Johannes

Kohtusin inimesega, kes on lugenud üle 2000 raamatu.

Ruben Zolkin

Kohtusin vanaisaga, kellel on viies seifis 135 relva. Ta näitas ka pilte enda jahitud loomadest.

Kerrit

Viisin oma auto remonti ja kui selle tagasi sain, sõitis see vaid 10 minutit, kuni käigukast üles ütles.

Robin

Kohtasin Mahmoodi, kes on pärit Süüriast ja on Arnold Oksmaa TikToki fänn.

Mart

Linnapea kirjutas mulle, et ma ei kasutaks tema ja minu pilti oma sales pitch’is ehk müügitekstis. Peale selle oli väga äge töönädal. Ma isegi ei teinud ühtegi kultuuripilti.

Sain ka kanda indiaanlaste rahvarõivaid kanda.

Enric

Nägime sinist Tesla Cybertrucki, mis oli väga ainulaadse värviga. Omanik oli väga tore. Ta tegutses parasjagu garaažis ning tuli meiega rääkima. Selgus, et ta juhib oma ettevõtet, jagas meile palju teadmisi ja oli niisama väga äge mees.

Rihard

Minu uus tööpiirkond asub teisel pool linna. Sinna jõudes pean ma igal hommikul ületama silla, mis läheb üle Saskatchewani jõe. See on väga ilus vaatepilt, mida näen igal hommikul ja õhtul.

Martin

Kohtasin Lumsdenis üht meest, kes ütles: „Oota, ma lasen sulle ühe hea bändi lugusid.” Seejärel pani ta mängima Metsatöllu. Ta ütles, et on neid kuulanud juba noorest saadik. Tõlkisin talle ka laulude lüürikat. 🙂

Karl

Mul läks rehv katki ja vahetasin selle maantee ääres ära. Seejärel sõitsin tund aega lennujaama, vaatasin seal ringi ja mõtlesin, et veel on liiga vara tagasi lennata. Sain parema rendiauto ja sõitsin tööle tagasi.

Sedaani asemel sain järjekordselt mini-SUV-i. XD

Piraadid:

Vau mis pühapäev meil oli!

Tegime pargis meetingu koos meie enda leitud kostüümidega. Selle nädalaseks ülesandeks oli leida ühe laheda pere juurest endale kostüüm🦹🦸‍♂️

Pärast meetingut läksime külla ühele Ameerika perele, kus kogesime päris elu! Saime süüa head ja paremat. Pereema tegi oma aiast võetud köögivilju ja isa tellis kohalikust söögikohast kana🍗🥬 Magustoiduks sõime browniet!

Ja lõpetuseks saime lasta päris relvadest🔫

See kogemus jääb meelde pikaks ajaks! Tegemist oli äärmiselt laheda ja siira perega😊

Nüüd jagame teile oma seitsmenda nädala hetki.

Anni: See oli minu esimesi nädalaid, kus nautisin enda tööd täiega! Ma olen nii tänulik nendele peredele, kes minuga maha istuvad ja jagavad enda lugusid. Need on nii lahedad! Pühendasin seitsmenda nädala oma isale ja sain iga päev igale perele enda perepilti näidata ja enda issit esile tõsta. Mulle meeldib kuidas mu isa on alati töökas no matter what ja samalajal tal on alati naeratus näol. Lisaks ta oskab elu nautida ja teeb selle endale põnevaks! Ma olen nii tänulik, et mul just selline isa on ning et sain tema nimel tööd teha❤️. Jätkan samas vaimus ja tänan ka ennast, et sellele suvele tulin, i love it!

Artur: Seitsmes nädal tehtud ilusti. Sain tööd alustada uues turfis, kus kohtusin toreda šherifiga, kes võttis mind soojalt vastu. Nädala teises pooles sain country alas töödata, kus nägin üli ägedaid loomi alates hobustest ja jänestest kuni lammaste ja madudeni. Laupäev sain 2 korda rehvi vahetada, sest see hakkas tühjenema, aga õnneks aitas lahke pere välja.

Ott: Selle nädala kõige meeldejäävam hetk tuli meie tiimi väljakutsest – igaüks pidi leidma endale kostüümi ja sellega tööle minema. Küsisin ühelt lapsevanemalt, kas tal oleks midagi naljakat laenata, ja ta ulatas mulle roosa notsu kostüümi. Mõtlesin, et mis seal ikka – panin selga ja läksin ustele. Ühe maja juures nägin, kuidas üks naine õues toimetas. Keerasin autoga hoovi ja kohe, kui ta mind märkas, jooksis ta tuppa. Hetk hiljem tuli uksest välja mees. Astusin rõõmsalt autost välja oma roosas notsukostüümis ja mees hakkas tavapärase tõsise näoga minu poole kõndima. “Mis sa tahad?” küsis ta. Siis märkas ta, mida ma seljas kannan. Ta puhkes naerma. Jää murdus hetkega. Rääkisin, kes ma olen, mida ma siin teen ja kuidas ma Ameerikas suvetööd teen. Mõne aja pärast tuli ka naine välja ja küsis täiesti siiralt: “Kas meie lapselapsed saatsid su siia?” Ma naersin ja vastasin: “Ei, ma olen hoopis Euroopa tudeng. Teen siin suvel praktikat ja teie naaber laenas mulle selle kostüümi. Lubasin talle, et kannan seda vähemalt pool päeva.” Selle peale hakkas naine samuti naerma ja ütles, et mehel on täna sünnipäev ning ta oli täiesti veendunud, et lapselapsed olid saatnud kellegi teda üllatama. Tegime koos sünnipäevalapsega pildi, surusime kätt ja sõitsin edasi. Müüki sellest ei tulnud, aga see tuletas mulle jälle meelde, et vahel ei ole kõige väärtuslikum asi see, mida sa müüd, vaid see, et suudad kellelegi täiesti tavalisse päeva tuua ühe siira naeratuse.

Anette naudib enda tööd loomade seltsis

Carmen teeb tööd nagu ikka. On meie töömesilane.

weeeeeekkkkkk 7 dddoooooonnneeeee✅⤵️

MAARJA: 🫠🤒🫣🧘‍♀️🌩️Bookfield ikka õpetab täpselt seda, mis vajab arendamist ja hoiab sind täpselt siis, kui seda kõige rohkem vajad. Üks õhtu oli niiiii karm torm, et rattaga koju sõites oli aja küsimus, et millal välguga pihta saan😆 Nii tore on kohtuda erinevate inimestega ja saada rohkem teada nende kohta. Olen põnevil, et mis uus nadal endaga kaasa toob:)

KARL: Ostsin auto, esimene päev suri kohe ära, mingi paps tegi korda, siis lendas jahutusvedeliku voolik õhku, jälle mingi paps tegi korda, suht pull🤣

KRISTJAN: koputasin uksele ja märkasin maja ees täiesti pöörast truck’i. Ütlesin omanikule naljaga: “Nice truck! Can I take it for a spin?” Ja täiesti uskumatult vastas ta: “Sure.” Läksime koos väikesele proovisõidule. See truck oli umbes 400 hobujõudu, kahe turboga ja sõitis täiesti pööraselt. Vajutasin gaasi ning tunne oli lihtsalt uskumatu. Omanik lasi isegi korraks rattad ringi ja kogu kogemus oli ülivinge. Kui tagasi jõudsime, kutsus ta mind tuppa ning tegi mulle süüa. Ta valmistas ausalt öeldes parima pasta, mida ma olen oma elus söönud. See maitses nagu oleks Gordon Ramsay ise selle valmis teinud. Ta rääkis, et on Gordon Ramsay saateid palju vaadanud, ja see oli ausalt tunda – pasta oli täiesti järgmisel tasemel. Lisaks andis ta mulle veel beef jerkyt kaasa. Sellised hetked tuletavad meelde, kui ettearvamatu see töö on. Mõni uks võib lõppeda väga halvasti, aga järgmine võib viia täiesti uskumatute kogemusteni. Olen selle kõige eest väga tänulik.

DIMITRIS: The only thing better than meeting people!

ANDREJS: Ja grib ēst, tad tik jāprasa cilvēkiem. Ļoti traka nedēļa, bet superīga. Nezinu, ko man jums te uzrakstīt. Man jums ir skaista vēsts – baudiet, baudiet, baudiet un esat pateicīgi par visu, ko dzīve jums dod un sūta!!! ❤️

DARENS: Ļoti forša nedēļa, iepazinu daudz foršus cilvēkus, vienu dienu aizmirsu pusdienas. Mēģinu strādāt pie daudzām lietām mentāli. Bet vēljoprojām izbaudu katru dienu bookfielda😎

RUTA: 💐

Take care!🇨🇦

Issand jumal, viimane täispikkuses juuli nädal juba tehtud. Juba algab august. Aeg on mega kiirelt lennanud ja meie hülged ujuvad juba aina sujuvamalt omas vees. Vaatame mida korda see nädal saadeti

Patrik – Suur nädal jälle seljataga. Lõpuks saime ka suvist Alaskat nautida. Pulli sai palju ja ägedaid inimesi samuti. Leidsime Don Julio tekiila kaua kadunud venna ning ka kodustatud kitsede kohtamine oli vahva. Kes oleks võinud arvata et nad ei tohi rabarberit süüa, sest see väidetavalt neile ohtlik. Igal juhul nüüd alles suvi algab, paneme mõnuga edasi! Go Gravy Seals!

Frank – Päike lõpuks paistab üle kahe nädala. Paras troopiline torm oli siin vahepeal. See nädal sai rohkem töötada sub urban ala, kus majade paigutus pole alati kõige loogilisem võrteldes Eestiga. Ilus ilm peaks püsima, pingutame edasi, teeme tööd ja varsti saab töö vilja juba nautida.

Rainer – Mõnus nädal oli. Pingutasin ja töötasin fokusseeritult ning nädal möödus kiirelt. Paar nädalat on suve jäänud, võtan sellest ajast maksimumi

Katreen – Super nädal nagu ikka! Sain palju lahedaid pilte erinevate autodega. Inimesed on vaga toredad. Nägin Bob Rossi maali täitsa ilus oli. Järgmine nädal läheb veel paremini.

Julius – Töö vaikselt edeneb, saab nautida erinevaid alaska kalureid ja rednecke-palju tõkkepuid keelumärke jne. Auto rehv läks tühjaks, kuid õnneks esimene mööduv auto pakkus abi ja pani donuti alla. Järka nädal sama hooga edasi ja elu ilus.

Laura – Blogi jaoks:

Tervitused Wyomingust, kus saab Alaska vihma asemel nüüd hoopis 40 kraadi kuuma

Marten – Pikka juttu ei tee, Hea nädal. Tore oli!

Kädi: Nädal läks lennates. Olin Brigham citys ja inimesed on väga sõbralikud siin. Sain ka politseiga kohtuda, kes oli vägagi sõbralik kui pisike õnnetus juhtus ( auto lihtsalt parkimisest veeres teise auto vastu😅).

Mia: See nädal kohtusin reaalse cowboyga, kes andis ühe oma mütsi mulle. Palju oli ka kontakti Mehhiko peredega, see oli päris naljakas, kuna kumbki kummastki aru ei saanud.

Maia: See nädal töötasin Goshenis – sildi andmetel “maailma parimas ja sõbralikumas paigas”. Laupäeva õhtul kogesin liivatormi ja seejärel äiksetormi, kuigi hommik algas väga rahuliku ja ilusa ilmaga – siin muutuvad olud nagu Eestis vahest isegi minutitega

Nansen: “views from turf”

Saskia: Nädal läks kiirelt. Oli nii kuuma päikest kui ka äiksetormi. Koputasin mäe otsas ja seal oli eriti ikus vaade.

Eight weeks in, and Sioux Falls has stopped feeling like a place we’re just passing through. The turf is starting to feel like ours — or at least, like a stage we know how to work.

Week 8 had its own rhythm: wake up, review, hit the doors, and keep showing up no matter what the last door taught you. Some days that rhythm felt easy. Other days it felt like dragging yourself uphill in July heat with a demo book under your arm. But that’s the thing about this summer — the rhythm doesn’t ask if you’re tired. It just asks if you’re going to show up anyway. And every single time, we did.

Getting braver, one door at a time

Nobody warns you, before a summer like this, how much a single street can teach you about yourself. Every knock is a tiny referendum on your own nerve. Will you smile through the “not interested”? Will you stay curious when the conversation goes somewhere you didn’t expect? Week 8 asked those questions over and over, and one by one, we’re getting better at answering “yes.”

We’re braver than we were in June. We’re more comfortable improvising, more forgiving of our own bad days, and — maybe most importantly — we’ve gotten a lot better at leaning on each other when the doors aren’t going our way. That’s not something you can fake by Week 8. You either build it or you don’t, and this team is building it.

The stories only this job gives you

If you want proof that no two days on turf are ever the same, just ask Matthias. This week, a man who had served in the Army gave him a medal — the kind of moment you don’t see coming and don’t forget. Later, a family invited him in to show him the travel books they’d made of their own trips, page after page of a life lived on the road. And in a twist that still makes us laugh, one woman asked him — not once, not twice, but five separate times — where exactly he was staying this summer. Some questions just deserve to be asked on repeat, apparently.

Matthias also had one of those full-circle moments this job is famous for: he ran into a man whose parents he’d knocked on the door of earlier this summer, all the way back in Rapid City. Small world, smaller state.

Michael had his own run of fascinating doors — a conversation with someone who works with both NASA and Oracle, a chat with a retired airline pilot who flew for Delta for 33 years, and, almost unbelievably, a man who spent six years of his youth flying F-16s. You knock enough doors in South Dakota and you start to realize everyone has a chapter of their life you’d never guess just from looking at them.

Luise met a man named Yafat this week — one of those names and conversations that just becomes part of the season’s tapestry.

And then there’s Gabriel, who spent his week out in village territory, driving through what felt like an endless sea of corn and soybean fields, and came home with a genuine cowboy hat to show for it. Somewhere in one of those fields, he also found himself trying to convince a horse to get out of his way — a negotiation that, we’re told, took a little longer than expected. We like to imagine the horse won that round.

Team 7UP Spotlight

Two shoutouts this week that we’re genuinely proud of. Gabriel took home the win for Dad’s Week — congratulations! And Luise hit the milestone of a 200-unit shirt, a number that represents a whole lot of doors, a whole lot of “no’s” turned into “yes’s,” and a whole lot of grit. We’re so proud of both of you.

A Sunday to breathe

This Sunday looked different than most. Instead of the usual jam-packed, activity-filled gathering, we sat down together for a relaxed movie night. No agenda, no rush, just friends on a couch after a demanding week, laughing at whatever needed laughing at and simply being present with each other. Sometimes the most important thing a team can do is nothing at all, together.

Looking ahead

Week 9 is coming, and if this summer has taught us anything, it’s that we have no idea what stories it will bring — and that’s exactly the point. Because in the end, this summer was never only about knocking on doors. It’s about becoming braver than we were yesterday, building friendships that will outlast the season, and collecting stories we’ll be telling each other for years to come.

Here’s to whatever’s behind the next door.

Team 7UP

Ja ongi täpselt POOL SUVE läbi. 😳

Ausalt ka… kuhu see aeg kadus? Alles tulime Texasesse ja tegime oma esimesi uksi. Nüüd oleme juba täpselt poole peal. Nädalad lähevad iga aina kiiremini ning see on lausa hirmus. Samas tähendab see ka seda, et kogemusi ja ägedaid lugusid on kogunenud juba rohkem, kui oleks osanud enne suve ette kujutada.

Pühapäeval saime kokku Colorado City pargis, kus tegime ära selle nädala Sunday Meetingu. See nädal oli sitdown competition, kus tuli kaotajatel oma saatus vastu võtta, milleks oli vahukoor näkku. 😄 Mario ja Anders võitsid Andrast ja Karli ning Maya ja Merit võitsid Robertit, Oliveri ja Johannest. Õiglus sai jalule seatud.

Siis läksime kõik koos pubisse jalgpalli finaali vaatama. See mäng hoidis küll lõpuni pinges! Sõime üüliheaid burgereid ning nautisime mõnusalt koos veedetud õhtut. Täpselt selline pühapäev, mida pärast pikka töönädalat vaja on. 🍔⚽

✨ Muljed nädalast

Anders

Kuues nädal pakkus palju põnevust. Kohtusin nii väga rikaste kui ka üsna vaeste inimestega. Samuti nägin kuidas inimestel oli koduloomaks känguru. Pool suve on läbi ja siiani on aeg ikka väga kiirelt läinud nii et tuleb põnev teine pool.

Robert

Texas üllatab ka tormiga vahepeal! See nädal sai nautida padukaid ja jahedat ilma😁 Õnneks lasid inimesed ikka tuppa nii, et päris ligumärjaks ei saanud!

Johannes

Üks meeldejäävamaid peatusi oli kindlasti lõbus selfie koos Elvis Presley kujuga. Raamatuid ta seekord ei ostnud, aga tore kohtumine sellegipoolest!

Maya

Sain see nädal kohata ICE officeri. Täitsa huvitav😎 Mulle väga meeldis selle nädala ilm. Pilvisem ja jahedam oli ja mõnus oli töötada sellise ilmaga. Ma töötan hetkel väikelinnades, kus näeb väga palju erinevaid elamisi ja maju ning saab autentse USA kogemuse. Kes elab treilas, kes elab lossis, kes elab lagunenud majas,… Igalpool olen toas kàinud. Inimesed on ka väga avatud ja sõbralikud nendes linnades ja nii tore on nendega rääkida.

Merit

Põnev nädal! Üritasin kõigile midagi müüa ja istusin ka toredate vanaemade ja ka peredega maha, kelle lapsed on juba lõpetanud. Nädal oli vihmane ja ühes kohas olid isegi üleujutused. Sain 140 dollarit tipi, mis oli väga tore! 😊

Andras

See nädal kohtasin 4 lapse ema, kes on 2x kainud 3 kuuks Ukrainas vabatahtlikuna. Lisaks sain teha esimest korda elus sitdowni politsei jaoskonnas ülekuulamisruumis.

Oliver

Möödunud nädalal sain omal nahal testida, kas Chevrolet autod ujuvad või vajuvad põhja

Karl

Nädal möödas. Suure monster trucki manööverdamine käpas. Palju vihma ja äikest aga päeva lõpuks paistab päike!

Mario

Nädal oli vaikne ja rahulik. Suhtlesin kõikide vanaemadega ja nägin hambuni relvastatud mehi. Kuuli ei saanud.

Pool suve on nüüd ametlikult seljataga, aga tunne on, et parim osa on alles ees!! Oleme saanud enesekindlamaks, targemaks ja õppinud iga nädal midagi uut. Kui esimesel poolel õppisime bookfieldi tundma, siis nüüd on aeg teine pool täiega ära kasutada. Letssssss get it.

Üks uks korraga, üks päev korraga. Let’s make the second half even better. 🤠🔥

Ja seal nad istuvad – tulevased bossmanid/womanid, tippjuhid, ettevõtjad, piloodid… you name it. Pühapäevase koosviibimise veetsime (mini)golfi väljakul nagu miljonärid kunagi. Vaid mõned nädalad on jäänud ja on alanud justkui viimane sprint enne finišit.

Väike kild ka siia laste raamatu demost: “why are giraffe’s necks so tall?” ……………. “their feet are stincky”… boom, see ajab emad isad alati naerma, see ongi meie salanipp. 😉

MB6

Uus nädal, õpetasin Joonasele tantsusamme, mida õppisin esimesel suvel. Laulusõnad: Pizza hut, Kentucky Fried Chicken(KFC), Pizza Hut- kohad, kus purustada kalorirekordeid.

Aga selle irooniaks, meid filmisid mingid elanikud tänaval ja suutsime pakkuda neile nalja ühel ilusal varahomikul.

Seda oli päris lõbus vaadata, sest see oli nende jaoks nagu nad oleks ei tea, mis imet näinud, et ma sain terve päev naerda selle üle.

Johanna

See nädal kohtusin perega, kes oli Soomes elanud. Nad olid väva vainustuses meie kultuurist, toidust, aga kõige vahvam oli isa attitude – pereisa oli alati rõõmus, viskas käppa kõigile, keda tänaval kohtas. Väga inspireeriv kuju. Käisime Roniga kohalikku kuulsust ehk One World’i külastamas.

Karel

Kohtasin see nädal pere, kes on Eestist ja poiss rääkis eesti keelt.

Joonas

Nädal oli muidugi katsumusi täis nagu ikka, aga siiski juba oli kergem kui eelneval nädalal. Olen suutnud enda jaoks rohkem lahti mõtestada ja oskan juba väheke rohkem “fun”i ka näha selle tööga. Väga äge oli ka kohata SW alumnit, üks ema kes tegi SW programmi aastatel 92′ ja 93′. Pildil ka mõned tolle aja tooted (vasakul).

Ron

Üüüliii lahe nädal! Nägin palju ägedaid loomi, kohtasin üli lahedaid inimesi ja sain aru, et elus on nii palju asju veel, mille üle tänulik olla! Auto otsingud jätkuvad! Loodetavasti on varsti midagi jalge all.

Uku

Huh, no see nädal ikka pakkus väljakutseid aga mind ei peata miski. Oli palju ägedaid kohtumisi ja vestlusi aga ka takistusi millest üle hüpata. Uuel nädalal luban endale, et tunnen kõigest rõõmu ja töötan kõvasti. Tahan pingutada rohkem kui kunagi varem, aga samal ajal ka nautida protsessi. 

✨Seitse nädalat on seljataga ning iga nädal on toonud kaasa uusi õppetunde, väljakutseid ja võite. Sel nädalal küsisime tibudelt:✨

Mis loom iseloomustab sinu suve kõige paremini ja miks?

Rico: Minu suve iseloomustab DRAAKON, sest im a beast ja ma sülgan tuld ja ma lendan kõrgele – ma kasvan väikesest munast suureks loheks!!!

Maria: Minu suve iseloomustab AHV! Sest mul on iga päev väga naljakas ja ma teen kõigiga kellega kohtun väga palju pulli.

Henry-Mark: Mind iseloomustas see nadal KOER, sest i got that dawg in me! Tegelikult armastan koeri, sest nad on mens best friend!! Nad on nii sõbralikud ja armsad ja tahavad ainult head (süüa ka) ja usun ja loodan, et olen ise ka samasugune nii inimestega kellega räägin usas kui ka enda pere ja sõpradega.

Kätlin: KALA, sest ma annan endast alati parima sest elan vaid korra ja iial tea mil mäng mängitud on!

Henri: Minu suve iseloomustus gotta be a monkey. The bigger the monkeys the bigger the ponies, aga nendest monkeydest tulevad ka kõige paremad storyd, mida kunagi edasi rääkida (ja oh boy kui palju mul neid on). Auto katki minekust kuni politseilt hoiatuse saamiseni. Siiski need monkeyd hoiavad mind elus, sest pinge on üks asi that is keeping me on my toes ja viib elus edasi ainult paremuse poole.

Keitlin: Mina olen for sure see suvi lehm, kes ,,muu”tab uste vahel ja lüpsib emade rahakotte. Naliii!!! Tegelikult ma kuulan emasid nagu kuulavad lehmad inimesi ja tegelikult on nad väga rahulikud ja head loomad, nagu olen mina kõigi Ameerika emadega. Tegelt on lehmad kõige rohkem nähtud loomad minu sellel suvel. Lisaks muudele loomadele:

Mia: Mina olen see suvi kiisu. Nunnu kõigi emade uste taga ja kui kukun siis alati käppadele😺

Liisa: Mina olen kindlasti KASS oma pohhui-nahhui attitude’iga. Olen muutunud selle suvega rahulikumaks, julgemaks ja palju vähem muretsevaks selle pärast, mida teised arvavad.