UPRISE – Week 2

Nädal kaks on tehtud!!! Päevad võivad venida, aga nädalad mööduvad kiiresti. Milline nädal, millised kogemused meil selja taga on! Seekordne nädal möödus nii päikseliselt kui ka vihmaselt. Esimesel nädala poolel saime peale ilusa päevituse ja nautisime 35 kraadist sauna. Ning see on alles suve algus! Teisel nädala poolel nautisime troopilist tormi. 

Ja nii minul, Karolinal, Arturil kui ka Robinil on ponisokid välja teenitud! Arenesime kõik ja tegime üle enda eelmise nädala sit-downide tulemuse. Järgmine nädal on dedication week. Valime lähedase inimese, kes on meile inspiratsiooniks, ja teeme nädal aega tööd nendele mõeldes. Võitmiseks peame tegema enda parima nädala ühikutes või klientides.

Ning ka see nädal on palju põnevat juhtunud.

Minu nädala highlight on Cyber Truckiga pildi tegemine. Käisin Marleeni follomas ja maja ees oli kõige suurem auto, mida ma eales näinud olen. Muidugi küsisime pilti. Ma pole ammu sellist sisemist rõõmu tundnud. Järgmine eesmärk on ühega sõita.

Robini parim päev oli laupäev. Siis kui tuli meeletult suurt vihma ja kõik ujus. Robin ei lasknud ilmal ennast mõjutada: laulis terve päev Sami “Kanuud” ja tegi tööd täis tuuridel. Kõige hullema vihma ajal sõi varju all koos päris kanuuga lõunat.

Karolina seiklused rattaga jätkusid. Koju sõites läks Karolina rattal uuesti rehv katki. Marleen sõitis teda aitama ja said ilusti koju. Siis aga selgus, et Karolina telefon on õnnetuspaika jäänud! 

Marleeni käisid see nädal paljud varjutamas ja nii oli töö ka mõnevõrra lõbusam. Sai palju nalja tehtud ja vingeid asju nähtud. Marleen sai palju hispaania keelt harjutada. Tema õhtud möödusid turfis, kus oli palju mehhiklasi ja hea ladinaameerika muusika.

Artur kohtas meest nimega Leonardo, 80 ja väga elujõuline. Huumorisoon sama tume kui nahavärv (Arturi sõnad). Viskasid nalja ja lõpuks lubas ta Arturit head-locki võtta, sest tšekk ei tulnud e-mailile. Tuli välja, et Leonardo oli ise oma e-maili (bigdog_10…) valesti kirjutanud. Artur lubas, et ta ei näe teda enam mitte kunagi. Aga elul on teised plaanid. 3 päeva järjest viis ta enda ratta Leonardo aeda hoiule, kuna see oli piisavalt terve turfi sõitmiseks, aga liiga katki seal ringi vuramiseks.

Paula highlight oli poni nägemine. Ta on meil suur loomasõbra. Pea iga päev tuleb pilte kassidest, koertest, kitsedest, tibudest ja nüüd ka ponist.

Nagu näha, siis igav meil igatahes ei ole!

Sellel pühapäeval sõitsime Fabian ja Candice Gorzo juurde. Nii nemad kui ka nende lapsed on raamatuid müünud ja väga edukad. Fabian grillis imelisi burgereid ja saime nautida tema luksuslikku basseini. Meiega koos oli teine org lätlasi, kes müüvad ka Houstoni lähistel.

Aeg lendab! Mõned meist on USAs juba kuu aega olnud. Enamustel saab järgmisel nädalal kuu aega Ameerikas täis. Me müüme teisel pool maailma raamatuid. Elu ei ole üldse tõsine. Meil pole mitte midagi karta ega kaotada. Ja me oleme juba praegu jõudnud kaugemale, kui oleksime Eestis. Oleme uhked!

UPRISE – Week 1

Nonii, ongi esimene täis nädal seljataga! Ja minul, Robinil, Arturil ja Paulal Success Coin nagu naksti käes! Saame olla enda üle meeletult uhked, et nägime vaeva ja see tasus ennast ära. Ning isegi mitte ainult Success Coini mõttes, vaid kõik tegid see nädal head tööd. Numbrid ja kontrollitavad olid paremad kui eelmisel nädalal, seega liigume õiges suunas. Tublid oleme!

See nädal oli täis tööd ja õppimist. Kõik uued said Marleeni varjutada. Saime veidi rohkem selgemaks, mida tegema peaks ja kuidas asjad käivad. Samas on selline tunne ka, et kohe mitte midagi ei saa enam aru. Aga eks kõik teadmised ja enda eelistused loksuvad järgnevate nädalatega paika. It gets better, because we get better!

Selle nädalaga on ka palju lahedat juhtunud. Kõikidest sündmustest kõige suurem on ilmselt Karolina jõudmine meie juurde! Lõpuks olemegi kõik koos ja saame täistuuridel edasi panna. Karolina jõudis Houstonisse reedel. Võtsime ta Marleeniga peale ja läksime kohe paberimajandusega tegelema, et ikka müügiload ka olemas oleks. Peale seda sai ka Karolina endale ratta. Edasi pikka juttu polnudki ning ka tema sai kohe tööle saadetud ja esimesed monkey’d kogetud. Karolinal läks kohe esimesel päeval rattarehv katki, kuid õnneks leidu abivalmis Bobby, kes oli valmis aitama. Laupäeval sai ta Marleeni folloda. Ja juba järgmine nädal saab ta success coini küttida!

Marleenil oli väga tore nädal täis töödm ja nali käis ka muidugi asja juurde. Näiteks nägid nad Karolinaga opossumeid ja said neid isegi sülle võtta!

Arturil oli ka mega vinge nädal. “Elu nagu filmis: tagaaias tomatite vahel SD, partidega ukse taga approach, rikaste aiast sebra piilumas ja paabulindudega iludusvõistlust pidamas. Mida muud elult tahta?”

Paula kohtus private investigatoriga. Selline tunne, nagu oleks filmis olnud.

Robin kohtus politseiga ja sai teada, et rattal peab olema kohustuslikus korras esi- ja tagatuli. Aitäh Robin, et selle hoiatuse enda peale võtsin ja seda teadmist ka teistele jagasid!

Mina, Merilin, olen endale saanud ilusa päevituse. Käed on pruunid, jalad on punased ja kõht on valge. Aga kõige vingem asi minu nädalast on kindlasti inimesed. Paljud emad on mulle jaganud snäkke ja üks väga lahe pereisa Jeff aitas mul parandada mu ratta topsihoidat. Vanavanemad Leslie ja Bob sõidutasid mu isegi ühel õhtul koju.

Ning muidugi jätkuvad ka meie kulinaarsed seiklused. Hommikul hellitasime ennnast ja mina ja Karolina sõime McDonaldsis pannkooke maple siirupi ja võiga. Väga maitsvad olid, aga palju neid süüa ei saa, sest sellisest magusapommist võib süda kiiresti pahaks minna. Edasi liikusime Dickinsoni, kust võtsime peale poisid ning liikusime edasi meetingu kohta. Seal saime kokku ka Paulaga. Meetingul tunnustasime kõiki tehtud töö eest ja saime kätte enda success coini! Järgmise nädala auhind on ponisokid. Ning peale meetingut saime kõik koos käia Texas Roadhousis, kus saime maitsta päris steaki. Siis Walmartisse nädala varusid täiendama ja midagi endale meelepärast tegema. Poistel on hotellis bassein, millet nad viimast võtavad. Meie käisime tüdrukutega ka seekord Taco Bellis. Ning mina pain enda rattale külge tuled ning õnneks saime host pere abiga korda ka Karolina ratta. Elu on ilus ja siit edasi saab minna ainult paremaks!

UPRISE – Week 0

Esimesed tööpäevad tehtud!! Nii nii tore on lõpuks päriselt teha, milleks me mitmeid kuid valmistunud oleme. Marleen ja Paula on teinud suure töö ja valmistanud ette meid, kes teeme seda esimest korda. Samuti on nad veel ise aina juurde õppinud ja ennast arendanud. Müts maha nende visaduse ja tegude ees!

Samuti on põhjust uhke olla Arturi, Robini ja minu (Merilin) üle. Oleme teinud ära suure töö ja võtnud vastu vägeva väljakutse. Ja nüüd on aeg seda kogemust nautida ja kogu täiega kõiki õppetunde omaks võtta. 

Esimesel päeval seadsime ennast kas hotelli või host perede juurde sisse. Saime käia ka Walmartis! Vot see oli kogemus! Seal on tõesti absoluutselt kõike ja veel kordades rohkem valikuid kui Eestis. Artur ja Robin said endale vinged rattad ka. Mina sain endale ratta järgmise päeva hommikul, korvi ja topsihoidjaga lausa. Siis sättisime ennast kõik järgmiseks (esimeseks!) reaalseks tööpäevaks valmis.

Ning praegu saan öelda, et esimesed päevad on möödunud juba väga edukalt! Oleme palju õppinud ja siit edasi läheb ainult ülesmäge!☝️ It will get better, because we get better!

Samuti on juba esimesed monkey’d ära juhtunud. Näiteks sai Artur ühel hommiku aru, et tal ei ole enam rattaluku võtit ja ratast hotelli eest, posti küljest enam lahti ei saa. Seega ta tegi ainukest õiget asja, mis ta teha sai, ehk ta jooksis turfi ja tegi päeva jalgsi. Palju õnne Arturile 40 000 sammu eest! Me sööme probleeme hommikusöökiks, nämm, nämm, nämm! (Nüüdseks saagis ta rattaluku läbi ja vabastas oma ratta kasutamiseks)

Ja ka muud põnevat on juhtunud. Nt mina nägin kellegi maja ees monster trucki. Rattad olid sama suured kui mina. Naabrid rääkisin, et nad päriselt ka sõidavad sellega ringi ja käivad poes 😃.

Paula sai kokku koeraaretajatega. Neil oli peaaegu 20 täiskasvanud koera ja kindlasti üle 20 väikese kutsika. Paula was in heaven!

Ja Robin kohtus väga toreda vanaema Dorothiga, kes andis talle kaasa enda koduaias kasvatatud viljadest tehtud salsat ja küpsiseid ka. Väga hea salsa oli, saime seda pühapäeval kõik koos mekkida.

Marleenil oli mega tore päev koos Arturiga (varjutamise päev). Kohtusid paljude mehhiklastega ja said palju nalja teha kõigi nende inimestega. Sääski oli nii palju, et nad küsisid ühelt perelt putukatõrjet ja muidugi anti ka. Ameerika emad on parimad!

Pühapäeva hommikul saime peredega rääkida. Kella poole kümneks saime orgiga kokku ja tunnustasime kõiki hästi tehtud töö eest. Käisime tähtsamad asjad üle ja saime üks ühele manageriga sellest ja ka ees-seisvast nädalast rääkida. Aitäh Marleenile ja Paulale!! Siis läksime Dairy Queeni, seega kulinaarsed avastused jätkuvad! Me kõik saime enda nädala magusa isu kindlasti täis.

Järgmisena käisime Walmartis ja tegime nädala shoppingu ära. Peale preppimist ja koristamist saime veel teha lõbusaid asju. Paula käis jooksmas, poisid käisid jõusaalis ja siis veel hotelli basseinis suplemas. Me tegime Marleeniga endale esmaspäevaks lõunad valmis, siis käisime Taco Bellis õhtusööki võtmas.

Ja nii see esimene (null) nädal ja pühapäev möödusidki. Väga tegus ja õpetlik algus suvele. Järgmisel nädalal on üks väga väga tähtis võistlus ka. Igaüks, kes teeb iga päev keskmiselt 30 demo, saab Success Coini. Kõik tahavad seda ja mul pole kahtlustki, et me ka saame selle, kui vaid pingutame. Attitude ja Effort!

Ja järgmise nädala reeder liitub meiega Karolina!! Juhhuu, ja siis ongi terve gäng koos ja saame sajaga üheskoos edasi panna!

UPRISE – Sales School

Müügikool on TEHTUD!!! Ja milline kogemus see on siiani olnud. Me (first yearid) oleme saanud hea kultuurišoki ja reaalsuskontrolli, mis meid nüüd ees ootab😃 Ja kui suvi tuleb kasvõi pooltki nii lahe, kui see viimane nädal on olnud, siis sellest saab meie elu kõige elumuutvam suvi! 

Kõik päevad algasid väga kiirelt: võidu külma dušši alla, riided selga, asjad kokku ja max viie minutiga toast välja. Päevad olid täis palju jooksmist, võistlemist, inspireerivatelt inimestelt õppimist ja üksteise eesmärke ja “why”de kuulamisi. Õhtuti saime süüa head ja paremat: Papa John, Pizza Hut, Dominos, Taco Bell, Banda Express ja isegi Krispy Kreme😋 

See nädal pole olnud kerge. Oleme pingutanud ja teinud palju tööd läbi higi, higi ja veelkord higi. Aga nagu öeldakse: raske väljaõppel, kerge lahingus. And now 🔥WE ARE READY! 🔥

Viimasel Sales Schooli päeval laulatati meid enda toakaaslaste ja turfiga👰‍♀️ Paula oli imeline pastor (pildid allpool).

Friendswood ja Dickinson ja Silsbee, siit me tuleme!!!

Siin on ka veidi igalt liikmelt endalt:

Marleen — I’m so ready to go to the summer and grow as a person, olen valmis kõikide takistustega toime tulema ja neist läbi liikuma! Ootan juba, et saaks ägedate empsidega maha istuda!

Artur — Minu jaoks oli Sales schooli konseptsioon veider: lihtsalt jookseme terved päevad või mis? Aga tegelikult arenesin 4 päevaga rohkem, kui kodumaal 2 kuuga. Nägin, et minus ja ka kõikides teistes on peidus palju rohkem, kui välja paistab.

Merilin — Minu jaoks oli ilmselt kõige suuremad tunded uhkus ja austus enda ja teiste vastu. Et me oleme nii kaugele jõudnud ja palju ära teinud. Ma olen nii inspireeritud kõigist inimestest minu ümber ja valmis seda inspiratsiooni kõikide peredega jagama!

Robin — Ausalt oli üllatavalt mõnus kõik see jooksmine. Kogu see SCHEDULE üleüldse töötas nii hästi, et väss ei jõudnudki kohale, kuna kohe tuli midagi uut peale. See viimane exex jääb kindlalt meelde.🔥 UPRISE! 🔥

Paula — Sales School oli proovilepanev ka vanematele olijatele, aga tore oli grupiga ühtsust luua.