Alustame täna kohe storydega, sest JUBA on 11. nädal läbi ja no aeg kaob kuhugi liiga kiirelt, et pikalt siin jutustada….
HANNA – Hola! Week 11 purgis! CrAzy! See nädal sai käidud follomas ja ka uut linna vallutada. Väikeste linnade aura on no mega mõnus ikka. Keha ka juba tunneb suve lõpu lõhna ja näitas attitude aga ma olin tugevam sellest. Sellel nädalal sai nähtud liblikad, linnupojad ja lehmad. Sirlit follodes nägime kuidas helikopteriga põllule väestist või mingit tõrjet pandi ja õhtul kuulsime linna vahel, et sõidab auto mis on putukatõrje ja see lõhn polnud just kõige meeldivam 😦 Aga viimane nädal jäänud. Kuhu see suvi tormab? Teeme selle viimase nädala parima nädala ja lõpetame suve suure pauguga💥💥💥 See ya!
RAUNO – Töötasin uut linna ja countryt vahelduseks, pool tundi olin kraavis aga läksin edasi ikkagi 🙂 Kokkuvõttes parim nädal siiamaani!
GETTER – Ja juba ongi viimane nädal! Viimase pingutused veel! Letsgogogo…. Nägi statue of liberty grand Island versiooni ka
TRIINU – Eino kõva nädal seljataga! Sai nii lehmadega teepeal möllatud, Getteriga tööaega nauditud kui ka palju muusikat kuulatud! Kohtasin alumnit, kellega sain jutustada ta kogemustest ja sattusin ka mega inimeste otsa, kes reaalselt mind linnast üles otsisid lihtalt selleks, et mulle süüa tuua.🤗 Maal on lahe loomakestega koos aega veeta, vahet pole kas siis koerad, kassid või hoopis kanad ja kitsed…
SUNDAY MEETING TIMEEE☀️
Seekord oli eriline võimalus FYdel sunday meetingut korradada… päris uhke tunne eksju!😆 Alustasime siis päeva Norfolkis, kus tegime paar asjalikku vestlust ja viskasime ka nalja. Käisime kohalikus keskuses minigolfi mängimas ning proovisime ka kuulsa Godfather’s Pizza pleissi ära! Päev täis nalju ja vahvaid lugusi ning nii meie viimane sunday meeting läbi saigi. Väga haige ju mõelda, et VIIMANE nädal juba uksele koputab!?!
Aga kuulge, varsti juba näeme! Pöidlad pihku, et meid suve parim parim nädal ees ootaks. 💪🏽
Seekord oli meeting interneti teel, sest Imagine Dragonsi kontserdile minekuks oli veel vaja 50 mahaistumist Virgutitel pühapäeval teha.
Nii et kõik läksid koputama ja 19:21 said kõik oma toakaaslastega plaksu lüüa sest 50 mahaistumist sai täis!🥳 Nii et tuleb kontseri jaoks sobilikke riideid hakata hankima, sest 26. august läheb neid vaja.🤩
✨ Nädala kõrghetked✨
Kaur
Sain päris palju rahvusvaheliste peredega kokku, ning isegi palestiinlasega Iisraelist
Uus äge müts
Marko
Sain uude linna lõpuks. Linn on nii tore, inimesed lahked ja sõbralikud.
Nägin Leedu lippuSai koolibussiga pilti tehtud
Caspar
Ega muud polegi kui lihtsalt lahe on siin olla ja töötada iga päev, megad vaated.
Kätrin
Kohtusin Olgat kashastanist, kes ei saanud minust aru väga aga kutsus tuppa ja andis borši ja teed ja pirukat
Pärli
Laupäeva viimane sitdown mitte ainult ei viinud mind koju, sest sõidan koju 47 minutit, vaid see ema viis mind Walmart, et osta mulle ja ka mu vennale kommi. Lõpuks oli arve 90 dollarit ja ma olin nii õnnelik, et ei pea ise vennale komme otsina, sest neid on nüüd 2 kilekoti täit.
Sain palju süüa ja sain kohviNägin kõige nunnumat koera
Elina
😋Pärli jäi pühapäeva hommikul kell 9 magama💤
Olivia
Kaunid mäed, sõbralikud inimesed, armsad lemmikud. Üks isa, kellel oli oma kinnisvara äri, rentis autosid, lõi oma äppi ja kes oli imeline muusik: laulja ja pillimängija. Kõige kurvem selle juures oli see, et nad on ainult ühe loo internetti üles pannud ja see oli ka kaheksa aastat tagasi.
Järgmine nädal on pauguga lõpetamise nädal. I WANNA WIN 🏆(tõlge: ma tahan võita) auhinna saamiseks tuleb teha suve parim nädal.
Nii et let’s go out, let’s have fun, ärme jäta midagi lauale panemata ja tulebki parim nädal ära!
Moens, kõik Top Dawgsi toetajad! Tunne on hea ja tuju on mega, sest tehtud on 11 nädalat. Ei ole normaalne, kuidas aeg lendab, ainult nädalake ongi meie seiklust jäänud.
Sellel pühapäeval saime kokku sellises uues ja põnevas kohas nagu Zoom. Just, antud korral võtsime aja natukene rohkem maha, et kõik ei peaks Washingtoni eri otstest sõitmisele tohutult aega kulutama. Rääkisime möödinud nädalast, panime uueks plaanid ja kokkulepped paika ning tunnustasime isa auhinna uue katsega võitnud kodanikke (Mattias, Patrik ja Mikk Hendrik).
Aga pikema sissejuhatuseta lähme nädala parimate lugude juurde. Ning meil on taas, mida jutustada. Laske seljatugi alla, võtke popcornikauss käeulatusse ja nautige järgnevat paari minutit.
Patrik:
See nädal kohtasin kahte eestlast! Heino ja Mara. Heino oli sündinud küll Ameerikas, aga rääkis täitsa ilusasti eesti keelt. Ta vanemad olid jõukad ja põgenesid teise maailmasõja ajal Eestist Ameerikasse ning nii jõudis ka Heino sinna. Väga lahe oli temaga korraks jutustada ja uurida, mis elu elab. Mara oli teine eestlane, keda kohtasin. Tema kahjuks eesti keelt ei osanud, kuna ta emakeel oli vene keel, aga vahva oli kohtuda ikka!
Sandra Elisee:
Töötasin see nädal Camano Islandil, sain töötada ja samal ajal ilusat merd vaadata. Kohtasin ühte lahedat pere, kui autost välja astusin, siis lapsed juba tulid mind tervitama. Kui hiljem ära läksin, aitasid lapsed mul raamatuid neile viia ja tegid mulle auto ukse lahti, kui mind ära saatsid 🙂 I love this job! Kurb, et suvi hakkab lõppema.
Melanie:
Viimane nädal veeeeel!! Aitäh kõigile teile, kes meile vaimselt kaasa on elanud, juba varsti oleme kodus tagasi!🥰 Bookfield ka ikka ei väsi üllatamast, nii lahe on kohata iga päev nii palju erinevaid, hoolivaid ja armsaid peresid, kes muretsevad ja hellitavad. 😋
Robert:
Olen rahul, et aeg kiirelt läheb. Nädalake on seiklust jäänud ning Eestis sõidan bussiga päris kindlalt vähem kui siin. Nüüd vaatan selle suunas, et teha üks hea finiš.
Georg:
Turfis jalutades töötamine on omaette kogemus. Saan igapäevaselt pea veerandsada kilomeetrit täis ja kasvatan jalalihaseid mühinal. Ostsin siiski järgmiseks nädalaks ratta, sest natukene on vaja energiat säästa.
Mikk Hendrik:
Läksin laupäeva hommikul ühe pere juurde Ipadi laadima, kuna enda akupanga abil ei võtnud nutiseade kuidagi pilti ette. Muuhulgas pakuti maha istudes kaks tassi teed, uuriti aktiivselt Eesti 20. sajandi ajaloo kohta ning samuti, milline on minu arvamus Euroopa sisejulgeolekuga seonduvast. Taustal mängisid terve aeg mõnusalt Haydni meistriteosed, seega kokku moodustus tavapärasest selgelt erinev sitdown.
Sellega on üheteistkümnes nädal purgis. Kuulmiseni natukene rohkem kui nädala pärast, sest siis on aeg viimaseks blogipostituseks! Seniks aga hoidke end ja nägemist!
Вот и пришла к нам долгожданная последняя неделя, шанс начать все заново. Мы должны доказать себе что мы можем делать сложные вещи, когда это тяжело или когда уже хочется расслабиться! Мы хотим быть лучшими и будем вместе бороться до конца, до самой последней двери🙌🏼
Viimane nädal ongi peagi algamas! See on ikka vahel hirmus kuidas aeg lendab!
Täna kohtusime oma grupiga veebis. Kuulasime Dave Browni rääkimas imedesse ja endasse uskumisest. Lisaks hüppas kõnne korra ka meie kõige vägevam DSL, üks ja ainus Timo! Juhuu!
Koosoleku lõpetasime tantsuga! Vana hea Gagnam Style hahah.
Liisbet – Tore nädal oli. Palju vihma sai, jäin autoga tunniks ajaks mudasse kinni, lõpuks tuli klient appi ja päästis mu välja. Pillega sai esmaspäeval tööl käidud, leidis mulle kastani. Minu enda coachid saatsid mulle üllatuseks mu lemmikjooki- Noccot, nii armas.
Annabel – Mina alustasin jälle uut turfi. Esimene nädal poistega koos elamine on olnud väga tore. Meie host Sandy küpsetab ja annab meile ka keeksikesi. Suvikõrvitsa oma oli nii nämma. Alustasin maal töötamist. Maaelu on nii äge. Ma sain süüa värskelt aurutatud maisi. Nii hea oli, siis mulle näidati kuidas koeri pardijahiks treenitakse ja isegi nägin kuidas lennuk pritsib sojaube kemikaalidega. Ühel õhtul käisime ühe isaga kogu aia läbi ja sain nii tomatit, kurki kui ka progandit. Lisasin viimase ka oma viimase nädala lõuna juurde. On olnud väga menukas nädal.
Pille – No nii viimane nädal läheb nüüd kohe käima aga see 11 oli täitsa tore. 3mele inimesele süüa teha on päris aega võttev muidu aga tore. Kõvad vihma sajud olid nädala alguses aga ma sain jope hostidelt ja uued kaaned ühelt emalt nii et päris hästi läks ei pidand oma raha kulutama. Laupäeval sõitsin ka seisvale autole sisse nii et väike hit and run tehtud Ameerikas ka (kriimu vist ei jäänd). Siin linnas värvitakse ka fire hydranteid ja mõned olen pildile ka saand ning suve lõpus on ketside talla alt muster ikka kulunud juba.
Turnament teiste orgidega on täies hoos ja mitte midagi pole veel otsustatud kuni viimaste minutiteni bookfieldil.
Nüüd tuleb tõesti tõesti kõik siia Ameerikasse jätta ja teha oma parim nädal!
No tsauki tsau! Oleme tagasi eelviimaselt nädalalt. Täna saime kokku lake George ääres. Nautisime vaateid ja pidasime viimase meetingu seal. Kastsime ka varbad vette ja panime suurejooneliselt plaani paika eelolevaks ja viimaseks nädalaks.
Lood nädalast:
Marleen istus maha 101 aastase vanaisaga ja tegi temaga veel pilti ka.
Liis sai baabuška käest päris ehtsaid pelmeene. Vanaema veel näitas ka, kuidas neid nullist valmis teha. Maitses täpselt nagu kodus.
Rainer sai päris tuletõrjeautoga sõita. Istus peale ja tegi pilti ja värki.
Evelin ja Marleen hakkasid tööle uues linnas nimega Northampton. Väga liberaalne linn, mis annab sellist Euroopa vibe (tunnet). Inimesed päriselt jalutavad ja sõidavad rattaga. Hehe
Kaspar ja Alex vahetasid see nädal HQsid nagu sokke. Peaaegu iga päev oli neil uus kodu.
Poisid käisid lake Georges ja olid lausa puusani vees (edasi ei lubanud vetelpäästjad neil minna)😆
Evelin tegi läbi SMIT (student manager in training) protsessi ja on nüüd ka ise student manager
Järgmine nädal tuleb kõva 7 päevane töönädal. Niiet siinkohal ütlen tsau ära, sest tuttu on vaja ka minna.
Juba jälle käes ongi see päev, kus aeg nädal kokku võtta! Aeg läheb kohati, et liigagi kiiresti ning hakkamegi vastu võtma viimast täispikka nädalat!?
Pühapäeval saime natukene golfis kätt harjutada ning meiega liitus programmi vilistlane Bret Feirstine, kes üle kümne aasta tagasi ise samuti 6 suve raamatuid müümas käis! Bret jagas natukene oma kogemusi ning andis meile nõuandeid, kuidas teha tugev lõpp suvele.
Lisaks saime juurde ka 2 uut SMITi ehk Student manager in training, kelleks on Bookgirl May-Britt ja Remi!
Muljed kõigilt möödunud nädalast:
Ranel: Normaalne nädal, sai maa piirkonnas töötad, hoopis teine elu ja melu. Esmaspäeval sai kohalikus koolis käidud ja koolijuhiga jutud räägitud. Sheriffi juures käisin ka ja tegin end FB-s kuulsaks. Sain kooli särgi ja sheriff andis ka nänni. Lihtsalt lahe on kõik mis siin teeme.
May-Britt: See nädal sai natuke lõbutseda. Pereisa viis hobuseid toitma, emaga püüdsin kala, laps viis kassipoegi paitama ja atv-ga sõitma. Ja lõpus isa vahetas autol õli. Võidetud päev! Ja müüsin oma auto maha.
Mihkel: Eelmisel nädalal ostsin uue ratta. Sain sellega 8 päeva koos olla ning laupäeval tunnen, et pedaalile vajutada pole mõnus :). Vaatasin, et juba katki. Küsisin ühe isa kaest abi ja ta andis mulle uue pedaali asemele.
Tormi: Minu selle nädala lugu tuleb laupäevast, kus läksin ühe perega maha istuma, kes tegid Elvise teemalist garaaži müüki. Ma mõtlesin, et äge oleks modagi Elvisega seotud omada ja läksin vaatasin. Kui aga jõudsin garaažini ja olin esimesed sõna omanikiga rääkinud, tuli sinna üks täiesri teine mees, ütles: “This is for you Storm,” andis mulle 20$ ja läks minema, mis oli huvitan. Selle 20$ eest dain endale ägeda Elvise PEZ kommide dispenseri.
Remi: Järjekordne äge nädal möödas! Sai alustada uut linna Sidney, kus inimesed ikka sama toredad ja meeldivad! Uskumatu näha ja mõelda, kui palju on võimalik ikkagi inimesena areneda niivõrd lühikese aja jooksul ja millise perspektiivi siinne kogemus loob! Pingutame ja näeme vaeva edasi, et tugev lõpp teha!
Aphelandrea: Üks tore nädalat lõpetav seik oli see, kui laupäeva õhtul, pärast tööpäeva lõppu, May-Brittiga kodu ees muru peal istusime ja olime parasjagu oma lemmik pitsahõrgutist nautima hakkmas kui üks USAsse reisile tulnud itaalia pere meist mööda jalutas. Ajasime nendega natukene juttu, jagades oma muljeid kõigi võimaluste maast
Julius: Laupäeva õhtul koputasin pere uksele, kus uksele tulnud emps teadis kohe täpselt öelda, kus Eesti asub. Hiljem tuli jutu käigus välja, et tema õde võõrustas 20 aastat tagasi kolme Eesti tudengit. Ja siis selgus, et nad olid samuti Southwesterni tudengid ning kirsiks tordil oli see, et kaks neist olid Veiko Roos ja Veiko Tell, kes on kaks neljast Southwesterni müügidirektorist Euroopas. Ehk nemad on ehitanud üles Southwesterni baltikumis! Lisaks sai teisipäeval pisut autoga mürgeldatud – pilt illustreerivaks
Marten: Äge nädal. Töötasin palju kantrit see nädal. Nägin kalkunit aias ringi jalutamas vabalt. Minu maakonnas algab “county fair”, mis on sisuliselt maakonna laat, kuhu kõik farmerid oma loomad viivad.
Kaarel: Tore ilus armas nädal. Tervitused Kalaranda! Juhuu!
Jan: Öeldakse, et kasv suve müügis ei toimu tihti suvel vaid eelkõige kahe suve vahel. Enne seda suve tegin võhandu maratoni ja siiani eriti ei olnut tunnet, et selle katsumuse läbimine ennast eriti palju see aasta aitaks, kuid sellele nädala tundsin, et olen justkui Võhandu maratoni viimasel 25km ja seal sai samuti võidukalt ja tugevalt lõpuni sõutud. Seega äge näha, kuidas erinevad kogemused üksteist rikastavad.
Võtame uue nädala vastu ja jookseme mitte finišini, vaid sellest üle ja pingutame lõpuni!
Patrik: Palav nädal. Viimased päevad sai veeta Türgi saunas konstantselt tilkudes. Love it. Pühapäevane meeting oli nii tuus ja sai ka esimest korda jetiga sõidetud ning viimaks ehedat kodust toitu. Laupäeval kohtasin peret kellel oli kõige kummalisem kombinatsioon koduloomadest – mingi gekolaadne ja madu. Igal juhul õppetunde ja meeldivaid vestlust täis nädal. Järgmine nädal tuleb parem! Lähme naudime!
Lisann: See nädal oli nii fun. Host dad ladus garaažis kõik raamatud õigetesse virnadesse mulle ette. Leidsime ukse eest inimese, kes oli liiga kauaks potile jäänud ja Walmart küpsetas liiga palju! 😀Also super fun Sunday meeting, käisime host pere juures paadi ja jetski’dega sõitmas järvel!
Kaarel: Äge nädal oli, nägin palju toredaid inimesi. Nägin palju euroopahuvilisi, kes uurisid, kust ma pärit olen ja mis me maailmas toimuvast arvame😃
Henri: oli huvitav nädal, algus ei läinud üldse käima aga tänu heale follomisele sain aru, mis valesti olin teinud ning võtsin õppust ja tegin paremini nädala lõpus!
Tegime ka natuke head kogukonnale ja puhastasime kõik koos järveäärset ala umbrohust ☺️
Marcus: See nädal algas slowilt, sest olin haige 3 päeva ja põdesin kõhuviirust, mis oli kohutav. Sain tööle alles kolmapäeval ja see töö algus oli väga aeglane ja väsitav, aga mu mentaliteet oli mega, sest ma tahtsin nii väga tööle tagasi minna. Ülejäänud nädal oli super hea ja olen uhke enda üle, et ma still suudan endaga võidelda! See nädal kohtasin nii ägedaid inimesi, et uskumatu. Üks paps andis mulle lihtsalt raha, sest talle meeldis see, kuidas ma väljas lihtsalt grindin, mitte ei istu kodus nagu enamus noori, kes raiskavad oma potentsiaali. Nii äge vend lihtsalt ja ma tema nimel panin veel kõvemini edasi! Kohtasin resto omaniku, kes tegi mulle resto kulul söögi välja ja see jääb mulle eluks ajaks meelde! I just love my turf ja ma ootan nii väga uut nädalat, sest mu PR on lihtsalt nii fu..ing hea, et HAIGE! LETS GOO WEEK NR 9 BABY! 🥴🫡
Merit: Käisime jetski’dega sõitmas. Sõitsin ka koos Kaarliga ühes täispuhutavas paadis, mida vedas mootorpaat. Üks hetk läks hoog nii suureks, et vaatasin, kuidas Kaarel lendab ja paat käis ummuli. Siis olin mina järgmine ja lendasin sama suure hooga! Väga äge oli! 😁
Orkaani, vihma, tormi, aga ka päikese ja kuumuse nädal möödas ning lähenevast suve lõpust annab aimdust ka õhtul tekkiv vajadus kampsuni järele.
Kaks vinget nädalat veel, et suure pauguga lõpetada.
Seekordne meeting Richmondis keskenduski parima nädala saavutamiseks fookuses, hetkes püsimisele ja enesekindlusele. Sealjuures said kõik oma kostüümi leide näidata.
Julgustus-, tarkuse- ja motivatsioonisõnadega kostitas meid ka alumni Nhat Pham, kes tegi kaks suve 90ndatel.
Saime kogeda hea jutuvestmisoskuse mõjusid
Viimane kohtumine sai punkti lendamise ja hüppamisega SkyZone batuudikeskuses.
Järgmised kaks nädalavahetust kohtume interneti vahendusel, et jääks rohkem aega ka pühapäeviti peresid haridusega aidata💪
Oti seatud vaheetapi, burgeri🍔 50 ühiku päeva eest võitsid pildil olevad töörügajad:
✨Nädala kõrghetked✨
Marko
Car monkey ja huvitav takistus oli mul ukse ees (siga)
Kaur
Sai palju kokku rahvusvaheliste inimestega, kellega on alati huvitav. Ning mingi ärikaga kes oli 3 korda käinud Eestis.
Mõnikord elu annab ka kirsi caprisunne 😀
Kätrin
Ratas läks katki, kohtusin mitme eurooplasega, sain süüa mexidelt, nägin collage studenteid ja nautisin tormist ilma
Pärli
Nii lahe oli kohtuda erinevate lahedate peredega. Iga päev õpin neilt midagi uut ja mulle nii meeldib see. Samuti on nii lahe kui mõned inimesed on nii üllatunud, et sa midagi sellist teed ja nad näitavad seda välja ja lihtsalt tänavad sind. See on vist parim tunne üldse bookfieldil.
Sain ühelt isalt kaks kurki ja olen rattaga sõitmises väga hea juba
Elina
Kümnes nädal tehtud! Ebareaalne tunne! Sel nädalal oli põnev torm ja palju mehhiklasi jälle. Neljapäeval sadas pool päeva korraliku paduvihma ja kui õhtul läbimärjana ühele uksele koputasin, tuli välja üks ema Hondurasest. Saime mu puuduliku hispaania keelega üksteisest aru ja kui istusime köögilaua taha maha, selgus, et isal, kes inglise keelt räägib on parajasjagu telefonikõne pooleli. Niisiis jõime koos kohvi ja vaatasime pilte Eestist ja kui lõpuks isa kohale jõudis, vaatasime raamatuid ka. Õhtul sain veel autoga koju ja kotitäie salateid kaasa. Lahedad inimesed!
Caspar
Naudin igat hetke siin lahedas linnas, inimesed on super ning ümbritsev loodus ka lihtsalt mega. Mäed!!
Emili
See nädal on kuidagi väga lõbusalt välja kukkunud ja kusjuures ka väga toitvalt. Kolmapäeva, esimest koolipäeva Waynesboros, õnnestus alustada imelise hommikusöögiga potentsiaalse hostpere juures, kus sai mitte ainult omletti, ahju köögivilju ja hashbrowne kui ka sooja kohvi turgutuseks. Tundub juba piisavalt hea, et lugeda päeva õnnestunuks, või mis? Aga see ei ole veel kõik. Lõunal õnnestus mul ühe Mehhiko pere juurest läbi hüpata ja mitte lihtsalt haridusest muljetada, vaid ka degusteerida äsja valminud tortillasid ja oi ma ütlen teile, need olid head. Ja kui see tundub juba liig, mis liig, et tõsi olla, siis valmistuge, siit tuleb veel. Kõik teavad, et Lähis-Ida inimesed on kõige külalislahkemate hingekestega ja kutsuvad su kohe sisse olgu sa jõuluvana, meremees või lihtsalt bookgirl. Nad isegi ei küsi, kes sa oled või mis sa tahad, avavad ukse ja kohe su kõrvuni jõuabki “Come inside, come in.” Ja minu suureks õnneks koputasin ma täpselt õhtusöögi ajaks ühe Süüria pere uksele, mis tähendas, et nemad ei saanud mitte mõhkugi aru, mida ma endast kujutan või mida ustele koputades üldse teen, aga sellegi poolest pool tundi hiljem istusin ma juba nendega põrandal ja mekkisin kodutehtud riisi viinamarja lehtedes. Öelda, et ma olin peale õhtusööki ümar, ei ole midagi öelda. Aga kuna perenaisele tundus, et ma olin ikka vähevõitu söönud, sain ma ka kaasa karbitäie head ja paremat, mida me toakaaslastega koduteel mugida saime.
Olivia
Hingemattvad vaated ja sõbralikud inimesed kes vihmajakide, vihmakindlate jalanõude, kuivade sokkide, söögi ja koju viskamisega kostitavad.
Halloweeni dekoratsioonid ka juba väljas
Eesootaval nädalal on peale IMPACT’i turiiri 🏆lõpureisi raha nimel motivaatoriks ka Oti lubadus: kui tema seatud neljast tingimusest kaks täidame, saame Imagine Dragons kontserdile minna🤩. Selleks peame saama kätte vähemalt kaks neist: parim nädal mahaistumistes, klientides, unitites, online klientides.
Lisaks on rerun nädal ehk kõik saavad veel korra proovida ühe varasemalt kätte saamata jäänud auhinna võita. Olgu selleks pühenduse nädal, success coin, poni sokid, misiganes, kõik võimalused valla.
Motivatsioon on laes, oskuste poolest oleme parimas vormis nii et ei jää muud üle kui peale lennata parima suhtumise ja pingutusega ning tulebki parim nädal!
SW Eesti 