Augusti lõpp on käes – võtame suvest veel viimased head emotsioonid kaasa. ☀️✨

Kaspar & Marleen – liblikapere 🦋
Kaspar ja Marleen sattusid täiesti ulmelise pere juurde, kes kasvatab ise liblikaid. Nad said päriselt näha kogu protsessi, kuidas kookonitest hakkavad liblikad välja tulema, ja neid oli seal korraga ikka korralikult. Kõige vingem oli see, et liblikad sai võtta isegi näpuotsa peale istuma. Täiesti sürreaalne vaadata nii lähedalt, kui värvilised ja ilusad nad tegelikult on. Selline random door-to-door moment, mida kindlasti niipea ära ei unusta. 🦋

Kaspar – üheks õhtuks piloot ✈️
Kaspar kohtas veel ühte ülivinget pere, kellel olid päris lennukid, millega põldudel tööd tehakse. Paps oli nii chill vend, et lõpuks lubas Kaspari isegi kokpitti sisse istuma. Ja no pildi järgi on näha, et vend oli seal nagu oleks see alati tema töö olnud. 😂 Korraks sai vähemalt tunda, mis tunne oleks olla piloot ja vaadata maisipõlde hoopis ülevalt. Üks tavapärane tööpäev jälle – lähed raamatuid näitama ja lõpetad lennuki roolis.

Evelin – täielik chill mode 😎
Evelin on päevadest juba nii chill, et prootsi ajal võib rahulikult haigutada ja elu läheb ikka edasi. 😂 Ja kõige parem on see, et millegipärast on kõik inimesed temaga täpselt sama lebod. Pole mingit pinget, pole mingit kiirust – lihtsalt mõnusad inimesed, mõnusad sit-downid ja täielik we’ll figure it out attitude. Kui ise oled chill, siis tundub, et terve turf muutub ka kuidagi chilliks.

Hannaleena käib ringi põhimõtteliselt nagu ühest loomaaiast teise. 😂 Iga pere juures tahavad lapsed talle kohe näidata kõiki oma loomi — suuri ja väikseid, sulelisi ja karvaseid.

Ühes kohas on pisikesed tibupojad, järgmises jooksevad koerad ja kassid ringi ning kuskil ootavad juba suured lehmad. 🐥🐶🐱🐄

Varsti ei lähe Hanna-Leena enam uksele küsima, kas vanemad on kodus, vaid pigem, et „okei, mis loomad teil täna ette näidata on?“ 😄

Kuna käimas on county fair, siis saavad meie first yearid Sandra, Martin ja Daniel ka korralikult värvikaid kogemusi. 😄 Iga nurga taga on jälle midagi uut — näeb suuri lehmi, väikseid “draakoneid” ja igasuguseid muid tegelasi. 🐄🐉

Ja muidugi ei puudu fair’ilt ka kõige tähtsam kuju — The GOAT Messi. 😂 Nii et Sandra, Martin ja Daaniel ei kogu siin ainult müügikogemust, vaid saavad ühe hooga kätte ka terve loomaaia, tsirkuse ja Ameerika county fair’i elamuse.

Alles oli week 6, nüüd juba week 9. Aeg lendab!

69

MARTEN 🚗🔧

Marten sõidab rahulikult autoga, kui järsku hakkab pidurisurve vaikselt ära kaduma. 😭 Viib auto mehaaniku juurde ja kuna tööpäev ootab, läheb ise jalgsi edasi tööle.

Loomulikult hakkab täpselt siis RAHET sadama. 😂🌨️

Õnneks leidus jälle üks tore pere, kes Marteni peale korjas ja mehaaniku juurde tagasi viis. Ameerika autod võivad alt vedada, aga kohalikud papsid mitte. 😂🤝

MARLEEN 🐈

Countrys tuli välja üks väga oluline asi — siin ei ole inimestel üks või kaks kassi. Siin on neid pigem 10+. 😭😂

Ja kõige parem osa: põhimõtteliselt kõik papsid tahtsid Marleenile mõne kassi kaasa anda, sest neid ennast hakkas juba häirima, et neid nii palju on. 😂

Ehk lisaks raamatutele oleks saanud iga sitdowniga ühe tasuta kassi kaasa.

Ja kõige tipuks nägi Marleen veel kotkast ka. 🦅🇺🇸

Täielik country experience.

EVELIN 🐱🐰

Evelini turfis läks loomadega asi veel järgmisele levelile. 😂

Kõigepealt nägi ta nohuseid kasse, kellel tatikollid reaalselt nina otsas rippusid. 😭

Siis märkab järgmist kassi… ja sellel on JÄNESEPOEG HAMBUS. 🐱🐰

Õnneks tõttas emps kohe appi ja algas päästeoperatsioon.

Ühesõnaga Evelin ei käinud enam ainult raamatuid müümas — vahepeal tuli tegeleda ka kohaliku wildlife rescue’ga. 😂

ROMET ⚾️😂

Romet sai sel nädalal esimest korda pesapalli lüüa. Ühe väga laheda sit-downi ajal läks pere väike tütar tuppa palli tooma, et Romet saaks ka paar lööki proovida.

Tüdruk tuleb tagasi, pall käes… ainult et pesapalli asemel tõi hoopis softballi, mis oli umbes kaks korda suurem. 😭😂

Mis seal ikka — kurikas kätte ja virutama.

Romet tõmbas sellele suurele kamakale sellise litaka, et pall lendas otse puulatvadesse. 😂🌳

Esimene „baseball experience“ tehtud — isegi kui pall päris baseball polnud. ⚾️🇺🇸

DANIEL 🦌

Daniel nägi sel nädalal turfis päris elu Bambisid. 🦌😂

Täpselt sellised kitsed nagu sellest vanast heast Bambi multikast — suured silmad, pikad jalad ja haigelt nunnud. 🥹

KASPAR 🔫🇺🇸

Kaspar sai sel nädalal jälle korraliku American experience’i — relvad välja ja märklauad püsti. 😂🇺🇸

Tulistamine pole Kasparile enam ammu mingi uus asi, aga Ameerikas tuleb ikka võimalusest kinni haarata. Paugud käisid ja järjekordne korralik Minnesota moment kirjas. 😂

USA-s peab ikka kohalike kommetega kaasas käima. 🦅🇺🇸

HANNALEENA 🐥😂

Hannaleena läks ühe pere juurde ja järgmine hetk oli juba laudas, pisike tibu käes. 😭🐥

Tibu oli nii väike, et mahtus põhimõtteliselt peopessa ja Hannaleena näost on vist üsna hästi aru saada, kui äge see moment oli. 😂

Countrys ei tea kunagi, mis järgmise ukse taga ootab — lähed raamatuid näitama, lahkud uue tibust sõbraga. 🐥🇺🇸

SANDRA 🍲😂

Sandra sattus ühe eriti toreda vanaema juurde sitdowni tegema ja sai sinna kõrvale ka kausitäie suppi. 🥹

Ainult et ühe kausiga asi ei piirdunud. 😂 Sitdown läks edasi, juttu jätkus ja vanaema muudkui hoolitses, et kauss tühjaks ei jääks.

Sitdowni lõpuks vaatas Sandra, et oli märkamatult KOLM kaussi suppi ära

IGAVIKU 8

ROMET: Romet sõidab rahulikult mööda neid lõputuid maisipõldude vahelisi teid ja ausalt, siin on vahepeal tunne nagu oleks sattunud otse mingisse Ameerika multikasse. 🌽😂

Mõlemal pool teed ainult mais, silmapiirini välja, ja siis järsku lendab mingi väike lennuk täiesti madalalt üle põldude. ✈️🌽

Täpselt nagu Dusty — ainult et meie oleme seekord need vennad, kes alt autost vaatavad, kuidas lennuk üle pea kihutab. 😂

Täielik Midwest experience. 🇺🇸

DANIEL: Sel nädalal sadas ikka nii haigelt, et kõik oli lõpuks täiesti läbimärg. 🌧️😂

Niiskus oli igal pool ja lõpuks tuli vana hea päästeoperatsioon käiku — riis. 🍚

MARLEEN: Sel nädalal oli korralik õpetajate nädal. 📚😄 Kohtasin väga palju õpse ja isegi ühte direktorit.

Kõige ägedam oli see, et lisaks oma töö tegemisele sain neilt endalt kaasa päris palju häid mõtteid ja nippe, mida kunagi tulevikus ise õpetajana meeles pidada. 👨‍🏫

Ehk põhimõtteliselt käisin uste taga raamatuid näitamas, aga samal ajal sain ise väikese õpetajakoolituse ka kaasa. 😂

EVELIN: Turfis majad on õhus, lapsed joodeldavad ja iga viienda ukse taga on üks alumni.

MARTEN: Marten kõnnib õhtul ukse pealt auto poole ja juba eemalt vaatab, et midagi on kuidagi viltu. 😂 Läheb lähemale ja avastab, et esirehv on täiesti tühi.

Hakkab siis figureerima, kust leida mõni lahe kohalik paps, kes oskaks asja päästa. Aga nagu ühest probleemist veel vähe oleks — istub autosse ja kütusenäidik on ka täiesti nullis ning auto hakkab karjuma. 😂⛽️

Lõpuks leiduski üks legendaarne paps, kes kimas oma farmi tööriistade järele. Marten jättis auto maja ette ja läks ise samal ajal rahulikult edasi tööle. 😭😂

Paps tuli tagasi, vahetasid koos rehvi ära ja kõige tipuks pidas see nulli näitav kütusepaak ka tööpäeva lõpuni vastu.

Lõpp hea, kõik hea. 😂🤝

SANDRA: Sandra istub kell kuus õhtul täiesti rahulikult tee ääres äärekivi peal ja sööb oma õhtusööki. Järsku hakkab kuskilt mängima nublu „Lainte laul“. 😭😂

Esimene mõte: „Issand, kas ma hakkan siin turfis juba nii ära kammima, et kuulen nublut ka peas?“ 😂

Hiljem jõuab koju ja host ütleb, et nägi teda täna turfis.

Sandra küsib: „Oota… kas SINA lasid Mankato rahvale nublut?“ 😭

Tuleb välja, et Lainte laul on lihtsalt hosti uus lemmiklaul. 😂🇪🇪🇺🇸

Eesti kultuur Mankatosse edukalt eksporditud. 🫡

HANNA: Kell 8:16 õhtul koputab Hanna rahulikult ühe high schooleri uksele ja järsku näeb, kuidas mendid pargivad ilusti täpselt tema auto taha. 😭😂

Õnneks olid mendid täiesti chillid. Tuli välja, et selle ukse pärast on neile ka varem helistatud, nii et Hanna saadeti lihtsalt tagasi tööle.

Politsei kontroll tehtud, võib edasi koputada. 🫡😂

KASPAR: Kaspar sai ühe pere juures pesapalli proovida. ⚾️😂

Laps viskas palli ette, Kaspar tõmbas kurikaga sellise paugu, et pall kadus lihtsalt silmapiirilt. 😭

Laps läks seda otsima, aga mida pole, seda pole. Sitdown sai vahepeal rahulikult lõpuni tehtud ja alles PÄRAST seda tuli laps tagasi — pall lõpuks üles leitud. 😂

Kasparil esimene löök ja kohe pall teadmata kadunud.

TOUCHDOWN! ⚾️🏈😂

Week 7

Seitse nädalat koos ja meie grupist on saanud paras kamp, kus nalja saab rohkem kui puhata. Üks on kindel – igav meil juba ei hakka.

ROMET: Romet ükskord tuli koju, ütles, et tead, täna olid mul koputajad siin linnas ja, mitte kedagi ei tulnud uksele. Miks ei tule kedagi uksele? Tuli välja, et samas piirkonnas olid kaks katusemüüjat. Ja nad lasid tänavaid niimoodi läbi, et üks oli ühel pool ja teine oli teisel pool. Ja koputasid massiivselt kõiki niimoodi läbi ja siis kohtasin neid, läksin, ajasin paar sõna juttu. Üks oli selline noorem, amatöör, teine oli selline kogenum. Noorem küsis kohe, et noh, palju teenid, palju raha saad. Vanem oli nagu suht huvitatud, et jah, kus pärit oled ja mis teed. Ja siis rääksin nendega paar sõna juttu ja läksin, tegin oma toredat päeva edasi veits eemale.

Kui kõrge USA-s mais on?

MARLEEN: Marleen nägi nädala vanuseid puppysid ja lisaks leidis turfist tissisööjad.

EVELIN: Istus single papsiga maha, kes sai Ceyloni linna mayoriks kui oli 21 aastane. Andis football merchi ja siis kutsus õhtusöögile.

MARTEN: Marten kõnnib õhtul töölt koju ja märkab, et auto seisab kuidagi kahtlaselt viltu. Lähemale jõudes saab põhjus selgeks – esirehv on täiesti tühi.

Marten hakkab juba nuputama, kust leida mõni lahe paps, kes appi tuleks, kui märkab järgmist probleemi: kütusenäidik on täiesti nullis ja auto karjub hoiatuseks. 😅

Lõpuks leiduski üks abivalmis paps, kes kihutas oma farmi tööriistade järele. Marten jättis auto maja ette ja läks seni tööd edasi tegema. Paps tuli tagasi, nad vahetasid koos rehvi ära ning imekombel pidas ka kütus tööpäeva lõpuni vastu.

Lõpp hea, kõik hea! 😄

HANNALEENA: Hästi naljakas lugu juhtus see, et koputasin ühele uksele ja uksele tuli üks üli lahe inimene. Ma ei ole siiani aru saanud, kas tegemist oli mehe või naisega, aga ma tean, et ta oli pre-schooli õpetaja, kes oli ülihuvitatud raamatutest. Ja temaga oli väga lahe koos istuda ning ja samas väga naljakas. Mega huvitatud oli Eestist. 🇪🇪

DANIEL: Sel nädalal sain proovida esimest korda swingida baseballi ja lüüa palli ning ka tunda ennast kui American football playerina, kes jookseb kõva kiivriga ringi.

KASPAR: Rääkisin ukse peal ühe emaga ja vestluse käigus selgus, et ta töötab koolis spordidirektorina. Kohtumise lõpus tegi ta mulle isegi kingituse andis MINNEOTA kunnika särgi.

Olime järve ääres, kui üks mees märkas mu särki ja küsis, kas ma töötan seal. Kui vastasin jah, ütles ta, et ka tema sugulane töötab samas kohas. Seejärel küsis ta, kas võiks minuga pilti teha, et see oma sugulasele saata. Loomulikult tegime pildi ära – päris lahe tunne, nagu oleks juba kohalik kuulsus! 😄

SANDRA: Kõige naljakam kohtumine oli ühe SW Alumniga. Rääkisin talle journey into the wild run’ist ja tema vastas täiesti rahulikult: „Ah, meie ajal journey into the wild run’i ei olnud — meil oli Biblical Atlas run.“ 😄

Päris naljakas oli kuulda, kuidas tema meenutas enda aega ja kui erinevad need run’id toona olid.

Kuues nädal on tehtud ja GR12ZLIES veereb endiselt täistuuridel! Päikest, samme, uksi ja nalja on kogunenud rohkem, kui keegi kokku lugeda jõuab. Vahepeal tunneme end juba kohalike naabritena, aga seiklused ei lõpe – iga päev toob uued lood, millest hiljem koos naerda. Selline oligi meie pöörane kuues nädal!

ROMET – Romet läks koputas uksele. Ja samal ajal käis juba jalkamäng Inglismaa versus Prantsusmaa. Ja telekat ei saanud välja lülitada, sest mäng oli nii põnev. Siis, kui Romet tuppa astus, oli seis 1-0. Inglismaa juhtis. Ja siis, kui Romet välja tuli, siis mänguseis oli 4-2. Ja pärast hiljem lõppes mäng tegelikult 6-4 seisuga. Jalgpall koos cycliga on parem kui seks.

MARTEN : Minu turfis oli aprillis sadanud rahet, rahe selle kohta öelda on muidugi liiga leebe. 😆 Rahe pallid olid pesapalli suurused ja ma ei tee nalja sellega. Inimestel vahetati katuseid, seinu, autod olid mahakandmisele läinud ja kõigil olid kindlustusega jama. Pered peitsid keldris ennast. Väga crazy ikka.

DANIEL: Päevad ukselt uksele toovad vahel kokku ka väga ägedate inimestega. Seekord kohtas Taaniel Shakopee wrestling’u treenerit Maxi. Veel ägedam oli see, et ta teadis isegi väikesest Eestist pärit maailmameistrit Kristina Kuuskit (endise nimega Tatar).Jutu kõrvale õpetas Max ka paar maadlusvõtet ning Taaniel sai esimest korda elus proovida päris headlock’i. 💪🇪🇪

MARLEEN: Õpetajate nädal oli väga inspireeriv! Kohtasin palju õpetajaid ja isegi keskkooli direktorit. Sain neilt kaasa hulgaliselt häid nõuandeid ja praktilisi nippe, mida tulevikus ise õpetajana kindlasti meeles pidada. Pildil koos keskkooli direktoriga. 😀

KASPAR: See nädal oli eriti äge – sain peredelt palju lahedat merchi! Nüüd on mul pesapallikiiver, Ameerika jalgpalli särgid ja isegi ühe ägeda kooli jalgpallimeeskonna särk.

EVELIN: Lugu oli siis selline, et läksin linnas ustele koputama ja sattusin ühe Guatemala pere juurde. Nemad lõikasid parajasti garaažis siga lahti. Ühel hetkel võttis perepoeg kätte gaasipõleti ehk väikese „leegiheitja“ ja hakkas sellega sea pea pealt karvu kõrvetama. Päris ootamatu, aga väga ehe kogemus! 😆

SANDRA: Sandra sünnipäev oli nii armas! 🎉
Saime üllatada teda kookide ja väikese peoga ning sünnipäevatüdruk oli korralikult ehitud. Palju õnne, Sandra! 🥳🎂

HANNALEENA: Kohtasin tänaval ühe panga presidenti, SW alumnit ning jäin temaga rääkima. Ta rääkis, kuidas ta alustas umbes 35 aastat tagasi ise täiesti nullist ja milline teekond on ta tänasesse päeva toonud.

Kõige ägedam ei olnud isegi tema miljonidollariline maja, vaid see, kui avatud ja siiras ta oli. Ta rääkis oma elukogemustest, sellest, kuidas erinevad läbielamised on teda inimesena mõjutanud, ning jagas palju väärtuslikke mõtteid.

ENRIQUE: Hommikud on meil alati lõbusad! 😄
Teeme McDonald’si parklas rahvatantsu, et emotsioon üles saada ja päevale hea hooga vastu minna! 💃🕺

Järjekordne nädal on purgis! Ja uskuge meid – juhtus rohkem, kui keegi oskas oodata. Kerige edasi, sest lood lähevad aina paremaks. 😄

DANIEL: Daniel sai proovida jõudu ühe väga laheda vanaisaga, kes suudab oma käe nii lukustada, et seda pole praktiliselt võimalik painutada. Pärast sõbralikku jõukatsumist tuli tulemuseks aus viik. 💪😄

SANDRA: Koputasime uksele… ja sattusime troopilisse loomaaeda. 🦎🌴 Peremees tutvustas meile oma eksootilisi lemmikuid ning saime neid isegi käes hoida.

Järsku sõidab politsei minu juurde.

Politseinik tuleb välja ja küsib: „What are you doing here?”

Vastan rahulikult: „I’m a student from Europe. I’m here on an exchange program.”

Siis ütleb ta: „We got a 911 call. Someone reported that we needed to do a wellness check on a blonde person riding a bicycle.”

Hiljem sain teada, mida helistaja oli öelnud. Sisuliselt oli kõne selline:

“A blonde, pretty girl is wandering around the neighborhood on her bicycle. She looks lost, and I can tell she is not here voluntarily.”

Seejärel veetsin umbes 20 minutit politseinike küsimustele vastates ja selgitades, et ei, mind ei ole röövitud ega sunnitud siin olema. Ma täiesti vabatahtlikult maksan selle eest, et saaksin kuus päeva nädalas umbes 13 tundi järjest 90-kraadises kuumuses rattaga mööda linna sõita ja ustele koputada.

ENRIQUE: Käisin ühe vanaemaga sit-down’i tegemas ning tal oli imearmas väike valge koer. Sit-down’i ajal hiilis tegelane vaikselt minema… koos minu tossudega. 😄 Kui lõpuks jalanõusid jalga hakkasin panema, avastasin, et see väike pahalane oli mu tossupaelad täiesti läbi närinud. Sellist suveniiri poleks küll oodanud! 🐶

MARTEN: Läksin ühe pere hoovi, näen – ema ja isa istuvad õues. Lehvitan rõõmsalt ja hüüan: “Hellooo!” 😄 Arvasin, et nüüd jooksevad nad minu poole… aga ei. Selle asemel panid kolm suurt koera täiskiirusel minu poole ajama. Ma olin juba vaimselt alla andnud. 😂 Õnneks tahtsid nad ainult tere öelda ja kõik lõppes hästi. Kusjuures umbes neli korda juhtus sel nädalal täpselt sama asi! 🐶🐶🐶

HANNALEENA: Minu nädala kõige meeldejäävam seik juhtus pärast ühte trade’i. Panin oma mapi koos iPadiga auto katusele, et kiiresti iPadist järgmised pered ära märkida. Siis istusin autosse… ja sõitsin minema. 😅

Mitu kilomeetrit hiljem jõudsin järgmise maja juurde ning avastasin, et mappi pole kuskil. Otsisin terve auto mitu korda läbi – mitte midagi. Sõitsin tagasi ja lootsin parimat.

Ja siis nägin seda vaatepilti… Mu mapi sisu oli mööda maantee serva laiali. Slickid, name sheet’id ja muud paberid olid kõik üle kraavi laiali lennanud ning osa neist olid autodest üle sõidetud. 😂

Korjasin kõik ükshaaval kokku, panin mapi uuesti korda ja läksin rahulikult tööd edasi tegema. Isegi demo tegin hiljem nende samade, juba väikese seikluse läbi elanud materjalidega. Mõni tööpäev lihtsalt ei lähe päris plaani järgi. 😄

KASPAR: Sõitsin ühe pere hoovi ja nägin, et nad lasevad parasjagu relvadest märki. Hüppasin autost välja ja ütlesin naerdes: “Crazy America… can I shoot also?” 😄 Nad vastasid kohe: “Of course!”

Nii saingi esimest korda elus proovida clay pigeon laskmist – savitaldrik lasti masinaga õhku ning uskumatu küll, tabasin selle juba esimese lasuga! 🎯 Pere oli täiesti elevil ja elas kõvasti kaasa. Selliseid täiesti ootamatuid kogemusi pakubki see suvi iga nädal.

EVELIN: Today’s Ask Me seeria leid. 📚 Evelin kohtas ühte perekonda, kellel olid siiani alles 1994. aasta I Wonder Why raamatusarja raamatud. Täiesti uskumatu, et need on üle 30 aasta hiljem endiselt alles ja kasutuses.
Siis kohtas Evelin ühte megalahedat perekonda. 🥹 Nende väike tütar tahtis üle kõige teha Eveliniga trade’i ja vahetada Evelini Jumpy Jumpy hobuse mänguasja millegi enda oma vastu. Sellised hetked teevad selle töö nii ägedaks. 🐴❤️

Evelin sõitis täna mööda country’t ringi ja jõudis ühe pere farmi. Niipea kui auto hoovi keeras, hakkas igast ilmakaarest kasse välja ilmuma. 😹 Maja tagant, kuuri juurest, traktori alt, igalt poolt… Lõpuks lugesime kokku umbes 30 kassi! Täpselt nagu “Naksitrallides”, kus kõik kassid korraga kohale voolasid.

MARLEEN: Marleen kohtas päeva jooksul ühte kõige pehmemat müügipartnerit. 🐔❤️ Siidikana, kes oli nii rahulik, et lasi end süles hoida nagu kaisuloom.
Mõni kogub kliente. Marleen kogub hoopis uusi sõpru. 😂🐔 Kõige kohevam kana, keda ma kunagi näinud oleme.

ROMET: Kohtusin ühe perega, kellel oli imepisike kutsikas. 🥹🐶 Ütlesin neile, et ma pole terve selle suve jooksul nii väikest kutsikat veel näinud. Küsisin, kas võin kutsikast pilti teha, ja selle peale pakkus pere hoopis välja: “Kas tahad, et teeme sinust koos temaga pildi?” 🥹 Muidugi olin nõus. Sellest tuli lihtsalt nii vahva ja armas mälestus. ❤️

Week 4 tehtud ja oi kus alles juhtus lugusid mida kõike nüüd saame jagada.

ROMET: Kohtsin see nädal ühe perega, kellel oli kakskümmend kassipoega ja kõik tulid ühelt kassilt. Ja sain neid paitada ja hoida. Väga äge pere oli. Ehitasid kassidele oma väikse maja aeda. 😸

DANIEL: Sõitsin rattaga mööda tänavaid ringi ja märkasin, et kaks ägedat Ameerika papsi olid garaažis. Üks mängis golfi ja teine elas kõrvalt kaasa. Läksin nende juurde ja küsisin: „Hei, kutid, mis teete?” Nad vastasid, et mängivad golfi.

Küsisin naljatades, kas ma võin ka proovida. Nad olid kohe nõus. Õpetasid mulle paar head nippi ja näitasid, kuidas paremini lüüa. Üllatuseks õnnestus mul lüüa sisse sinine pall. Nad ütlesid, et nemad polnud seda sinist palli terve päeva jooksul veel ise sisse saanud.

See oli väga äge kogemus – lihtsalt juhuslikult peatuda, õppida natuke golfi ja mängida koos Ameerika papsidega. Sellised väikesed hetked teevadki päeva meeldejäävak ikka bookfieldil.

HANNALEENA: Leidsin trailer park’ist päris huvitava asja – vending machine’i. Hakkasin selle omanikuga juttu rääkima ja küsisin, kust ta selle sai. Ta ütles, et tellis selle internetist otse Jaapanist ja pani oma aeda püsti.

Kõige ägedam oli kuulda, et see pole lihtsalt kaunistus. Ta rääkis, et peaaegu iga päev tuleb keegi sealt midagi ostma. Täitsa uskumatu, et kellelgi on oma koduaias töötav Jaapani automaat.

MARTEN: Seisin tee ääres ja vaatasin, kuidas üks vana paps niitis murutraktoriga muru. Vahepeal korjas ta pika haaratsiga maast oksi üles, ilma et oleks pidanud kordagi traktori pealt maha tulema. Vend ise oli suurem kui see traktor – päris naljakas vaatepilt.

Hiljem sain veel sõita ühe umbes 850-hobujõulise autoga. See kiirendus oli täiesti pöörane. Viskas lausa pildi taskusse.

EVELIN: Sellel nädalal koputasin ühe country-maja uksele, mille sissesõidutee ääres kasvasid rukkililled otse kõnnitee pragude vahelt. Ütlesin vanaemale, et rukkilill on Eesti rahvuslill. Ta naeratas, läks aeda ja tõi mulle mõned õied kaasa. See oli nii armas ja ootamatu hetk, et need lilled tegid terve päeva veel paremaks.

Lisaks on meil McDonald’sis tekkinud oma väike publik. Hommikuti ootavad seal samad inimesed, et me kohale jõuaksime, ja tahavad koos meiega “excit” teha. Sellest on saanud tore hommikune traditsioon, mis annab päevale kohe hea energia.

MARLEEN: Traileri nimi sai ametlikult muudetud GRIZZLIES-eks. 🐻😂

Lisaks sain uue neljajalgse sõbra. 🐶❤️

Väikesed kohtumised ja naljakad hetked teevadki selle suve meeldejäävaks. 🇺🇸☀️

ENRIQUE: Kolmapäeval läksin rahulikult uksi koputama. Nägin ühe maja sissesõidutee lõpus ema aiatöid tegemas. Sõitsin rattaga lähemale, lehvitasin ja hüüdsin rõõmsalt: „Hello! Hey-hey!”

Järsku ilmusid eikusagilt, autode vahelt, kaks suurt ja väga kurja näoga koera. Mõlemad haukusid täiest kõrist ning üks neist otsustas, et nüüd on aeg minu poole sprintida.

Keerasin ratta välgukiirusel ringi. Ühes käes oli veel mapp ja tahvel, nii et olukord polnud just ideaalne. Hakkasin rahulikult väntama, mõeldes, et ehk ta ei tee midagi.

Vaatasin korraks üle õla. Deemon oli umbes nelja meetri kaugusel. Silmad täis viha.

Vajutasin veel kõvemini.

Vaatasin uuesti tagasi. Nüüd oli ta juba kahe meetri kaugusel.

Sel hetkel jäi aeg seisma. Mõtlesin: “Nii… siia see Southwesterni karjäär nüüd lõpeb.” Olin oma saatusega juba leppinud. Kõige hullem oli see, et pidin samal ajal veel mäest üles väntama.

Ja siis… just sel hetkel, kui sain driveway’lt välja, jäi see neljajalgne deemon seisma.

Aamen.

SANDRA: Sõitsin mööda tänavat ringi ja märkasin, et kaks Mehhiko papsi istusid õues ning vaatasid jalgpalli. Läksin kohe ligi ja küsisin: „Mis seis on?”

Papsid olid ülimalt sõbralikud. Nad kutsusid telekat vaatama ja pakkusid lahkelt süüa – tuunikala krõpse ja muud head-paremat. Samal ajal näitasin neile raamatuid ning rääkisin natuke sellest, mida ma siin teen.

KASPAR: Sellel nädalal sattusin ühe armsa vanema abielupaari juurde. Hakkasime niisama juttu rääkima ja järsku ütles vanahärra: „Tead, ma müüsin ka noorena raamatuid.”

Tuli välja, et ta käis 1970. aastate lõpus kaks suve raamatuid müümas Pennsylvanias ja Louisianas.

Oli päris äge kuulata tema lugusid ja mõelda, et üle 40 aasta hiljem seisan mina samamoodi Ameerikas uste taga. Mõni kogemus ühendab täiesti erinevaid põlvkondi.

Kolmas nädal tehtud! 💪

GR12ZLIES möirgasid, tormid tulid ja läksid, aga kõik sai üle elatud. Nüüd on head harjumused loodud, enesekindlus kasvanud ja aeg on täie hooga edasi mütata.

Läheb edasi! 🚀

Enrique – hommikul 3. koputus leidsin suure Trump supporteri. Näitas kuidas tal oli Trump collector kaart ta mugshoti ülikonna jupiga, müts ta autogrammiga ja pilt kuidas ta Trumpiga kätt surub ja mul pilt kuidas ma temaga kätt surusin. Niiet ma 1käepigistuse kaugusel Trumpist. 😝

Marleen – Uksele tuli isa kellel polnud kumbagi jalga (fake jalad olid all). Ta küsis et palju raamatud maksavad ja ma ütlesin et see ei maksa jalga ega kätt. Õnneks viskas naljaks ja ütles, et jumal tänatud mul neid niigi vähe.

Evelin – Kohtasin vanavanemaid Beth ja Steve, kes olid tee pealt korjanud endale pesukaru beebi ja nad plaanisid teda üles kasvatada ja siis loodusesse tagasi lasta.

Hannaleena – Nägin, et mexid vaatavad garrazis telekat. Läksin juurde küsisin, mis teevad, ütlesid et vaatavad multikaid. Istusin nende kõrvale maha ja hakkasin multasid vaatama, paar mints vaatasime ja siis hakaksin alles rääkima, mis ma teen ja kes ma olen. Näitasin raamatuid ka.

Romet – Ma olen terve nädal kantris töötanud, ehk siis ma olen hästi palju loomi näinud. Ja see nädal nägin kitsi, nägin lehmi, nägin hobuseid, nägin ponisid. Ja siis olen hästi palju kilpkonni ka näinud, kes teede peal on. Ja reedel üks inimene jäi keset ristmikku seisma, et eesta kilpkonn muru peale. See oli väga armas. Aga olen ka näinud suuremaid kilpkonni, kes ei ole nii kerged ja väikesed. Äge nädal nagu loomaaias.

Kaspar – Vaatasin ühel perel oli lammas hoovis nagu keor 😀 ja siis küsisin kas võin pilti teha ja sülle võtta 😀

Marten – Läksin siis farm house poole ja otsisin koera ei leidnud koera. Sõidan ja sõidan lähemale ja siis JÄRSKU hüppab koer põõsast ja lendama minu poole, õnneks oli sõbralik ja paps tuli päästis ära.

Sandra – Kohtasin aknapesijaid.

Daniel – Kohtasin üliägedat isa, kes oli STAR WARS fän ja sain olla jedi knight.

GR12ZLIES käisime lasertagi mängimas ja see oli ikka üliäge. 😄 Sai joostud, naerdud ja kõik nädala jooksul kogunenud emotsioonid korralikult välja tulistatud.

PEW, PEW, PEW💥💥💥

See nädal ise oli ka paras blast, palju tööd, palju kogemusi ja palju häid lugusid. Nüüd on aeg uus nädal samas vaimus ette võtta. Vaatame, mida lahedat WEEK 2 tõi! 🚀

DANIEL: Kohtasin ühte üliägedat isa nimega Fred, kes töötas kunagi samas linnas, kus Daniel müüb raamatuid nimega Shakopee. Ja seal on õlletehas. Ja oli 30 aastat seal töötanud ning ta näitas Danielile kõiki kohalikke Shakopee õllesid, mis tal külmkapis olid. Tööajal alkoholi mekkimine on keelatud ja seda muidugi loomulikult ei toimunud.😆🍺

ROMET: Ma istusin maha maakohas ühe perega, kellel oli golfikäru. Ja siis, kui ma perele raamatuid läksin pärast viima siis isa viis mind golfikäruga auto juurde, et ma saaks raamatud välja võtta ja siis viia nendele need raamatud. See oli väga äge. ⛳️🏌️‍♂️

HANNALEENA: Kohtas empsi, kes oli noorem kui tema ja üliäge sitdown oli, et sellel empsil oli ka veel kaks last ja neil lastel oli ka veel aastane vahe, nii et leidud ikka noori emasid siin suures Ameerikas küll. 😀

KASPAR: Mu äge story see, et sain kopaga kaevata!!! Istusin perega maas ja siis ütlesin et tahan ka kaevata haha

MARTEN: Täitsa uskumatu lugu juhtus. Koputasin ühele uksele ja välja tuli isa. Tal oli natuke kuulmisega raskusi ning ta ütles, et kutsub naise. Naine oli parasjagu tööga hõivatud ja mees palus mul homme tagasi tulla.

Sõitsin juba majast mööda, aga mõtlesin siis, et vahet pole – läheme proovime ikka uuesti. Halvimal juhul öeldakse lihtsalt ei.

Läksin tagasi ja seekord tuli naine ise uksele. Rääkisime natuke ning ühel hetkel küsis ta, kust Euroopa riigist ma pärit olen. Vastasin, et Eestist.

Selle peale läks naine täiesti elevile. Tuli välja, et tema ema oli eestlane ja rääkis puhtalt eesti keelt. Neil on sugulasi nii Valgas kui Tartus ning juba nädala pärast lendavad nad Eestisse sugulastele külla.

Kõige ägedam oli see, et ta oskas isegi natuke eesti keelt rääkida. Mõned sõnad tulid tal täiesti välja. Seisad keset väikest Ameerika linna ja järsku räägid inimesega, kellel on Eestiga nii tugev side. Maailm on ikka väike. 🇪🇪😊

EVELIN: Panin see nädal country’s ringi. Kõik koerad ja muud loomad armastavad mind. Lisaks olen iga õhtu ägedaid peresid leidnud kellega laheb SD poole ööni.

ENRIQUE: Fun oli see et tegin doordemo ühele vanemale mehele ja ta ütles, et pole huvitatatud ja siis naine oli toas ölnud, et ostku mingi raamat minult ja tuli truckiga järgi mulle, tegime sitdowni ja andis pärast 100dol kaasa kui ära läksin. 🤑

MARLEEN: Linnas töötades nägi ta maja ees murul hirve ning country’s töötades oli loomadega kohtumisi veelgi rohkem. Ühel perel oli näiteks lausa paabulind õue peal ringi jalutamas. 🦌🦚
Ja nagu sellest veel vähe oleks, tuli vahepeal ka üks eriti sõbralik kass päikese kätte lesima. Sellised väikesed hetked teevad päeva kuidagi palju ägedamaks. 🇺🇸☀️🐱

SANDRA: Minu äge lugu teises nädalast on see, kuidas me leidsime endale uue host pere nimelt juhtus niimoodi, et tegin sit-downi ühe single dad-iga ja oli suht selline chill sit-down, et hängisin põhimõtteliselt koos tema ja ta kuue teise sõbraga garaažis ja sellest istumisest tuli välja, et saime omale uue toreda hoost ema sealt seltskonnast. Ikka imesid juhtub vahepeal. 😇