Meri ei kingi kõigile samu tuuli. Mõni päev kannab ta meid kergelt edasi, mõni päev õpetab laineid ületama. Aga iga rand, kuhu randume, jätab meie kaardile uue märgi ja südamesse uue loo.

🏴‍☠️ Week 1

Enric

Esimene täisnädal tehtud. Super hype.

Nägin palju peresid. Kõik on jälle uus ja vajab natuke harjumist. Kohtasin palju koeri, kasse ja teisi elukaid.

⸻

Mart

Andsin ühele kodutule ristmikul dollarimündi, sest see oli mul üle, kui punase tule taga ootasin. Mingid gümnasistid sõitsid autoga ega peatunud stopmärgi juures. Siis üks naaber läks pahaseks ja küsis minu kontakti, et kui vaja, siis olen tunnistajaks. XD. Sai korda siiski.

Käisin korraks ka gümnaasiumis sees ja seal üks gümnaasiumitüdruk pani täiega klatši: “So then I got feelings for Matt and I totally ditched and ghosted his ass for Jayden.”

⸻

Johannes

Parkisin ratta ära ja panin nokamütsi sadula peale. Töötasin tänava läbi ning hakkasin uude alasse minema, aga ratas oli kadunud. Vaatasin, et umbes 15 meetri kaugusel oli mu nokamüts. Läksin vaatama ja paremat kätt seisid neli venda, kes omavahel rääkisid.

Nägin, et mu ratas oli üle aia visatud, ning uurisin neilt, kas nad teavad, kuidas see sinna sai. Üks ütles, et see on tema venna ratas. Vaatasin lähemalt ja oligi hoopis minu ratas. Küsisin, kas tal on mingi tõestus, aga ta korrutas sama juttu edasi. Lõpuks ütlesin, et ta valetab mulle ja ma helistan politseisse.

Tõin ratta ära ja tüüp surus minuga kätt. Soovisin talle head päeva ja läksin minema. Umbes viis minutit hiljem läksin tagasi ja pakkusin neile raamatuid osta.

⸻

Ruben

Oli esimene täis töönädal ning juhtus palju erinevaid asju. Mehed tutvustasid oma RV-sid, andsid Fantat ja torti. Mõned andsid uksel sularaha ning erinevaid vajalikke asju. Oli päevi, kus oli 24 kraadi ja ainult päike, ning päevi, kus oli 12 kraadi, tuuline ja vihmane.

⸻

Rihard

Hämmastav, kui viisakad kõik Kanadas on. Olen koputades ja uksekella lastes inimesi isegi unest üles ajanud ning nad ütlevad ukse peal, et on tänulikud minu aja eest ja selle eest, et ma neile seda raamatut näitasin. Seda isegi siis, kui neil pole lapsi ega mingit põhjust selle raamatu vastu huvi tunda. Inimesed tänavad mind selle eest, et ma nende aega võtan.

Emad uurivad, kas mul on koht, kus magada ja piisavalt süüa, kas ma olen siin üksi ning kas ma suhtlen oma perega. Samuti küsivad nad, kas saavad mulle kuidagi abiks olla. Soovitakse tohutult edu ja tuntakse siirast huvi selle vastu, kuidas mul läheb.

⸻

🏴‍☠️ Week 2

Ruben

Üks mees sõidutas mind oma Tesla Cybertruckiga.

Rääkisin politseinikuga 15 minutit. Vestlus läks sellest, et olin väidetavalt tagaotsitav, kuni selleni, et rääkisime elust ja eesmärkidest.

⸻

Johannes

Callback’e tehes sattusin kogemata majja, kus olin varem käinud. Seal toimus house blessing party ja mulle pakuti palju süüa.

Ratas varastati ära.

Callback’e tehes vaatasin iPadi, kui üks mees tuli minu juurde ja hõikas, mida ma teen. Ütlesin: “I’m selling stuff.” Ta arvas alguses, et häkin WiFi paroole, sest seal kandis pidavat tihti inimesed autoga ringi sõitma, telefonis olema ja maju jälgima. Lõpuks ütles ta, et ma ei näe välja nagu keegi, kes häkiks, sest tavaliselt pidid seda seal kandis tegema hoopis teistsugused inimesed.

⸻

Kerrit

Mulle tuli vastu purjus mees, kes tahtis, et läheksin talle tuppa raamatuid näitama. Kuna see ei tundunud hea mõte, siis ma ei läinud. Järgmisel hetkel hakkas ta rääkima, kui hea president Trump on.

Istusin ka ühe pere juures, kus olid väga energilised lapsed, kes tahtsid mulle kukile ja igale poole ronida. XD

⸻

Mart

Leidsin ühe kõige ägedama pere. Nägin pardipoegi ja parti, kes ootasid tee ületamist. Lisaks kohtasin ühte meest, kellel olid eri värvi silmad. Vihma sadas korralikult, aga kokkuvõttes on siin üliilus.

⸻

Enric

Sel nädalal sai auto rehv parandatud. Inimesed olid endiselt sõbralikud ja lahked. Läksime ühte avatud garaaži, kus üks ema kokkas ning tegi meile otse pannilt kodused burgerid valmis. Oli tunne, nagu oleks need spetsiaalselt meile tellitud.

⸻

Karl

Istusin ühe perega lõkke ääres, sõin nende kulul vahukomme ja jõin teed. Lõpuks pakkusid nad isegi, et võin nende juures elada.

⸻

Martin

Kanadasse jõudes oli vaim valmis ja enesekindlus laes tänu väga heale ettevalmistusele. Sellegipoolest on olnud palju raskeid hetki, kus mõtlen: “Wow, ma respekteerin absoluutselt iga inimest, kes on kasvõi ühe päeva seda tööd teinud.”

Meie õnneks on kanadalased väga toredad ja abivalmid. Samuti väärtustavad nad väga oma laste haridust ning seetõttu on see hea koht, kus seda tööd teha.

Eelmisel nädalal istusin peredega maha 79 korda. Iga inimese mõtteviis ja vaatenurk on erinev ning tunnen, et see on privileeg arutada nendega nii tähtsat teemat ja õppida igaühelt midagi uut.

Tunnen juba suurt arengut endas ega jõua ära oodata, mida järgmine nädal endaga kaasa toob.

⸻

Rihard

Mulle on nende nädalatega kohale jõudnud kogu see jutt, mida mulle enne seda suve räägiti, kui raske see suvi olema saab. Pean tunnistama, et ma pole kunagi oma elus nii suurt väljakutset vastu võtnud. See on imeline tunne näha, kui palju ma suudan oma hirmudele ja raskustele vastu astuda.

Olen aru saanud, et ma olen täpselt seal, kus ma olema pean. See suvi on täpselt see, mida ma oma elus tegema pidin, ja see on lihtsalt nii võimas tunne.

Haige on mõelda, et umbes 600 noort on üle maailma laiali, kõik üritamas endast midagi teha, et oma eesmärke elus saavutada. Olen nii tänulik, et saan sellest osa olla.

Week 2 done and time to see all of our org members. Weather in Canada is very unpredictable☀️🌦️🌨️

Stories about week 2⤵️⤵️⤵️

HENRIETE: Šonedēļa bija interesanta, lai neteiktu vairāk… Satiku daudz foršus cilvēkus, kas palīdzēja ar apkārtējām mājām. Kaut nu nedēļa likās, ka paskrēja ātri, tā lietus dienās vilkās😆 Redzēju inčīgu vāģi, kā arī nosvinējām mūsu Host family Cheryls dzimšanas dienu🥳

ANDREJS: Šī jau bija jēdzīgāka nedēļa, jo es lēnām sāku saprast, ko es daru un emocijas vairs tik daudz nelākā – māku tās vairāk kontrolēt. SATIKU ČŪSKU!! Un tik trīs iedvesmojošus cilvēkus. Šī bija ļoooti laba nedēļa! 🥳🥳

KARL: Naljakas nädal, igalpool olid kitsed ja asjad, block partyd ja garage sale oli ka huvitav näha

SILVARS: Vēlviena nedēļa pilna pādbaudījumiem, tāda sajūta ka peldēju visu laiku ka biju tik slapjš😂 kopumā ļoti labi

KRISTERS: Bija lietaina nedēļa. Esmu palicis daudz drošāks un vairs nebaidos no svešiniekiem. Un loprojām turpinu satikt cilvēkus ar fošām mašīnām.

RUTA: Ļoti raiba nedēļa! Daudz, daudz stirnas visur, mammas ziedo zeķītes, kad ārā ir slapjš un kad pusdienas nesanāk pagatavot vakarā, tad glabāju ekstra krājumus bagāžniekā!

MARTIN: Väga tugev nädal. See oli väga hea nädal. Vihma sadas palju, aga seekord töötas ilm minu kasuks — inimesed olid rohkem kodus ja lasid mind palju sagedamini sisse. Minu tööfookus oli täiesti järgmisel tasemel. Olen teadlikult arendanud endas Mamba mentality’t: täielikku keskendumist, distsipliini ja valmisolekut teha vajalik töö ära sõltumata enesetundest või olukorrast. Juba praegu on näha, et see töötab. Nädal ei olnud kindlasti ideaalne ja teele sattus ka raskusi, kuid ma ei lasknud neil oma hoogu peatada. Kõige olulisem areng oli see, et suutsin hoida fookust ning jätkata tugevalt ka keerulisematel hetkedel. See nädal tõestas mulle, et kui mu suhtumine ja tööfookus on õigel tasemel, suudan ka ebamugavad tingimused enda kasuks pöörata.

KRISTJAN: See nädal näitas mulle väga selgelt, kui palju võib muutuda siis, kui tööfookus on paigas. Vihma sadas palju, kuid selle asemel, et seda halva ilmaga seostada, muutus see minu jaoks hoopis eeliseks. Inimesed olid rohkem kodus, vestlusteks oli rohkem võimalusi ja ma sain oma tööd teha palju sügavamalt. Kõige suurem võit ei olnud aga ilm ega isegi tulemused. Kõige suurem võit oli minu enda suhtumine. Tundsin, et liigun päriselt järgmisele tasemele. Mamba mentality ei olnud enam lihtsalt idee või motiveeriv väljend, vaid midagi, mida ma hakkasin oma käitumises rakendama. Ma suutsin paremini keskenduda, ebamugavust taluda ja jätkata ka siis, kui päev ei liikunud täpselt soovitud suunas. Selle asemel, et lasta väikestel tagasilöökidel oma energiat muuta, hoidsin suunda ja tegin järgmise vajaliku sammu. See nädal kinnitas mulle, et areng ei tule ainult parematest tulemustest. Areng tuleb sellest, kui suudad rasketes tingimustes jääda samaks inimeseks: fokusseerituks, distsiplineerituks ja valmis edasi liikuma. Tunnen, et midagi on minus muutumas. Mitte ühe suure hüppega, vaid iga päev natuke tugevamaks saades. Ja just see teebki selle nädala oluliseks.

DARENS: Šonedēļ Airdrie dabūju kārtīgi iesvīst, jo dienas bija garas un kājas pēc tās braukšanas ar riteni vakaros vairs nejutu. Vienā dienā vispār uznāca pamatīgs gāziens un nācās mīt pedāļus pilnīgi slapjam, bet pat tas nesabojāja omu. Satiku baigi daudz foršu vietējo ģimeņu, kas labprāt aprunājās un iedeva motivāciju turpināt pat pēc grūtākām stundām. Protams, pēc kārtējā “nē” brīžiem nolaidās rokas, bet piespiedu sevi nepadoties un klauvēt pie nākamajām durvīm. Nedēļas beigās jūtu, ka runāt angliski un komunicēt ar svešiniekiem jau sanāk daudz dabiski un bez stresa. Kopumā esmu reāli priecīgs par savu izturību, un tagad svētdienā beidzot varu atpūsties un uzlādēties nākamajam cēlienam.

LIVA: Jautra nedēļa, viss kas varēja aiziet greizi aizgāja greizi, bet man būs daudz ko pastāstīt, kad būšu atpakaļ 😉

MAARJA: seda nädalat iseloomustab vihmast vettinud riided, külm tuul ja rattaketti vahele jäänud püksid😃 Inimesed olid toredad ja iga lahke pere tegi südame soojaks. Nii mönus oli hetkeks selga puhata kiigel. Palju olen kohanud inimesi Euroopast ja alati on tore kuulda nende lugusid, et kuidas nad siia Kanadasse sattusid.

KRISTO: This week I started working in St. Paul, Alberta – a small community of about 6,000 people and roughly 900 families. It has been a great place to begin getting to know the area and meeting people from many different backgrounds. One thing that has stood out to me is how multicultural the community is. I had the opportunity to meet several Ukrainian families, which was especially fun because I got to practice some of my Ukrainian. I even learned a few new words along the way! It always amazes me how much people appreciate it when you make an effort to speak their language, even if it’s only a little. The weather has also been interesting this week. We received quite a bit of rain, but that didn’t stop me from meeting many wonderful families and having some memorable experiences. One of the funniest moments happened when I visited a family who had already purchased books from Southwestern Advantage last year. While I was updating my records, I asked if I could use their restroom. They had two young children, and while I was in there, one of the boys started asking his parents, “Who is that? What is he doing in there? He’s in our bathroom! Is he taking a dump?” I could barely keep myself from laughing. Kids definitely have a way of saying exactly what’s on their minds! Overall, it has been a great first week in St. Paul. Between meeting new people, learning about different cultures, practicing a bit of Ukrainian, and collecting a few funny stories along the way, I’m excited to see what the rest of the summer will bring.

That is all for today☺️

Take care!🇨🇦

Juba teine täies mahus nädal on möödas. Harjumused on juba sisse kujunemas ja töö muutub aina lõbusamaks.

Patrik – Another week done! Korralik rollercoaster on ikka usa suvi ja mõni nädal. Mõned autoprobleemid, lahedad pered haigete koduloomadega ja fun kohaliku toidukultuuri avastamine:) Sai ka pilk peale visatud usa autode show’le. Lahe nädal, go parim tiim Gravy Seals! Järgmine tuleb parem!

Frank – Ilm on mega, rahvas veel toredam. Väga huvitav on näha nii palju erinevaid inimesi nii pisikeses kohas. (Anchorage). Järgmised nädalad töötame edasi kasvu nimel ja paneme aina hoogu juurde. Juuni kuu on juba põhimõtteliselt otsas.

Marten – Week2 edukalt läbitud. See nädal olen vist peaaegu iga päev näinud oma turfis põtrasid ringi liikumas. Ootan seda päeva, mil karu saan kohata. Inimesed on lahedad, tohutult palju sõjaväelasi olen kohanud. Järgmine nädal proovin sama hea attitude-ga peale lennata.

Juulius – Väga huvitavad 7 päeva. Alustuseks sain nelja rattaga auto endale, millest üks tahtis alt tulla. Seejärel pidime endale uue kodu otsima, mille ka tänu toredatele inimestele saime tehtud. Üles alla nädal aga äärmiselt põnev ja huvitav. Pildil siis uus kodu nädalaks ajaks.

Katreen ja Laura – Oleme nii töölainele omadega juba saanud ja aeg on hakanud niipalju kiiremini lendama. Uskumatu mõelda, et juuni lõpp on juba käes. Jätkame samas vaimus ja naudime viimaseid hetki siinpool Alaskat, sest meie duo hakkab varsti Fairbanksi poole kolima.
Grislikarusid elusal kujul näinud ei ole aga siin väike tore pilt teile teistsugusel kujul —>

Rainer – Teine täispikk nädal tehtud. Tänu harjumustele on välja kujunenud rutiin ning tööd tehes lähevad päevad ja nädalad kiiresti. Olen kohanud ja maha istunud paljude toredate inimestega. Mul läheb hästi. 🙂

Nojou!

You literally get what you focus on 😀. Eelmisel nädalal oli meil tiimi peale kokku kõikides numbrites hüppeline kasv, välja arvatud online kliendid. See nädal toimus kõikides numbrites väike langus, aga ülla-ülla – online kliendid panime kasvama 😝. Mis õpetas meile kõigile see nädal seda, et ükskõik kuhu sa suunad oma energia, selle sa ka saad.

Pühapäeval tuletasime endale meelde, miks me siin oleme ja seda projekti teeme ning mõtisklesime natuke enda attitude’i ja self talk’i üle. Läheme uuele nädalale vastu suure tänutundega.

Kolmas nädal on väga eriline, sest selle saame pühendada kellelegi olulisele, kelle nimel võitleme. Selge see, et teeme seda kõike eelkõige iseendale, aga järgmise nädala fookuse suuname just endale oluliste inimeste isikuomadustesse.

Aga paar mõtet möödunud nädalast ka:

Simona: lootus sureb viimasena. Endalegi suure üllatusena võitsin see pühapäev 2 käepaela – tegin tiimis nädala peale kokku kõige rohkem töötunde ja kohtusin kõige rohkem potentsiaalsete klientidega. Mis pani mõtlema, et isegi kui tundub, et ma ei liigu kuskile suunas, siis täiega liigun. Lihtsalt usalda protsessi ja numbreid. Kõik tasub ennast alati ära ja elu õpetab iga päev, kuidas maailm on täiega minu poolt, mitte minu vastu. See töö on ikka megaäge.

Maileen: muidu jagame linna opossumitega, aga nüüd nägin elus esimest korda skunki, ajas veel sabagi puhvi ja arvasin, et minu viimne tund on tulnud.

Ken: kohtusin neljapäeval Joniga. Kui mainisin talle, et rääkisin ühe Renega, kes produces muusikat, siis kutsus kohe tuppa ja näitas oma muusikat ka. Tuli välja, et mees omab mitut plaatinum recordit ja teeb mussi päris kuulsate räpparitega. Tõmbasin toas advanti lahti, tüüp kuulas mu lugu, rääkis kaasa ja oligi selline mega lahe sitdown. Nüüd on turfis oma jope täitsa, kahjuks ei saanud ta naisega kohtuda ja uuesti sitdowni teha, kuna pidin follow day tegema 😞.

Aksel: oli tore week of knocking. Lots of doors. Sel nädalal kogesin 11 erinevat uksekella helinat 😆.

Lisann: bookfield laif on fun. Üks päev 40 kraadi ja teine pärv äikesetorm. Inimesed on ägedad ja jäts maitseb magusaaaalt.

Kristjan: no Kristjanil on ikka kõik väga hästi. Koos Rasmusega leidsid nad uue mega ägeda host family, kelle juurde nad kohe ka kolisid. Üsna noor pere, seega on nad väga mõistlikud ja toredad. Lisaks teevad nad super head süüa. Peab söödava toidu koguseid jälgima hakkama, et suve lõpuks ei oleks suurt kõhtu ees.

WHAT A TEAM, WHAT A SUMMER, WHAT A LIFE!!! 🔥

ss WEEK 1

Esimene nädal: uhke steik, esimesed muljed ja palju huumorit

Esimene nädal lõppes täpselt nii, nagu üks korralik nädal lõppema peaks – pühapäeval saime poistega kokku ja lõime grilli kuumaks. Menüüs olid natukene uhkemad steigid kui meiesugustele noormeestele kohane.  Ehitasime enda meki järgi valmis burgerid, mis maitsesid pärast pikka nädalat paremini kui ükski restoranitoit. Vähemalt meie enda hinnangul.

Kui kõhud täis, jagasime esimesi muljeid. Kõigil oli juba mõni huvitav lugu rääkida – kes nägi tee ääres hirvi, kes kohtas pesukaru ja kes sattus mõne muu kohaliku elanikuga tõtt vaatama. Kõige kõvemaks looks kujunes aga väidetav karukohtumine. Vähemalt ühe bookmani sõnul nägi ta päris karu, kuigi ülejäänud seltskond pole siiani päris kindel, kas tegemist oli karu, suure koera või lihtsalt väga hea looga. Igal juhul jättis USA loodus oma jälje ja andis juba esimese nädalaga piisavalt jutuainet, et juttu oleks jagunud kauemaks. 🐻🇺🇸

Õhtu lõpetuseks käisime basseinis värskendamas. Julgemad hüppasid kohe sisse, ülejäänud tegid nägu, et kontrollivad enne vee kvaliteeti. Pärast mõnda minutit oli aga kogu seltskond vees ja nädal võis ametlikult edukaks kuulutada.

Kokkuvõttes oli esimene nädal täpselt selline, nagu üks hea algus olema peab – hea söök, palju pulli ja üksteise motiveerimist

WEEK 2

Teine nädal: hot dogid, müügitekst ja väikesed võidud

Teine nädal lõppes juba märksa enesekindlamalt kui esimene. Kui eelmisel pühapäeval nautisime uhkeid steike ja ise ehitatud burgereid, siis seekord tuli reaalsus natuke lähemale. Grillil särisesid hot dogid, mis ei pruugi küll Michelin Guide’i jõuda, kuid pärast pikka töönädalat kadusid need taldrikutelt sama kiiresti kui eelmise nädala steigid.

Söömise kõrvale jagasime nädala õppetunde ja kogemusi. Selle nädala suurimaks teemaks kujunes müügitekst. Arutasime, millised laused töötavad, kuidas tähelepanu võita ja miks mõni uks avaneb palju lihtsamalt kui teine. Nagu ikka, oli igaühel oma versioon sellest, mis täpselt edu toob, kuid üks asi oli selge – hea müügitekst teeb seda niigi ägedat tööd veelgi lihtsamaks.

Juttu jätkus ka nädala naljakamatest hetkedest. Mõni koputas katuse müügimeestega võidu, mõnel olid usutunnistajad juba inimesed üles soojendanud.

Õhtu lõpetuseks käisime taas basseinis. Selleks ajaks olid kõik juba piisavalt harjunud, et keegi enam vee temperatuuri üle ei kurtnud – vähemalt mitte väga valjult. Nädal sai kokku võetud, järgmise nädala eesmärgid paika pandud ja motivatsiooni kogutud uueks töötsükliks.

Kokkuvõttes oli teine nädal täpselt selline, nagu üks korralik arengunädal olema peab – veidi tagasihoidlikum menüü, natuke parem müügijutt ja palju rohkem kogemusi kui nädal varem.

Kui kuldne kuuik just parajasti vaba maailma kodanike raamatutega varustamisega ei tegele, satutakse muidugi lugematutesse seiklustesse. Värvikamaid lugusid kogeb kokkupuutel erinevate loomariigi esindajatega. Kes koduloomadega harilikus USA majapidamises, kes lehmade, kitsede, kanade või muude asukatega mõnes kohalikus farmis, kes üle jäänud elukatega linnapildis.

Kinnitamata andmetel ollakse kamba peale tänaseks päevaks peremehe tähelepanu nimel müügijutu-haukumise duelle peetud 1054 koeraga ja kohalike koduste pereemadega maha istumiseks on diivanitelt eemale tõrjutud 486 kassi. Härrased on igapäevaselt valmis kohanema ka muude koduloomade, taluloomade või muude karvaste-sulelistega efektiivselt toime tulemiseks.

Siim kannab Council Bluffi linnakesest ette, et igapäevaselt näeb linnapildis nii mitmeidki elusolendeid – õhtuti kohtab väljas mõnd ohutut kollakat madu, tänavad on ööpäevaringselt kaunistatud ringi liduvate jäneste ning oravatega, mägisemates piirkondades kohtab ilma igasuguse imestuseta inimeste aedades või teedel metskitsi, mõnel haruldasemal õhtupoolikul õnnestub kohata mööda tuhisevat nahkhiirt või üle tee siblivat skunki või opossumit. Laupäeval õnnestus kohtuda veterani ning endise tuletõrjuja Shawniga, kes õpetas silmagi pilgutamata, et parim koduloom, kes praegu 70-dates eluaastates vanaisal omal ajal lapsena olnud on, oli pesukaru. Need olevat nagu kassid, ent palju õpetatavamad. Viimased suutvat näiteks ilma igasuguste probleemideta perepoja magava ema küljest öösiti kõrvarõngaid pihta panna.

Igal müüginoorel on oma ports kirgi köitvaid lugusid koertest, kes harilikku müügipäeva vähe kõrgema vererõhutaseme toovad. Näiteks Tristan on leiutanud uue omalaadse spordiala. Kui Hispaanias on kombeks harrastada traditsioonilist härjavõitlust, kus inimene oma turvalisuse valdavalt looma eest ära põigeldes tagab, siis meie meeskonna noorsand otsustas see nädal alustada uut karikasarja ühe kohaliku Iowa rotveileri vastu. Teise aasta mänedžeril ei olnud aga kasutada mitte ilus erksat värvi kangas, millega looma nina ees lehvitada, vaid oma müügimehe A ja O, müügimapp. Tristan tõrjus oma brošüüride-tabelite portsuga euroopakannikamaia koera pealetungi ning taganes edukalt oma uhkesse kaarikusse, mis annab spordiala teadaolevalt maailma esimese maakohtumise tulemuseks 0:0 viigi.

Kui mõnele hoolivale Eesti emale jääb nende lugude järel hinge mõni murekübeke, siis olge rahulikud: poisid käituvad oma parima äranägemise ning maksimaalselt kaine mõistuse suuniste järgi. Kalevipojad usuvad inimeselooma ülemvõimu ja siin teisel pool suurt lompi lihtsalt küll hätta ei jää!

(Täiesti terve ning rõõmsameelne Tristan kitsedega suhteid soojendamas.)

Ega siis muud, kui… KALEVIPOJAD, SERVITI!!!

Teine nädal Allstaridel möödus töökalt ja tegusalt. 💪📈 Iga päev tõi kaasa uusi kogemusi ja väljakutseid. 🚀 Töötame endiselt oma harjumuste kallal ning harjume järjest rohkem selle elustiili ja töörütmiga. ⏰🌟 On inspireeriv näha, kuidas kõik tiimiliikmed annavad endast parima, näevad palju vaeva ja soovivad iga päev natuke paremaks saada kui eile. 🤝🔥

Nädala jooksul kohtusime paljude erinevate ja toredate inimestega, mis muutis tööpäevad põnevaks. 😊👥 Samuti pakkus ilm palju vaheldust – oli nii päikest ☀️ kui ka vihma 🌧️, kuid see ei takistanud meid oma eesmärkide poole liikumast. 🎯💯

Pühapäeval veetsime aega kogu tiimiga arcade-keskuses. 🎮 See oli suurepärane võimalus pärast töönädalat koos lõõgastuda ja lõbusalt aega veeta. 😄 Saime proovida erinevaid mänge, 🕹️ sõita kardiga 🏎️, mängida lasermängu 🔫 ning katsetada VR-prille. 🥽 Väga tore päev oli! 🙌

Lisaks tähistasime Janari sünnipäeva. Palju õnne!🎉

Kokkuvõttes oli teine nädal täis arengut, tööd ja uusi kogemusi. 📚✨ Õpime iga päev midagi uut, arendame oma oskusi ning liigume samm-sammult edasi. 🚶‍➡️📈 Ootame põnevusega, mida järgmised nädalad kaasa toovad. 🤩🚀

Teine nädal, null häda, midagi on mäda! Seljatatud, tehtud: silmis ikka sära🤩🙌

Annaliisa: See nädal jäi mulle eriti meelde kohtumine Frankiga. Koputasin tema uksele ja olin siiralt üllatunud, kui palju ta tegelikult hindas seda, mida me teeme. Frank ütles, et tänapäeval on nii haruldane näha noori, kes päriselt julgevad uksele koputada, inimestega rääkida ja midagi ette võtta. See pani mind korraks peatuma ja mõtlema, sest tihti tundub, et uksele koputamist vaadatakse pigem veidra või ebamugava asjana. Aga Frank nägi selles hoopis julgust, ettevõtlikkust ja päris inimlikku kontakti. Oli tõesti vahva kogeda, et keegi päriselt väärtustab seda tööd ja energiat, mida sellesse paneme. Sellised kohtumised annavad palju juurde.

Gert: Tuli selline vahva ülesanne, kus pidin oma pastakat hakkama vahetama väärtuslikumateks asjadeks. ühte hindut külastades istusin temaga koos maha ning sain talt Bhagvadgita (india püharaamat). Koputasin hiljem juudist isa uksele ning sain püharaamatu eest laser leveler.

Roland: Kohtasin prouat, kes tegi seda sama programmi 30 aastat tagasi. Ta kirjutas raamatu leadershipist ja andis mulle allkirjastatud koopia. Ta kais just kaheks aastaks Hondurasel, kus tal on oma korter ja lubas, et kui ise sinna lähen, võin seda kasutada.

Liis: Kohtasin ühte Moldova mampsi, kes oli valmis mulle kiisupoegi müüma.

Edvin: Sōitsin rahulikult oma rattaga, järsku on minu ees perekond hanesid. Üritan rahulikult mööda sõita ja järsku hakkas üks vanematest kihistama minu poole. Õnneks keegi mind ründama ei hakanud.

Erik: Koputasin uksele, kus oli silt, et ärge siia koputage. Minu päevane ülesanne oli olla naeratav idioot ja tänu sellele ta kuulas mind ära ka. Lōpuks küsis ta, et kust ma pärit olen ning mis keelt räägin, vastasin et Eestist ja eesti keelt. Seepeale oli härra üllatanud, et selline koht on olemas. Siis ütles, et “Kuula siia Mr. Estonian, ära koputa ustele, kus on see ailt, aga edu.” Tōi suure naeratuse näole ja läksin veelgi parema tujuga edasi. Lisaks sain ka sellel nädalal teha müügiteksti ühele perele prantsuse keeles, see oli väga tore:)

Hans: Pärast 13-tunnist raamatumüügimaratoni otsustas mu truu jalgratas keset viimast ränka mäkketõusu elust loobuda ja laskis tagakummi pauguga tühjaks. Since mul polnud ei pumpa ega töötavat telefoni, otsustasin emotsionaalse kokkuvarisemise asemel teha seda, mida kõige paremini oskan: hakata lihtsalt uuesti võõrastele ustele koputama. Kolmandas majas avanes uks ja sealne pereisa vaatas kordamööda minu tolmust, ahastuses nägu ja mu lössis ratast ning sai kohe aru, et ma ei tulnud neile entsüklopeediat pähe määrima, vaid lihtsalt ellu jääma. Nad mitte ainult ei ostnud mu lasteraamatuid, vaid pakkusid süüa ja laurisid mu väsinud kere koos logiseva rattaga oma auto peale. Nii sai minu potentsiaalsest õudusfilmist hoopis tasuta taksosõit ja elav tõestus, et karm müügitöö ukselt uksele tasub end ära – vahel isegi transpordiampsuna!

Kati: Olin uksel, rääkisin ühe empsi ja lastega. Üks mesilane tiirutas ja kuidagi ei tahtnud rahule jätta, mina tegin tiire ümber enda ja see emps koguaeg sulges ust, et mesilane tuppa ei pääseks. Mul oli jope seljas ja ma tōmbasin kapuutsi pähe, et kuidagi see mesilane minuni ei jōuaks ja hakkasin teda oma mapiga juba eemale tōukama. Seepeale see mesilane vist sai natuke kurjaks ja väga sihtis minu näo juurde koguaeg saada. Ma olin juba 2 minutit maadelnud ja kiljatanud seal ja otsustasin küsida, et äkki see mamps laseks mind ka tuppa. Lasigi ja sain nendega mahagi istuda.

Herman: Laupäev oli lōpule jōudmas ja koputasin oma viimasele uksele. Uksele tuli vanem, poolkurt proua, kellega sai sinna samasse maha ka istutud, Kuna tegu oli mitte kōige parema kuulmisega daamiga, siis ma arvan, et terve tänav ja enamgi kuulsid minu müügiteksti.

Alex: Oli padukat ja tormi terve nädal nii et vähe polnud – ma lihtsalt nii südamest tänulik, et ostsin endale elus esimesed veekindlad tossud ja veel korraliku kvaliteetse vihma- ja tuulekindla jope!

Pühapäevane meeting oli seekord natuke teistsugune, pidime ühe härraga jutustama läbi kōne😎 Aga see ei takistanud jutte rääkimast ja päeva nautimast!🧚🏼‍♀️

Ja ongi esimene täispikk nädal tehtud! Week 0 oli rohkem sisseelamine, aga nüüd sai päris bookfieldi elu maitsta. Texase kuumus, vihm, katkised rattad, ägedad pered ja lood, mida kodus hiljem keegi uskuda ei taha. 😄

Pühapäeval saime jälle kokku Sterling city’s kirikus meetingut tegemas ja laadisime akusid Dairy Queeni süues, valmis uueks nädalaks. Aga enne veel mõned lood möödunud nädalast.

✨ Muljed nädalast

Andras
Kõige eredamalt jäi meelde pühapäeva õhtu kui meie host pere maja eest jooksis mööda umbes 10 metssiga ja järgmisel päeval üks kits suvalise maja hoovis kes naeratas mulle.

Robert
Esimene terve nädal tehtuuuud! Nii äge! Parmupäevitus on juba olemas, aga kohalikud räägivad, et ilm on veel malbe…

Palju ägedaid hetki ja peresid, ootan juba järgmist nädalat📚😁❤️

Mario
Nädal oli raske, põletav kuumus ja ogalised teed murdsid mu ratta kuid mitte mu hinge. Sai varastatud ratta raha tagasi tehtud ning väga rasvast toitu söödud.

Oliver
Möödunud nädal oli töökas, kuid tuli jälle mõned monkeyd lõunaks ära süüa. Sel nädalal pidin lausa kaks korda ratta sisekummi vahetama, kuid tänu sellele kohtasin üht väga ägedat vanapaari, kes vaatas mind kui eurooplast nagu tulnukat. Nad olid väga toredad ja hoolitsesid minu eest nagu enda lapselapse eest.

Merit
We are just getting started! Äge nädal! Kui teha mõnusalt tööd, siis asjad töötavad välja. Sai maha istutud mexidega, vanaisadega, õpetajatega, kõikide ägedate peredega! Meil oli ka Texase kuumale päikesele lisaks vihma ja lausa uputusi, aga siis oligi lõbus! Lets go! Olen valmis teiseks nädalaks!

Anders
Esimene täispikk töönädal läbi ja bookfieldi elu on ikka lahe. Nädala vältel sai näha palju erinevaid inimesi ja kui arvasin et enam ei suuda miski üllatada siis alati oli mõne ukse taga midagi üllatavat. Kohtusin professionaalse jõuluvanaga mis oli vinge. Kokkuvõttes hea ja raske nädal. Siit saab ainult paremaks.

Johannes
“Always do one more!” on meie selle suve moto — teha natuke rohkem, pingutada ühe sammu võrra edasi ja mitte lõpetada liiga vara.

Laupäeva õhtul kell 21.35 olin juba üsna lõpetamise meeleolus, kui otsustasin teha veel ühe ukse. Täpselt sel hetkel helistas Robert ja küsis, kuhu sööma läheme. Vastasin talle: “Teen ühe ukse veel.”

Läksin, koputasin, uks avanes… ja ütleme nii, et vastuvõtt ei olnud just kõige soojem. Uks läks kiirelt kinni ning emotsioone jagus ka ukse tagant veel kaasa. 😄

Aga kogu loo mõte ongi selles, et vahel ei too “one more” kohe tulemust või edu, mida ootad. Mõnikord saad hoopis naljaka loo, mida hiljem meenutada. Ja ausalt, just need hetked teevadki suve meeldejäävaks.

Maya
Saime esimese täispika nädalaga ühele poole! Ikka päris huvitav on näha, kuidas päevad võivad nii erinevad olla ja mis kõike bookfieldil juhtub. Kõige meeldejäävam hetk oli, kui üks emps kutsus mind tuppa ja pakkus mulle süüa samal ajal kui sitdowni tegime ja ta ei tahtnud, et ma lahkuks. Ootan uut nädalat. ❤️

Week 1 purgis. Oleme elus, rõõmsad ja alles soojendame ennast üles. KnockTuahhhhh läheb täie hooga edasi 😎

Teine nädal ✅ Vaikselt hakkab uus rutiin omasemaks saama ning harjume eluga Ameerikas.

Nansen: Laulev jäätisemasin elamurahoonides on reaalne asi, mitte ainult filmides

Kert: Mul oli see nädal palju sitdowne homeschooling familytega, mis oli huvitav, kuna ma varasemalt nendega nii tihti kokku ei puutu. Oli tore, et paljud olid elevil mind uksel nähes, kuna neile oli varasematel aastatel ustele koputatud ja eelmised raamatumüüjad olid nad heasse tujju jätnud.

Kädi: Nädal nagu Ameerika mäed. Host pere on rohkem kui oodata oleks osanud. Saab pruuniks 2 juuliks küll😁

Mia: See nädal seisin silmitsi oma suure hirmuga, kanadega. Aga self talk töötas ja võtsin isegi kätte nad. Sellest nädalast võtan kaasa endaga mõtte, et inimesed peegeldavad üksteist. Kui naeratad sina, naeratavad ka nemad.

Saskia: See nädal sain käia erinevates rajoonides, ning näha kui erinevalt inimesed elavad. Kohtasin ägedat pere kellele meeldis väga jahil käia 🙂