Nädal kaks on tehtud!!! Päevad võivad venida, aga nädalad mööduvad kiiresti. Milline nädal, millised kogemused meil selja taga on! Seekordne nädal möödus nii päikseliselt kui ka vihmaselt. Esimesel nädala poolel saime peale ilusa päevituse ja nautisime 35 kraadist sauna. Ning see on alles suve algus! Teisel nädala poolel nautisime troopilist tormi.
Ja nii minul, Karolinal, Arturil kui ka Robinil on ponisokid välja teenitud! Arenesime kõik ja tegime üle enda eelmise nädala sit-downide tulemuse. Järgmine nädal on dedication week. Valime lähedase inimese, kes on meile inspiratsiooniks, ja teeme nädal aega tööd nendele mõeldes. Võitmiseks peame tegema enda parima nädala ühikutes või klientides.
Ning ka see nädal on palju põnevat juhtunud.
Minu nädala highlight on Cyber Truckiga pildi tegemine. Käisin Marleeni follomas ja maja ees oli kõige suurem auto, mida ma eales näinud olen. Muidugi küsisime pilti. Ma pole ammu sellist sisemist rõõmu tundnud. Järgmine eesmärk on ühega sõita.
Robini parim päev oli laupäev. Siis kui tuli meeletult suurt vihma ja kõik ujus. Robin ei lasknud ilmal ennast mõjutada: laulis terve päev Sami “Kanuud” ja tegi tööd täis tuuridel. Kõige hullema vihma ajal sõi varju all koos päris kanuuga lõunat.
Karolina seiklused rattaga jätkusid. Koju sõites läks Karolina rattal uuesti rehv katki. Marleen sõitis teda aitama ja said ilusti koju. Siis aga selgus, et Karolina telefon on õnnetuspaika jäänud!
Marleeni käisid see nädal paljud varjutamas ja nii oli töö ka mõnevõrra lõbusam. Sai palju nalja tehtud ja vingeid asju nähtud. Marleen sai palju hispaania keelt harjutada. Tema õhtud möödusid turfis, kus oli palju mehhiklasi ja hea ladinaameerika muusika.
Artur kohtas meest nimega Leonardo, 80 ja väga elujõuline. Huumorisoon sama tume kui nahavärv (Arturi sõnad). Viskasid nalja ja lõpuks lubas ta Arturit head-locki võtta, sest tšekk ei tulnud e-mailile. Tuli välja, et Leonardo oli ise oma e-maili (bigdog_10…) valesti kirjutanud. Artur lubas, et ta ei näe teda enam mitte kunagi. Aga elul on teised plaanid. 3 päeva järjest viis ta enda ratta Leonardo aeda hoiule, kuna see oli piisavalt terve turfi sõitmiseks, aga liiga katki seal ringi vuramiseks.
Paula highlight oli poni nägemine. Ta on meil suur loomasõbra. Pea iga päev tuleb pilte kassidest, koertest, kitsedest, tibudest ja nüüd ka ponist.
Nagu näha, siis igav meil igatahes ei ole!
Sellel pühapäeval sõitsime Fabian ja Candice Gorzo juurde. Nii nemad kui ka nende lapsed on raamatuid müünud ja väga edukad. Fabian grillis imelisi burgereid ja saime nautida tema luksuslikku basseini. Meiega koos oli teine org lätlasi, kes müüvad ka Houstoni lähistel.
Aeg lendab! Mõned meist on USAs juba kuu aega olnud. Enamustel saab järgmisel nädalal kuu aega Ameerikas täis. Me müüme teisel pool maailma raamatuid. Elu ei ole üldse tõsine. Meil pole mitte midagi karta ega kaotada. Ja me oleme juba praegu jõudnud kaugemale, kui oleksime Eestis. Oleme uhked!
SW Eesti 