MAARJA: 🫠🤒🫣🧘♀️🌩️Bookfield ikka õpetab täpselt seda, mis vajab arendamist ja hoiab sind täpselt siis, kui seda kõige rohkem vajad. Üks õhtu oli niiiii karm torm, et rattaga koju sõites oli aja küsimus, et millal välguga pihta saan😆 Nii tore on kohtuda erinevate inimestega ja saada rohkem teada nende kohta. Olen põnevil, et mis uus nadal endaga kaasa toob:)
KARL: Ostsin auto, esimene päev suri kohe ära, mingi paps tegi korda, siis lendas jahutusvedeliku voolik õhku, jälle mingi paps tegi korda, suht pull🤣
KRISTJAN: koputasin uksele ja märkasin maja ees täiesti pöörast truck’i. Ütlesin omanikule naljaga: “Nice truck! Can I take it for a spin?” Ja täiesti uskumatult vastas ta: “Sure.” Läksime koos väikesele proovisõidule. See truck oli umbes 400 hobujõudu, kahe turboga ja sõitis täiesti pööraselt. Vajutasin gaasi ning tunne oli lihtsalt uskumatu. Omanik lasi isegi korraks rattad ringi ja kogu kogemus oli ülivinge. Kui tagasi jõudsime, kutsus ta mind tuppa ning tegi mulle süüa. Ta valmistas ausalt öeldes parima pasta, mida ma olen oma elus söönud. See maitses nagu oleks Gordon Ramsay ise selle valmis teinud. Ta rääkis, et on Gordon Ramsay saateid palju vaadanud, ja see oli ausalt tunda – pasta oli täiesti järgmisel tasemel. Lisaks andis ta mulle veel beef jerkyt kaasa. Sellised hetked tuletavad meelde, kui ettearvamatu see töö on. Mõni uks võib lõppeda väga halvasti, aga järgmine võib viia täiesti uskumatute kogemusteni. Olen selle kõige eest väga tänulik.
DIMITRIS: The only thing better than meeting people!
ANDREJS: Ja grib ēst, tad tik jāprasa cilvēkiem. Ļoti traka nedēļa, bet superīga. Nezinu, ko man jums te uzrakstīt. Man jums ir skaista vēsts – baudiet, baudiet, baudiet un esat pateicīgi par visu, ko dzīve jums dod un sūta!!! ❤️
DARENS: Ļoti forša nedēļa, iepazinu daudz foršus cilvēkus, vienu dienu aizmirsu pusdienas. Mēģinu strādāt pie daudzām lietām mentāli. Bet vēljoprojām izbaudu katru dienu bookfielda😎
Issand jumal, viimane täispikkuses juuli nädal juba tehtud. Juba algab august. Aeg on mega kiirelt lennanud ja meie hülged ujuvad juba aina sujuvamalt omas vees. Vaatame mida korda see nädal saadeti
Patrik – Suur nädal jälle seljataga. Lõpuks saime ka suvist Alaskat nautida. Pulli sai palju ja ägedaid inimesi samuti. Leidsime Don Julio tekiila kaua kadunud venna ning ka kodustatud kitsede kohtamine oli vahva. Kes oleks võinud arvata et nad ei tohi rabarberit süüa, sest see väidetavalt neile ohtlik. Igal juhul nüüd alles suvi algab, paneme mõnuga edasi! Go Gravy Seals!
Frank – Päike lõpuks paistab üle kahe nädala. Paras troopiline torm oli siin vahepeal. See nädal sai rohkem töötada sub urban ala, kus majade paigutus pole alati kõige loogilisem võrteldes Eestiga. Ilus ilm peaks püsima, pingutame edasi, teeme tööd ja varsti saab töö vilja juba nautida.
Rainer – Mõnus nädal oli. Pingutasin ja töötasin fokusseeritult ning nädal möödus kiirelt. Paar nädalat on suve jäänud, võtan sellest ajast maksimumi
Katreen – Super nädal nagu ikka! Sain palju lahedaid pilte erinevate autodega. Inimesed on vaga toredad. Nägin Bob Rossi maali täitsa ilus oli. Järgmine nädal läheb veel paremini.
Julius – Töö vaikselt edeneb, saab nautida erinevaid alaska kalureid ja rednecke-palju tõkkepuid keelumärke jne. Auto rehv läks tühjaks, kuid õnneks esimene mööduv auto pakkus abi ja pani donuti alla. Järka nädal sama hooga edasi ja elu ilus.
Laura – Blogi jaoks:
Tervitused Wyomingust, kus saab Alaska vihma asemel nüüd hoopis 40 kraadi kuuma
Kädi: Nädal läks lennates. Olin Brigham citys ja inimesed on väga sõbralikud siin. Sain ka politseiga kohtuda, kes oli vägagi sõbralik kui pisike õnnetus juhtus ( auto lihtsalt parkimisest veeres teise auto vastu😅).
Mia: See nädal kohtusin reaalse cowboyga, kes andis ühe oma mütsi mulle. Palju oli ka kontakti Mehhiko peredega, see oli päris naljakas, kuna kumbki kummastki aru ei saanud.
Maia: See nädal töötasin Goshenis – sildi andmetel “maailma parimas ja sõbralikumas paigas”. Laupäeva õhtul kogesin liivatormi ja seejärel äiksetormi, kuigi hommik algas väga rahuliku ja ilusa ilmaga – siin muutuvad olud nagu Eestis vahest isegi minutitega
Nansen: “views from turf”
Saskia: Nädal läks kiirelt. Oli nii kuuma päikest kui ka äiksetormi. Koputasin mäe otsas ja seal oli eriti ikus vaade.
Eight weeks in, and Sioux Falls has stopped feeling like a place we’re just passing through. The turf is starting to feel like ours — or at least, like a stage we know how to work.
Week 8 had its own rhythm: wake up, review, hit the doors, and keep showing up no matter what the last door taught you. Some days that rhythm felt easy. Other days it felt like dragging yourself uphill in July heat with a demo book under your arm. But that’s the thing about this summer — the rhythm doesn’t ask if you’re tired. It just asks if you’re going to show up anyway. And every single time, we did.
Getting braver, one door at a time
Nobody warns you, before a summer like this, how much a single street can teach you about yourself. Every knock is a tiny referendum on your own nerve. Will you smile through the “not interested”? Will you stay curious when the conversation goes somewhere you didn’t expect? Week 8 asked those questions over and over, and one by one, we’re getting better at answering “yes.”
We’re braver than we were in June. We’re more comfortable improvising, more forgiving of our own bad days, and — maybe most importantly — we’ve gotten a lot better at leaning on each other when the doors aren’t going our way. That’s not something you can fake by Week 8. You either build it or you don’t, and this team is building it.
The stories only this job gives you
If you want proof that no two days on turf are ever the same, just ask Matthias. This week, a man who had served in the Army gave him a medal — the kind of moment you don’t see coming and don’t forget. Later, a family invited him in to show him the travel books they’d made of their own trips, page after page of a life lived on the road. And in a twist that still makes us laugh, one woman asked him — not once, not twice, but five separate times — where exactly he was staying this summer. Some questions just deserve to be asked on repeat, apparently.
Matthias also had one of those full-circle moments this job is famous for: he ran into a man whose parents he’d knocked on the door of earlier this summer, all the way back in Rapid City. Small world, smaller state.
Michael had his own run of fascinating doors — a conversation with someone who works with both NASA and Oracle, a chat with a retired airline pilot who flew for Delta for 33 years, and, almost unbelievably, a man who spent six years of his youth flying F-16s. You knock enough doors in South Dakota and you start to realize everyone has a chapter of their life you’d never guess just from looking at them.
Luise met a man named Yafat this week — one of those names and conversations that just becomes part of the season’s tapestry.
And then there’s Gabriel, who spent his week out in village territory, driving through what felt like an endless sea of corn and soybean fields, and came home with a genuine cowboy hat to show for it. Somewhere in one of those fields, he also found himself trying to convince a horse to get out of his way — a negotiation that, we’re told, took a little longer than expected. We like to imagine the horse won that round.
Team 7UP Spotlight
Two shoutouts this week that we’re genuinely proud of. Gabriel took home the win for Dad’s Week — congratulations! And Luise hit the milestone of a 200-unit shirt, a number that represents a whole lot of doors, a whole lot of “no’s” turned into “yes’s,” and a whole lot of grit. We’re so proud of both of you.
A Sunday to breathe
This Sunday looked different than most. Instead of the usual jam-packed, activity-filled gathering, we sat down together for a relaxed movie night. No agenda, no rush, just friends on a couch after a demanding week, laughing at whatever needed laughing at and simply being present with each other. Sometimes the most important thing a team can do is nothing at all, together.
Looking ahead
Week 9 is coming, and if this summer has taught us anything, it’s that we have no idea what stories it will bring — and that’s exactly the point. Because in the end, this summer was never only about knocking on doors. It’s about becoming braver than we were yesterday, building friendships that will outlast the season, and collecting stories we’ll be telling each other for years to come.
Ausalt ka… kuhu see aeg kadus? Alles tulime Texasesse ja tegime oma esimesi uksi. Nüüd oleme juba täpselt poole peal. Nädalad lähevad iga aina kiiremini ning see on lausa hirmus. Samas tähendab see ka seda, et kogemusi ja ägedaid lugusid on kogunenud juba rohkem, kui oleks osanud enne suve ette kujutada.
Pühapäeval saime kokku Colorado City pargis, kus tegime ära selle nädala Sunday Meetingu. See nädal oli sitdown competition, kus tuli kaotajatel oma saatus vastu võtta, milleks oli vahukoor näkku. 😄 Mario ja Anders võitsid Andrast ja Karli ning Maya ja Merit võitsid Robertit, Oliveri ja Johannest. Õiglus sai jalule seatud.
Siis läksime kõik koos pubisse jalgpalli finaali vaatama. See mäng hoidis küll lõpuni pinges! Sõime üüliheaid burgereid ning nautisime mõnusalt koos veedetud õhtut. Täpselt selline pühapäev, mida pärast pikka töönädalat vaja on. 🍔⚽
✨ Muljed nädalast
Anders
Kuues nädal pakkus palju põnevust. Kohtusin nii väga rikaste kui ka üsna vaeste inimestega. Samuti nägin kuidas inimestel oli koduloomaks känguru. Pool suve on läbi ja siiani on aeg ikka väga kiirelt läinud nii et tuleb põnev teine pool.
Robert
Texas üllatab ka tormiga vahepeal! See nädal sai nautida padukaid ja jahedat ilma😁 Õnneks lasid inimesed ikka tuppa nii, et päris ligumärjaks ei saanud!
Johannes
Üks meeldejäävamaid peatusi oli kindlasti lõbus selfie koos Elvis Presley kujuga. Raamatuid ta seekord ei ostnud, aga tore kohtumine sellegipoolest!
Maya
Sain see nädal kohata ICE officeri. Täitsa huvitav😎 Mulle väga meeldis selle nädala ilm. Pilvisem ja jahedam oli ja mõnus oli töötada sellise ilmaga. Ma töötan hetkel väikelinnades, kus näeb väga palju erinevaid elamisi ja maju ning saab autentse USA kogemuse. Kes elab treilas, kes elab lossis, kes elab lagunenud majas,… Igalpool olen toas kàinud. Inimesed on ka väga avatud ja sõbralikud nendes linnades ja nii tore on nendega rääkida.
Merit
Põnev nädal! Üritasin kõigile midagi müüa ja istusin ka toredate vanaemade ja ka peredega maha, kelle lapsed on juba lõpetanud. Nädal oli vihmane ja ühes kohas olid isegi üleujutused. Sain 140 dollarit tipi, mis oli väga tore! 😊
Andras
See nädal kohtasin 4 lapse ema, kes on 2x kainud 3 kuuks Ukrainas vabatahtlikuna. Lisaks sain teha esimest korda elus sitdowni politsei jaoskonnas ülekuulamisruumis.
Oliver
Möödunud nädalal sain omal nahal testida, kas Chevrolet autod ujuvad või vajuvad põhja
Karl
Nädal möödas. Suure monster trucki manööverdamine käpas. Palju vihma ja äikest aga päeva lõpuks paistab päike!
Mario
Nädal oli vaikne ja rahulik. Suhtlesin kõikide vanaemadega ja nägin hambuni relvastatud mehi. Kuuli ei saanud.
Pool suve on nüüd ametlikult seljataga, aga tunne on, et parim osa on alles ees!! Oleme saanud enesekindlamaks, targemaks ja õppinud iga nädal midagi uut. Kui esimesel poolel õppisime bookfieldi tundma, siis nüüd on aeg teine pool täiega ära kasutada. Letssssss get it.
Üks uks korraga, üks päev korraga. Let’s make the second half even better. 🤠🔥
Ja seal nad istuvad – tulevased bossmanid/womanid, tippjuhid, ettevõtjad, piloodid… you name it. Pühapäevase koosviibimise veetsime (mini)golfi väljakul nagu miljonärid kunagi. Vaid mõned nädalad on jäänud ja on alanud justkui viimane sprint enne finišit.
Väike kild ka siia laste raamatu demost: “why are giraffe’s necks so tall?” ……………. “their feet are stincky”… boom, see ajab emad isad alati naerma, see ongi meie salanipp. 😉
MB6
Uus nädal, õpetasin Joonasele tantsusamme, mida õppisin esimesel suvel. Laulusõnad: Pizza hut, Kentucky Fried Chicken(KFC), Pizza Hut- kohad, kus purustada kalorirekordeid.
Aga selle irooniaks, meid filmisid mingid elanikud tänaval ja suutsime pakkuda neile nalja ühel ilusal varahomikul.
Seda oli päris lõbus vaadata, sest see oli nende jaoks nagu nad oleks ei tea, mis imet näinud, et ma sain terve päev naerda selle üle.
Johanna
See nädal kohtusin perega, kes oli Soomes elanud. Nad olid väva vainustuses meie kultuurist, toidust, aga kõige vahvam oli isa attitude – pereisa oli alati rõõmus, viskas käppa kõigile, keda tänaval kohtas. Väga inspireeriv kuju. Käisime Roniga kohalikku kuulsust ehk One World’i külastamas.
Karel
Kohtasin see nädal pere, kes on Eestist ja poiss rääkis eesti keelt.
Joonas
Nädal oli muidugi katsumusi täis nagu ikka, aga siiski juba oli kergem kui eelneval nädalal. Olen suutnud enda jaoks rohkem lahti mõtestada ja oskan juba väheke rohkem “fun”i ka näha selle tööga. Väga äge oli ka kohata SW alumnit, üks ema kes tegi SW programmi aastatel 92′ ja 93′. Pildil ka mõned tolle aja tooted (vasakul).
Ron
Üüüliii lahe nädal! Nägin palju ägedaid loomi, kohtasin üli lahedaid inimesi ja sain aru, et elus on nii palju asju veel, mille üle tänulik olla! Auto otsingud jätkuvad! Loodetavasti on varsti midagi jalge all.
Uku
Huh, no see nädal ikka pakkus väljakutseid aga mind ei peata miski. Oli palju ägedaid kohtumisi ja vestlusi aga ka takistusi millest üle hüpata. Uuel nädalal luban endale, et tunnen kõigest rõõmu ja töötan kõvasti. Tahan pingutada rohkem kui kunagi varem, aga samal ajal ka nautida protsessi.
✨Seitse nädalat on seljataga ning iga nädal on toonud kaasa uusi õppetunde, väljakutseid ja võite. Sel nädalal küsisime tibudelt:✨
Mis loom iseloomustab sinu suve kõige paremini ja miks?
Rico: Minu suve iseloomustab DRAAKON, sest im a beast ja ma sülgan tuld ja ma lendan kõrgele – ma kasvan väikesest munast suureks loheks!!!
Maria: Minu suve iseloomustab AHV! Sest mul on iga päev väga naljakas ja ma teen kõigiga kellega kohtun väga palju pulli.
Henry-Mark: Mind iseloomustas see nadal KOER, sest i got that dawg in me! Tegelikult armastan koeri, sest nad on mens best friend!! Nad on nii sõbralikud ja armsad ja tahavad ainult head (süüa ka) ja usun ja loodan, et olen ise ka samasugune nii inimestega kellega räägin usas kui ka enda pere ja sõpradega.
Kätlin: KALA, sest ma annan endast alati parima sest elan vaid korra ja iial tea mil mäng mängitud on!
Henri: Minu suve iseloomustus gotta be a monkey. The bigger the monkeys the bigger the ponies, aga nendest monkeydest tulevad ka kõige paremad storyd, mida kunagi edasi rääkida (ja oh boy kui palju mul neid on). Auto katki minekust kuni politseilt hoiatuse saamiseni. Siiski need monkeyd hoiavad mind elus, sest pinge on üks asi that is keeping me on my toes ja viib elus edasi ainult paremuse poole.
Keitlin: Mina olen for sure see suvi lehm, kes ,,muu”tab uste vahel ja lüpsib emade rahakotte. Naliii!!! Tegelikult ma kuulan emasid nagu kuulavad lehmad inimesi ja tegelikult on nad väga rahulikud ja head loomad, nagu olen mina kõigi Ameerika emadega. Tegelt on lehmad kõige rohkem nähtud loomad minu sellel suvel. Lisaks muudele loomadele:
Mia: Mina olen see suvi kiisu. Nunnu kõigi emade uste taga ja kui kukun siis alati käppadele😺
Liisa: Mina olen kindlasti KASS oma pohhui-nahhui attitude’iga. Olen muutunud selle suvega rahulikumaks, julgemaks ja palju vähem muretsevaks selle pärast, mida teised arvavad.
Nädal seitse seljatatud, seda pole unustatud😮💨 On meeles mitmeid ägedaid juhtumisi sellest seitsme maa ja mere tagusest maailmast💬
Alex: Oli mitu mitu päeva, kus nägin peresid alles pärast 5 öhtul. Iga päev laulsin Kreisiraadio – Kauboid laule ja köik, kes töövarjuks tulid, siis nendega laulsime seda koos ja tegime pulli! Vahva nädal, öpetas emotsionaalse stabiilsuse ja löpuni uskumise tähtsust😊
Annaliisa: Ühe perega istusime parasjagu elutoas ja rääkisime raamatutest, kui järsku koputas uksele teine müügimees. Isa hakkas naerma ja ütles, et nende ukse taga käib peaaegu iga päev keegi midagi müümas. Konkurentsi siin ikka jagub!
Ja üks asi, millega ma pole siiani harjunud – kell 8 hommikul on mõnes naabruskonnas grill juba täie hooga tööle pandud. Ameeriklased võtavad grillimist ikka tõsiselt!
Edvin: Ma nägin inimest, kelle nimi oli Edwin😍😍🥰
Gert: Laupäeval tormates ringi (me kutsume seda HAMMER SATURDAY) leidsin ukse, kus oli mitu silti kirjaga “No soliciting!” Mõtlesin, et eks neil nii kopp ees ukselt-uksele müüjatest, et pigem väldin koputamist. Kui keerasin ümber ja hakkasin eemale kõndima, avanes maja aken ja naine hüüdis, et teab kes ma olen ja astugu hea meelega tuppa Õppetund saadud: kuulsaks saamine Facebookis on eriti tähtis selle töö jaoks!
Leidsin ka enda kadunud sugulase Kurti 🙂
Hans: Töötan siis maapiirkonda, kus majade vahel on mitu miili ja otsin peresi. Näen farmimaja: autod hoovis, laste mänguasjad murul – ideaalne sihtmärk raamatute müümiseks! Astun autost välja, teen paar sammu ja tunda annab kuri kuues meel. Pööran ümber ja näen, kuidas minu poole sprindib puusakõrgune koer, silmis ilmselge soov mind lõunasöögiks süüa, mitte pildiraamatuid sirvida. Isegi Usain Bolt ei reageeriks nii kiiresti. Tegin oma elu parima rekordsprindi, lendasin autosse, lõin ukse pauguga kinni ja panin täiel kiirusel minema.
Herman: Töötan maapiirkonda ja sõidan kahe maisipõllu vahet. Järsku läheb mootori temperatuur lakke😬 Peatun, teen kapoti lahti ja vaatan, et kõik jahutusvedelik niriseb alt välja… Ootasin siis mina ja mõtlesin, et mis ma teen siis nüüd. Õnneks tõmbas keegi teine ka kõrvale ja rääkisin oma mure ära. Tema käis kodus, tõi hunnikus vett ja kallas mul jahutusvedeliku paagi täis ja ütles, et mine sõida mehhaaniku juurde. Andsin temale oma ühe näidisraamatu, sõitsin töökotta ja töökotta ja töötasin jala edasi, õhtul leidsin papsi, kes mind koju viis. Hommikul mehaanik helistab, et läheb $1000 kokku…. Ütlesin, et oota korra, ära kohe parandama hakka ma helistan kohe tagasi. Siis tegin juttu ühe Mehhiko vanaisaga, kellele olin varem müünud ja kes oli mehhaanik ka. Ütles, et kuna ma nii muhe vend olin, siis võib teha sama paranduse ära poole soodsamalt😏
Kati: Mina sain see nädal oi mitu korda sooja sööki või lihtsalt mingi einelaadset asja tööd tehes😋 Üks mees, kes alguses oli hästi tülgastunud kui ma lähenesin, nägi minul Chicago Bears kleepsu ja siis kutsus tema sõpradega istuma ja pitsat sööma. Üks Mehhiko pere kutsus mind nendega õhtust sööma, kuna neil olid just pulmad olnud ja neil oli nii palju ülejääke(sain nii head birrat, salatit ja tres leches kooki). Ja siis nad küsisid, kas ma elan üksi, ma ütlesin ei ja siis nad pakkisid mulle ja Annaliisale väga palju sööki veel kaasa ka ja andsid suure cooleri ja hiiglasliku paki jääd kaasa. Ühe perega maha istudes otsustas see pere, et mul oli süüa vaja ja tegid mulle grilled cheese võileibu ja sain sõõrikuid ka. Siis veel ühe perega maha istudes sain kiisu pildiga sõõrikuid. Siis ühe emaga rääkides, küsisin, ega neil juhuslikult midagi magusat snäkki mulle ei ole ja sain kaasa suure minigripi erinevate küpsistega, rabarberi saia pätsi, veel kolm karpi küpsiseid ning hunnikus Hershey’st ja Reeses’t ja jelly bean’e ka.
Roland: Töötasin maapiirkonda. Käisin ühe vanema naise majas vetsus ja teel välja kupatas perenaine 36 muna kaasa. Ütles, et saavad oma kanadelt 6 tükki päevas ja neid tal varuga🐥🍳
Pühapäeval me saime esmalt kokku ühes kohvikus. Seal tuli meiega jumalast rääkima üks natuke hull mees, siis tundis üks vanem mees, kes töötas seal, meie vastu huvi(tuleb välja ta tegeles ka õppekavade kokku panekuga), siis tuli üks naine ja tõi meile brownie’sid, kuna neil jäi kirikust üle, ning kõige lõpuks tuli üks norra mees meiega ka veel juttu tegema. Täielikud kuulsused olime, ei saanud rahus omi jutte rääkida😆
Siis käisime ujumas ja söö-palju-jaksad hiinakas ning nautisime head ja paremat.
Kõik läksid koju hea tujuga ja valmisolekuga järgmisele nädalale vastu astumiseks😋
Heihopsti! On läbitud järjekordne nädal labürindis, ületatud kõik raskused ja väljakutsed. Ilmad siin on kuumad, aga meie labürindijooksjad veel kuumemad. Kõik on saanud omale hoo sisse ja meid on nüüd võimatu peatadaaa siin maisipõldude vahel.
Selle nädala teemaks oli: kõige naljakam/huvitavam asi mida siin olete teada saanud ja mida eesti kohta küsitud.…
Piia:
Kõige naljakam, mida minu käest Eesti kohta on küsitud on “It must be really warm out there” või on arvatud, et see on mingi troopiline koht, kus on mäed näiteks.
Evelyn:
ma ei olegi midagi konkreetset vist teada saanud, aga see on lihtsalt alati naljakas kuidas inimeaed ei tea euroopa geograafiat. mõni arvab, et ma olengi lihtsalt euroopast ja thats it. mõni arvab et hispaania ei ole euroopa jne jne.
Cristo:
Mais mais mais, maisi ainult ei sööda. Sellest luuakse biokütsi (etanool) mida segatakse bensiiniga. Ja tead mis, on olemas isegi lilla mais. Vaga insane… THE MORE YOU KNOW.
Vahemalt minu jaoks oli see ulmeline avastus kuna mais oleks esimene asi mis seonduks mul nebraskaga, seda on lihtsalt nii palju
Alla lisatud pilt kus tyyp naitab lillat maisi..
Merlin:
Ma saan väga palju asju igapäevaselt teada ja see kõik on super huvitav. Näiteks selles linnas, kus ma olen on kanade arvu piirang ja kui sul on sellest arvust rohkem kanu siis need võetakse ära. Mulle meeldivad ka need fraasid, mis ma olen õppinud “farmer’s tan”, “golfer’s tan” ja “corn sweat”. Ühed vanavanemad küsisid mult, kas Eesti on linn Soomes, mis oli natuke naljakas, aga nad olid toredad inimesed, nii et nad said andeks.
Katre:
Mind üllatas väga see, et just väga paljud vanemad inimesed (pensionärid) just hommikuti käivad kusil McDonaldsis või muudes kiirtoidukohtades söömas, ühes linnas oligi sellist paar vanaisa, kes iga hommik olid McDonaldsis söömas ning kui üks õhtu sai Dairy Queeni minna siis see oli ka pigem just vanemaid inimesi täis. See üllatas mind päris palju:D
Minul on kindlasti kõige naljakam asi mida küsitud see, et kas meil Eestis on mikrolaineahjud….hetkeks oli natuke raske seda naeru ikka tagasi hoida.
Linda:
Eestiga seoses on siiani üks kõige lahedam asi ilmselt see, et kohtasin ühte pere, kus paps õppis kunagi filosoofiat ja läks Tartu Ülikooli vahetusõpilaseks ja elas Eestis aasta aega. Nii vahva oli sellel teemal muljetada, sest siin ei kohta just väga tihti kedagi, kes Eesti kohta midagi teaks või veel vähem seal käinud oleks.
Kasper:
Eesti kohta küsiti kas see on itaalia juures nt. Sain teada ka et alpakad on laamadest madalamad ja pisemad.
Markus:
Ma ütlen ausalt, mul ei hüppa mitte midagi märkimisväärset pähe. Lihtsalt tegin tööd, kohtasin ägedaid peresid ja õppisin palju 😀
Elo:
Põnev on olnud rohkem põllumajanduse kohta teada saada ja selles olen päris kindel, et kanad võiks küll vähemastki kunagi olla! 😀 Igal suvel paneb ikka imestama, kui palju rõhku nad siin laste spordila panevd, põhimõtteliselt terve suvi on trenne ja võistlusi täis!
Jan:
Auto käis paranduses ja 1 sitdown oli rehvitöökojas ühe papsiga seni kuni oma autol rehve vahetati. Find a way nädal oli. Kõige naljakam asi mis see nädal oli, oli see et üks sitdown lapsed ütlesid kõik, et kes kelleks saada tahab. 1. Laps tahab reisida ja maadevavastaja olla, 2. Tahab arst olla ja siis 3. Laps tahab hakata michael jacksoniks ja tüüp moonwalkis mööda maja ringi 30 minutit.
Lisaks pühendati eelmine nädal ka oma vahvatele isadele ning nii mõnigi võitis ka toreda auhinna neile🩵💚
Kuumade ilmade puhul käisime end pühapäeval värskendamas ujumispargis!!! Kõigil on akud taas laetud, hulganisti vett joodud ning oleme valmis alustama uut imelist super nädalat❤️
Soovivad eriti palavaid kallistusi ja musisi
Teie kullapallikesed ja võimekad labürindijooksjad💚
Britta was in the middle of eating lunch when an old man rolled up on his little cart, basket overflowing with cucumbers. He stopped, looked at her, and asked, “Do you eat cucumbers?” His garden had way more than he could use, so he handed her two — and they were delicious.
Olari got a front-row seat to a low-flying crop plane, buzzing over the farms just 100 meters overhead. Close, loud, and awesome.
Trevon had a very different kind of week — he scored a ride in a flashy Ferrari and struck up a conversation with a ship engineer.
Mikk had the kind of day that starts rough and ends legendary: his bike broke down, and moments later it got stolen. That left him on foot for the next six hours, sprinting between houses — and somehow, it turned into an amazing day of pure laser focus.
Marius spent time with a Mennonite family, a new and memorable experience.
Lysanna met someone whose best friend had done the program years ago in college — and is now a successful lawyer, proof of where this journey can lead.
And then there’s Daniel, whose host family returned from a trip with a new addition to the household: a dog named Akorn. Daniel is convinced there’s something a little diabolical about him — the barking starts the moment Daniel’s down in the basement room at night. The team’s first line of defense was “The Great Cardboard Wall,” but when Akorn kept it up from outside, earplugs became the real solution. Despite it all, Daniel admits he’s started to grow fond of the little guy — even if the memories of those sleepless nights are taking their time to fade.
SW Eesti 