peresid ja sain ringi sõita nii ratta kui ka autoga. Käisime esimest korda ka Ihopis mis on populaarne hommikusöögikett ja nende eripäraks on pannkoogid😊

Esimene täispikk nädal on möödas ja kogume hoogu. Oleme näinud päikest ja vihma, aga see meid ei peata. Inimesed on ikka toredad ja vihmaga on ju rohkem peresid kodudes;). See kord peale meie pühapäevast kiriku külastust ja tiimi koosolekut kinnitasime keha Jalapenos (Mehhiko restoran, mis on kohalik pere ettevõte). Hooga uude nädalasse!

MB6

Jalad märjaks tehtud. Saime vihma ja lahendaid inimesi kohata. Vihmaga tore teha tööd, ei pea päikese eest silmi kokku pigistama.

Kuna selle nädala ilma võttid minu linnas inimestel elektri ära siis kiriku pastor ütles hästi, elanikud said proovida, milline on amishi elu, ilma elektrita 2 päeva.

See nädal tekkis väga hea meel selle üle, mida saan teha. Sain aina rohkem aru, kui suurt väärtust me peredele loome, tuleviku võimalusi – see tegi südame soojaks

Johanna

See nädal pakkus Illinois kõiki ilmanähtusi – vihma, päikest, vikerkaart ja tornaadosid. Huvitav oli näha, kuidas teve linn valmistub millekski, mida Eestis naljalt ei juhtu.

Karel

See nädal kohtasin palju mexe ja Hardo andis mulle hispaania keelse müügiteksti ja siis ma üritasin seda seal maha lugeda ja ma ei saanud aru, kas nad saavad aru mida ma räägin või mitte. Endal oli naljakas küll lugeda, kui sõna hääldust ei tea.

Joonas

Sain tunda päikese all ja tormiga töötamist, aga pered teevad tuju rõõmsaks. Mõni ema tuleb kell 8.30 hommikul suure naeratusega uksele “HEYYY SWEET HEART”. Teeb kohe tuju heaks ja saad aru, et tegelikult on ju väga fun, mida me teeme. Näen ka juba endast arengut võrreldes esimese päevaga.

Laupäeval oli minul ja Ronil peale tööpäeva kõhud nii tühjad, et tahtsime McDonaldsist süüa võtta, aga restoran ise ole kinni ja ainult drive through oli lahti. “Sõitsime” siis ise ka drive through-sse süüa võtma (sinu enda loovus on piiriks).

Ron

Esimene täisnädal tehtud. Teekond alles algab, aga siiani on kogemus olnud väga lahe. Huvitav on see, et erinevalt Eestist oskavad inimesed Ameerikas naeratada, haha. Pühendan selle suve enesearengule, mitte ainult müümisele. Kõik ei pruugi raamatuid tahta, aga peaaegu kõik on valmis aitama.

Uku

Esimene nädal möödus kiiresti. Kohtusin professionaalse MMA võitlejaga, Rootsi juurtega skulptorist kinnisvara maakleriga, kooli direktoriga, nii finantsilistes raskustes olevate kui ka villas elavate inimestega, sõdurite ning arstidega ja paljude teiste toredate peredega. Olen trotsinud tormi ning nautinud päiksepaistet aga õppinud palju maailma, enda ning selle töö kohta. Saan natukene paremaks iga päev ning kogun hoogu.

Boonus pildid!

WHAAAAT JOUUU! Terve meie tiimi nädala areng on olnud meeletu, mida näitab ka numbrite tahvel. Oleme enda üle meeletult uhked. Ei ole ainult Kristjanil kõik hästi, meil kõigil on kõik hästi. Ja läheb aind paremaks. 

Võib öelda, et Lõuna-Texas ei väsi meid üllatamast. Nälga ega janu siin kartma ei pea – kui endal toit või jook otsa saab, siis piisab lihtsalt küsimisest. Mihkel on isegi viisakusest paar dollarit vastu pakkunud, aga siiani vist nii hea laps olnud, et keegi pole tahtnud midagi vastu võtta. 😂 Kristjanil õnnestus süüa oma aia viigimarju ning parandada taaskord Walmarti ratast.

Tööalaselt oleme alles alguses, aga ka meie kogenumate tegijate rooste hakkab vaikselt maha kuluma. Päevad mööduvad aina kiiremini, sest uksi, millele koputada, on lõpmatuseni. Koputada oleme saanud igasugustele ustele – mõni on rohkem Narnia, mõni vähem. Üks meie lemmiklausetest ustel on olnud: „I’m from Europe, that’s why I melt like a snowman out here.“ Ja ausalt – üheksa inimest kümnest naerab selle peale. See muudab ka endal päeva 67 korda paremaks. Ja vähemalt 3 korda päevas kutsub mõni paps endaga jalgpalli vaatama.

Muidugi pole kõik ainult lihtne olnud. Texas ei halasta ja kuumus võtab oma osa. Kõik need 712 oravat, kes on näinud meid ratta seljas väntamas (jep, Kristjan luges ükshaaval kõik oravad kokku), võivad tunnistada, kui palju higi siin päevade jooksul valatud on. Aga kui suvel endast kõike ei anna, siis ega see suvi väga kauaks meelde ei jää ka. Tuleb võtta maksimum ja teha sellest parim suvi üldse. WHAT A SUMMER!

Selle nädala jooksul õppisime nii mõndagi – kuidas turfis õigesti liikuda, kuidas saada majade kohta kasulikku infot ja miks turfide vahel rattaga hüppamine ei ole maailma kõige geniaalsem idee. Vahepeal tundub, et kogu Texas on üks suur sotsiaalne eksperiment, aga just see teebki asja põnevaks.

Üks legendaarsemaid hetki oli kindlasti see, kui Lisann kohtas päris Mr ja Mrs Jonesi. Nii me nimetame klassikalist USA ema, kui Eestis veel müügiteksti harjutame. Super tore pere 6 lapsega!!

Nädala tipphetk saabus laupäeval, kui Aksel pidi keset autoteed päästma lõksu jäänud kilpkonna. Operatsioon õnnestus ning kilpkonn sai edukalt tagasi kanalisse visatud oma sõprade juurde. 🐢 Just selliste hetkede pärast armastamegi seda tööd – kõige ägedamad lood juhtuvad just siis, kui sa neid üldse ei oota.

Ja Maileen nägi vanaisade garaažides uskumatult ägedaid 80ndate ja 90ndate autosid ning sai kinnitust sellele, kui väike Victoria linn tegelikult on. Üks ema tundis näiteks oma expeika ära ja oli täiesti šokeeritud avastusest, et mees on nüüd abielus. Väikelinna elu oma kõige puhtamal kujul.

Ja muidugi – bookmani päevitus edeneb suurepäraselt. 😎

Uus nädal ootab ees, uued väljakutsed samuti. Vaatame, mida Texas järgmisena välja mõtleb ja mitu uut nokamütsi Rasmus järgmisel nädalal koju toob.

Stay hydrated ja cya! 🤠

Tähelepanu, Tuuslar, Sarvik ja sortsud!!! Ärge oma jalga sellesse kaardil punasega tähistatud osariiki lähimate kuude jooksul oma samme seadke, vähemalt mitte lääneserva. Maarjamaa kuus kangemat kontrollivad seda kanti nagu oma kullakallist Maarjamaad!

Meie kuuepealine meeskond paikneb 3.2 miljonilise rahvaarvuga Iowa osariigis peamiselt kahes lääneserva suuremas linnas, Sioux Citys ning Council Bluffis. Esimeses on oma 86 000 jänkit, teises 63 000.
Lahingplaan nii haridus-, enesearengu- kui suviste seikluspõldude kündmiseks on küllaltki lihtne. Kolm uustulnukat Roland, Jaagup ning Siim koputavad oma selle suve kodulinna naabrite ustele, vanemad kangemad kotkad lendavad ka üle kaugemate pisemate asulate, et seda maad igapäevaselt mõne korraliku kubutäie hea haridusega kasta.

Noorhärrad iseloomustavad regiooni järgmiselt:

Roland: “Mina töötan Sioux City idaosas. Linn on üsna mägine ning kuna liigun siin ringi rattaga, siis vormi hoidmine tuleb peaaegu iseenesest. Koos Tristan Pugiga ööbime 89-aastase vanavanaema Yvonne’i juures. Ta on ääretult hooliv ja tähelepanelik, peseb meie pesu peaaegu iga päev ning vahel juhtub isegi nii, et üks ja sama pesulaar käib masinast läbi lausa kaks korda. 
Ilmaga siin arvestada ei saa. Ühel hetkel sajab korralikku padukat, järgmisel tunned end nagu sulav lumememm, sest väljas on nii palav. Sellest hoolimata on siin väga mõnus olla. Inimesed on erakordselt lahked ja vastutulelikud ning pea iga teise ukse taga pakutakse vett või mõnda Gatorade’i laadset spordijooki.
Meeleolu on kõrgel, motivatsiooni jagub ning võtame selle hea tuju endaga kaasa ka järgmisesse nädalasse.”

Otto ja Tristan lisavad, et kohalikud on üpris abivalmis USA keskklass. Tristanile tuldi see nädal näiteks appi, kui autorehvi auk oli tekkinud, Otto soojendab suhteid kohalike põllumeestega. Viimasele jättis sellest nädalast kustumatu mulje 650 kilogrammine lehm (kusjuures siinjuures tasub täpsustada, et kõneletakse siiski bos tauruse, mitte ülekantud tähenduses mõnest erakordsete saavutustega kaheldava elustiiliga homo sapiensi liigi esindajast).

Igatahes tõotab tulla suurepärane suvi, kuni mehed ise endast parima annavad ning oma võimalustest viimast võtavad!

KALEVIPOJAD, SERVITI!

Well, we made it. Seven days in, and Team 7UP is still standing – sunburnt, slightly blistered, but standing. If you’d told us a week ago that knocking on a stranger’s door could feel like both the scariest and most exciting thing we’ve ever done, we might not have believed you. But here we are, and what a ride it’s already been.

Welcome to our first official blog post from the road. Grab a coffee, settle in, and let us take you through Week 1 of our Southwestern Advantage summer.

Life on Turf: Mornings, Miles, and Mental Gymnastics

Our days start earlier than most of us are used to. Turns out “door-to-door” really does mean door to door, and by the end of some days, our legs were filing official complaints.

The weather this week couldn’t make up its mind. One day we were melting under a relentless sun, sweat-soaked shirts and all, and the very next day we were pulling on jackets against a sudden cold snap, with a bit of rain thrown in just to keep things interesting. South Dakota, it seems, likes to keep us guessing.

But here’s what surprised us most: every single door – yes, no, or “please don’t come back” – taught us something. Sometimes it was about our pitch. Sometimes it was about ourselves. And sometimes it was simply a reminder that rejection isn’t personal, it’s just Tuesday.

The People Behind the Doors

This week really hammered home that this job isn’t about selling – it’s about people. Every one of us walked away with a story, a lesson, or at least a good laugh.

Liisa reflected on something we all felt deeply this week: how having an amazing team makes everything easier. “It makes the mornings and nights funner,” she said, “and it’s like a reminder that we are in this together, while each of us is writing their own story.” Honestly, hard to put it better than that.

Matthias had one of the funniest moments of the week – a dog that wanted to be pet non-stop, to the point where he genuinely couldn’t leave the doorstep. Between giggles, he shared the bigger lesson he took from the week: having a positive attitude and not being too harsh on yourself is what helps the most. “At least with me,” he added with a grin.

Michael had a quieter but powerful realization this week: he found himself genuinely grateful just to be alive. He met so many amazing people that it made everything worth it – sometimes, he said, one person can turn an entire day around.

Liisa also came back with quite the haul this week – two bibles, a statue of Jesus, and a Christian-themed under-plate mat, among other things. She’s joked that at this rate, she’ll be “really religious” by the end of the summer. We’re not entirely sure what the families are trying to tell her, but we love the generosity (and the comedy).

And then there was Matthias’s encounter with a very enthusiastic dog who decided he simply could not leave – the pup wanted pets and wanted them forever. Matthias laughed it off and said the real lesson of the week wasn’t about the dog at all: it was learning to keep a positive attitude and not be too hard on yourself when things don’t go perfectly. Words to live by, honestly.

And then there’s Gabriel and Michael’s new favorite hobby: standing at the door and dramatically yelling “IS ANYBODY HOME?!” the moment a knock goes unanswered. What started as a joke has now become a full bit, complete with sound effects and increasingly theatrical delivery. No word yet on whether it’s improved their numbers, but it’s definitely improved team morale. Also, would you rather eat a pound of a brick or a matter baby? 😉

As you can see in the photos, these moments – funny, heartfelt, or completely unexplainable – are what make this week feel real. Strangers becoming part of our story, one doorstep at a time.

Mount Rushmore: A Surreal Detour

On Sunday, we took a trip to Mount Rushmore – and wow. Seeing those faces carved into the mountainside in person hit differently than any postcard or photo ever could. There was something almost surreal about standing there, in the middle of our first big adventure away from home, looking up at a monument to ambition and legacy.

As you can see in the photos, the views were stunning – but more than that, it felt like a much-needed reminder of why we’re here: to challenge ourselves, grow, and create something we’ll remember for the rest of our lives.

Sunday Reflections: Looking Back, Looking Forward

Our Sunday trip to Rushmore doubled as our team reflection day – equal parts adventure and gut-check. Standing in front of something so massive and permanent made our own first-week wobbles feel a little smaller, and our goals for Week 2 a little clearer: more confidence at the door, faster pivots when things don’t go to plan, and continuing to lean on each other – because, as Mari reminded us, we’re in this together.

Looking Ahead

Week 1 taught us that growth doesn’t knock politely – it shows up uninvited, a little messy, and completely worth it. We’re tired, we’re learning, and we’re just getting started.

Here’s to Week 2, and to Team 7UP continuing to turn nerves into courage, one door at a time. 🚪✨

Mihkel K

Super nädal. Kohtasin Eestis kaks kuud elanud veterani Quentini, vinget algkooli õpetajat Brianit ning isegi lennunduses töötavat Terekit, kes kutsus matkama ja discgolfi mängima. Lisaks sain lōbusõidu bmw m2-ga🔥Janoo nädala tipphetkeks oli kindlasti Laureni ja Hernando tehtud tacod ja burgerid.

Mihkel A

MINU TEINE NÄDAL AMEERIKAS 🇺🇸

Tere tulemast tagasi minu Ameerika seikluste vlogi!

Teine nädal on nüüd läbi ja pean ütlema, et iga päevaga tunnen ennast siin aina kodusemalt. Alguses oli kõik uus ja harjumatu, aga nüüd olen juba palju rohkem sisse elanud ning saanud kogeda tõeliselt ägedaid kohtumisi.

Selle nädala jooksul olen kohanud veel rohkem Mehhiko peresid. Üks asi, mis mulle nende juures väga meeldib, on nende külalislahkus ja positiivne energia. Paljud vestlused on kujunenud palju pikemaks, kui alguses arvasin, ning nalja on saanud kõvasti. Vahel tundub, et isegi kui meie taustad on täiesti erinevad, leiab alati midagi ühist, mille üle koos naerda.

Üks lahedamaid asju on olnud inimestele Eesti tutvustamine. Olen näidanud pilte meie loodusest, vanalinnast, talvest ja isegi Eesti igapäevaelust. Inimestele on need väga meeldinud ja paljud on olnud üllatunud, kui ilus ja omanäoline Eesti tegelikult on. Mõned ütlesid isegi, et tahaksid kunagi Eestit oma silmaga näha.

Selle nädala üks mõnusamaid hetki oli ka see, kui pere, kelle juures me elame, tegi meile burgereid. Pärast pikka päeva oli väga hea koos maha istuda, süüa ja lihtsalt juttu rääkida. Sellised väikesed hetked teevadki kogu kogemuse eriliseks ning aitavad tunda, et oled siin tõesti oodatud.

Lisaks tööle ja uute inimestega kohtumisele olen jätkanud ümbruskonna avastamist ning iga päev toob kaasa uusi lugusid ja kogemusi. Kuigi kõik ei lähe alati ideaalselt, õpin iga päev midagi uut ning tunnen, et kasvan selle kogemusega palju.

Kokkuvõttes oli teine nädal täis häid kohtumisi, palju naeru, uusi sõpru ja võimalusi jagada teistega killukest Eestit. Iga päevaga muutub see seiklus järjest huvitavamaks ning ma ei jõua ära oodata, mida järgmised nädalad kaasa toovad.

Kristjan K

Läksin Patrikule töövarjuks, mis oli väga lahe päev üleüldse, aga lopus viimane pere keda kohtusime olid kõige lahedamad vanemad üldse ja mees oli natukene influencer jellel 10,000 followeri facebookis ja intervjueeris Patrikut, mis oli väga naljakas ja lahe kogemus seal olla kui kell juba 22.00

Indrek P

Essa terve nädal on möödunud ja tuju on super, siit saab ainult ülesse minna. Oli palju vahvaid hetki nii loomadega kui ka inimestega. Host family on sõbralik ja hooliv ning olen tänulik, et saan voodis magada😃. Järgmine nädal tuleb parem ja lahedam, olen väga elevil.

Tanel M

See nädal oli väga palju eneseületust. Palju raskeid hetki, aga veelgi rohkem lahedaid, mida meelde jätta. Kohtasin peresid, kellel oli lahedaid autosid, mida Eestis pigem ei näe. Inimesed on väga toredad ja annavad vett ja snäkke. Üks India pere pani lausa väikese õhtusöögi kaasa:). Tuleb uus nädal, uued eesmärgid ja uued ületused. FULL SEND!

Patrik

Kõva nädal. Sai korralikult harjumusi ehitada ja kõik meie grupist said success coini, mis mega kõva tulemus! Sain ühe papsiga intervjuu teha, et kes ma olen ja mida ma teen ja ta pani selle oma sotsiaalmeediasse, millel üle 20K followeri – need fake followerid vist tegelt haha.

Kohtume järgmises vlogis! 🇪🇪🇺🇸✌️

Pildid/videod

https://drive.google.com/drive/folders/1rLAU05eOHNIsqnwOJQ3V3r9VhtsE3LXD