Ja dedication week ongi läbi!! Tegime terve nädala tööd lähedastele mõeldes ja milline imeline nädal see oli!
Robinil oli reede kõige huvitavam päev. Talle tuli uksele alukatega mees. Ta rääkis, et on kirjutanud raamatu sümbolitest. Tõi klaasiga vett ja rääkis, kuidas vees on hapnikku ja ta palvetab iga hommik veele ja siis joob seda erilise energiaga vett. Hiljem kohtus ta veel jõuluvanaga.
Artur leidis endale ja Robinile hosti. Või õigemini leidis host tema. Reede hommikul nägi Artur vanemat naisterahvast õues tööd tegemas. Kõnetasid üksteist ja hakkasid rääkima. Naise nimi oli Barbara ning ta oli väga uudishimulik ja jutukas. Barbara viis ise jutu hostimise juurde, Artur ei pidanud mida tegema. Ja nüüd elavad poisid reaalses häärberis. Tubli töö Artur!
Karolina nägi päris ahvi. Näitas opossumitest pilte ja siis nad vastasid: “Wait a moment. We have a monkey.“ Tuleb välja, et pärdikud teevad sama häält, mida koera kutsikad.
Marleen käis Dallase lähedal Mark Matteus Murrut follomas. See oli väga õpetlik. Ning Marleen kohtus perega, kellel oli iguaan. Sai talle isegi pai teha.
Paula eest palvetati, terve perekond koos. Ema pani käe Paula õlale ja teised pereliikmed lihtsalt sirutasid enda käed Paula poole. Kõik rääkisid korraga oma juttu.
Mina kohtasin Artemis II kosmosemissioonil osalenud astronauti Victor Gloverit.
Pühapäeval saime kõik kokku pargis ja tegime veidi tööd. Harjutasime approachi ja tunnustasime kõiki hästi tehtud töö eest. Dedication awardi võitsid Paula, Karolina ja mina!
Peale seda läksime poiste uue koduga tutvuma. Barbara on meeletult tore. Hiljem läksime tüdrukutega sinna veel tagasi. Saime basseinis ujuda, terrassil päevitada ja head toitu nautida. Hiljem, nagu ikka, tegime ettevalmistusi tulevaks nädalaks.
Järgmine laupäev on Ameerika 250 sünnipäev. Ostsime selleks ka uhked mütsid ja aksessuaarid. Tuleb väga lahe tööpäev!

