Week 5 done and here are some stories and pictures from the week😇⤵️
HENRIETE: Super nedēļa, man ļoti patika. Bija daudz smieklu, kā arī lietus, kas sākās no nekurienes😆 Bet varēju pasekot arī Martinam un ieguvu daudz info on how to not give a f*ck🤩
ANDREJS: Šī bija mana labākā nedēļa līdz šim!! Tik laba attieksme un tāda jautrība. Katra diena paskrēja ļoti ātri un jautri. Tas džekiņš pa labi bildē ir pirmklasnieks, kurš vienu vakaru man 2 stundas sekoja un ari ar mani klauvēja pie durvīm un atradu tiešām īstu “lemonade stand”, kur divi draugi pārdeva paštaisītu limonādi.
RUTA: Skaista nedēļa! Strādāju laukos, kur pilns ar govīm, aitām, suņiem un kaķiem un neizsakāmiem skatiem! Mīlu katru brīdi!
DANIEL: Look at this beast of a dog, who would defeat army of a 1000
KARL: Äge nädal oli, nägin kutsikaid😆
MAARJA: 🎢🤒🤓🤗🚲 nädal oli tore ja sain näha kuidas country side’i töötada🐑🐄 naudin iga kogemust ja saan aru, et iga asi juhtub põhjusega. Olen tänulik, et saan enda suve siin Kanadas veeta ja areneda🥝🫂
DIMITRIS: First week done for me and what a week it was! Just getting started and getting my feet wet. The bookfield is a great place. From thunderstorms to rainbows, every person you meet has different stories and experiences. It’s an experience that teaches a lot of lessons and I’m excited to keep on going.
LIVA: Šī nedēļa varētu būt līdz šim vērtīgākā visā manā programmas pieredzē. Un ne tapēc ka kaut ko pārdevu vai nopelnīju, bet gan tapēc ka daudz kļūdījos un iemācījos. Meklējot nākamo mājās-esošo mammu, klauvējot uz desmitiem tukšu durvju, braucot pa nesalabotu ceļu es aizdomājos par mājām, par Latviju. Man škiet ka neviens Latvijā esošs latvietis nav tik dziļi novērtējis Latvijas māju sajūtu, Lido ēdienu un apkārtesošos cilvēkus, kuri nesmaida un acīs neskatās. Es uz mājām negribu, jo vēl neesmu pabeigusi savu Kanādas misiju, bet traki ilgojos pēc jums, tur otrā pasaules galā.
DARENS: Šonedēļ bija karsts. Daudz iemācijos. Jāmēģina tikt galā ar nogurumu un mazliet punķiem. Bet izbaudu un mīlu katru dienu. Satieku daudzus foršus cilvēkus. Daudzi cilvēki izpalīdz
KRISTJAN: See nädal oli väga äge. Tegin approach’i ja sattusin ühe eriti spontaanse olukorra otsa. Nad olid just sööma hakanud, kui ma uksele koputasin. Selle asemel, et mind lihtsalt ära saata, küsisid nad kohe: „Kas sa tahad ka?” Nad lasid mu sisse ja lõpuks sõin nendega koos nende toitu. See oli täiesti ootamatu, aga väga lahe kogemus. Ilm oli terve nädala super — päike paistis peaaegu kogu aeg. Lisaks sain endale uue ja parema ratta, mis tegi nädala veel paremaks. Kokkuvõttes oli see spontaanne, päikeseline ja väga meeldejääv nädal.
12. juuli, ehk raamatusuve viienda nädala pühapäev möödus Kalevipoegadel hoopis vaheldusrikkamalt kui varasemad. Kui eelmistel nädalatel käidi kohalikes välibasseinides sulistamas, võidu basseiniotsi ujumas ning võimalikult napakalt vette hüppamas, siis täna võtsid kuus selli suuna Council Bluffsi linnakese poole, kus pärast sisukat koosolekut, kõhu Applebees kõhu korralikult täis parkimist ning lõputute vahvate lugude jutustamist mindi koos viltimist harjutama.
Nimelt tutvus Siim, C.B. juba üsnagi kohalik hariduse edendaja, mõni aeg tagasi ühele üsnagi ära peidetud maja uksele koputades kohaliku vildikunstniku ning juuksuri Deb Koestersiga. Pärast mõningast tutvuse sobitamist ning raamatujutu puhumist läks vestlus aga reisimise ja laia maailma teemadele rändama. Kuigi raamatuid tookord müüa ei õnnestunud, jättis kunstniku ülimaitsekas elamine ning kihvt kunstistiil Kalevipojale elamuse. Pärast mõningast side pidamist sai kokku lepitud meeleolukas vildi tegemise töötuba, mis täna ka läbitud sai.
Tuleb välja, et viltimine on päris teraapiline ning seltskonnakeskis igati meeleolukas tegevus. Meie meeskond valmistas vildi sisse polsterdatud seepe, mida hiljem kodustele suveniiriks kaasa võtta. Tööprotsess ise on üpris loov lõbus mäkerdamine: kõigepealt valitakse välja sobiv värvikombinatsioon villa (kusjuures Kalevipoegadele oli ette antud materjal Soome neljajalgsete päritolu), seep peidetakse villa sisse erinevaid mustreid luues ära, seejärel hõõrutakse seda veega, mis seebi koosmõjul tekitab igati vahtu, misjärel villakiud ilusti üksteisest kinni haaravad ning saabki üks kena vildimoodustis valmis. Kohalik meister ise on villast teinud nii palju erinevaid esemeid ning kunstiesemeid, et enne jõuaks raamatute demonstreerimiseks mõeldud paarituhandeleheküljelise näidisraamatu läbi lugeda, kui sellele nimekirjale lõpu teeks.
Ettevõtmisest, mis alul tekitas teistes Kalevipoegades küsimärke ning kahtlusevarje sai tegelikult igati meeleolukas ning meelde jääv äge pühapäevane seiklus, millest ehk pikemaltki pajatada ning tulevikus inspiratsiooni ammutada.
Viies nädal on läbi ja vaatame, mida põnevat toimus 🤗
Maia: Sellel nädalal nägin laamasid – õnneks nad ei sülitanud minu peale. Pühapäeval käisime Yellowstone’i rahvuspargis – kahjuks jõudsime näha ainult osa sellest, aega väga palju polnud, kuid kuulsamad kohad nägime ära:)) Uue hooga uude nädalasse!!
Nansen: Potential prospects
Mia: See nädal sain käia Yellowstone National Parkis ja see oli üks ägedamaid mälestusi siin. Sellest nädalast võtan kaasa, et saatus teeb oma töö. Vahel peame saama madalaid hetki, et siis pisikesi võite suuremalt väärtustada.
Saskia: Käisime host-isaga laskmas.
See oli minu esimene kord ja oli väga lõbus ☺️
Kädi: See nädal kohtasin poksitreenerit, kes õpetas ka mulle mõned löögid enesekaitseks. Päris palav oli see nädal nii, et sain ära proovida popsicle (mahlapulk külmutatud) ja muid taolisi, mida lahked inimesed ustel andsid.
Kui saaksid oma emale öelda ühe lause selle nädala kohta, siis mis see oleks?
Maria: Elina sa oled nii äge emps! Leiad alati kõiges positiivset ja aitäh sulle, et sa meid nii hästi oled kasvatanud 💋🥰
Sandra: See nädal töötasin täpselt nii, nagu sina mind oled õpetanud kallis emme! Leidsin alati igas olukorras positiivset ja andsin endast parima❤️
Henry: Isegi kui on raske, ei tohi kunagi alla anda mitte milleski! Rasked ajad ei kesta ja pärast äikest on alati päike!
Henri: See nädal oli kiire, sest mul oli lõbus – sai naerda, pulli teha, aga mõtlesin ka sellele, kuidas mams kohtleks teisi inimesi, nii kohtlesin ka mina neid.
Keitlin: Ühte lausesse on seda võimatu panna. Ma olen nii uhke ja südamest õnnelik, et mul on nii töökas ema, kes teeb kõike oma laste jaoks. Sel nädalal ma jätsin kõik Minnesota emmed sama heasse tujju nagu oma emme. Mina kui oma ema vanim tütar tahan viia oma ema reisile ja võimaldada talle kõike mida ta mulle on siiani võimaldanud. Minu emme, armastan sind!🫣❤️
Mia: See nädal olin ma eriti tänulik enda hardworking emale, sest ta on lead by example!!!! Best week so far, embracing the good and bad.
Liisa: Ära püüa kõike korraga lahendada. Võta üks samm korraga ja märkad, et elu muutub palju lihtsamaks.
Rico: KALLIS EMA! MA OLEN SULLE NIIVÕRD TÄNULIK, SEE NÄDAL OLI SULLE! TEA, ET MÕTLEN SU PEALE JA ET SAAN HAKKAMA KÕIGEGA, SEST MA OLEN SINU POEG! igatsen 💞
Patrick: Kallis vanaema, ma andsin endast parima ja nautisin igat hetke!
Väike fotokogu meie nädalast:
💕🎉Palju-palju õnne ka meie kallile Keitlinile!!!💕🎉
Kõik pingutavad edasi ja nagu ikka, on nädala sees huvitavaid juhtumisi!
Alex: Soomlasest sauna firma juht andis mulle 150$ tippi, kutsus tööle ja palus et ma tema 32te müügimeest koolitaks, andis enda nr ja kaardi ka🤯
Annaliisa: Ühel päeval koputasin ühe vanaema uksele ja meil läks kohe mõnus jutt jooksma. Ta oli nii sõbralik, et pakkus mulle snäkke. Hiljem avastasin, et krõpsud, mida ta pakkus, olid juba kaks aastat tagasi aegunud. Õnneks märkasin seda enne, kui neid sööma hakkasin. Ja siis ühel teisel päeval leidsin esimese sauna Ameerikas. Kõige naljakam oli see, et õues oli peaaegu 34 kraadi, aga inimesed istusid ikka rahulikult saunas. Seda ma küll sellise ilmaga ei oleks oodanud.
Edvin: Koputasin, tuli isa uksele, mainisin, et olen Eestis pärit. Seepeale peremees ütles, et ta oli aasta 2019 kuRAdi Laulu ja Tantsupeol®️ käinud. Minu reaktsioon: 🤯.
Erik: Minust läks tornaado 5 miili kauguselt mooda samal ajal kui müüsin. Olen kolmel korral kuulnud tornaado sireene🌪️
Gert: Nägin vist esimest korda kalkuneid päriselus. Pikalt vaatasin, mis sorti elukaid vahin kõndimas turfis ringi. Samas mu autol tuli osa stangest küljest 🙂
Hans: Minu manager andis ukselt-uksele müügis hullu väljakutse: “Leia endale tänavalt käekell.”⌚️ Sammusin otsejoones rikaste rajooni häärberite vahele. Sain ühe pereisaga jutule ja hakkasin talle täie rauaga 40-dollarist kokaraamatut pähe määrima. Panin mängu oma parima müügimehe šarmi, aga mees jäi kõigutamatuks – ei osta. Mõtlesin, et ah, sitta kah, kaotada pole midagi. Küsisin otse: ”Kuule, kas sul mingit suvalist kella pole ära anda, mida sa ise üldse ei kasuta?” Mees vaatas mind kergelt segaduses näoga, ütles: “Oota korra,” ja kadus minutiks majja. Tagasi tulles ulatas ta mulle kella ja lisas täiesti rahulikult: “Nii, see pole päris mingi mõttetu rämps, poest ostes maksis 900 dollarit.” Mul vajus lõug otseses mõttes vastu maad. Ma ei osanud mitte midagi öelda! Kokutasin kiirelt “aitäh” ja tõmbasin uttu, enne kui mees ümber mõtleb.
Herman: Läksin empsi juures vetsu. Käisin hädal ära ja kui lahkuma hakkasin, ei tulnud uks lahti. Alles pärast 5min sai ema noaga ukse lahti muugitud.
Kati: Istusin vanavanematega maha ja rääkisin omad jutud ära. Pärast istumist hakkas see mees tutvustama oma pisikest firmat, Half-lit Candles(😉), ja see oli kõige armsam asi üldse. Näitas mulle, kus ta valmistab oma küünlaid ja sõrmuseid, andis mulle ka ühe, ja kus ta kasvatab omal maasikaid ja kus ta naine lapitekke valmistab jne. Süda nii sulas🥹
Liis: Hoidsin tibusid süles ja üks neist otsustas kakada mulle peale💩
Roland: Istun autos, vaatan peeglist, et vilkurid kaugel seljataga. Üks hetk sōidab auto täue hooga mööda ja politsei laseb järgi. Sōitis ringi ka päris panniga. hiljem oli veel 3 politsei autot otsimas teda.
Sunday funday me veetsime koos istudes Alexandrias, mingis lōbustuspargi-laadses kohas. Pärast seda läksid osad jettidega sōitma, osad niisama ujuma ja sööma😊 Viiendale nädalale tšau-tšau öeldud ja uuele nädalale uue hooga vastu minemas🙌
Olari Met a woman who sold books back in 1982 — and by the end of the week, she decided to host us too!
Lysanna Met a grandma who has beaten cancer twice and is still going strong. She now runs a lawn care business and works in real estate. Truly inspiring.
Britta 🐷 Tagged along with Marius and got to pet a pig and hold a rat! As a big animal lover, that was the highlight of my week.
Trevon Met an awesome Simmers family — Star Wars and Lego fans, just like me. 🙂
Marius Sat down with a family of 9 kids!
Mikk Met an awesome family where both mom and dad are nurses. Turns out the dad grew up with LeBron James — he even showed me a picture of the two of them together and shared some great stories.
Toomas Rented a car and couldn’t be more excited about it!
Marek We moved this week to a new city and a new family! Really great people — they’ve been hosting our students for many years.
Elerin Got a new car — and it’s a great bookmobile!
Väiksemas linnas on päris toredad inimesed, sain natuke loodust ka nautida kui majade vahel sõitsin, pani kohe naeratuse näole 🙂
MERILYN:
see nädal avastasime, et mu turfis on Eesti nimeline naabruskond kus on ka tänavad erinevate Eesti kohanimede järgi nimetatud. teadaolevalt seal eestlasi ei ela, kuid sai nime, kuna 1970ndatel arendajale meeldis väga Euroopa reisi käigul Eesti.
Täitsa teisel pool maailma voib ka kodune tunne tekkida 😀
JOOSEP S:
Bookfieldi saab enda jaoks väga ägedaks teha, kui seda ise tahta🙌 Äge nädal, palju loomasid
HELENA:
Peaaegu pool tehtud🥳. Seiklen ikka hommikust õhtuni üles ja alla, aga nii ongi fun. Sain korralikult padukaga sõita, või noh kinda tänaval ujuda🏊♀️. Äikest lõi ka päris lähedal🌩️.
Kõige ägedam oli, aga Eesti neighborhood🇪🇪 – Eesti kohanimedega tänavad ja suur monument Estonia.
Kauboimütsiga töötamine on ka üli bänger – kui uksel kohe “howdy” ära öelda siis on sealt edasi kõik käkitegu🤠.
ATS:
Keegi andis uued jalanõud. Pühapäeval sai aku tühjaks ja laadija auk oli märg, sest sadas. Mul oli 5 protsenti akut. Paberid olid märjad enamik (raamatud kuivad). Pastakas tühi. Ma leiutasin meetodi kuidas majasid kiiresti meelde jätta. See ei tohiks liiga kompaktne olla, sest siis ma harutaks seda meetodit lahti 2 aastat. Olgu 1 et koputan ja 0 et ei koputa. Võtame täbava poole 110011. Binaarselt tavalistele üleminek sisaldas palju probleeme. Parem meetod on et see tänav on 222. Ehk 2 koputan, 2 skippin, 2 koputan. 001110 oleks näiteks -231 või lihtsalt -23, sest tänava otsa võib vahele jätta. Miinusmärk tulenes sellest et alustan majade vahele jätmisega. Siis jätta meelde ka suund. Oletame et sul on pikk tänav. See võib olla kujul nt: [ Marbachi poolt, 23343, -2341]. Esimene number alguse paremalt poolt puhtast harjumusest. Nii jätsin 2 tunni võrra kaarti endale meelde. Hatjutades saaks ka terve laupäevase kaardi meelde jätta. Ehk aku tühi, paberit polnud aga tänu sellele töö jätkus.
MARGARET:
Empside nädal tõi kaasa, pisaraid,naeru ja sisemise jõu😌💪 Nüüd juba hakkab rohkem kohale jõudma mida me siin päriselt teeme ja kui suur mõju on meie “tööl”. Update autoga töötamisel: muskel suve lõpuks punnitab ilmselt sest rooli keeramisel on vaja kasutada nii mentaalset kui füüsilist jõudu, sest hommikud algavad kapoti all nokitsemisega ja mingi vedeliku juurde lisamisega🤷🏼♀️🦾🚗
CARL:
Nädal möödas, iga päevaga järjest paremaks, calmness is the key, ise uksel väga rahulik olles inimesed ka chillid, eks on ka erandeid aga neid kohtab harva. Nädal hakkas ooperiga – auto keetis tosooli välja ja mootoritemperatuur laes, küsisin naabrilt harjavart ja kastekannuga vett, lükkasin eemalt radikakorgi lahti ja valasin vett täis, peale seda pole probleemi olnud. Ilmselt oli süsteem tühi ja keetis viimasegi tosooli välja, nüüd sõidab nagu peab. Sain töötada pisut countrysidei ja maakohti, teatav kodune tunne maakohti töötades 😄. Sõitsin maismaal paadiga ja tegin niisama pulli, kui tuppa
saab on töö palju mõnusam.
KERLIN:
Sel nädalal alustasin tööd uues linnas, pidin jala töötama🫣Õnneks leidsin ägeda papsi, kes ostis mulle uue jalgratta ja burgsi. Samuti kutsuti mulle politsei, sain nendega vestelda ja judinaid tunda. Lõpuks külastasime kirikuid, et omale kodu leida
SANDER:
Topikas nädal, 500 rohutirtsu otsustas oma elu lõpetada vastu mu autot.
Väike Liam sai kastiga vasta pead ja õhtuti on ikka kallid kalorid meil
KREETE:
Mega nädal – uus linn, uued võimalused🤩 Sai uuesti paar päeva jalgsi käia ja jalgratast otsida, aga igale probleemile on lahendus järgmise ukse taga 🫶 Selle nädala pühendasin oma empsile
MIKO:
Iga päev on unikaalne. Saan nii palju ägedate inimestega kohata ja igaühel on erinev lugu mis on nii äge. See nädal kasvas mu austus mehhiklaste vastu, sest avastasin kui töökad nad on. Avastasin, et üks vend kulutab nädalas 600 dollarit kütuse eest🤯. Hakkab kohale tulema, et olen Ameerikas ja “elan” siin.
THOMAS:
See nädal sai jälle ratast parandatud. Leidsin ka kena pere Hondurasest, kes alguses arvas, et ma olen ICE agent ent pärast andis süüa, juua ning palvetas mu eest.
Pühapäeval käisime koos loomaaias, kus saime vaadata känguruid, flamingosid, pingviine ja muid loomi🙉🦘🐼🦩
Lisaks oli meie viies nädal mõledud kõikidele emadele. Seega iga päev pühendasime oma päeva enda kallile emmele!
Kirjutame kuidas meie viies nädal möödus:
Ott: Selle nädala highlight oli ilmselt see kus uks inimene tegi FB postituse minust, kuhu ta lisas enda ukse kaamera pildi ja uuris kas te teate kes see vend on ja mis ta teeb? Lahe oli naha kuidas kogukond reageeris:
et see on juu Ott. Ta mega sobralik.
Camdeni linn tegi temast postituse
kui sa tahad teada kes ta on siis ava uks ja küsi. 😀 (see oli mu lemmik)
Anette: Lasin sellel nädal enda emmel ennast coachida. Ta võiks seda enda tööna teha. Imelik on mõelda, et mina kui 21aastane neiu käib ukselt uksele ja räägib täiskasvanud emadega. Emad võtavad meid kui normaalseid jutukaaslaseid. Vahel on nendel väga vaja kedagi, kes kuulaks. Sel nädalal kohtasin palju peresid, keda tabas traagika ja mängisin psühholoogi aga alati proovin neid ilusate ja toetavate sõnadega kostitada. Let’s gooo babyyyy! Week 6, siit ma tulennnnn!!
Anette ja Anni uus host pere ema Mary
Carmen: Sai sel nädalal rääkida erinevate peredega, kes on ise müügi valdkonaas töödanud – oli põnevaid vestlusi. Nad väga hindavad seda door-to-door-i. Üks vanaisa kinkis Og Mandino raamatu (Og Mandinot loevad esimesa aasta tundengid igal hommikul).
Artur: Viies nädal möödas ja natuke jahedam kui eelmine. Sain endale HQ ja esimese auto honda civicu ning see veereb päris hästi. Tore oli näha, kui erinevalt elavad pered ja põnev on seda kõrvalt vaadata. Loomaaias oli kihvt ja äge oli näha kuidas flamingod päris elus pink shrimpi söövad.
Anni: Olen nii uhke enda nädala üle, sest sain selle pühendada enda emmele! Viies nädal on nädal mida mäletada, sest ostsin endale auto ja tegin peaaegu kõige iseseisvalt! Kohtusin nii lahedate emadega ning sain kuulata häid nippe, kuidas lapsi kasvatada. Lisaks kohtusin Eddiet ja Beckyt ning nad abielus olnud üle 50 aasta, seega väga lahe oli kuulata ja vaadata, kuidas nad siiani näevad välja nagu oleks just armunud. Nii südamlik nädal oli!
Iga kord näitasin seda pilti enda perest teistele Ameerika peredele
Möödunud nädal oli järjekordselt väga soe ja päike paitas meid terve nädal. Pildilt on ka ilusti näha, et meie siin kontoris ei istu. Meie hard-working tiimiliikmel Karelil oli ka möödunud nädalal sünnipäev, PALJU ÕNNE! Kogusime ka peredelt ägedaid kingitusi Karelile nagu näiteks “The Office” seriaali tass kirjaga “Employee of the month”. Lõpetuseks kui ilma teadet vaadata, siis mõned vahetavad meil järgmise nädala lõpuks juba ilmselt ka rassi.
MB6
Nädalad pole vennad. Suvi möödub kui tunnid – ruttu.
See nädal oli eesmärk olla parim õde ja väiksel vennal oli eestis sünnipäev, seega tegin nalja inimestega ja proovisin jätta kõik heasse tujusse. Iga hommikul algas mul formaalse traditsiooniga kus näitasin “peace” või rahvakeeli hoidsin kahte näppu üleval nagu koolipoisi keskmine hinne.
Johanna
Johanna sai see nädal imetleda miljonidollari vaateid – maisipõllud, vaated ilusatele järvedele, käänulised väiketänavad – ühesõnaga uus auto ja uued vaated, uus maastik.
Karel
See nädal oli sünnipäev ja sünnipäeva puhul sain perelt kooki, millest mul pilti pole kahjuks.
Joonas
Nagu ikka sai palju ägedaid peresid näha. Kohtusin ka ühe NFL mängijaga (ma ei tea kedagi peale Tom Brady), aga ilmselt on kõva sõna. Sain isegi tema pildi autogrammiga. Trenni rattaga linna vahel küngastest ka üles-alla korralikukt tehtud, et pühapäeva hommikul on juba tunda, et on trenni tehtud. Tunne on ka mega vinge – juba praegu tunnen, kui palju olen arenenud inimesena.
Ron
Nädal täis seikluseid! Uus käsi, uus ratas, uus kiiver ning ka nokamüts. Sai mitme autoga sõidetud, politseidega räägitud ja maad avastatud.
Uku
Üli äge asi ikka mida teen see suvi. Vahepeal on rasked hetked ka aga kunagi ei kahetse, et selle otsuse tegin. Mega kogemused, kohtumised, õppimise ja arenemise kohad, katsumused ning rõõmud. Nädalad lendavad ning pingutan et olla igal uksel parima entusiasmi ning energiaga.
Six weeks in, and if you’d told us back in May that we’d be riding in the backs of trucks, chatting through doorbells, and reading about ourselves in the newspaper, we might have laughed you off the porch. And yet here we are — Team 7UP, slightly sunburnt, thoroughly seasoned, and somehow still finding new ways to be surprised by South Dakota.
Week six had all the ingredients we’ve come to expect from life on turf: long days that stretch out golden and endless, doors that test our nerve, and people who remind us — over and over — that kindness shows up in the most unexpected packages. But it also had a little something extra this week. Local fame. A newspaper feature. A dog with better footwork than most professional athletes. And a Sunday that taught us just as much as any doorstep conversation could.
Another Week, Another Set of Surprises
By now, the rhythm of our days is second nature — up early, out on turf, knock, smile, talk, listen, repeat, until the South Dakota sun finally dips low enough to send us home. But “routine” is a funny word for a job where absolutely nothing is routine. Every door is its own small adventure, and every conversation leaves its mark, whether it ends in a sale, a laugh, or just a genuine human moment on a stranger’s front step.
This week reminded us, once again, that growth doesn’t happen in one big dramatic leap. It happens in the small stuff — the doors we almost didn’t knock on, the conversations we didn’t expect to enjoy, the moments we’ll be telling stories about for years.
This Week’s Highlight Reel
Let’s start with our resident newspaper star: Parvin made it into the local paper this week, and we’ve decided Team 7UP is officially transitioning into local celebrities — making headlines for all the right reasons, thank you very much. Watch out, South Dakota; we’re famous now (in at least one zip code).
Matthias had a week that honestly sounds made up. He watched a man get completely “ankle broken” by his own dog mid-walk — the kind of wipeout that deserves a slow-motion replay. He rode standing in the back of a pickup truck like he was in a movie. A man he’d met weeks ago spotted him, stopped his car in the middle of the road just to say hello, and cheerfully caused a small traffic jam in the process. And in classic Southwestern fashion, a simple lemonade purchase from a young entrepreneur turned into a family dinner invitation the very next day. You really can’t make this stuff up.
Michael met a homeowner who was so committed to a comfortable conversation that she brought out a foldable chair just so she could sit while grilling him with questions about literally everything under the sun. After a thorough interrogation, her final verdict? Barnes & Noble has the best sales strategy in the business. Not the ending Michael expected, but certainly one he won’t forget. Michael, who had just spent ten minutes politely surviving this chair-side inquisition, was not about to go down like that. One glance at the actual numbers of families buying the books, and her confident stare cracked just slightly. Final score: Michael 1, Barnes & Noble 0.
Gabriel, meanwhile, discovered a whole new frontier in door-to-door sales: the Ring doorbell conversation. He sat comfortably on the porch, chatting away with a homeowner who never actually opened the door — pure 2026 sales technique. Later in the week, he watched the city’s mosquito-control truck roll through, trailing its thick cloud of insecticide, and dryly joked it gave off some seriously eerie vibes. Dark humor is just part of surviving the summer heat and the mosquitoes that come with it.
Lessons From the Doorstep
If there’s one thing every one of these stories has in common, it’s this: people will always surprise you. A dog can humble a grown man. A stranger can stop traffic just to say hi. A lemonade stand can turn into a dinner invite. We walk up to hundreds of doors, and every single one holds a tiny, unrepeatable story — we just have to be brave enough to knock.
7UP Spotlight
This week was also Mom’s Week, and we want to give a huge, heartfelt congratulations to Parvin, Gabriel, and Liisa for their outstanding results. You three made your moms proud this week, and honestly, you made all of us proud too.
But recognition isn’t just about numbers — it’s about who we are as a team. So here’s a little spotlight for every single one of us:
Mari — steady, thoughtful, and always the calm in the storm when the week gets hard.
Liisa — collector of gifts, hearts, and good stories, and a reminder that warmth opens doors.
Luise — quietly resilient, showing up with the same determination every single day and a contagious laugh.
Parvin — now officially newspaper-famous, and still humble about it.
Matthias — our magnet for the unbelievable, turning ordinary days into main character energy.
Gabriel — quick wit, quicker comebacks, and somehow always finding the funny side of a hard day.
Michael — dependable, hardworking, and always ready with an “Do you wanna guess?” that echoes down the street.
A Sunday to Recharge
After a week like that, we did something a little different this Sunday: nothing. No road trips, no new towns, no adventures to chase. Just us, the house, and the pool. We floated, we laughed, we ordered food and ate it together, soaking in the simple joy of each other’s company.
These slower days matter just as much as the exciting ones. They’re the glue that holds a team together, the quiet recharge that gets us ready to knock on a hundred more doors next week.
Looking Ahead
As we close the book on week six, we’re already turning our attention to something a little different for the week ahead — and it has nothing to do with turf strategy or sales numbers. Our focus for next week is simple, but honestly harder than any door: talk to yourself like you talk to your best friend.
Anyone who’s spent a summer knocking on doors knows the voice in your head can get loud — and not always kind. After a slow morning or a string of “not interested”s, it’s easy to slip into self-criticism instead of self-support. So next week, we’re flipping the script. If a friend had a rough morning on turf, we wouldn’t tell them they’re failing — we’d remind them they’re doing something incredibly brave, that one hard hour doesn’t define the day, and that they should probably grab some water and shake it off. We’re going to try extending ourselves that same grace.
It sounds small, but we have a feeling this one might end up teaching us just as much as any doorstep ever has.
SW Eesti 