DARENS: Šonedēļ vēljoprojām karsts. Visapkārt forši cilvēki. Notiek daudz interesanatas lietas. Protams, jātrenē arī mentālā noturība. Izbaudu katru dienu
ANDREJS: Kad tu pieej pie mājas un ieraugi šo….man radās daudz jautājumu. Es vēl aizvien nezinu, kas tas ir haha. Superīga nedēļa, nu dikti pietrūkstat, visi!!❤️❤️
RUTA: Yehaaaw!🤠Nopirku savu pirmo mašīnu Kanādā! Esmu patīkami satraukta! Cerams, ka tā tačka vilks!
DIMITRIS: Whoever is wet does not fear the rain. Consistent effort and attitude brings results.
DANIEL: ” Meie korter on leekides me vihma keepides maja ees seisame, päris kŭlm on “
KARL: Kõige ägedam nädal siiani, üli ägedad pered, ratas läks katki, mingi paps ostis mulle walmartist uue ratta🤣
MAARJA: 🤒🤗😎🤓 Nautisin iga hetke ja usaldasin bookfieldi. Kohtasin toredaid inimesi ja kohtasin ühte vanaema, kes oli Eestit külastanud korduvalt☺️🇪🇪
Pühapäeval käisime kõik koos ujumas ilusas järves, mis meenutas natuke Viljandit. Vesi oli muidugi väga soe🔥Lisaks kaotasid tüdrukud poistele nädala sitdownidega ehk poisid istusid natuke rohkem maha inimestega kui tüdrukud. Tüdrukuid said maitsa vahukoort, mille Ott ja Artur neile näkku panid😆
Jagame enda poole suve kokkuvõtet:
Anette: Ma olen õnnelik, et saan siin olla ja ennast proovile panna, ennast tundma õppida ja avastada maailma. Iga päev tuletan endale meelde, et wow ma elan Ameerikas praegu. Ja ma tean, et ma lähen varsti koju, ma tean et see juhtub, niiet tuleb olla lihtsalt hetkes. Sel nädalal avastasingi, et tänulikkus on KEY õnnelikule elule. Iga raskem olukord meie eluteel on tulnud meid õpetama, et saaksime sellest veel tugevamana väljuda. Olen õnnelik, et olen noor ja julge hing, mis lubab mul kogeda maailma nendest nurkadest, mida mitte nii julged ei saa kunagi tundma.
Anni: Iga päev õntul koju sõites olen lihtsalt nii tänulik iseendale, et seda teen. Olenemata kas on olnud edukas või vähe vaiksem päev. See tunne, et teen seda kõike iseendale on uskumatu. Ma olen lihtsalt nii uhke enda üle, et valisin siia tulla. Selle kuue nädalaga olen endaga palju suuremaks sõbraks saanud, sest veedan endaga palju üksinda aega kui päeval tööd teen. Ja see tunne, et teen seda kõike enda jaoks on lihtsalt nii hea, ma arenen ka kasvan. Saan üle kiiresti olukordadest, mis tundsid võimatud. Iga päev on siin eriline. Viimased 2 nädalat on lihtsalt lennanud, sest olen hakanud enda tööd armastama ja nautima. Iga õhtu ikka mõtlen, et see on uskumatu, et ärkan iga päev kell 7 ja kell 8:30 alustan tööd ning ma teen seda kõike Ameerikas. Lihtsalt vau. Ma tänan ennast, et lasen endale õppida ja areneda ja Otti, et just tema mind siia programmi tõi!
Host pere teeb iga õhtu meile süüa – väga suur privileeg.
Ott: Pool suve on juba läbi – aeg on läinud täiesti uskumatult kiiresti. Sellest nädalast jäi mulle kõige rohkem meelde üks oluline tõde müügi kohta: sinu enesekindlus kujundab kliendi enesekindlust. Kui oled leidnud õiged inimesed ja räägid millestki, millesse ise siiralt usud, siis inimesed tunnetavad seda. Näiteks rääkisin ühe perega haridusest. Kui näitasin neile, et kogu programm katab ligi 20 aastat õppimist ja maksab umbes 2200 dollarit, vaatasid nad hinnale otsa ja ütlesid lihtsalt: “It’s nothing. It’s cheap.” Nad nägid selle väärtust kohe. Hiljem olid nad siiralt tänulikud, et neil oli võimalus investeerida oma laste haridusse ning tööriistadesse, mis aitavad neil tulevikus edukamad olla. See on huvitav – kui mõelda, mida kvaliteetne haridus tegelikult inimese elus väärt on, siis see hind ongi tegelikult väike. Teine hetk, mis mulle eriti meelde jäi, oli kohtumine vanaemaga, kes kasvatab oma lapselapsi, sest nende vanemad ei ole selleks võimelised. Müügidemonstratsiooni käigus muutus vestlus väga tõsiseks. Ta pöördus oma lapselaste poole ja ütles neile ausalt, et tee, mille nad on valinud, ei vii neid sinna, kuhu tema loodab neid jõudvat. Ta rääkis neile, et nad peavad kooli ja oma tulevikku palju tõsisemalt võtma ning et alati naljamees olemisest ei piisa. See oli väga ehe ja emotsionaalne hetk. Lõpuks leidsime neile just selle õige lahenduse – LEAD programmi, mis õpetab oskusi ja mõtteviisi, mida koolis sageli ei õpetata: ettevõtlikkust, enesearengut, eesmärkide seadmist ja vastutuse võtmist.
Just sellised pered jäävadki mulle igast nädalast kõige eredamalt meelde. Need ei ole lihtsalt müügid – need on vestlused, kus tunned, et said kedagi päriselt aidata ja võib-olla isegi natuke nende tulevikku mõjutada.
Carmen: Leidsin eralennujaama kõrvalt ühe laheda pere – mees on 40 aastat oma põrandafirmat omanud – eluavad enda tehtud tehisjärve kaldal metsa sees ja tuli välja, et üks lemmikumaid kleinte on neil Eestlane, kes perega elab natuke aega Eestis ja teise osa USAs. Lisaks rääkisin mitme papsiga, kellel on oma lennukid ja üks kõige lahedaim oli Sakslane – elas Skandinaavia laadses puitmajas, ainult natuke suuremas😃
Artur: Pool aega on läinud märkamatult. Autoga töötamine on juba mugav ja mõnus. Üheks ööks unustasin banaani autosse ja hommikuks oli juba osaliselt komposteerunud. Ühes majahoovis olid kuked lahti pääsenud ja hakkasid taga ajama, õnneks olin kiirem.
Suvi on pooleldi läbi juba, miiiiidddaaa hullu😯 Ikka ja jälle jätkame samas vaimus ja naljatame inimestega.
Annaliisa: Selle nädala jooksul on jälle igasuguseid vahvaid hetki juhtunud.
St. Michael oli mitu päeva metsatulekahjude suitsu all – päike oli täiesti oranžikas ja vahepeal tundus nagu oleks paks udu.
Ühel päeval tegin korraks peatuse, et kaarti vaadata. Vanem naine peatus kohe kõrval ja küsis, kas mul on abi vaja. Kui ütlesin, et käin hoopis ukselt uksele, mitte Amazoni kullerina, vastas ta naerdes: “Meil lapsi pole, nii et meie ukse taha pole mõtet tulla!”
Üks Vietnami ema tuli pärast pikka juttu tagasi kotitäie snäkkide ja söögiga, et mul oleks päeva jooksul midagi süüa. Täiesti ootamatu ja väga armas žest.
Ja üks ema õpetas mulle hästi sõbralikult natuke Ameerika liiklusreegleid, kui nägi, kuidas ma parkisin. Mitte pahandades, vaid lihtsalt häid nõuandeid jagades.
Gert: Oli üks tore reede, kui jalutasin tööalas ringi. Koputasin ühele uksele ja keerasin keha eemale ukse suunast, samal ajal vaatasin järgmist ust, kuhu minna. ühel hetkel näen kuidas politseiauto sõidab aeglaselt minu tööalal ringi ning mõtlesin “eriti naljakas oleks kui nad praegu jääksid minu juures seisma.” sõitsid algselt mõõda, siis keerasid ümber ja peatusidki minu auto juures! Õnneks polnud midagi hullu, üks tädi oli lihtsalt helistanud ebakindluse tõttu neile. sain toreda sõbrapildi ka politseinikutega 🙂
Edvin: Ma kohtasin mingit venda, kes 30a circa tagasi ostis ukselt uksele vennalt need kõik study guide’id. Mingi early 2000s versioon nende mata ja science bookist. Äge mees Matt. Raamatud sama vanad kui mina. Siis ütles, et tal vist riiulil need raamatud alles ja toob toast ja tõi need raamatud.
Erik: Olen vahepeal käinud jettidega sõitmas, mullivannitamud, kohtusin multimiljonilise äri omanikku, kellel on 100 töötajat. Aga ta oli nii kahe jalaga maa peal ja kutsus mind isegi oma firmasse ringkäigule, jagas oma LinkedIn-i ja pakkus tööd ja kokku on mind juba kolme ettevõttesse tööle kutsutud:)
Kati: Käisin Liisi followimas ja siis istusime maha ühe perega. Üks pere tütardest oli nii nunnupall, megalt tahtis minuga sõbrutseda ja oli mingil määral minu koopia ja siis samal ajal kui Liis müüs, mina mängisin selle lapsega x reeglitega Uno’t, ta andis mulle ühe ägeda käevõru ja oli veel valmis mulle 5 mänguasja kaasa andma ja ei olnud nõus pilti perega tegema kui mina ei oleks ka liitunud🥹
Hans: Kujuta ette: rassid kuuma päikese all USA põldude vahel ukselt uksele raamatuid müüa, higi voolab ja silme eest virvendab. Äkki jääb silma üks viimase peal äge maja keset tühjust. Mõtled, et okei, äkki siit saab vähemalt head juttu teha või raamatu maha müüa. Lähed lähemale ja piilud avatud garaaži. Põmm! Seal ei seisa mingi tavaline Ameerika murutraktor, vaid täielik nostalgialaks – neoonroheline elajas, mis näeb välja nagu otse Need for Speedist (legendaarne Paul Walkeri Mitsubishi Eclipse!). Auto helendas nii kõvasti, et peas hakkas automaatselt “Get Low” bass põksuma. Enne kui jõudsin raamatukoti seljast visata, astus välja majaomanik. Ootasin tüüpilist kurja rantšoomanikku, kes mind raamatutega minema kihutab, aga välja tuli hoopis ülilahe kutt. Tuli välja, et see oli täpne filmikoopia, millele oli pandud päris näitleja autogramm!
Sunday Funday tegime meetingu golfi baris, kus mõtlesime et yessss saame pärast jalkat seal edasi vaadata(meie jaoks toimus see kell 2 päeval😋), aga ennäe imet, baar pandi kell 3 juba kinni😯? Väga veider.. Aga siis osad läksid edasi teise söögikohta jalkat vaatama ja osad läksid niisama lõbutsema. Väga õnnelikud olime Hispaania võidu üle🇪🇸🤩 Vägev mäng, vägev päev, vägev nädal, VÄGEV SUVI! Pool tehtud, pool veel minna🏇🦅☺️
See pühapäev kohtusime teise orgiga, kes samuti Illionois töötavad. Veetsime koos mõnusa päeva kohalikus looduspargis. Samuti kuna oli ka “pie in the eye” võistlus möödunud nädalal, siis said meie orgi poisid (peale Uku) mõnusa tordiga näo kaunistatud. Järgneva nädala pingutused on aga pühendatud meie isadele. Järgmise nädalani!
MB6
Ebareaalne nädal… E-B-A-R-A-A-L-N-E
Encara messi encara messi encara messi encara messi. Espanola GOAAAAL
Mega lahe pühapäev, sai Merksi orgiga koos hängida.
Kohtasin turfis MEIE Championite insurance tädi. Reaalselt pooltel Champadel on Lindsey Statefarmist insurance. Mariliis kuskil Wyomingu osariigis. Kaspari orgi inimesed, Minnesotas. Ja mina koputasin Illinois tema uksele (nägin õues) ja ta tundis mu hääle järgi ära. Ning ma olin “NOOOOO WAY, LINDSEY, NOOO WAY, I AM GONNA HAVE TO TAKE PICTURE TO KAREL”
Sain hostiga ja Joonasega mängida pickleballi esimest korda. See oli ka mega lahe ja tahan juba enda Padeliväljakut.
Johanna
Pie in the eye võistlus innustas kiiresti liigutama ja võimalikult paljude peredega maha istuma. Mõni oli huvitatud, mõni mitte, mõni võttis raamatud, mõni saatis teele käsitöökoogikestega.
Karel
See nädal sõitsin tööle ja ühes väikeses külas olid kaamlid lihtsalt.
Joonas
Möödunud nädal oli minu jaoks nädal, mis mind kindlasti tegi tugevamaks. Erinevate takistuste ületamine, näiteks läks minu jalgrattal rehv tühjaks, aga leidsin kohe toredad kohalikud, kes mulle hea meelega appi tõttasid. Samuti käisin ühel päeval Karelit jälgimas kuidas juba kogenud äss tööd teeb. Tuleb välja, et tegelikult ei olegi raketiteadus 🙂 Sõitsime koos palju country’s ringi ja sai kohatud huvitavaid kohalikke. Pühapäevasel meetingul võtsin ka vastu tordi oma näkku (väga nämm oli).
Ron
Väga lahe nädal! Nägin palju loomi, sain koogiga näkku ja elasin üle rekordtemperatuurid. Muutun iga päevaga oma pere eest aina tänulikumaks!
Uku
Pool suve juba läbi, paneme täiega. See nädal sain autoga kimada, palju higistada ja tunda erinevaid emotsioone. Ainus mis loeb on suhtumine, mu tuju ja energia on minu enda valik. Äge on inimestega kohtuda ja kõigilt on midagi õppida. Sheriff oli ka chill guy.
Kuus nädalat on möödas ja selle ajaga on juhtunud nii mõndagi. 😅 Selle nädala küsimus oli lihtne: Mis on olnud selle suve mingi haige või pöörane moment, kus oleksid tahtnud endale vahukoorepiruka näkku visata?
Sorry unustasime grupipilti teha, aga siin on üks vinge video meie Sunday meetingust!!😆
Keitlin: Mul oli hetk kus valasin vee autos joogipudelist mööda jalge vahele. Ja mõtlesin et kyll olen osav. Õnneks oli väga soe ja see oli jahutav mõnda aega!
Henry: Minu pie in the face oli siis kui mulle politsei kutsuti, aga see lahenes kiirelt, kuna nad juba teadsid kes ma olen ja mida ma teen. Ma parkisin valesti hehehe
Maria: Mu kõige suurem apsaksa siiani on olnud rattaga kukkumised 🤪 Aga nüüd ma õnneks oskan sõita ja olen juba pro! Sain teada mis need on:
TAMARINID
Mia: Minu pie in the eye moment oli see, kui politsei mind vilkuritega vahele võttis, sest mul polnud permitit, et seal tööd teha. Lõppude lõpuks olid kõik super toredad, sain permiti mega kiirelt ja tasuta ka veel, amazing people
Liisa: Ma ütleks, et minu selline hetk juhtus just sel nädalal, kui ma kogemata küsisin perepoja käest, et kas ta on paps. Poiss käib põhikoolis!!!
Henri Härma: Kõige haigem moment see nädal oli kolmapäeval. Alustasin tööd 8:20 ja 30min hiljem auto ütleb üles, leidsin kiirelt naise, kes mind meha juurde viis ja sain puksiiri juurde kutsutud. Ootasin 4h disgnostikat ja auto parandus oli 2700$ – ma ütlesin hell nah ja otsisin uut autot. Tegin terve päev 50km kodust eemal jalgsi tööd. 17:30 tulid kaks kutti mulle vastu kui ma sõin gravyt ja uurisid, mis ma tahvlis joonistan. Ma mõtlesin too hetk, et savi, küsin neilt ka autot (olin juba 8h inimestelt näkku saanud auto küsimisest) ja IMEKOMBEL vennas rentis mulle auto 400$ eest augusti lõpuni. MA LEIDSIN AUTO 8 tunniga, samal ajal tööd tehes, kodutule süüa andes ja veel suure rõõmuga seda kõike tehes. Craziest ja lõbusaim päev of my life.
Veel üks äge nädal on seljataga ja ausalt – igav ei hakanud kordagi! 😎☀️
Selle nädala challenge oli Sit Down🪑🏆 – eesmärk oli saada võimalikult palju kohtumisi peredega ning istuda nendega maha. Konkurents oli kõva ja kõik panid täiega, aga lõpuks võtsid võidu Janar & Eero 💪 ning Egert & Gustav 👏🔥
Ja nagu ikka… kaotajatel pääsu polnud. 😅 Pühapäevasel meetingul lendas kook 🍰💥 otse näkku kõigile, kes seekord esikohta ei napsanud. Nalja, naeru ja häid emotsioone jagus terveks õhtuks! 😂📸
🌎 Uus nädal tähendab ka uusi väljakutseid! Enamik tiimist liigub edasi täiesti uutesse piirkondadesse. See on alati põnev – uus koht, uued inimesed ja uued võimalused. Esimesed päevad kuluvad ala tundmaõppimisele, aga pärast seda on aeg täiega gaasi anda! 🚗💨
🏅 Lisaks on järgmisel nädalal mängus isade auhind! Selle võidab see, kes teeb nädala jooksul kõige tugevama tulemuse kas klientide arvu või ühikute poolest. Motivatsioon on laes ja kõik tahavad oma nime edetabeli tippu saada! 📈🔥
Screenshot
Aitäh kõigile, kes meile kaasa elavad ja meid toetavad! ❤️ See tähendab meile palju. Nüüd on aeg võtta uus nädal vastu täis energiat, suuri eesmärke ja veel rohkem võite! 💙🚀
Möödunud on juba veel üks nädal. Selle nädala eesmärgiks oli saada rohkem maha istumisi, kui toakaaslane, sest kaotaja saab võitjalt keeksiga näkku. Vaatame kuidas meil Alaska loodusega võitlemine läks.
Patrik – Another week, more adventures! See nädal tõi mu tagasi Wasilla kanti ja vana hosti juurde. Sai maadeldud autoga(end sellest välja lukustatud jms), vahetatud pastakas suure kuke vastu ja leida uskumatult lahedaid vanemaid, kes enda laste tulevikku kindlustada soovivad. See töö õpetab ikka iga päev ja tohutult. Suur tänutunne on siin teekonnal olla ja Gravy Sealidega hullu panna! Lez get it, suvi alles algab🤟
Frank – Issand jumal, see nädal läks veel kiiremini kui eelmine. Sai auto kapoti all jännatud, emade ja isadega nalja tehtud ja isegi tööd teha natuke. Väga crazy on see koht siin, paneb ikka mõtlema, et Eesti on ikka sigahea hidden gem. Otsime edasi peresid, kes tahavad oma lapse haridusse panustada.
Julius – First week in Soldotna done! Marten leidis kellegi cabini nüüd veetsime öö telgis. Üks naine tuli kasvuhoonest välja relv vöö küljes, päris mitmekülgne nädal. Inimesed on lahedad ja siit ainult edasi!
Marten – Nädal oli täis põnevaid seiklusi ikka, otsisime esmaspäeval endale ülilaheda uue host-pere. Oleme nendega siin aega veetnud ja õppinud Kentuky ja asjade kohta. autol läks rehv katki teisipäeval ja mingi paps aitas mul selle ära fixida. Nagu me ütleme siis the bigger the monkey the bigger the pony😀😀
Rainer – Pool suve on tehtud. Nädal oli minu jaoks raske, kuid usun, et kasvasin tänu sellele inimesena. Tänan oma peret, tüdruksopra, sopru ja teisi toetajaid. Teie toetus on mulle vaga oluline ja tähendab palju
Katreen – Super lahe nädal oli, sai sõida mägesid ja metsi. Tegime jälle the bigger the better challenge’it, sain endale Wednesday halloweeni kuju, mis tantsib. Samuti pissis koer kotile, aga vahemalt raamatutega kõik korras. Muidu lahe nädal, inimesed on lõbusad.
See oleks olnud justkui eile, kui kalevite kangemad pojad ja tütred oma esimesed päevad ameerika eramute džunglis tegid. Ometi on nüüdseks läbi juba pool meie kangelaste teekonnast.
MIKO:
Pool suvi juba möödas ning vaikselt hakkan nautima neid väikseid asju mis siin Ameerikas on. Püüan vahetevahel töö lõbusamaks teha ning asju mitte tõsiselt võtta. Nägin esimest korda teist ukselt uksele müügiga tegelevat noorpoissi kes müüs komme. (Too sai kommide eest päevas rohkem raha kui ma🫣)
MERILYN:
See nädal juhtus väga palju ja oli meeldejaav nadal aga yli fun. Sain näga nii linnaelu kui ka countryelu. Vahepeal ka uleujutust aga iz okay vahemalt ei olnud lauspäike. Nädala highlight ikka see kui peale SD oli koer mu papudega minema jooksnud
THOMAS:
See nädal tõestas et iga tormi järel tuleb vikerkaar. Hoolimata ligumärgadest jalgadest sai suve selgroog edukalt murtud.
NELE:
Kaisin Sandrit follomas. Väga tore päev oli. Pärast võttis politsei maha, aga härra politseinik oli väga tore ja soovis mulle ilusat õhtut.
JOOSEP L:
Maakohas oli tore töötada. Palju pulle olulordasid ja inimestel olid huvitavad lemmikloomad, hobustest ja lehmadest kalkuniteni.
HELENA:
Pool suve läbi!!!
See nädal oli korralik challenge, naabruskond, kus ma töötan ujutas ikka korralikult üle. Mitu korda päevas flood alertid tahvlis ja ega kuiva jalaga päeva ei lõpetanud. Crazy, õnneks mul kõrge auto ja sain igaltpoolt läbi.
Tornaado sai ka ära nähtud, niiet peab ütlema, et see oli üks elamusterikas nädal.
Autoga sai muidugi ka jännatud – vahepeal mootor suitses, siis jälle tuled kuskil põlesid ja sain ka esitule lambi ära vahetada.
+ Väike külastus polkarilt ka.
Aga tipphetkeks osutus ikka see kui sai sõpradele vahukoorega näkku virutada.
SANDER:
4 päeva 6st käis keegi kannul see nädal. Koos töötada ikka väga lõbus!
Sain uue raamatu hunniku endale ja avastasin, kuidas nad kitsi pesevad
KREETE:
Oiii kui head toitu ikka turfis saab😝 Väga tore nädal oli, nii lahked pered ja kõigil nii palju loomi
CARL:
Lahe nädal, päevad lähevad üpris kiirelt, ootamatult jälle pühapäev käes. Sai kruusateid aegajalt kütta, natuke lollitasin ja tõstis tuju ja adrenaliinitaset 😁. Nägin kilpkonna, olin väga üllatunud.
KERLIN:
See nädal oli eesmärk koguda lahedaid T-särke. Leidsin oma piirkonnast mampsi, kelle särk on kui kleit minu seljas🤣 Samuti panin rattaga käna ja sõin magusat sõõrikut🍩
ATS:
Mind hakkas mingi koer jälitama. Koputas minuga mingi mitu tundi. Ta leidis tänavalt kukke ja ajas seda mingi 15 minutit taga. Keegi arvas et Eestis räägitakse Vene keelt, seega peale vestlust ütles mulle “Dasvidaniya”.
Seven weeks in, and Sioux Falls turf still finds new ways to surprise us. You’d think by now we’d have seen it all — but this week alone brought talking parrots, a newspaper debut (two, actually), a new Minnesota Twins fan, and a whipped-cream-based team competition that got a little too enthusiastic in the best way possible.
By now, the rhythm of Southwestern life has settled into our bones: up early, coffee if we’re lucky, hours of walking, knocking, talking, laughing, getting told no, getting told yes, and somewhere in between, growing a little braver than we were the day before. Week 7 didn’t slow that rhythm down one bit. If anything, it reminded us why we keep choosing to knock on one more door, even when our feet are begging us to stop.
Stories from the Turf
Let’s start with Mari, because honestly, nothing this week topped her afternoon with ten parrots. Not one or two — ten, all trained to do tricks, in someone’s home like a tiny feathered circus. One parrot had apparently mastered the art of hospitality, cheerfully saying “hello” to anyone who walked in. The other parrot had… a different vocabulary. Let’s just say it skipped the pleasantries and went straight for a phrase that will not be repeated here, but that had the whole team laughing when Mari told the story. Turf has a way of humbling you, and apparently that includes being told off by a bird.
Parvin, meanwhile, has moved out into the villages, which means his days now involve a lot more driving and a lot less walking between houses. He’s summed up the scenery about as perfectly as anyone could: “To the left, corn; to the right, corn; and behind, soybeans.” If South Dakota ever needs a new slogan, we’ve got one ready. But the real headline — literally — is that Parvin made it into the local newspaper last week. And not to be outdone, Gabriel followed him into print this week, showing up in the Lennox Independent. Two team members, two headlines, one very real possibility that Team 7UP is quietly becoming local celebrities in South Dakota. For all the right reasons, we should add.
Michael made a headline of his own this week, even if it’s only official within our group chat: he’s now the proud owner of a Minnesota Twins hat, which apparently makes him a Minnesota Twins fan. We’ll let the state decide if that counts.
Not every story this week came with laughter attached, though. Luise had her patience and problem-solving tested twice by bike trouble — not exactly convenient when your bike is how you get to your houses. But if you know Luise, you know she didn’t panic. She stayed calm, worked through it, and got back on the road both times. And in the middle of all that, one homeowner left her a note letting her know there was a supper waiting for her — a small, unexpected kindness that showed up exactly when she needed it. It’s easy to talk about resilience in the abstract; it’s another thing to watch a teammate quietly demonstrate it twice in one week, and have the neighborhood look out for her along the way.
What Strangers Keep Teaching Us
Every door really does teach us something, whether it ends in a sale, a genuine conversation, or just a smile and a “not today.” This week reminded us that some of the best moments on turf have nothing to do with the sale at all — they’re the parrot encounters, the corn-field jokes, the newspaper photographers who show up unannounced, the small kindnesses from homeowners who didn’t have to be kind at all. We keep learning that the people of South Dakota are funnier, warmer, and more unpredictable than we ever expected, and we’re grateful for every single one of them.
7UP Spotlight
This week’s spotlight goes to the whole team, because honestly, everyone earned it.
To the one who turned a parrot’s rude outburst into the story of the summer, curiosity and warmth clearly aren’t going anywhere. To the one who keeps showing up with steady, positive energy no matter how long the day runs, thank you for being the glue. To the one who stayed calm through two separate bike breakdowns and just quietly solved both, that’s resilience in its purest, most unglamorous form. To the one adapting to village life, driving past corn fields in every direction and still bringing humor to the long stretches between houses, your work ethic hasn’t slipped one bit. To the one who keeps saying yes to strangers and letting unexpected moments turn into real conversations, that openness is what makes this whole summer worth it. To the one who showed hospitality all summer and is now, quite literally, a local headline, we’re not surprised people want to write about you. And to the one who stays composed and funny no matter what a door throws at them, you make every conversation better just by being in it.
But if we’re being honest, the real spotlight of Week 7 belongs to Pie-in-the-Eye.
Girls versus boys, one simple rule: whoever landed the most sit-downs during the week would get to end it by covering the other team’s faces in whipped cream. What started as a lighthearted little competition turned into a full week of trash talk, strategic scheduling, and everyone suddenly a lot more motivated to book that extra appointment. The girls pulled ahead, and by the end of the week, the boys knew exactly what was coming.
And it delivered. Whipped cream everywhere — on faces, in hair. Nobody was spared, nobody complained, and the photos from that afternoon might be some of our favorites from the entire summer. It was silly, it was messy, and it was exactly the kind of moment that reminds us why this team works so well together: we can grind all week, knock on hundreds of doors, and still find a reason to laugh until we’re crying in someone’s front yard.
That’s the spirit of 7UP. Hard work, real growth, and never taking ourselves too seriously.
Sundays That Recharge Us
All seven of us spent Sunday together, and it turned into one of the best days of the summer. Gabriel took us to visit the family he’d stayed with at the very start of the summer — the only one of us who knew them beforehand — and they welcomed the rest of the team like we’d been friends all along. We played tennis, watched the World Cup final together, celebrated Spain’s win over Argentina, cooled off in the pool, and ended the day with pizza. It wasn’t just a day off. It was generosity, new friendships, and laughter — exactly what we needed to recharge before another week on turf.
Thank You
To our families, friends, and everyone following along back home — thank you for cheering us on from thousands of miles away. Every message means more than you know.
Seven weeks down, and we’re more convinced than ever: this summer was never just about knocking on doors. It’s about becoming braver, building friendships that will outlast this summer, and collecting stories we’ll be telling for years to come.
SW Eesti 