Neljas nädal ongi läbi! Ausalt öeldes läks see nädal päris kiiresti, kuigi kuumus tegi oma töö. 🌞 Iga päev oli umbes 35 kraadi, nii et päikese käes ukselt uksele käimine oli korralik väljakutse. Õnneks harjub keha vaikselt ära. 😅 Selle nädala üks ägedamaid päevi oli kindlasti 4. juuli, kui ameeriklased tähistasid oma iseseisvuspäeva. 🎆🇺🇸 Kõikjal oli pidu ja õhtul sai ilutulestikke vaadata.
Pühapäeval saime lõpuks kõik jälle kokku ja veetsime päeva koos. Lisaks tähistasime ka Eero sünnipäeva. 🥳 Sellised ühised päevad annavad alati uue energia järgmiseks nädalaks.
Nüüd on ees uus nädal ja uus eesmärk – töötame emade jaoks! 😊 Sellel nädalal on võimalus võita termos oma emale, mis teeb asja veel ägedamaks. Selleks tuleb teha parim nädal klientide või ühikute poolest (iga toode on kindel arv ühikuid). Loodame, et tuleb edukas nädal! 🤞
See nädal sai ennast kultuuriliselt harida. Külastasime ajaloolist alamo lahingupaika ja tähistasime neljandat juulit mehhiko köögiga. Töönädalal jooksis pidevalt koerte eest ära. Iga päev on uus seiklus!
MERILYN:
See nädal oli väga tegus ja juhtus palju aga highlightid olid kindlasti kui nägin skunki, sain driftimas käia papsi enda ehitatud autoga ja 4th of Julyl dress upida ja päeva lõpus veel waterslidest alla suurde veeloiku lasta
JOOSEP L:
Istusin ühe Mehhikost pärit emaga maha ja näitasin ramse. Pärast andis mulle terve kotti kommi ja elektrolüüdi kotte. Tänasin ja läksin autosse lõunat sööma ja siis ta tuli mu auto juurde ja tõi mulle puuvilja ka veel. Väga toredad inimesed siin 😄
KREETE:
Oi kui põnev nädal oli! Saime 4th of July tähistada, käisime pitsat söömas ja vaatasime ilutulestikku 🎇 Nüüd paneme Kerlini ja Sandraga leegid itta ja vaatame mida põnevat uus nädal toob🤩
Väga crazy et juba 1 kuu möödas
ATS:
Uksel pakuti mingist metallketast kuju, see oleks mu seljakoti katki teinud, seega poleks saanud võtta. Ma võtsin selle ööliblika kaasa ja koputasin sellega mingi pool päeva. Neljas juuli oli enda koputasalal kahtlaselt vaikne. Tundus nagu teisipäev.
KERLIN:
See nädal sain kotitäie snäkke. Kaasaarvatud brownie kook ja USA merch neljandaks juuliks. Samuti sai laupäeval peale tööpäeva täispuhutavast veeliumäest alla sõita. See oli highlight of the summer🎉💧
MIKO:
Iga nädal midagi uut. Hakkab vaikselt pihta saama, et kuidas see suveprogramm noori edukaks teeb. Mõned sihukesed pehmed oskused ja mõned isegi tehnilised oskused. Nt mul autol aku läks tühjaks ja selle käigus õppisin tundma akut ja selle süsteemi.
MARGARET:
ESIMENE KUU TEHTU!!!???? Aeg ikka lendab siin. Sel nädalal kõndisin peaga vastu auto metallist varju,kukkusin auto poole minnes teise põlve lõhki, sain AUTO ka ja olen nüüd oma nunnu hondaga Hondo linnas. Laupäeval oli meil mega tore õhtu host famiga pitsat söömas ja 4th of Julyd tähistamas🇺🇸🩷 Mega elevil järgmise 2 kuu pärast 💪🏽
SANDER:
Megakõva nädal. Host pakkis 3 keedumuna kaasa ja kimasin 4h põhjapoole Dallase lähedale Marki followima. Käisin kogu päeva Metaprillidega ringi ja filmisin 😀
Kohtasin igast huvitvaid asjapulki – hitleri kassi reinkarnatsioon ja see veider oksamoodi putukas. Pühapäeval käisime Buc-ees, mingi gigasuur tanklakett Texases, kus müüakse kõike toite maailmas.
HELENA:
Päevad lähevad nagu turfgi, üles-alla🚵♀️, vahepeal hüppab hirveke ratta ette + sa juhid ratast ühe käega ja vaatad kümnes eri suunas – But you don’t only survive – You thrive!
4. juuli🇺🇸🦅 oli kinda chill – arvestades, et oli 250. aastapäev🎉🎆, oli väga rahulik. Aga sain palju komplimente ja ikka korralikult tuututamist, sest inimestele väga meeldis mu outfit – left them all in a good mood😘🤩. Sain ka korralikult süüa inimestelt😋.
Päeva lõpuks hankisin omale korraliku peakatte ka, nagu korralik texalane🤠.
CARL:
Kolmandik läbi, väga kiirelt läheb. Nüüd saab juba öösel rahulikult magada ja ei ärka külmas higis öösel üles 😄. Ühe ukse peal tervitati mind koduses eesti keeles, lõi esialgu pahviks et kuidas see võimalik on, hiljem tuli välja et too naine on Eestis elanud 6kuud ning ta endine elukaaslane kergejõustiklane Eestist, kes elab nüüd USAs.
NELE:
Vot see nädal oli ikka korralik nali. Eelmine nädal ostsin ma endale auto, teisipäeval sõitsin esimest korda sellega uude linna, Lytlesse, kus ma nüüd töötan. Täpselt kui ma linnapiiri ületanud olin, siis gaas enam ei töötanud ja mootor suri välja. Ma veeresin TÄPSELT esimese tanklani välja, mootor auras ja midagi tööle ei läinud. Mingi mees tuli mu juurde ja ta ütles, et selle autoga on cooked, pole mõtet sõita sellega. Lols
Aga… see mees ütles, et tal on autosid, mida ta ei kasuta ja ta võib mulle ühte neist laenata ja ma saan seda terve suvi kaustada. Ja lisaks sellele veab ta mu vana auto ise ära ja müüb minu jaoks selle maha ka. Käisime ja tõime mu uue auto ära.
Ja nüüd teine nali… ma sõitsin sellel autol küljepeegli maha. Upsi.
Ja nüüd kolmas nali… neljapäeval plahvatas mu uuel autol üks rehv. Ma olin täpselt tuletõrjejaama juures ja mingid ilusad tuletõrjujad vahetasid selle ära. Yeyyyy!
Mul on mingi tore inglike, kes mu eest hoolitseb:)
Five weeks in, and Team 7UP has officially stopped flinching at thunder. If week one taught us that growth doesn’t knock politely, week five taught us that neither does South Dakota weather. Somewhere on turf this week, a teammate got caught in a full hour of rain. Somewhere else, another got a short but sharp burst of rain and hail that had them sprinting for the nearest porch. And on the very same days, in the very same state, someone else was melting in genuinely brutal heat. Same team, wildly different weather realities — that’s just how this summer works now.
Life on Turf: Long Days and Doors That Teach You Something
The rhythm is fully set at this point. Wake up, drive to eat breakfast, execs, drive until your legs stop asking questions, and somewhere in there have a conversation with a total stranger that either goes beautifully or goes nowhere — and you’ve got about four seconds to figure out which before the next door. Comfort zones don’t really exist for us anymore. We just call it Tuesday.
And the truth is, every door still teaches you something, win or lose. That was never more obvious than this week.
The Souvenir King
Matthias had one of those weeks where America just kept handing him things. He crossed paths with not one but two different salesmen named Austin, both — in his words — “super cool guys.” Somewhere along the way he also picked up an unofficial alias of his own, getting called “Mateo” more than once, and on the 4th of July itself he came agonizingly close to selling a family on fireworks, which feels almost too perfectly on-theme to be true. By the end of it all he’d also collected an entire bag full of souvenirs, because apparently that’s just what happens to Matthias now.
Flat Earth and a Mustang Burnout
Luise added another entry to the team’s growing collection of things people have earnestly explained to her, this time during a sit-down inside a family’s living room, when the homeowner spent the rest of the demo walking her through why the earth is actually flat. She stayed for the whole thing, nodding along and quietly questioning everything, and walked out with a story that is now permanently part of team lore. She also debuted an outfit for the 4th of July that the rest of us are still talking about.
Parvin, meanwhile, had maybe the wildest afternoon of anyone’s summer so far. After a good sit-down, the dad of the house offered him a ride in his old Mustang — and what started as a polite spin around the block turned into fifteen minutes cruising through town, capped off with an actual burnout. “It was crazy,” he said, and honestly, we believe every word.
Gifts, Tattoos, and a Very Diplomatic Husband
Liisa kept up her legendary reputation for unlikely cargo, hauling a waffle machine, a table lamp, and — in a “bigger or better” showdown for the ages — an entire hammock down the street, all while adding yet another Bible to her already impressive collection.
MMichael finally had his own gift-week moment, walking away with a fancy water bottle, a set of firecrackers, and a 12-in-1 tool he is already treating like a prized possession. He also came face to face with a dog that looked like it had lost track of its own size — eight months old, 125 pounds, and built like a small horse. He survived. The dog, presumably, did not even notice.
Gabriel, meanwhile, ended up talking to a high school principal — and after just five minutes, the principal was the one singing the praises of College Entrance Advantage and the rest of our products, unprompted. Turns out even the person running the school thinks what we’re selling is worth having.
Mari, true to form, brought full effort and full laughter to every conversation this week, and by Friday had apparently earned herself a slightly unusual walk as a badge of honor.
Fireworks, Freedom, and a Waterpark
The 4th of July hit different out here. We sat down together for a real team dinner, watched the sky light up with fireworks, and got a genuine, unfiltered taste of American independence spirit — loud, warm, and unapologetically proud. As you can see in the photos, it’s a night none of us are going to forget anytime soon. We also snuck in a well-earned trip to a waterpark, because even the most determined salespeople need a day to just be kids again.
By the Numbers
Behind the Mustang burnouts, the flat-earth theories, and Liisa’s ever-expanding gift collection, there’s still a mountain of actual work holding this whole summer together. Here’s how week five shook out:
Metric
Last Week
Doors Knocked
3 965
CallsMade
1 956
Demos Done
1 275
Sitdowns
489
Week Six, We’re Ready For You
Bring on the next storm, the next stranger with a wild theory about the planet, the next Mustang idling at the curb with the engine still warm. Team 7UP didn’t come this far to slow down now — we came to get louder, braver, and a little more unstoppable with every door. Let’s go. 🚪🔥✨
Juba on kolmandik suvest läbi! Nädalad lähevad meeletult kiiresti ja juba varsti olemegi suve lõpureisil.
Meie orgi visioon on olla parim org meie Unity baasis. Ja mul on häid uudiseid! Hetkeseisuga me olemegi number 1! Nüüd tuleb seda positsiooni hoida ning teeme seda enda eelmise nädala tulemusi üle trumbates.
See nädal tähistasime Ameerika 250ndat sünnipäeva! Kohe hommikul ehtisime end ameerikameelsete aksessuaaridega ja tegime tööd Ameeriklastega vabadust tähistades. Tööpäeva lõpetasime kell 7 ja siis nautisime ka ise seda suurt püha. Meie tüdrukutega käisime ilutulestiku vaatamas ja poisid nautisid ennast basseinis.
Paula nägi see nädal piisoni kuju, mis talle meeldis. Samuti jätkab ta usinalt koerapiltide saatmist.
Karolina sai see nädal panna proovile enda esmaabi oskused, kui minu haavu pidi siduma, kui rattaga kukkusin. Väga hea, et meil orgis nii õde kui ka arst olemas on!
Minu jaoks oli see nädal kõige lahedam, et kohtusin paljude eurooplastega. Oli palju äratundmisrõõmu ja muljete vahetamist Ameerika kohta.
Robin tegi ägedat trikki, kus ta lennutas oma visiitkaardid uste pihta. Elanikele see imekombel ei meeldinud ning Robinist sai Facebookis kurikuulsus. Karistuseks pandi ta grilli äärde liha maitsestama (pilt all).
Artur kohtus perega, kelle perepoeg kutsus teda enda tuba vaatama, sest ta kogus igasuguseid huvitavaid asju. Artur mängis see päev “bigger or better” mängu. Eesmärk on vahetada mingit asja, millegi suurema või parema vastu. Loomulikult küsis Artur poisilt, kas tal on midagi lahedat, mis pastaka vastu vahetada. Poiss hakkas oma asjades otsima, küsis jalanumbrit jne. Lõpuks sai Artur halli pastaka vastu cowboy saapad (metallist ninaga), kaabu ja vana kaamera. All it takes is only one pen!
Marleenile üritas pereisa enda noorimat poega maha müüa. Kuna Marleenil on kallim olemas, siis jäid kahjuks pulmad pidamata.
Järgmisel nädalal on võimalik võita Mom Award’i. Teeme nädal aega tööd enda emale mõeldes. Võidame auhinna, kui teeme enda parima nädala klientides või ühikutes.
Edu meile! Ja aitäh, emad, et olete meil olemas ja meid sellel teekonnal toetate!
Jouu, jouu NELJAS nädal juba tehtud. Aeg lendab ikka väga kiiresti, hirmus hakkab. Kolm nädalat kestnud harjumuste loomine on saanud nüüdseks läbi. Suvi alaku!
Selle nädala lõpetasime SAFARIREISIGA Glen Rose linnas Fossil Rim Wildlife Centeris. Nägime kaelkirjakuid, emiseid, ninasarvikuid, kalkuneid, sebrasid ja muid sarvilisi. VÄGA VINGE OLI! Saime tiimiga aega veeta ja vana nädala ära saata.
See nädal said 100 uniti särgi Karolina ja Georg! SUPER TUBLID!
Manageridest näitas taset Kristofer 200 uniti saavutamisega!
Ja dedication week ongi läbi!! Tegime terve nädala tööd lähedastele mõeldes ja milline imeline nädal see oli!
Robinil oli reede kõige huvitavam päev. Talle tuli uksele alukatega mees. Ta rääkis, et on kirjutanud raamatu sümbolitest. Tõi klaasiga vett ja rääkis, kuidas vees on hapnikku ja ta palvetab iga hommik veele ja siis joob seda erilise energiaga vett. Hiljem kohtus ta veel jõuluvanaga.
Artur leidis endale ja Robinile hosti. Või õigemini leidis host tema. Reede hommikul nägi Artur vanemat naisterahvast õues tööd tegemas. Kõnetasid üksteist ja hakkasid rääkima. Naise nimi oli Barbara ning ta oli väga uudishimulik ja jutukas. Barbara viis ise jutu hostimise juurde, Artur ei pidanud mida tegema. Ja nüüd elavad poisid reaalses häärberis. Tubli töö Artur!
Karolina nägi päris ahvi. Näitas opossumitest pilte ja siis nad vastasid: “Wait a moment. We have a monkey.“ Tuleb välja, et pärdikud teevad sama häält, mida koera kutsikad.
Marleen käis Dallase lähedal Mark Matteus Murrut follomas. See oli väga õpetlik. Ning Marleen kohtus perega, kellel oli iguaan. Sai talle isegi pai teha.
Paula eest palvetati, terve perekond koos. Ema pani käe Paula õlale ja teised pereliikmed lihtsalt sirutasid enda käed Paula poole. Kõik rääkisid korraga oma juttu.
Mina kohtasin Artemis II kosmosemissioonil osalenud astronauti Victor Gloverit.
Pühapäeval saime kõik kokku pargis ja tegime veidi tööd. Harjutasime approachi ja tunnustasime kõiki hästi tehtud töö eest. Dedication awardi võitsid Paula, Karolina ja mina!
Peale seda läksime poiste uue koduga tutvuma. Barbara on meeletult tore. Hiljem läksime tüdrukutega sinna veel tagasi. Saime basseinis ujuda, terrassil päevitada ja head toitu nautida. Hiljem, nagu ikka, tegime ettevalmistusi tulevaks nädalaks.
Järgmine laupäev on Ameerika 250 sünnipäev. Ostsime selleks ka uhked mütsid ja aksessuaarid. Tuleb väga lahe tööpäev!
Veerand suvest on möödas ja igal raamatumüüjal on ilmselt kuhjaga oma lugusid, mis kuidagi meelde ja hinge jäävad. Olgu need siis seotud mõne õppetunni, naljaka hetke, muret tekitava olukorra või armsa hetkega. Vahva on aga see, et need elu seikslused ei väsi kunagi üllatamast ning hüppavad su teele nii ootamatult. Igast päevast on võimalik mõni tarkusetera või kaks kaasa korjata, millest sõbrad mujal vaid unistavad. Allpool on kolme Kalevipoja mõtteid viimastest nädalatest!
TRISTAN: “Hei! Minu lugu siis. Nimelt nüüd 3ndat suve tehes olen ise arusaanud kahest asjast. Esimene asi on see, et “asjad siin ilmas juhtuvad põhjusega”. Kõik head ja halvad asjad, olukorrad mis meiega juhtuvad on loodud tulema. Ma olen pööranud kõik need “halvad momendid” enda jaoks kasulikuks. Näiteks kui autoga on mingi jama, siis tean, et täna TULEB ÄGE PÄEV. See annab mulle enesekindlust. Olen aru saanud, et sageli ei määra meie päeva see, mis juhtub, vaid see, kuidas me otsustame sellele reageerida. See on olnud üks suurimaid õppetunde sellelt suvelt. Teine asi mida õppinud olen on “tuleb uskuda”. Kui ise milleseki usud siis head asjad hakkavad juhtuma. Mulle väga meeldib lause mida mu isa kogu aeg kasutab: “Mida tahad, seda saad! Lihtsalt ole oma soovidega ettevaatlik. Need kipuvad täituma”. Sellest sain aru eelmise suve lõpus kui Hardo mulle sellest esimest korda rääkis. Läksin välja ja tegin oma parima päeva. Kui kunagine Company president Mort Utley ütles, et “Thing big”, siis sellest ajast saadik olen hakkanud asjadesse suuremalt uskuma. Mõtlema, et ma suudan seda! Tänud ja parimat, Tristan”
ROLAND: “Olen viimastel nädalatel sattunud snäkkide küüsi. Kohalikud nimesed aina annavad ja annavad süüa (ma enamasti küsin ka). Olukord on nii hulluks läinud, et snäkid ei mahu enam kotti äragi. All on paar illustreerivat pilti. Kohtasin kolmapäeval ka oma lapsepõlve unistust Matut filmist “Autod”, kuid küsimuse peale ka see endale laenutada saatsid omanikud mind kahjuks pikalt. Muidu on ilmad olnud imelised viimased nädalad ja Kalevipojad annavad aina hagu.”
OTTO, sattus viimasel nädalal pere juurde, mille liikmed võtsid teda vastu nagu taevalikku signaali. Nad olevat kogu pere ja lastega kaks päeva varem jumalat palunud, et see neile kellegi saadaks. Üejärgneval päeval, saabus nende ukse taha üks uljas tudeng ühest väikeriigist kaugelt teiselt poolt Atlandit. Võib vaid ette kujutada, milline oli pere imestus, kui Otto nende uksele koputas ja pere seal laia naeratusega pikka eestlast seismas nägi. Kusjuures taoline lugu pole mitte esimene omataoline, esimesel nädalal nähti SIIMu saabumises ukse taha smasugust märki kõrgemalt. Üks El Salvadorist pärit paduusklik ema võttis ta saabumist niivõrd hinge, et jättis talle pisikese meenega sõnumisedeli väitis raudse veendumusega, et ta loeb seda kohtumist kui mingi sügavama mõttega juhtumit. Need on need hetked, mis panevad meid esmalt ehk kulmu kergitama või ehk isegi õrnalt muigama, ent tegelikult jätavad sügava mulje ja jätavad veel pikaks ajaks neid kohtumisi, kohatud inimesi ja suviseid seiklusi meenutama.
Ooouuuujjjeeeeee, what aaaaaa weeeeekkkkk☀️🌦️✌️🤓😎🤩🙃📚😝🤪🥺🫠😮💨🤗
⤵️⤵️⤵️
ANDREJS: Es satiku jaunas čūskas un šoreiz uztrāpīju uz īsto māju – džekam ir vesels pagrabs ar tām (vismaz 30). Visas apskatīju, tik daudz jaunu uzzinaju un loti daudz runajam par čūskām haha. Šīs nedēļas spilgtākais notikums. Mīlu juus!❤️
DANIEL: Cool cars and big engines, found a 100 year old Ford, which Keith and his wife take out for ice cream just to flex on everyone, 7.3 L V8 engine on it that car screams beauty and style
KARL: Kõige ägedam nädal, countrysides hobused, eeslid jne, nägime suuri dairy farme ja üli palju peresi teistest kultuuridest
DARENS: Šonedēļ laikapstākļi pārsteidza. Bija daudz interesantu notikumu. Satiku daudz foršus cilvēkus. Paēdu daudzus foršus ēdienus. Gaidu ar nepacietību nākošo nedēļu
RUTA: šonedēļ dzīvojos pa pilsētu ko sauc Camrose. Atradu superīgu viesu ģimeni, kas mani lutina, ļoti skaists skats ārā pa logu! Saulīte lutina un lietus kutina :))
HENRIETE: Šonedēļa bija diezgan ok. Satiku daudz foršas mammas, sekoju Līvai un redzējam fantastiskas lietas! Bija daudz lietus, bet arī uzspīdēja saule☀️
MAARJA: Hea nädal. Tuleb usaldada elu ja seda, et asjad juhtuvad alati nii nagu peab. Olen vihmaga sõbraks saanud🌦️ üks emps lõikas mul tukka ja nüüd näeb see välja nagu 5aastastel, kes ise salaja kääridega juukseid lõikavad😆. Kohtasin nii palju toredaid ja open minded inimesi. Tuleb uskuda sellesse, et head asjad tulevad su teele✌️ (all olev pilt on tehtud enne, kui sain uue soengu😆)
MARTIN: Tugev ja tegus nädal. See oli väga töine nädal. Mitmel päeval töötasin üle 14 tunni, hoidsin territooriumi tihedalt ja sain järjest paremat pre-approach’i. Ka PR hakkab väga heaks muutuma ning olen oma SD üle uhke. Suurim areng oli see, et suutsin pingest rohkem lahti lasta ja keskenduda paremini sellele, mida parasjagu teen. Ka rasketel hetkedel surusin edasi ja hoidsin oma graafikut. Lisaks sain lõpuks kindlustuse korda. Üldiselt oli väga tugev nädal, kus tegin palju tööd ja tundsin, et liigun õiges suunas.
SILVARS: Šī nedēļa bija pilna ļoti foršiem cilvēkiem! Ļoti izbaudīju šo nedēļu, pat ja saslimu. Beidzot arī kaut kas arī iet uz priekšu pārdošanas ziņā. Izbaudīju papeldēties lietū šonedēļ😅
KRISTJAN: Viimane päev oli päris korralik katsumus. Terve päev sadas vihma ja lõpuks oli kõik täiesti läbimärg. Vahepeal tuli isegi padukat, nii et päris lihtne see ei olnud. Samas oli see kuidagi kõige parem ilm selleks tööks. Kui vihma sadas, lasid inimesed palju rohkem sisse ja sai rahulikumalt rääkida. Kuigi riided olid märjad ja päev oli raske, oli tunne lõpuks väga hea. Sain selle läbi tehtud ja läbi pandud. Just sellised päevad jäävadki meelde — natuke ebamugavad, aga pärast on väga hea tunne, et alla ei andnud.
LIVA: Nedēļas nez kapēc paliek grūtākas un slapjākas. Ir grūti, bet galvenais atcerēties, ka tieši šo nedēļu dēļ es uz šejieni atbraucu. ŠONEDĒĻ DABŪJU MAŠĪNU YIPEEEE, jauns līmenis bbyy. Turpinam bliezt jo nav citad izvēles 😀
Juba nädal 3 tehtud. Kreisi, kuidas päevad ja nädalad hakkavad vaikselt aina kiiremini mööduma. See pühapäev kohtusime tiimiga veebis ja veetsime rohkem aega host peredega.
Simona ja Maileen alusatsid pühapäeva vahvli restoranis, kus läksid tellimisega nii hoogu, et kohale toodi sööki terve tiimi jagu.
Töö muutub ka iga päevaga vaid lõbusamaks, sest meie saame iga päevaga järjest paremaks. Oleme kõigi peale kokku näinud veel rohkem huvitavaid loomi ja kogunud põnevaid lugusid. Aksel nägi kolmapäeval paabulinde ja Lisannil on ka täielik loomaaed turfis. Ükspäev on keset teed hunnik chihuahuasid, siis on perel 90 tibu garaažis ja siis on mingid sisalikud ka, kellele pannakse kett külge ja kellega käiakse jalutamas. Väga fun on 😆.
Kenil oli ka väga lahe nädal – isegi jalavalu ei murra meest. Koputas läbi kõige rohkem uksi ja tõi veel dedication awardi ka koju. Lihtsalt super! 🎉
Tähistada sai ka host emme Narmini sünnipäeva. Hoiame oma peresisd kahe käega nii, kuidas jaksame. 🫶
Rasmusel õnnestus endise NFLi mängijaga ribisid süüa ja Simona sebis ennast ja Maileeni Kixs raadiojaama hommikuprogrammi. Kui enne tegime nalja, et oleme kohalikud superstaarid, siis nüüd kindlalt oleme. 😱
SW Eesti 