Järjekordne nädal on purgis! Ja uskuge meid – juhtus rohkem, kui keegi oskas oodata. Kerige edasi, sest lood lähevad aina paremaks. 😄
DANIEL: Daniel sai proovida jõudu ühe väga laheda vanaisaga, kes suudab oma käe nii lukustada, et seda pole praktiliselt võimalik painutada. Pärast sõbralikku jõukatsumist tuli tulemuseks aus viik. 💪😄

SANDRA: Koputasime uksele… ja sattusime troopilisse loomaaeda. 🦎🌴 Peremees tutvustas meile oma eksootilisi lemmikuid ning saime neid isegi käes hoida.
Järsku sõidab politsei minu juurde.
Politseinik tuleb välja ja küsib: „What are you doing here?”
Vastan rahulikult: „I’m a student from Europe. I’m here on an exchange program.”
Siis ütleb ta: „We got a 911 call. Someone reported that we needed to do a wellness check on a blonde person riding a bicycle.”
Hiljem sain teada, mida helistaja oli öelnud. Sisuliselt oli kõne selline:
“A blonde, pretty girl is wandering around the neighborhood on her bicycle. She looks lost, and I can tell she is not here voluntarily.”
Seejärel veetsin umbes 20 minutit politseinike küsimustele vastates ja selgitades, et ei, mind ei ole röövitud ega sunnitud siin olema. Ma täiesti vabatahtlikult maksan selle eest, et saaksin kuus päeva nädalas umbes 13 tundi järjest 90-kraadises kuumuses rattaga mööda linna sõita ja ustele koputada.

ENRIQUE: Käisin ühe vanaemaga sit-down’i tegemas ning tal oli imearmas väike valge koer. Sit-down’i ajal hiilis tegelane vaikselt minema… koos minu tossudega. 😄 Kui lõpuks jalanõusid jalga hakkasin panema, avastasin, et see väike pahalane oli mu tossupaelad täiesti läbi närinud. Sellist suveniiri poleks küll oodanud! 🐶

MARTEN: Läksin ühe pere hoovi, näen – ema ja isa istuvad õues. Lehvitan rõõmsalt ja hüüan: “Hellooo!” 😄 Arvasin, et nüüd jooksevad nad minu poole… aga ei. Selle asemel panid kolm suurt koera täiskiirusel minu poole ajama. Ma olin juba vaimselt alla andnud. 😂 Õnneks tahtsid nad ainult tere öelda ja kõik lõppes hästi. Kusjuures umbes neli korda juhtus sel nädalal täpselt sama asi! 🐶🐶🐶

HANNALEENA: Minu nädala kõige meeldejäävam seik juhtus pärast ühte trade’i. Panin oma mapi koos iPadiga auto katusele, et kiiresti iPadist järgmised pered ära märkida. Siis istusin autosse… ja sõitsin minema. 😅
Mitu kilomeetrit hiljem jõudsin järgmise maja juurde ning avastasin, et mappi pole kuskil. Otsisin terve auto mitu korda läbi – mitte midagi. Sõitsin tagasi ja lootsin parimat.
Ja siis nägin seda vaatepilti… Mu mapi sisu oli mööda maantee serva laiali. Slickid, name sheet’id ja muud paberid olid kõik üle kraavi laiali lennanud ning osa neist olid autodest üle sõidetud. 😂
Korjasin kõik ükshaaval kokku, panin mapi uuesti korda ja läksin rahulikult tööd edasi tegema. Isegi demo tegin hiljem nende samade, juba väikese seikluse läbi elanud materjalidega. Mõni tööpäev lihtsalt ei lähe päris plaani järgi. 😄


KASPAR: Sõitsin ühe pere hoovi ja nägin, et nad lasevad parasjagu relvadest märki. Hüppasin autost välja ja ütlesin naerdes: “Crazy America… can I shoot also?” 😄 Nad vastasid kohe: “Of course!”
Nii saingi esimest korda elus proovida clay pigeon laskmist – savitaldrik lasti masinaga õhku ning uskumatu küll, tabasin selle juba esimese lasuga! 🎯 Pere oli täiesti elevil ja elas kõvasti kaasa. Selliseid täiesti ootamatuid kogemusi pakubki see suvi iga nädal.


EVELIN: Today’s Ask Me seeria leid. 📚 Evelin kohtas ühte perekonda, kellel olid siiani alles 1994. aasta I Wonder Why raamatusarja raamatud. Täiesti uskumatu, et need on üle 30 aasta hiljem endiselt alles ja kasutuses.
Siis kohtas Evelin ühte megalahedat perekonda. 🥹 Nende väike tütar tahtis üle kõige teha Eveliniga trade’i ja vahetada Evelini Jumpy Jumpy hobuse mänguasja millegi enda oma vastu. Sellised hetked teevad selle töö nii ägedaks. 🐴❤️
Evelin sõitis täna mööda country’t ringi ja jõudis ühe pere farmi. Niipea kui auto hoovi keeras, hakkas igast ilmakaarest kasse välja ilmuma. 😹 Maja tagant, kuuri juurest, traktori alt, igalt poolt… Lõpuks lugesime kokku umbes 30 kassi! Täpselt nagu “Naksitrallides”, kus kõik kassid korraga kohale voolasid.



MARLEEN: Marleen kohtas päeva jooksul ühte kõige pehmemat müügipartnerit. 🐔❤️ Siidikana, kes oli nii rahulik, et lasi end süles hoida nagu kaisuloom.
Mõni kogub kliente. Marleen kogub hoopis uusi sõpru. 😂🐔 Kõige kohevam kana, keda ma kunagi näinud oleme.

ROMET: Kohtusin ühe perega, kellel oli imepisike kutsikas. 🥹🐶 Ütlesin neile, et ma pole terve selle suve jooksul nii väikest kutsikat veel näinud. Küsisin, kas võin kutsikast pilti teha, ja selle peale pakkus pere hoopis välja: “Kas tahad, et teeme sinust koos temaga pildi?” 🥹 Muidugi olin nõus. Sellest tuli lihtsalt nii vahva ja armas mälestus. ❤️
