JAN Running on fumes after a long day, I discovered the hard way that gas stations in small towns close at 10 PM. Never one to panic, I did what felt natural — walked up to a group of strangers throwing a bachelor party nearby. Within minutes, a local business owner had driven me 500 meters down the road to fill up my tank, saving the night.

TREVON This journey keeps introducing me to incredible people — one legend even let me pose with his Corvette, while a group of guys whose taste in music instantly made us friends hooked me up with a bike. The catch? We had to literally cut it out of a bush where it had been sitting for who knows how long.

BRITTA At the end of a long workday, my host family dropped everything, drove out to my work zone and brought me safely back home. Could not have asked for more dedicated people in my corner.

ELERIN Day two brought its fair share of challenges, but it ended on the warmest note possible — a kind grandmother came through and handed me a bike, just like that. Some people restore your faith in humanity without even trying.

NAZAR Finding a reliable bike turned into a full saga — a kind client drove me home on day one, then day two brought a free bike with a flat tire, a second bike with another flat, and finally a tiny but mighty bicycle with working tires. Three bikes in a single day might be a new personal record.

LYSANNA It never gets old hearing people say they know Estonia — and this time it came with a bonus: I got to meet the actual mayor. Also spotted a 10-foot skeleton decorating someone’s front yard, which felt perfectly on brand for this trip.

OLARI Met the man behind the legendary fast-talking auction voice — and he gave me a live performance on the spot. Absolutely surreal, absolutely worth it.

MIKK Stumbled upon a trailer park full of families and made sure every single one of them got to see the books. Every. Single. One.

DANIEL Sat down with a grandmother who happened to sell me my very first bike back in year one — and this time around, I helped her track down her missing phone. Full circle moment.

MAREK A colleague joined for a stretch of the route and together we spotted all kinds of animals roaming the countryside. Good company, fresh air, and unexpected wildlife — a solid day by any measure.

ANGELIKA Earlier in the day, a young mother with a baby asked me to swing by again in the evening. I knocked on the door later that night to loud music blasting inside — and instead of the mother, a single hand shot out holding a Pampers diaper with a firm “I don’t have time for that,” followed by a slammed door. Quite the memorable goodbye.

MAARIUS Knocked on a door mid-afternoon, stomach growling after a long morning on the road. Before I could even finish my pitch, the family inside insisted I sit down and join them for lunch. An hour later I left with a full plate, a great conversation, and a reminder that genuine hospitality still exists everywhere you look.

TOOMAS Out of nowhere, a man opened his door and within minutes revealed he had lived in Estonia for a whole year — suddenly we were swapping stories about places, food and memories like old friends. It is wild how a small country can create such an unexpected connection on the other side of the world.

Oleme edukalt USA-sse jõudnud ning müügikool on nüüdseks selja taga! Esimesed muljed, kogemused ja kohtumised Ameerika kultuuriga on käes ning iga päev toob midagi uut ja põnevat.

Müügikooli päevad möödusid täistuuridel – sai joostud, teksti harjutatud ning viimased väärt tarkuseterad kõrvataha pandud. Neli päeva olid intensiivsed, aga täpselt sellised, mis aitasid meid suveks valmis vormida.

Müügikooli viimasel päeval toimus traditsiooniline “laulatamine” HQ-desse, mis tähendas, et saime teada, kellega koos veedame järgmised kuud ja jagame oma suve kodu. Pärast seda oli aeg liikuda enda turfi Texasesse ja päris tööga pihta hakata.

Esimesed päevad bookfield’il on nüüd tehtud! Oleme saanud tunda nii Texase kuumust kui ka korralikke vihmasadusid. Iga päev on erinev ning täis üllatusi. Kõige ägedam osa selle juures on aga kohtuda sõbralike Ameerika peredega, kuulda nende lugusid ja jagada ka killukest enda omast.

Nädala lõpetasime traditsioonilise Sunday Meetinguga, kus võtsime möödunud nädala kokku. Lisaks tähistasime ka meie tiimi selle suve esimest sünnipäeva. Palju õnne, Egert! 🎉🎂

Suvi alles kogub hoogu, kuid esimesed sammud on tehtud ja oleme põnevusega valmis kõigeks, mis ees ootab.

Hello everyone!

Meie GR12ZLIES müüme sel suvel raamatuid Minnesotas!!!

See on meie org, kellega koos me suvele vastu läheme. Iga inimene toob siia oma energia, iseloomu töömesilasena. Meie seas on rahulikumaid tegutsejaid, suure energiaga inimesi, naljategijaid ja tõsiseid pingutajaid.

Saame tuttavaks meie kullakallis ISSI figuur

Võrukas Kaspar Süvaorg

Õpib muidu logistikat Tallinna Tehnikakõrgkoolis

Tõeline naerupall.

Sales School oli ka väga äge kogemus. Seal oli kohe tunda, et kõik inimesed olid päriselt kohal ja tahtsid midagi saavutada. Kõik olid tublid, tegid tööd ja nägid vaeva. See ei olnud selline koht, kus keegi lihtsalt istus ja vaatas pealt. Kõik harjutasid, kordasid, küsisid küsimusi ja proovisid paremaks saada.

Inimesed ise olid ka väga erinevad, aga just see tegi asja huvitavaks. Mõni oli väga energiline ja lärmakas, mõni vaiksem ja keskendunum, mõni viskas kogu aeg nalja, mõni oli juba algusest peale väga tõsise töömeeleoluga. Aga kõigil oli ühine see, et nad pingutasid.

Järgmisena on meie hulgas:

Marleen Must

Õpib õpetajaks Tallinna Ülikoolis

Meie tegus tegus töömesimumm.

Minu üks kõige eredamaid SalesSchooli momentumon ikkagi võistlusmoment. Sa lendad toast välja, sul on 3 minutit aega, viskad asjad selga, jooksed sööma ja samal ajal tahad olla esimene, kes duši alla jõuab. See kõlab väikese asjana, aga seal sees oli nii palju energiat ja emotsiooni. Kui jõudsid esimesena duši alla, siis see tekitas päriselt võidutunde. Neljast kolmest korral jõudsin esimesena. See oli väga äge. Ma arvan, et see ongi minu väike seikluslugu.

Saage tuttavaks:

Hannaleena Liiv

Õpib Rakenduslikku Majandusteadusst Tallinna Tehnikaülikoolis

Meie positiivsuse päike!

Üks päris äge mälestus oli ka see, kui mul oli see hiiglaslik Dr Pepper. See ei olnud üldse mingi tavaline tops, vaid pigem mingi liitrine monstrum. Päriselt, see oli peaaegu kaks korda suurem kui mu pea. See oli selline väike absurdne detail, aga samas just sellised asjad jäävadki meelde. Oled kuskil täiesti teises keskkonnas, jooksed päev läbi ringi, oled väsinud, aga siis istud seal oma ülisuur Dr Pepperi tops käes ja mõtled, et jah, see ongi seiklus.

Edasi on meie toredas satsis ka:

Sandra Jõepere

Õpib Integreeritud Inseneeriaiat Tallinna Tehnikaülikoolis

Grupi tõeline entusiast.

Seal oli hästi palju jooksmist. Päriselt, kogu aeg oli jooksmine. Tööle jooksmine, meetingule jooksmine, hommikul sööma jooksmine, harjutama jooksmine, harjutades jooksmine ja siis veel jooksmist peale. Kõik käis tempoga. Vahepeal tundus, et terve suvi koosneski ühest suurest jooksmisest. Aga samas oli see väga äge, sest kogu aeg oli tunne, et midagi toimub.

Ning veel on meil:

Romet Trommel

Õppimas rakendusarhitektuuri Tallinna Tehnikakõrgkoolis

Meie naljatilk.

Väga äge oli iga hommik üles ärgata ja kohe duši alla sprintida. Juba päeva alguses tekkis võistlusmoment, et kes jõuab esimesena korrusele või esimesena duši alla. See oli lihtne ja naljakas asi, aga samas andis päevale kohe hea hoo sisse. Selline hommikune sprint tekitas tunde, et päev on alanud ja nüüd tuleb jälle minna täiega.

Ärme jäta ka mainimata:

Marten Arro

Äri-ja IT eriala peal Tallinna Tehnikaülikoolis

Tõeliselt helde süda.

Üks väga naljakas hetk oli pärast hommikusööki. Mingi lätlane, või keegi sealt, hakkas minuga approach’i harjutama ja järsku hakkasime lihtsalt jooksma. Ma ei teagi täpselt, kuidas see juhtus, aga ühel hetkel ma jooksin eest ära. Siis vaatasin korraks, et teda enam kõrval ei ole. Mõtlesin, et kuhu ta kadus.

Siis kuulsin selja tagant: “Oota, mul on varvas… mul on varbaluu katki.”

See oli nii ootamatu ja absurdne hetk, et jäi kohe meelde. Kõik oli nii tempokas, kõik kogu aeg harjutasid ja jooksid, ja siis keset seda tuleb lause, et varbaluu on katki. Täpselt selline Sales Schooli hetk, kus isegi harjutamine muutus kuidagi seikluseks.

Edasi tuleb meil:

Daniel Eerik Sillamets

Rõõmupall.

Üks minu lemmikhetki on alati meie õhtused söömised. Ma ei ole varem USAs käinud, seega kõik on uus. Suured Dr Pepperid, päris USA McDonald’s ja kõik need kohad, mida pärast tegusat päeva tellida süüa jõuame on eriti ägedad.

See ei ole isegi ainult söögi pärast. See on rohkem see tunne, et päev on olnud pikk, kõik on midagi teinud, kõigil on juba väikesed lood rääkida ja siis istume korraks maha. Sööd, naerad, räägid teistega ja saad aru, et nüüd me olemegi siin.

Need väikesed hetked teevad selle alguse nii lahedaks. Nüüd oleme Minnesotas, meie org on koos ja päris suvi hakkab pihta.

Ja mitte kuidagi ei saa ära unustada meie:

Enrique Pachner

Üks väike, aga äge moment oli siis, kui pärast pikka päeva lõpuks sööma jõudsime.

Kõik olid väsinud, aga samas heas tujus. Istusime maha, võtsime süüa ja ma võtsin endale selle hiiglasliku Dr Pepperi. See tops oli ausalt peaaegu suurem kui mu pea. Ma ei ole varem USAs käinud, nii et isegi selline lihtne asi tundus kuidagi eriti filmilik.

See hetk jäi meelde, sest korraks sai tempo maha võtta. Päev oli tehtud, inimesed olid ümber, kõik rääkisid oma lugusid ja mina istusin seal oma absurdse Dr Pepperiga.

Väike asi, aga täpselt selline moment, mille pärast see kogemus juba praegu äge tundub.

Ning viimaks meie:

Evelin Arulepp

Meie orgi “emalõvi”, alati aitab ja teab!

See on mul juba kolmas kord Sales Schoolis, aga siiani on kõik maru lahe.

Iga kord tekib mingi hetk, mis jääb eriti hästi meelde. Ja see on ikka alati cold shower võistlus, ikka ilma selleta ei saa. 

Nüüd oleme kõik koos Minnesotas ja päris suvi hakkab pihta.

Meie org on kokku saanud, esimesed lood on juba tekkinud ja energia on üleval. Igaüks toob siia midagi erinevat: töötahet, huumorit, rahu, tempot ja head vibe’i.

Ees ootab pikk suvi, palju tööd, uusi kogemusi ja kindlasti veel väga palju väikseid seikluslugusid.

Minnesota, hoia alt sest siit tulevad GR12ZLIES vallutama!

JOUUUU saame tuttavaks: see on WHATATIIM🏆

🎊4-päevane müügikool Nashville-s on tehtud ja oleme nüüd teel oma osariiki Texasesse🎊 

Kõigil tuju mega ja patareid üle maksimumi laetud, saaks juba ainult tööle🤠

Kiirelt, kes me oleme:

Aksel: vaga vesi, sügav põhi. Meie Tartu hing. Millegi pärast tunnevad kõik Tartus Akslit ja Aksel ka kõiki. Aksel on meie tiimi professionaalne MMA fighter, nii et kõik saavad tunda ennast turvaliselt ja hoitult.

Harri: rahulik tüüp. Harrile on väga oluline olla iga päev protsendi võrra parem kui eile. Eneseareng ei jookse kunagi mööda külge maha, olgu selleks majanduskool, padel või raamatumüük. Selle mehe head tuju ja südikust ei murra miski. 

Maileen: meie tiimi päike. Keegi, kes naerab nii kõvasti iseenda nalja üle, et teda absoluutselt ei huvita, kas sõber kõrval naerab tema või nalja üle. Maileen lihtsalt teab, et tema naljad on parimad.

Kui ta parasjagu autosid ei pildista, siis kirjutab Java koodi.

Rasmus: Rasmusel on kõik balansis — enne töö siis lõbu. Rasmus on see vend, kes läheb USAsse raamatuid müüma ja tuleb sealt tagasi lisaks pagasitäie kogemustele ka uue lemmikloomaga. USA kohalik krabi tal juba on, olge valmis, millega ta meid sellel suvel üllatab.

Ken: Kuningas. Seda räägib ka mehe perekonnanimi. Lisaks meie Eesti metsade eest hoolitsemisele, keerutab Ken Tartu parimaid burkse ka, nii et tasub seda kontakti kindlalt hoida.

Mihkel: seest siiru-viiruline, väljast kullakarvaline, aga nutma ei aja, ainult naerma. Meie Mika hoiab seltskonnavaimu üleval nii oma Soome aktsendi kui ka parimate papsi naljadega. Kalapüük on teemas.

Simona: Simona on meie tiimi maasikas. Põnevus tõesti pakub pinget. Alati ütleb katsumustele – nii suurtele kui väikestele – jah! Meie hunt kriimsilm, ameteid jagub tal baarindusest õenduseni, vabal ajal võistleb sulgpallis ja unistab kiiretest autodest.  

Kristjan: Kristjanil läheb väga hästi — Kristjan oli juba Rootsi lennujaamas poolel teel USAsse. Kristjan mängis kevadel esimest korda meie tiimiga padelit ja jättis selle tõttu päeva pealt oma 17-aastase jalgpallikarjääri maha. Olümpialootus kadunud, aga loeme väikeseid võite. 

Lisann: definitsioon pühendumusest. Lisannil läheb see aasta juba 7. suvi. Inimesed ja inimestega töötamine on miski, mis paneb Lisanni silmad iga päev särama. Vabal ajal liugleb Lisann köitel läbi õhu, et hoida oma meel värskena. Lihtsalt passimine on tema kodus ja elus rangelt välistatud.

ТАЯ АКА КОЛЛЕКТОР :

Товарищии, осталась одна неделькаааа, а мне стольким людям еще надо помочь, йомайоооо! 11ая неделя прошла замечательно, я реально кайфовала, мне было все равно на заработок, я кайфовала с процесса.. весь сааамое главное, и единственное, что я буду помнить уже через полгода – это то, как меня накормили ужином филиппинцы, нейтив американцы подарили национальную юбку, как я каждый день давала свой максимум, даже когда было сложно. А сегодня у нас наконец-то было ооочень крутое воскресенье : мы сходили в бассейн, позагорали, сходили на фестиваль, наелись вкусной еды, и готовимся к следующей неделе! Представляете, последняя неделя, и она будет длится целых 9 рабочих дней. Эта неделя станет лучшей, прям чувствую. Я благодарна за все и всех в моей жизни! Всех люблю❤️

ВЛАДИСЛАВ ОГАНОВСКИЙ :

Неделя прошла быстро, неделя была очень насыщенная. Встретил очень много людей. Большинство семей которые живут за городом – более общительные, более добрые, чем люди живущие в городе. Им было гораздо проще показать книжки, либо получить SD. Так же я понял, что книжки можно показывать почти каждому. С кем-тонужно поболтать чуть дольше, что бы расположить его, где-то нужно наоборот сделать все быстро. Это было замечательная неделя. Но я уверен что последняя неделя будет наилучшая за это лето, по крайней мере я настроен серьезно, + будем работать 8 м половиной дней подряд, поэтому, 100% это будет самая крутая неделя.
Первый день,
Первая неделя,
Мы только начинаем !

КАРИНКА:

You either win or you learn

Uskumatu, aga siin ta on – meie viimane blogipostitus sellest suvest! 😱 11 nädalat on läinud nagu möödaminnes: rohkem päikest kui rannas, rohkem samme kui spordikell talletada jaksab ja rohkem naeru kui terve aasta peale kokku. Oleme käinud ukselt uksele, saanud nii jah-sid kui ei-sid, aga iga kogemus on meid pannud kasvama.

See viimane nädal pole enam ainult töö – see on tähistamine. Meie tiim on nagu hästi kokku mängiv bänd, kus igaüks annab oma soolo ja kokku kõlab see lihtsalt perfektselt. 🎸🥁

Piia – Piia esimene söök kodus saab olema klassika: kartul hakklihakastmega. 🥔🍖 Kaasa võtab ta aga palju enamat – oskuse tulla toime pingega ja teadmise, et maailm on ikka täis ägedaid inimesi.

Markus – Markus võtab koju kaasa enesekindluse, et ta on piisav täpselt sellisena, nagu ta on. 💪 Ja esimene peatus kodumaal? Loomulikult Hesburger – Eesti oma “Michelin”. 🍔

Kasper – Kasper ütleb, et pole mõtet fookust panna asjadele, mida ei saa kontrollida, ja et ohvri rolli pugemine ei vii kuhugi. 👊 Esimene söök kodus võiks olla midagi eriti head – ahjulõhe ja kõrvale tomati-kurgi salat. 🐟🥗

Kristelle – Kristelle suurim kingitus siit on unconditional confidence – enesekindlus, mis ei kõigu. ✨ Esimese ampsuna koju jõudes tahaks ta praekartuleid, mille kõrvale natuke hakklihakastet – kõige parem comfort food. 🍳🥔

Laura – Laura võtab kaasa tänulikkuse ja teadmise, et tal on kõik olemas, mida tal tegelikult vaja on. 🌸 Esimese ampsuna kodus ootab teda midagi väga eestipärast – kartulid, kukeseene- ja hakklihakaste ning kõrvale värske salat. 🍄🥗

Ingrid – Ingridi kõige suurem õppetund on see, et tuleb koguaeg edasi liikuda – ükskõik mis. 🚀 Ja esimene asi, mida ta kodus tahab? Loomulikult emme tehtud toit – seda ei asenda miski! 🍲❤️

Kui kõik need vastused kokku panna, siis võib juba ette näha, milline esimene pidulaud kodus välja hakkab nägema. Kes toob lauale kartuli hakklihakastmega, kes praekartulid, kelle taldrikul on kukeseenekaste ja kõrval värske salat. 🍄🥗 Markus istub nurgas oma Hesburgeriga, samal ajal kui Kasper tõstab lauale uhke ahjulõhe ja tomati-kurgi salati. 🐟🍅 Ja Ingridi jaoks on see kõik eriti eriline, sest tema saab lõpuks jälle päris emme tehtud toitu. ❤️

Sunday = funday (ka Zoomis!)

Pühapäeval tegime seekord kiir-meetingu läbi Zoomi – jagasime mõtted, sättisime plaanid paika ja pärast seda tormas igaüks oma teekonnale, otse tööle. 🚀 Pole vahet, kas koos laua taga või ekraani vahendusel – meie tiim hoiab ikka sama rütmi ja hoogu!

✈️ Koju, koju! 🇪🇪

Ja nüüd ongi nii – kotid hakkavad tasapisi pakkimist ootama. Varsti on aeg astuda viimased sammud siit ukselt välja ja võtta suund kodumaale. Seal ootavad meid juba kartulisalat, šašlõkk ja jaanitulede järellõhn. 🔥🥔🌭

Aga kõige rohkem ootavad meid kodused – nii et, salvrätid ja lilled valmis, sest meie väike, aga sitke tiim tuleb tagasi täis lugusid, kogemusi ja energiat, mis kestab veel kaua!

Teie A.R.E.T.E ❤

Welcome back to our amazing blog from the other side of the world ❤️ It’s getting a little colder here in Canada and in a few weeks the tree leaves will change colors – and just like the leaves themselves, our stories and adventures are getting more and more colorful every day too!

This week Krista experienced the unbelievable – she met a Latvian family here in Saskatchewan!!! They were amazed that a fellow Latvian has shown up at their doorstep (and she was very surprised herself). They spent some quality time together and became really good friends too!

Meanwhile Sanija decided to do some extra physical activity and accepted the challenge of getting inside her brand new car through the trunk. She enjoyed the first experience so much that she decided to do so twice and is now a professional in using anything but doors to get in vehicles…

Some of our guys have decided to leave the Maple land a bit earlier to focus on studies and adventures outside the bookfield, but don’t worry – we will keep you posted about how important schedule and attitude is until our very last minute before departing.

Side chicks oot! (Read as ‘out’ in a strong Cannuck accent)

Ahhoi ahhoi seltsimehed ongi läbi viimane nädal!!! Nii uskumatu kui see ka poleks, aga juba varsti olemegi tagasi seal Eestimaal. Pikka juttu jälle polegi. See nädal olid meil asjad natukene teistmoodi. Pühapäeval chillisid kõik eraldi oma satsiga ning ajasid oma plaane. Eks ole siis kohe näha, milline pühapäev kellegil oli.

ALEX

Alex ja Karl veetsin oma armsa pühapäeva oma host perega, kes on neid lausa terve suve houdnud enda juures.

“Vöimas nädal, ja olemegi löpusirgel. Tänulik köige eest.”

Mida tegi ROLAND see nädal?

Vahetasin autol piduriklotsid rekordajaga ära. Kokku läks alla kahe tunni.

Politseile ei meeldinud, et kahte stop märki ignoreerisin. Siin vaevu leidub ringteid ja igalpool on täiega stop märke. Paljudes kohtades võiks ollaselle asemel lihtsalt anna teed märk.

EVELYN

meie käisime täna NASA muuseumis tüdrukutega ja jätsime enda eelmiste peredega hüvasti.

TRIPEL L JA MART

Meie jälle see pühapäev kolisime terve päev. Enamus päevast me veetsime Starbucksis kus saime oma tähtsad asjad aetud ja õhtul tuli meie lemmik sõidumees Mart meile järgi, kes meid reisutas teise linna

Ja nii ongi kõik selle nädala osas. Järgmisel nädalal postitust ei tule, kuna me paneme nüüd kuni järgmise teisipäevani järjest tööd. Võtame nii palju kui võtta on ja anname endast nii palju kui anda on. Varsti juba kodumaal ja siis juba on blogipostitused otse näost näkku.

Nädal täis seiklusi jälle purgis ning siin selle nädala eredamad hetked.

Rasmus kohtas heavy rock esinejaga, kes tuleb Norra, Soome esinema ja lubas Rassi juurest ka läbi astuda. Lisaks oli Rasmusel sünnipäev, mille puhul Martin kinkis sünnipäevalapsele New Ulmi telliskivi.

Johanna õppis rataste hingeelu veidi lähemalt tundma ja sai proovida Indiapärast riisirooga, peale mida tundis end kui tuldpurskav lohe.

Jesper kohtus perega, kel olid paabulinnud aias ja kolme jalaga koera, kes jooksis nagu 4-jalgne.

Rosabel kohtus isaga, kellega koos palvust luges ja kellele isa kõik head soovid kaasa pani. Lisaks andis üks isa Rosale õhtuks kosutava penipauna kaasa, et oleks mida nosida.

Marius käis hommikuti jooksmas, sõitis krossi ja lasi püssi – sportlik nädal.

Martin sai tuttavaks isadega, kel meeldisid erinevad relvad – sai lasta ja testida oskusi. Lisaks on Martin kogunud huvitavaid mütse, millega ukselt uksele käib.

Pugi käis vahva vanaema juures, kellele meeldis suitsupause tihti teha, mistõttu pidi Pugi kogu järgneva päeva pusaga tööd tegema, et lõhnadest lahti saada.

Andre sai mehaanikuks olemist harjutada ja rehvi parandada ning muid “igapäevaelu” probleeme lahendada.

Kristofer arendas Hispaania keele oskusi ja sai aknast Minnesota loodust nautida, kui Tallinn-Haapsalu vahemaad tööle sõitis.

Pühapäeval käisime kõik koos Jesperi host pere lasketiirus ning sõime koos lõunat. See oli ühtlasi meie viimane Sunday meeting. Järgmine pühapäev töötame ning nädal peale seda naudime juba Ameerika vaatamisväärsusi.