🐻GR12ZLIES🐻 – WEEK ZEER00

WOHOOO! Stardipauk käinud!

Esimesed päevad bookfieldil seljataga ja meil on palju ägedat juba jagada.

Romet & Daniel kohtasid kilbikonna.

Romet: Laupäeval hakkasime koju sõitma ja Daniel vaatas tee peal mingisugune asi. Jäime seisma ja see asi tõstab pea ülesse ja see on kilpkonn. Ja meil oli see süda läks nii nagu heledaks, et me ei julgenud seda kilpkonna sinna maha jätta. Nii et me läksime seda kilpkonna tee pealt ära lükkama, aga ta on nii raske, et me ei suudnud seda. Daniel võttis kaks pudelit ja tõukas seda kilpkonna, aga see kilpkonn lihtsalt ei läinud eest ära. Ja me lõpuks lihtsalt sõitsime minema. Ta oli nagu väike dinosaurus kes sööstis kaela hammustades välja.

Effort töömeetodid.

Meie kallis Evelin aga istus maha pōhimōtteliselt ainult mehhiko peredega. 🇲🇽🇲🇽🇲🇽 Kohtasin ainult ühte ameerika pere haha 🇺🇸🇺🇸🇺🇸

Sandra hoopiski töötas täiesti vales linnajaos. 🤡

Läksin ühe maja juurde, kus hiljem selgus, et ema oli venelane ja isa ameeriklane. Alguses sattusin rääkima tüdrukuga, kes tegelikult ei olnud isegi prospect. Proovisin temaga natuke vene keeles rääkida, aga tundus, et ta ei viitsinud väga vestelda, ja pani üsna kiiresti ukse kinni.

Mõtlesin juba edasi liikuda, aga siis läksin uuesti ukse juurde. Seekord tuli uksele ema. Tal oli väga tugev vene aktsent, nii et otsustasin kogu approach’i vene keeles teha.

Naljakas oli see, et ma tegin oma elu esimesed kolm approach’i vene keeles. Nad küll lõpuks sisse ei kutsunud, aga olid üsna üllatunud, et ma üldse vene keeles rääkisin. Tegelikult ma ise ka päris täpselt ei teadnud, mida ma ütlen, aga kuidagi sain hakkama ja vestlus toimis. 🤩😆

Marleenil kusjuures …

… on turfis väga palju hispanic inimesi, kes ei räägi inglise keelt ja siis paljud korrad kui ma nende peredega maha istun siis lapsed tõlgivad vanematele kõike mida ma neile räägin. Kuidagi peab välja figurdama et kuidas selliste peredega maha istuda. Võid panna ka et inimesed on kõik väga sõbralikud – töötan pigem väiksemat linna hetkel ja endal on küll selline tunne et olen nagu üks neist seal juba. 😆🇪🇸

Hannaleena sai väga ägeda sõbranna.

Üks lahe hetk oli ühe tüdrukuga, kellega rääkima sattusin. Jutu käigus tuli välja, et olen siis Euroopast ja see tekitas temas kohe huvi.

Ta oli hästi abivalmis ja pakkus ise välja, et võib mulle naabruses mõned majad ette öelda, kuhu tasub minna. Ta teadis täpselt, kus elavad inimesed, kes räägivad inglise keelt, ja milliste uste taha võiks proovida minna. Jalutasime koos tänaval ringi ja see oli megaäge.

Pärast küsis ta mu Instagrami, sest tahtis näha, mida ma Euroopas teen ja milline mu elu seal välja näeb. Lõpuks lisas ta mind Instagramis ka siis sõbraks. See oli päris naljakas ja tore hetk, sest ühest tavalisest vestlusest tekkis kohe selline tore side.

Kaspar sai aga proovida midagi väga ägedat …

Sain Cybertruckiga sõita ja see oli päris fire kogemus.🔥🔥🔥

Sain ohjad endale ja paps vaatas kõrval istmelt tuimalt mulle otsa kui sõitsime kurvi umbes 60 miili tunnis. Siis tuli stopmärk. Paps vaatas mulle lihtsalt silma ja ütles: “Noh, mis nüüd teha?”

Ja siis auto pidurdas ise. Väga rahulikult ja ilusasti võttis hoo maha. See oli päris muljetavaldav hetk.

Marten avastas tänavalt huvitavat.

Olin kuskilt tagasi tulemas, kui mulle tuli vastu üks hooldaja. Hakkasin temaga rääkima ja samal ajal oli seal taga üks mees, kes liikus hästi veidralt. Ta nagu “ujus” oma liigutustega — kõndis ringi, aga kogu keha liikus kuidagi rahutult ja ebaloomulikult.🐟

Enriquel on midagi pöörast jutustada.

Läksin koputasin, noor poiss tuli uksele jalavõru jala ümber. Ei hakanud uksel rohkem uurima, polnud minu asi. Parast nagin sama kutti tanava peal ja kusisin kas ta house arrestil, utles et on. Kui kusisin miks siis utles et varastas auto ja kui kuisin kui vana on siis utles 14. Utlesin damn be safe out there ja laksin edasi.👮🏻‍♂️