Järjekordne nädal tehtud. Sai näha USA iseseisvuspäeva, teha pulli ja kogeda uusi vahvaid elamusi.
Patrik – Vinge värk see Alaska suvi ikka. Ebareaalne GTA. Elagu USA 250! Korralik peorahvas siin. Sain ka oma 3-aastase raamatumüügi karjääri esimese suure USA lipu suveniiriks. Kohatud sai palju lahedat rahvast ning on ikka jube lahe inimestele parimaid töǒriistu eduks pakkuda. Go Gravy Seals. Who’s next!
Julius – Väga pull nädal, palju juhtus, käisin kraavis, nägin Zac Browni. Homeris esimene nädal tehtud ja ootan järgmist juba, et suurema hooga edasi panna.
Rainer – Juba on juuli. Aeg läheb kiiresti. Sain USA iseseisvuspäevaks lipu ühe pere käest ning käisin sellega laupäeval ringi ja soovisin inimestele “Happy 4th of July”. Inimesed andsin mulle erinevaid Ameerika jooke. Sain proovida ka Chaga teed. Siin juhtub huvitavaid asju. Olen tänulik koigi eest, kes mind toetavad
Frank – See koht siin on kino. Näeb nii palju erinevat värki iga päev. Aeg lendab kiiresti ja juba on juuli käes, assa mait. Väga huvitav nädal, auto suri ära kolm korda, koer pissis peale ja ma sain endale suhteliselt tutikad telemark suusad pastaka eest. Väga hea diil.
Katreen ja Laura – Juuni sai juba läbi ja jõudsime Fairbanksi sõit kestis küll 5h, aga mäed olid ilusad. Alaska restoranis päevapakkumist ära võta, muidu tuleb 50 dollarine arve kala ja riisi eest. Üldiselt on täitsa tore. Vabariiklaseid on palju niiet peaks Trumpi mütsi pähe panema, siis ehk müüb rohkem😋. Tegime ka challenge’i, mille eesmärk oli pastakas vahetada millegi suurema vastu. Saime münte, relva kaste, lippe, suudaksid ja isegi laua. Host ka fun, saame keldris elada, kus voodi läheb pidevalt katki, aga vähemalt on külmik ja kohvimasin😁
Marten – Kõva nädal meil siinpool ookeanit. Parim osa see nädal oli kui koputasin ühe pere uksele, kes olid kaks aastat tagasi eelmise bookmaniga õhtusööki söönud ja kutsusid mind kohe sisse sööma.
Week 4 tehtud ja oi kus alles juhtus lugusid mida kõike nüüd saame jagada.
ROMET: Kohtsin see nädal ühe perega, kellel oli kakskümmend kassipoega ja kõik tulid ühelt kassilt. Ja sain neid paitada ja hoida. Väga äge pere oli. Ehitasid kassidele oma väikse maja aeda. 😸
DANIEL: Sõitsin rattaga mööda tänavaid ringi ja märkasin, et kaks ägedat Ameerika papsi olid garaažis. Üks mängis golfi ja teine elas kõrvalt kaasa. Läksin nende juurde ja küsisin: „Hei, kutid, mis teete?” Nad vastasid, et mängivad golfi.
Küsisin naljatades, kas ma võin ka proovida. Nad olid kohe nõus. Õpetasid mulle paar head nippi ja näitasid, kuidas paremini lüüa. Üllatuseks õnnestus mul lüüa sisse sinine pall. Nad ütlesid, et nemad polnud seda sinist palli terve päeva jooksul veel ise sisse saanud.
See oli väga äge kogemus – lihtsalt juhuslikult peatuda, õppida natuke golfi ja mängida koos Ameerika papsidega. Sellised väikesed hetked teevadki päeva meeldejäävak ikka bookfieldil.
HANNALEENA: Leidsin trailer park’ist päris huvitava asja – vending machine’i. Hakkasin selle omanikuga juttu rääkima ja küsisin, kust ta selle sai. Ta ütles, et tellis selle internetist otse Jaapanist ja pani oma aeda püsti.
Kõige ägedam oli kuulda, et see pole lihtsalt kaunistus. Ta rääkis, et peaaegu iga päev tuleb keegi sealt midagi ostma. Täitsa uskumatu, et kellelgi on oma koduaias töötav Jaapani automaat.
MARTEN: Seisin tee ääres ja vaatasin, kuidas üks vana paps niitis murutraktoriga muru. Vahepeal korjas ta pika haaratsiga maast oksi üles, ilma et oleks pidanud kordagi traktori pealt maha tulema. Vend ise oli suurem kui see traktor – päris naljakas vaatepilt.
Hiljem sain veel sõita ühe umbes 850-hobujõulise autoga. See kiirendus oli täiesti pöörane. Viskas lausa pildi taskusse.
EVELIN: Sellel nädalal koputasin ühe country-maja uksele, mille sissesõidutee ääres kasvasid rukkililled otse kõnnitee pragude vahelt. Ütlesin vanaemale, et rukkilill on Eesti rahvuslill. Ta naeratas, läks aeda ja tõi mulle mõned õied kaasa. See oli nii armas ja ootamatu hetk, et need lilled tegid terve päeva veel paremaks.
Lisaks on meil McDonald’sis tekkinud oma väike publik. Hommikuti ootavad seal samad inimesed, et me kohale jõuaksime, ja tahavad koos meiega “excit” teha. Sellest on saanud tore hommikune traditsioon, mis annab päevale kohe hea energia.
MARLEEN: Traileri nimi sai ametlikult muudetud GRIZZLIES-eks. 🐻😂
Lisaks sain uue neljajalgse sõbra. 🐶❤️
Väikesed kohtumised ja naljakad hetked teevadki selle suve meeldejäävaks. 🇺🇸☀️
ENRIQUE: Kolmapäeval läksin rahulikult uksi koputama. Nägin ühe maja sissesõidutee lõpus ema aiatöid tegemas. Sõitsin rattaga lähemale, lehvitasin ja hüüdsin rõõmsalt: „Hello! Hey-hey!”
Järsku ilmusid eikusagilt, autode vahelt, kaks suurt ja väga kurja näoga koera. Mõlemad haukusid täiest kõrist ning üks neist otsustas, et nüüd on aeg minu poole sprintida.
Keerasin ratta välgukiirusel ringi. Ühes käes oli veel mapp ja tahvel, nii et olukord polnud just ideaalne. Hakkasin rahulikult väntama, mõeldes, et ehk ta ei tee midagi.
Vaatasin korraks üle õla. Deemon oli umbes nelja meetri kaugusel. Silmad täis viha.
Vajutasin veel kõvemini.
Vaatasin uuesti tagasi. Nüüd oli ta juba kahe meetri kaugusel.
Sel hetkel jäi aeg seisma. Mõtlesin: “Nii… siia see Southwesterni karjäär nüüd lõpeb.” Olin oma saatusega juba leppinud. Kõige hullem oli see, et pidin samal ajal veel mäest üles väntama.
Ja siis… just sel hetkel, kui sain driveway’lt välja, jäi see neljajalgne deemon seisma.
Aamen.
SANDRA: Sõitsin mööda tänavat ringi ja märkasin, et kaks Mehhiko papsi istusid õues ning vaatasid jalgpalli. Läksin kohe ligi ja küsisin: „Mis seis on?”
Papsid olid ülimalt sõbralikud. Nad kutsusid telekat vaatama ja pakkusid lahkelt süüa – tuunikala krõpse ja muud head-paremat. Samal ajal näitasin neile raamatuid ning rääkisin natuke sellest, mida ma siin teen.
KASPAR: Sellel nädalal sattusin ühe armsa vanema abielupaari juurde. Hakkasime niisama juttu rääkima ja järsku ütles vanahärra: „Tead, ma müüsin ka noorena raamatuid.”
Tuli välja, et ta käis 1970. aastate lõpus kaks suve raamatuid müümas Pennsylvanias ja Louisianas.
Oli päris äge kuulata tema lugusid ja mõelda, et üle 40 aasta hiljem seisan mina samamoodi Ameerikas uste taga. Mõni kogemus ühendab täiesti erinevaid põlvkondi.
Oleme jõudnud “storming” faasist “norming” faasi, kus meil harjumused on juba kuju võtnud. Kuna möödunud nädalal oli USA 250 sünnipäev ja 4. juuli suured tähistamised, siis ega ka meie tähistamata ei jätnud. Käisime nautimas ilutulestiku ja sai ka peredega aega veedetud.
MB6
Selle nädala sõna oli: “TiluLilu” – kõik on lihtne kui alustada
Selle nädala hitt oli: SÜGISTUULED, nublik
Selle nädala loom oli: kilpkonn (4tk nägin)
Selle nädala karakter: Ranel, alati hea attitude
Selle nädala fraas: sorry about the accent, can’t really turn it off or on
Johanna
Johanna kohtas see nädal ukse peal ema, kes sama programmi tegi oma ülikooliõpingute ajal. Kuna tegu on neljanda juuliga, mis on siinmaal suur püha, pakuti ka Ameerika traditsioonilt toitu ja muljetati elu üle.
Karel
Sain pere käest 6 h küpsetatud liha ja sweet corny ja ei pidanudki enda vrappi sööma.
Joonas
See nädal oli ka pidustusi, sest USA tähistas oma 250. sünnipäeva. Samuti kohtasin ühte isa kes just puhastas jahilt saadud kitse koljut. Fun fact: ta pani pea üheks aastaks mulla sisse, et bakterid teeksid oma töö ja alles jääks ainult kolju. Kui ma tema juurde jõudsin oli ta just selle välja kaevanud ja puhastamise lõpetanud.
Ron
Üüliii kreizi nädal oli. Käsi on katki aga tujuuu on heaa. Kui juhtus nii siis juhtus nii, then it was ment to be. Sain näha palju loomi, vanainimesi ja loodust. Päike kõrvetas ja higi tilkus, kuid ükski mägi mind ei peatanud!
Uku
Sellel nädalal olin rohkem siin ja praegu ja tegin pulli ka. Alati ei ole lihtne aga ma tean, et saan kõigega hakkama, mis ette tuleb. Galesburg sai täielikult läbi töötatud ning see linn kohtles mind hästi. Nüüd edasi uute seikluste poole! Kuna olen championite baasis, siis ka pildil poseerin championi vööga.
Nonii noniii…Kindlasti olete juba pikalt oodanud uusi muljeid ja lugusid oma kallitelt USA vallutajatelt. Järjekordne töönädal täis seiklusi ja põnevaid juhtumisi on jäänud selja taha ning oleme valmis uut nädalat vastu võtma💪
Selle nädala teema: miski, mis pani möödunud nädalal naeratama ja tänulik olema…
Piia:
Mind ajasid kalkunid taga ja see oli päris naljakas. Lisaks armsad vanavanemad, kes oma lapselastele kingituse tegid
Linda:
Iga nädal kohtan ägedaid inimesi ja raske on valida ühte asja, mis naeratama pani see nädal. Päris äge oli üks prouade istumine kuhu sattusin ja kus neile Kaerajaani tantsu õpetasin, aga muidu tundsin lihtsalt, et inimesed võtsid päriselt mind omaks ja seda headust ja soojust kuidagi väga tugevalt. Tundsin see nädal ennast väga väärtustatult ja hoitult ja sain veeta aega lahedate inimestega. Olen tänulik.
Elo:
Ikka ja alati panevad mind naeratama need perekonnad, kes on siiralt tänulikud selle eest, et ma aja võtsin ja nendega maha istusin. Siis tuleb jälle meelde, et see, mida teeme, on nii oluline, peame lihtsalt need inimesed üles leidma. Kohates perekondi, kus olukord keeruline, valdab mind korraga kurbus ja tänulikkus. Kurbus selle üle, et neil nõnda nagu on. Tänutunne selle üle, kui imeline perekond mul kodus on! 💚
Evelyn:
Merlin:
Ma peatusin 4. juulil ehk USA iseseisvuspäeval ühtede tulevaste vanavanemate juures. Nad vaatasid naabruskonnas toimuvat rongkäiku ja kui ma nende juurde jõudsin, siis ajasime juttu. Enne kui sealt ära läksin, siis see tulevane vanaisa ütles, et see on väga lahe, et ma olen noor inimene ja nii töökas, et isegi siis kui kõigil on vaba päev ja õues on palju sooja kraade, mina töötan. See tõi naeratuse näole ja ma olen tänulik talle nende sõnade eest, sest mitte kõik ei näe, et ma olen ka inimene. See tuletas mulle endale ka meelde, et ma olen lihtsalt inimene, kes töötab parema elu nimel.
Arina:
Mind panid eelmisel nädalal naeratama inimesed.
Üks armas vanaproua kinkis mulle mandariine ja mängis klaveril jazzi. Teine tore vanaema kutsus mind oma kööki ning lasi maitsta kõiki maiustusi, mis tal kodus olid.
Katre:
Mind pani möödul nädalal naeratama üks tore Mexico vanaema Juanita, kes tegi mulle megaa hea võileiva, mida sain tema trepil süüa ja kui me seal koos istusime siis ta rääkis ka igasugust põnevat juttu ning lõpuks vabandas, et ta küll raamatuid ei osta, kuid selle eest sain omale uue sõbra, kes mind toetab. Lisaks ütles üks tore pereisa mulle, et “You’re doing a great thing, just keep going at it”. Sealt ukse juurest ära minnes sain ma aru kui tänulik olen selle eest, et mulle on antud selline võimalus tulla siia Ameerikasse sellist tööd tegema ja kui tänulik olen kõikidele inimestele, kellega siin koos saan olla ja keda selle teekonna jooksul kohanud olen🩵🤩
Cristo:
Esimene Kopskops nädal, jalg märjaks tehtud. Esimesed sajad pered nähtud… olen Tänulik empsidele kes mind soojalt vastu võtsid, samuti neile kes uksel mind kuupaele saatsid. Nende suhtumine ja kodu lõid mulle idee milline ma tahaksin olla. Kuidas vooraid vastu võtta/kuulata, oma kodu korras hoida ja oma laste heaollu suhtuda. Olen tänulik ja õnnelik mulle antud võimaluste, inimeste/eeskuju ja elukoha üle. See on esimene kord kus tõsiselt on näha, kuulda ja tunda. Tunda seda mis toimub keskmise inimese kodus.. Saan ainult rõõmu tunda et, mind ei hoita kinni. Innustatakse leida,teha,tunda,naha,kogeda oma õige ja olla parem. See on minu rõõm. +tänks inimesed kes mind teepeal aitasid.
Renek:
See nädal pani naeratama see kui open minded ja abivalmid kõik olid. Kui midagi jäi koju siis ukse pealt alati anti vajalik. 4th of July oli ka mega lahe, kutsuti peredega maha istuma, sai ilutulestiku lastud ja Ameerika toite nautida.
Kasper:
Nädal jooksul panid naeratama ja olin tänulik inimeste üle. Inimesed olid väga väga toredad ja armsad siin maisi ja soybeani põldude vahel. Toredad politseid, õpetajad ja inimesed linnahallis ja koolides kõik väga sõbralikud ja vastutulevad ning annavad väga palju süüa ja juua. Countrys ringi sõites olen väga tänulik selle üle, et mul on auto millega sõita ja saan muusikat kuulata. Lisaks saan inimeste käest külma vett kui autos mul vesi keeb. On väga palju asju, mille üle tänulik olla ja kogu see kommuun ja atmosfäär on super ning olen väga tänulik, et selles linnakeses saan töötada.
Jan:
4. Nädal. Hakkab tekkima mingi oma süsteem vaikselt selle tööga ja töö omakorda ka vilja kandma. 4. Juuli oli omaette kogemus, kus koputamise asemel liitusid lihtsalt peo meluga inimeste hoovides. Iga nädal kasvatab mentaalselt natukene erinevaid aspekte minus ja see nädal võin öelda, et sain palju kannatlikumaks inimeseks.
Seekordne pühapäevane koosolemine lõppes meil ujumas käimisega, mis oli väga hea värskendus peale seda üpriski sooja nädalat😉Lisaks nautisime toredat pakki, mis oli täis erinevat nänni nii kommidest kuni hambapastade ja mullitajateni välja ning mille saatis meile meie tore DSL Taavi.
Lisaks saime kõik osa ka 4th of julyst ning see aasta sai USA 250🦅🇺🇸 Ilutulestikku nägi ikka terve nädala vältel nii päeval kui ka õhtul, kõigil oli peo meeleolu laaaaaes🥳Loomulikult olid ka meie tublid sõdalased valmis tähistama seda toredat päeva ning inimestele pakuti vaid suurimat naeratust.
Neljas nädal on rakettide saatel teele saadetud! Küsisime tibudelt, mis laul nende nädalat kõige enam iseloomustas – vastused on teie ees:🎉🇺🇸
Rico: “Mount Everest” – Labrinth, sest ma olen ON TOP OF THE WORLD!!!
Liisa: “Palavaks” – Clicherik & Mäx ja Triibupasta. Mdea käis repeati peal kui turfi sõitsin ja tagasi, aga väga palav nädal oli ka. “I also bring the sun with me, in every room I walk into!!”😎
Henri Härma: Minu nädalat iseloomustab laul “Wait a minute”. Seda saab tõlgendada, kuidas ise soovid, aga minu jaoks tähendas seda see, et igaüks leiab mulle kasvõi minuti aega rääkimiseks – AND I KNOW IT. Samas tähendab see ka lõbusaid seikasid bookfieldilt, mis juhtus nii õigel hetkel ja tagasi vaadates mõtlen, et “wait a minute” see on ikka asi naljakas seik, mida kunagi ka meenutada.
Henry-Mark: Minu nädalat iseloomustaks laul: “Life is a highway”, sest ma sain endale auto ja elu on seiklus!!
Mia: Minu selle nädala laul oli party in the usa- miley cyrus, sest we had 4th of july ja we in the usa, gotta take the maximum out of it
Maria: Minu nädalat iseloomustab Fireball. Sest ma olin see nädal kiire ja liikusin nagu tulekera. Tegin kõik enda jaoks toredaks ja tegin emadega nalja 😁
Uus nädal seljatatud, uued seiklused seigeldud🙌. KÕIK said sellel nädalal autodega ringi vurada ning lõbutseda Ühendriikide 250ndat tähistavate peredega🦅🇺🇸
Gert: 4. juulil oli minu müügiala nagu kummituste linn. Kõik olid kas järve ääres tähistamas või oma suvekodudes (kuidas iganes sa tõlgid cabinit). Küll aga kui ühele uksele koputasin, tuli vastu mulle vanem härra. Mainisin, et olen eestist ja kohe kutsus mind tuppa. Toas sain tuttavaks ukrainlastega, kes olid just teinud barbequed ehk sain korralikult hästi tööalal süüa 🙂
Annaliisa: Koputasin uksele, millele poleks pidanud. Õnneks tuli mingi tore vanaema uksele, kellega me hakkasime rääkima, koer oli ka meiega. Me rääkisime ja siis koer otsustas, et on aeg häda teha, uksematile. Meie jutustame rahulikult edasi ja oih, see naine astub sisse. Samal ajal teised toas otsustasid, et just nüüd on aeg tuletada meelde, et ei oleks tohtinud koputada ja siis nad olid vihased selle naise peale ja siis see naine oli ise ka paanikas ja siis mina lihtsalt jalutasin ära.
Liis: Olin ühes naabruskonnas, kus ühele paarile üldse ei meeldinud, et ma seal töötasin. Jätsin nemad lihtsalt vahele ja töötasin edasi. Päev hiljem tuleb see sama paarike golf cartil ja on vihased minu peale. Tuleb välja, et ma müüsin nende pojale ja nende arust oli see väga vale minust ja et ma tühistaksin kõik ära.. Poeg oli täiskasvanu ja oma lastega😃
Herman: Nägin et ema istub üksinda tagaaias ja approachisin teda. Sain ka maha istuda. Alles siis sain aru, et tegemist on pimeda naisega, kui raamatu kotist välja võtsin.
Kati: Minu nädala tipp hetk oli see, kui ma küsisin pudeli vett ning siis sain natural spring waterit🥹 Ameerikas kõik joovad töödeldud puhastatud vett, mis on üpris veider ja oii kui ōnnelik ma olin, kui sain allikavett üle nii pika aja juua😋
Sellel nädalal oli ka Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäev🇺🇸. Meie org tähistas seda Rebecca, ühe host pere juures. Tegime hot dog-e ja burgereid, sōime ameerika-stiilis õunakooki, vaatasime särtsu ja pauku ning nautisime õhtut. Pühapäeval saime Briani, ühe teise host pere juures kokku ja seal saime nautida loodust ning lasta püssi ja vibu.
Simple Session jätkab sama sihikindlalt edasi ka!👑
Lysanna Met another girl working the same area selling energy — and apparently we caused complete chaos in the neighbourhood because everyone kept mixing us up. Half her clients thought she was me, half mine thought I was her.
Trevon What a week — got to try out an impressive home gym at a client’s place, visited the stunning Holy Trinity Church in Toledo, and capped it all off watching incredible 4th of July fireworks light up the sky.
Olari Met a dad who turned out to share the same taste in music — we had a great conversation about it and he even showed off a seriously cool car. Best kind of unexpected visit.
Nazar Knocked on a door, met a woman with two kids who called her wife — also two kids. As they were thinking it over, they called in a third wife to help make the decision. Truly only in America.
Britta Got an American flag as a gift on the 4th of July and carried it around all day, sticking out of my bag like a parade float. People loved it — the bigger the flag, the bigger the smiles. Honestly one of the highlights of the week.
Marius Met a guy who sold books himself fifty years ago. Swapped stories and it felt like looking into a time machine.
Mikk Celebrated the 4th of July with the host family and it was something else entirely — incredible food, great company, and a full fifty minutes of non-stop fireworks. Now I understand what Americans mean when they say they go all out for Independence Day.
Jan Got a new hat, met a very cute dog, and sold some books. Solid day by any measure.
Elerin It was 37 degrees outside and a grandmother who answered the door took one look at me and came back with frozen grapes because she was worried about the heat — one of the sweetest gestures of the whole summer.
Marek This week landed on the 4th of July — and not just any Independence Day, but America’s 250th birthday. Spent the day sitting down with amazing families, and every part of it felt memorable in its own way.
Toomas Met the biggest cat I have ever seen in my life. No further explanation needed.
Suur päev, suur nädal, suur suvi, veel suurem elu! 😝
See laupäev tähistasime 250-ndat 4th of July-d. Lasime rakette, veetsime peredega mõnusalt aega. Pühapäeval saime jälle kõik kokku ja chillisime seekord Simona ja Maileeni pere juures. Nagu meile kombeks: enne töö, siis lõbu. 😀 Vaatasime tunnikese eelmisele nädalale tagasi, panime paika uued eesmärgid ja siiiiiiiis hüppasime basseini. Pere tegi meile burkse ka, oleme lihtsalt mega tänulikud. (burksi kõrvale väike FIFA World Cup on ka väga okei)
Neljandale nädalale vaatame tagasi vaid suure naeratusega. It päriselt gets better!! 😆 Simona sai sõita kõige vingema kolmerattalisega, leidis pere, kellel olid ostetud Southwesterni raamatud aastast 2001, ning kohtus kõige inspireerivama empsiga, kes oli temast vaid 4 aastat vanem. Ta omas vaid 25 aastaselt kahte edukat firmat ja oli kirjutanud ka väga menuka raamatu. Simona sai kingituseks ka ühe eksemplari ja ei jõua ära oodata, et seda lugeda saaks. Süda on lihtsalt kuhjaga soojust täis siin tesel pool maakera. ❤️
Kristjanil on kõik hästi. Väga sündmusterohke nädal. Ta kohtus kahe alumniga, kes tegid sama tööd üle 13 aasta tagasi. Samas oli ka päev, kus ta sai terve päev jalgsi töötada, sest Walmarti ratta rehv oli ööga katki läinud, ning ilma bookbagita terve päev tööd teha. Aga Kristjan leiab alati lahendused, mitte kunagi vabandused. Töö saab alati tehtud! Oli lõbus nädal! WHATASUMMER
Akselil oli ka tegemisi täis nädal. Sai palju koputatud ja kohatud huvitavaid inimesi. Inimesed on kõik väga toredad. Tema lemmik nali uksel see nädal oli vastata küsimusele “kuidas läheb” vastusega “külmetan”, sest tegelt on meil ju väljas mõnus 36-7 kraadi 😆 Leidis bookfieldilt toreda mehe nimega Walter, kes oli nõus talle oma autot rentima. Mõnus bookfieldi auto, kus konditsioneeriks on aknad. Punane toyota corolla. 4th of July sel aastal oli ka kindlasti kõige meeldejäävam tema kolmest 4th of julyst.
Maileenil oli ka tihe nädal, samas inimesed on ikka meeletult sõbralikud ja aitavad igal moel, tutvustades meile oma kultuuri – kusjuures just tähistasime ka USA 250. aastapäeva! 🇺🇸 Väga mõnus!
Kolmas nädal oli päris seiklusrohke! Iga nädalaga tunneme, et saame bookfieldi elust aina paremini aru. Oskame olukordi paremini lahendada, monkeyd meid enam nii palju ei ehmata (it’ s part of the job!!!) ning iga päev õpetab midagi uut. Üks on kindel, igav siin juba ei hakka. 😄
Pühapäeval saime kõik kokku San Angelos Andrase ja Karli hostpere juures. Sõime snäkke, tegime nädala kokkuvõtte ja jutustasime. Pärast läksime kõik koos ühte Mexican restorani, kus sõime korraliku steaki. Toit oli nii hea, et lõpetasime õhtu mõnusa food comaga. Täpselt selline pühapäev, mida pärast töönädalat vaja oli.
✨ Muljed nädalast
Karl Kolmas nädal möödus töiselt. Kohtasin pereisa, kes 2014 treenis Eestis koos Natoga. Näitas mulle USA sõjaväe tehnikat. Karastusjook plahvatas autos, midagi uut eestlasele :D. Esimest korda suvel sai järves jalgupidi käidud. Uus nädal, uued võimalused.
Merit Suur nädal! Ma meeldisin ühele lapsele nii väga, et ta tahtis minuga koos autosse tulla ja koju minna ning hakkas jonnima, kui ema ei lubanud. See nädal tegin ilusamaid majasid ja isegi losse. Valisin välja, kus ise tahaksin elada. Nägin palju jäneseid ja usse, kes neidsamu jäneseid söövad. Lets go! Ready for next week!
Mario Esimest korda sain ratta poodi tagasi viidud, nüüd ootan et just saadud auto ka ära varastataks. Ees on suur nädal.
Johannes Sain sel nädalal esimest korda oma vitsad kätte, kui jätsin jalgratta peremehega mahaistumise ajaks tänavale järelevalveta. Majast välja tulles polnud rattast enam jälgegi ning päeva lõpetasin joostes. Õnneks on mul parim toakaaslane Oliver, kes alati hädast välja aitab – ta tõi mu õhtul autoga koju ning laenas järgmiseks päevaks oma ratta. Olen talle selle eest väga tänulik!
Oliver Nädal oli rahulik. Sain ühe vanapapi käest auto rentida. Autol on omad vead: kütusenäidik ei tööta, õli lekib ja kõige tüütum on roolivõimu vedeliku leke. Vähemalt sain tänu sellele korralikult trenni tehtud – kardio uste vahel joostes ning selja- ja käetrenn rooli keerates.
Robert Üles-alla ameerikamäed! Väga äge nädal tehtud ja nii elevil, et uusi peresid kohata ja aidata. 😎✌️
Anders Oli väga tore kolmas nädal. Sattusin kogemata peole hariduslikke raamatuid näitama ja kohtusin ägedate vanavanematega. Kokkuvõttes lahe nädal ja ei jõua järgmist ära oodata!
Maya Uus nädal tõi kaasa uusi kogemusi! Jeepi mul enam pole, kuid nüüd saan panna ringi valge pickup truckiga :D. Nägin nädala jooksul igasuguseid loomi turfis: kitsi, kilpkonni, madusid, kutsikaid, lehmasid… Samuti näen, kui huvitavalt ameeriklased elavad. Osad majad on sellist rampsu täis, et imestan, kuidas nad sinna ise sisse mahuvad. Aga inimesed on ülitoredad ja viskavad nalja!!
Andras Met a family from Ukraine and Russia. Nad pakkisid mulle kaasa kapsa-hakkliha hautist koos päris hapukoorega. Maitses nagu kodumaa – taste of Estonia. 🙂
Kolm nädalat on juba seljataga ja tunne on, et alles nüüd hakkab päris hoog sisse tulema. Iga uus nädal toob uued lood, uued inimesed ja uued kogemused. Vaikselt liigume edasi ning ootame põnevusega, mida Week 4 meile toob!
Teine täispikk nädal on nüüd samuti purgis! Vaikselt hakkab bookfieldi elu juba koduseks saama. Schedule ja attitude on ikka kõige olulisemad ning iga päevaga õpime aina rohkem, kuidas siin mäng käib. Muidugi ei oleks see bookfield, kui ta vahepeal mõnda monkeyt või ootamatut olukorda ette ei viskaks. 😄
Pühapäeval saime oma tiimiga kokku Midlandis Roberti, Johannese ja Oliveri hosti juures. Jagasime nädala nalju ja monkeysid ning siis saime nautida head Ameerika pitsat.
Iga nädalaga koguneb aina rohkem lugusid ning üks asi on kindel… igav siin ei hakka.
✨ Muljed nädalast
Oliver Nädal oli nagu Ameerika mäed. Oli kõrgeid hetki. Oli madalaid. Kuid üks tore seik oli, kui astusin ühe vanapaari majja, kellel olid indiaanlastega sidemed ja nad näitasid mulle oma huvitavat kollektsiooni.
Merit Kohtasin ägedat vanaema, kes on olnud kunagi näitleja, laulja ja muusik ning lavadel esinenud. Terve ta kodu oli täis temast pilte ja enne pildi tegemist minuga mukkis ta end ära ja kinkis mulle ka lõpus piibli. Vahvaid inimesi näeb turfis. 😁
Andras Selle nädala võtab hästi kokku lause: “Maailm on ikka väike.”
Kohtasin ema, kelle õde elas 2 aastat Eestis ja ütles, et elas ühes väikses Eesti linnas, aga ei mäleta selle linna nime. Siis näitas ta mulle seda pilti.
ehk siis Tartu😃
Johannes Vahel toob bookfield kaasa ootamatuid boonuseid. Kui tavaliselt piirdub asi vee või spordijoogiga, siis sel nädalal sain hoopis uued tossud. Pereisa nägi mu ribadeks joostud jalanõusid ja pakkus lahkelt uue paari asemele.
Robert Äge nädal jälle tehtud! Texas on ikka päris kuum koht – sain nautida 43 kraadi. Järgmine nädal uue hooga!
Anders Teine nädal seljataga ja võib öelda, et oli edukas nädal. Andsin endast kõik ja kohtusin ettevõtjate, õpetajate ja keevitajatega. Kokkuvõttes lahe nädal.
Mario Jälle varastati ratas ära, sain uue. Out with the old, in with the new. Kahjuks varurehvid otsas.
Maya Vinge nädal! Sain omale punase Jeepi. Esimene enda ostetud auto! Mulle ronis ka kassipoeg autosse ja tahtis minuga kaasa tulla. Pidin naabri abi paluma, et kiisu ikka enda koju jääks. Kohtasin lahedaid inimesi ja juba hakkab harjuma ära. Uuel nädalal veel vingemalt!
Karl
Teine töönädal algas rahulikult, aga nädala keskel sai hoo ülesse. Koputasin uksele kus elas pere, kelle perenaine müüs SW raamatuid aastal 1996. Ning kohtusin emaga, kes ostis aastal 2008 lasteraamatud. Tuli ette ka uus kogemus, kui pidin väga vana pimeda koera basseinist päästma ning vanaemal aitama veterinaar pääste kutsuda. Sai ka elu esimese 41 sooja kraadi kogeda.
Nädalad lähevad uskumatult kiiresti ning tunne on, et alles hakkame päriselt hoogu üles saama. Iga päev õpetab midagi uut ja iga järgmine uks võib tuua järgmise hea loo.
hitt oli: SÜGISTUULED, nublik
SW Eesti 