Kui kuldne kuuik just parajasti vaba maailma kodanike raamatutega varustamisega ei tegele, satutakse muidugi lugematutesse seiklustesse. Värvikamaid lugusid kogeb kokkupuutel erinevate loomariigi esindajatega. Kes koduloomadega harilikus USA majapidamises, kes lehmade, kitsede, kanade või muude asukatega mõnes kohalikus farmis, kes üle jäänud elukatega linnapildis.

Kinnitamata andmetel ollakse kamba peale tänaseks päevaks peremehe tähelepanu nimel müügijutu-haukumise duelle peetud 1054 koeraga ja kohalike koduste pereemadega maha istumiseks on diivanitelt eemale tõrjutud 486 kassi. Härrased on igapäevaselt valmis kohanema ka muude koduloomade, taluloomade või muude karvaste-sulelistega efektiivselt toime tulemiseks.

Siim kannab Council Bluffi linnakesest ette, et igapäevaselt näeb linnapildis nii mitmeidki elusolendeid – õhtuti kohtab väljas mõnd ohutut kollakat madu, tänavad on ööpäevaringselt kaunistatud ringi liduvate jäneste ning oravatega, mägisemates piirkondades kohtab ilma igasuguse imestuseta inimeste aedades või teedel metskitsi, mõnel haruldasemal õhtupoolikul õnnestub kohata mööda tuhisevat nahkhiirt või üle tee siblivat skunki või opossumit. Laupäeval õnnestus kohtuda veterani ning endise tuletõrjuja Shawniga, kes õpetas silmagi pilgutamata, et parim koduloom, kes praegu 70-dates eluaastates vanaisal omal ajal lapsena olnud on, oli pesukaru. Need olevat nagu kassid, ent palju õpetatavamad. Viimased suutvat näiteks ilma igasuguste probleemideta perepoja magava ema küljest öösiti kõrvarõngaid pihta panna.

Igal müüginoorel on oma ports kirgi köitvaid lugusid koertest, kes harilikku müügipäeva vähe kõrgema vererõhutaseme toovad. Näiteks Tristan on leiutanud uue omalaadse spordiala. Kui Hispaanias on kombeks harrastada traditsioonilist härjavõitlust, kus inimene oma turvalisuse valdavalt looma eest ära põigeldes tagab, siis meie meeskonna noorsand otsustas see nädal alustada uut karikasarja ühe kohaliku Iowa rotveileri vastu. Teise aasta mänedžeril ei olnud aga kasutada mitte ilus erksat värvi kangas, millega looma nina ees lehvitada, vaid oma müügimehe A ja O, müügimapp. Tristan tõrjus oma brošüüride-tabelite portsuga euroopakannikamaia koera pealetungi ning taganes edukalt oma uhkesse kaarikusse, mis annab spordiala teadaolevalt maailma esimese maakohtumise tulemuseks 0:0 viigi.

Kui mõnele hoolivale Eesti emale jääb nende lugude järel hinge mõni murekübeke, siis olge rahulikud: poisid käituvad oma parima äranägemise ning maksimaalselt kaine mõistuse suuniste järgi. Kalevipojad usuvad inimeselooma ülemvõimu ja siin teisel pool suurt lompi lihtsalt küll hätta ei jää!

(Täiesti terve ning rõõmsameelne Tristan kitsedega suhteid soojendamas.)

Ega siis muud, kui… KALEVIPOJAD, SERVITI!!!

Tähelepanu, Tuuslar, Sarvik ja sortsud!!! Ärge oma jalga sellesse kaardil punasega tähistatud osariiki lähimate kuude jooksul oma samme seadke, vähemalt mitte lääneserva. Maarjamaa kuus kangemat kontrollivad seda kanti nagu oma kullakallist Maarjamaad!

Meie kuuepealine meeskond paikneb 3.2 miljonilise rahvaarvuga Iowa osariigis peamiselt kahes lääneserva suuremas linnas, Sioux Citys ning Council Bluffis. Esimeses on oma 86 000 jänkit, teises 63 000.
Lahingplaan nii haridus-, enesearengu- kui suviste seikluspõldude kündmiseks on küllaltki lihtne. Kolm uustulnukat Roland, Jaagup ning Siim koputavad oma selle suve kodulinna naabrite ustele, vanemad kangemad kotkad lendavad ka üle kaugemate pisemate asulate, et seda maad igapäevaselt mõne korraliku kubutäie hea haridusega kasta.

Noorhärrad iseloomustavad regiooni järgmiselt:

Roland: “Mina töötan Sioux City idaosas. Linn on üsna mägine ning kuna liigun siin ringi rattaga, siis vormi hoidmine tuleb peaaegu iseenesest. Koos Tristan Pugiga ööbime 89-aastase vanavanaema Yvonne’i juures. Ta on ääretult hooliv ja tähelepanelik, peseb meie pesu peaaegu iga päev ning vahel juhtub isegi nii, et üks ja sama pesulaar käib masinast läbi lausa kaks korda. 
Ilmaga siin arvestada ei saa. Ühel hetkel sajab korralikku padukat, järgmisel tunned end nagu sulav lumememm, sest väljas on nii palav. Sellest hoolimata on siin väga mõnus olla. Inimesed on erakordselt lahked ja vastutulelikud ning pea iga teise ukse taga pakutakse vett või mõnda Gatorade’i laadset spordijooki.
Meeleolu on kõrgel, motivatsiooni jagub ning võtame selle hea tuju endaga kaasa ka järgmisesse nädalasse.”

Otto ja Tristan lisavad, et kohalikud on üpris abivalmis USA keskklass. Tristanile tuldi see nädal näiteks appi, kui autorehvi auk oli tekkinud, Otto soojendab suhteid kohalike põllumeestega. Viimasele jättis sellest nädalast kustumatu mulje 650 kilogrammine lehm (kusjuures siinjuures tasub täpsustada, et kõneletakse siiski bos tauruse, mitte ülekantud tähenduses mõnest erakordsete saavutustega kaheldava elustiiliga homo sapiensi liigi esindajast).

Igatahes tõotab tulla suurepärane suvi, kuni mehed ise endast parima annavad ning oma võimalustest viimast võtavad!

KALEVIPOJAD, SERVITI!

Hea fänn ja toetaja, palun pane ennast valmis, sest varsti hakatakse kuuma andma!

Anname ametlikult teada, et üks õppimist ja igakülgset higistamist täis müügikool on läbi, Iowasse rännatud ning esimene n-ö 0-nädal seljatatud! Kristofer, Otto, Tristan, Jaagup, Roland ja Siim on poistebänd, mis jaguneb kolmeks ideaalseks mänedžer-esimeseaastatudeng komboks.

Sellid saabusid Ameerikasse eelmisel nädalal kõik kohale. Otto-Tristani mänedžeriduo kontrollis kõik Iowa kobedamad majapidamised üle ning lasi need kuttidele selleks nädalaks juba valmis kõpitseda. Kristofer ja Siim suundusid kolmeosalisele lennureisile 28. mail ja neil oli omakorda tükk tegemist, et hilinenud Tallinn-Helsingi lennu tõttu kõigepealt oma lennufirma poolt maha jäetud pagasit igatseda ning siis viimaselt lennult Chicagost-Nashville’i iseenda lennult maha jätmist seedida. Poistel oli võimalik end nagu väikese “Üksinda kodus” Kevin McCallisterina tunda (tema jäi ju juba 30 aastat tagasi samamoodi Chicago lennujaamast startivast lennust maha). Seiklused on marud ning väikesed katsumused vaid selleks, et neid ületada, siis ongi tulevikus midagi naerusuiselt meenutada, praeguseks on meestel ka pagas kätte toimetatud. Rolandi ja Jaagupi “vabasse maailma” saabumine, kulges ladusamalt. Nüüdseks on kutid igatahes sõiduvees ja ootavad järgmisi seiklusi, mida teile suve jooksul ette kanda.

PS: Nende kuue kange kodumaa poja moto on ikka “SERVITI!”, kombineerides seega endasse nii mõtte kui musklijõu!