Kolmas nädal oli päris seiklusrohke! Iga nädalaga tunneme, et saame bookfieldi elust aina paremini aru. Oskame olukordi paremini lahendada, monkeyd meid enam nii palju ei ehmata (it’ s part of the job!!!) ning iga päev õpetab midagi uut. Üks on kindel, igav siin juba ei hakka. 😄

Pühapäeval saime kõik kokku San Angelos Andrase ja Karli hostpere juures. Sõime snäkke, tegime nädala kokkuvõtte ja jutustasime. Pärast läksime kõik koos ühte Mexican restorani, kus sõime korraliku steaki. Toit oli nii hea, et lõpetasime õhtu mõnusa food comaga. Täpselt selline pühapäev, mida pärast töönädalat vaja oli.

✨ Muljed nädalast

Karl
Kolmas nädal möödus töiselt. Kohtasin pereisa, kes 2014 treenis Eestis koos Natoga. Näitas mulle USA sõjaväe tehnikat. Karastusjook plahvatas autos, midagi uut eestlasele :D. Esimest korda suvel sai järves jalgupidi käidud. Uus nädal, uued võimalused.

Merit
Suur nädal! Ma meeldisin ühele lapsele nii väga, et ta tahtis minuga koos autosse tulla ja koju minna ning hakkas jonnima, kui ema ei lubanud. See nädal tegin ilusamaid majasid ja isegi losse. Valisin välja, kus ise tahaksin elada. Nägin palju jäneseid ja usse, kes neidsamu jäneseid söövad. Lets go! Ready for next week!

Mario
Esimest korda sain ratta poodi tagasi viidud, nüüd ootan et just saadud auto ka ära varastataks. Ees on suur nädal.

Johannes
Sain sel nädalal esimest korda oma vitsad kätte, kui jätsin jalgratta peremehega mahaistumise ajaks tänavale järelevalveta. Majast välja tulles polnud rattast enam jälgegi ning päeva lõpetasin joostes. Õnneks on mul parim toakaaslane Oliver, kes alati hädast välja aitab – ta tõi mu õhtul autoga koju ning laenas järgmiseks päevaks oma ratta. Olen talle selle eest väga tänulik!

Oliver
Nädal oli rahulik. Sain ühe vanapapi käest auto rentida. Autol on omad vead: kütusenäidik ei tööta, õli lekib ja kõige tüütum on roolivõimu vedeliku leke. Vähemalt sain tänu sellele korralikult trenni tehtud – kardio uste vahel joostes ning selja- ja käetrenn rooli keerates.

Robert
Üles-alla ameerikamäed! Väga äge nädal tehtud ja nii elevil, et uusi peresid kohata ja aidata. 😎✌️

Anders
Oli väga tore kolmas nädal. Sattusin kogemata peole hariduslikke raamatuid näitama ja kohtusin ägedate vanavanematega. Kokkuvõttes lahe nädal ja ei jõua järgmist ära oodata!

Maya
Uus nädal tõi kaasa uusi kogemusi! Jeepi mul enam pole, kuid nüüd saan panna ringi valge pickup truckiga :D. Nägin nädala jooksul igasuguseid loomi turfis: kitsi, kilpkonni, madusid, kutsikaid, lehmasid… Samuti näen, kui huvitavalt ameeriklased elavad. Osad majad on sellist rampsu täis, et imestan, kuidas nad sinna ise sisse mahuvad. Aga inimesed on ülitoredad ja viskavad nalja!!

Andras
Met a family from Ukraine and Russia. Nad pakkisid mulle kaasa kapsa-hakkliha hautist koos päris hapukoorega. Maitses nagu kodumaa – taste of Estonia. 🙂

Kolm nädalat on juba seljataga ja tunne on, et alles nüüd hakkab päris hoog sisse tulema. Iga uus nädal toob uued lood, uued inimesed ja uued kogemused. Vaikselt liigume edasi ning ootame põnevusega, mida Week 4 meile toob!

Teine täispikk nädal on nüüd samuti purgis! Vaikselt hakkab bookfieldi elu juba koduseks saama. Schedule ja attitude on ikka kõige olulisemad ning iga päevaga õpime aina rohkem, kuidas siin mäng käib. Muidugi ei oleks see bookfield, kui ta vahepeal mõnda monkeyt või ootamatut olukorda ette ei viskaks. 😄

Pühapäeval saime oma tiimiga kokku Midlandis Roberti, Johannese ja Oliveri hosti juures. Jagasime nädala nalju ja monkeysid ning siis saime nautida head Ameerika pitsat.

Iga nädalaga koguneb aina rohkem lugusid ning üks asi on kindel… igav siin ei hakka.

✨ Muljed nädalast

Oliver
Nädal oli nagu Ameerika mäed. Oli kõrgeid hetki. Oli madalaid. Kuid üks tore seik oli, kui astusin ühe vanapaari majja, kellel olid indiaanlastega sidemed ja nad näitasid mulle oma huvitavat kollektsiooni.

Merit
Kohtasin ägedat vanaema, kes on olnud kunagi näitleja, laulja ja muusik ning lavadel esinenud. Terve ta kodu oli täis temast pilte ja enne pildi tegemist minuga mukkis ta end ära ja kinkis mulle ka lõpus piibli. Vahvaid inimesi näeb turfis. 😁

Andras
Selle nädala võtab hästi kokku lause: “Maailm on ikka väike.”

Kohtasin ema, kelle õde elas 2 aastat Eestis ja ütles, et elas ühes väikses Eesti linnas, aga ei mäleta selle linna nime. Siis näitas ta mulle seda pilti.

ehk siis Tartu😃

Johannes
Vahel toob bookfield kaasa ootamatuid boonuseid. Kui tavaliselt piirdub asi vee või spordijoogiga, siis sel nädalal sain hoopis uued tossud. Pereisa nägi mu ribadeks joostud jalanõusid ja pakkus lahkelt uue paari asemele.

Robert
Äge nädal jälle tehtud! Texas on ikka päris kuum koht – sain nautida 43 kraadi. Järgmine nädal uue hooga!

Anders
Teine nädal seljataga ja võib öelda, et oli edukas nädal. Andsin endast kõik ja kohtusin ettevõtjate, õpetajate ja keevitajatega. Kokkuvõttes lahe nädal.

Mario
Jälle varastati ratas ära, sain uue. Out with the old, in with the new. Kahjuks varurehvid otsas.

Maya
Vinge nädal! Sain omale punase Jeepi. Esimene enda ostetud auto! Mulle ronis ka kassipoeg autosse ja tahtis minuga kaasa tulla. Pidin naabri abi paluma, et kiisu ikka enda koju jääks. Kohtasin lahedaid inimesi ja juba hakkab harjuma ära. Uuel nädalal veel vingemalt!

Karl

Teine töönädal algas rahulikult, aga nädala keskel sai hoo ülesse. Koputasin uksele kus elas pere, kelle perenaine müüs SW raamatuid aastal 1996. Ning kohtusin emaga, kes ostis aastal 2008 lasteraamatud. Tuli ette ka uus kogemus, kui pidin väga vana pimeda koera basseinist päästma ning vanaemal aitama veterinaar pääste kutsuda. Sai ka elu esimese 41 sooja kraadi kogeda.

Nädalad lähevad uskumatult kiiresti ning tunne on, et alles hakkame päriselt hoogu üles saama. Iga päev õpetab midagi uut ja iga järgmine uks võib tuua järgmise hea loo.

Week 3 – let’s get it! 🤠

Ja ongi esimene täispikk nädal tehtud! Week 0 oli rohkem sisseelamine, aga nüüd sai päris bookfieldi elu maitsta. Texase kuumus, vihm, katkised rattad, ägedad pered ja lood, mida kodus hiljem keegi uskuda ei taha. 😄

Pühapäeval saime jälle kokku Sterling city’s kirikus meetingut tegemas ja laadisime akusid Dairy Queeni süues, valmis uueks nädalaks. Aga enne veel mõned lood möödunud nädalast.

✨ Muljed nädalast

Andras
Kõige eredamalt jäi meelde pühapäeva õhtu kui meie host pere maja eest jooksis mööda umbes 10 metssiga ja järgmisel päeval üks kits suvalise maja hoovis kes naeratas mulle.

Robert
Esimene terve nädal tehtuuuud! Nii äge! Parmupäevitus on juba olemas, aga kohalikud räägivad, et ilm on veel malbe…

Palju ägedaid hetki ja peresid, ootan juba järgmist nädalat📚😁❤️

Mario
Nädal oli raske, põletav kuumus ja ogalised teed murdsid mu ratta kuid mitte mu hinge. Sai varastatud ratta raha tagasi tehtud ning väga rasvast toitu söödud.

Oliver
Möödunud nädal oli töökas, kuid tuli jälle mõned monkeyd lõunaks ära süüa. Sel nädalal pidin lausa kaks korda ratta sisekummi vahetama, kuid tänu sellele kohtasin üht väga ägedat vanapaari, kes vaatas mind kui eurooplast nagu tulnukat. Nad olid väga toredad ja hoolitsesid minu eest nagu enda lapselapse eest.

Merit
We are just getting started! Äge nädal! Kui teha mõnusalt tööd, siis asjad töötavad välja. Sai maha istutud mexidega, vanaisadega, õpetajatega, kõikide ägedate peredega! Meil oli ka Texase kuumale päikesele lisaks vihma ja lausa uputusi, aga siis oligi lõbus! Lets go! Olen valmis teiseks nädalaks!

Anders
Esimene täispikk töönädal läbi ja bookfieldi elu on ikka lahe. Nädala vältel sai näha palju erinevaid inimesi ja kui arvasin et enam ei suuda miski üllatada siis alati oli mõne ukse taga midagi üllatavat. Kohtusin professionaalse jõuluvanaga mis oli vinge. Kokkuvõttes hea ja raske nädal. Siit saab ainult paremaks.

Johannes
“Always do one more!” on meie selle suve moto — teha natuke rohkem, pingutada ühe sammu võrra edasi ja mitte lõpetada liiga vara.

Laupäeva õhtul kell 21.35 olin juba üsna lõpetamise meeleolus, kui otsustasin teha veel ühe ukse. Täpselt sel hetkel helistas Robert ja küsis, kuhu sööma läheme. Vastasin talle: “Teen ühe ukse veel.”

Läksin, koputasin, uks avanes… ja ütleme nii, et vastuvõtt ei olnud just kõige soojem. Uks läks kiirelt kinni ning emotsioone jagus ka ukse tagant veel kaasa. 😄

Aga kogu loo mõte ongi selles, et vahel ei too “one more” kohe tulemust või edu, mida ootad. Mõnikord saad hoopis naljaka loo, mida hiljem meenutada. Ja ausalt, just need hetked teevadki suve meeldejäävaks.

Maya
Saime esimese täispika nädalaga ühele poole! Ikka päris huvitav on näha, kuidas päevad võivad nii erinevad olla ja mis kõike bookfieldil juhtub. Kõige meeldejäävam hetk oli, kui üks emps kutsus mind tuppa ja pakkus mulle süüa samal ajal kui sitdowni tegime ja ta ei tahtnud, et ma lahkuks. Ootan uut nädalat. ❤️

Week 1 purgis. Oleme elus, rõõmsad ja alles soojendame ennast üles. KnockTuahhhhh läheb täie hooga edasi 😎

Ja ongi tehtud meie esimene nädal Texases!

Week 0 oli täpselt selline nagu üks korralik algus olema peab. Saime palju uusi kogemusi, palju üllatusi ja kindlasti ka lugusid, mida hiljem rääkida.

Pühapäeval saime kõik kokku Midlandis Sunday Meetinguks ühtede endiste hostide juures. Käisime basseinis ujumas ja saime süüa kõike head ja parimat: krõpse, popcorni ja muidugi ka jumalate nektarit (Coca-Colat). Nalja sai palju ja patareid said järgmiseks nädalaks korralikult täis laetud.

Nädala eredamad hetked ✨

Anders:

Esimene nädalapoolik oli väga tihe ja sündmusterohke. Sai koputatud üle 400 ukse ja nähtud väga palju erinevaid inimesi. Ameerika inimeste elamiskultuur on kohati ehmatav. Kodu puhtusele just liigselt tähelepanu ei pöörata. Kokkuvõttes lahe nädal.

Johannes:

Nagu meile müügikoolis õpetati, siis saame süüa probleeme hommikuks, lõunaks ja õhtuks! Nii ka minu esimesel päeval, kui alles tööle sõites lõhkes mu jalgrattal esimene sisekumm. Õhtul kella 17 ajal kohasin pere, kelle isa oli mehaanik ning ta aitas mul uue sisekummi panna. Siiski esimesed kaks kummi tegid täis pumbates samasuguse paugu nagu hommikul raamatuväljale sõites. Lõpuks leidsime sobiva rehvi koos sisekummiga ning seiklus jätkus!

Robert:

Bookfield pole aastaga üldse muutunud! Inimesed on ikka sama toredad ja ägedad. Kõige crazym asi mida ma kuulsin see nädal on see, et üks naine oli 60 aastaselt vanavanaema, mis tundub Eesti kontekstis täiesti sürreaalne.😁

Maya:

Mina sain oma tööd alustada uhke U-Hauli pickup truckiga 😛 Igastahes tunnen, et selle 2-3 päevaga bookfieldil olen juba nii palju õppinud enda kohta. Sain selle käigus kohtuda nii paljudate ägedate inimeste ja koertega. Oma esimesel päeval kohtasin noormeest, kes oli käinud Eestis paar aastat tagasi reisil. Päris crazy! Saime ka Meritiga näha sellist vaatepilti, kus tänavatel oli uputus vihma tõttu ja prügikast ujus meist mööda. Igaljuhul nalja sai ja olen üli excited, mida kõike näha saan suve jooksul!!

Karl:

Esimene nädal algas Sales Schoolis kus sai kogeda, mis ees ootab. Ning oligi aeg kätte jõudnud, kus tuli teha esimesed koputused müügi linnas. Esimene päev võtsin kohe ikka nii palju raamatuid kaasa kui kotti mahtus 😀 ning sai korralik tööpäev tehtud. Õppetunniks oli see, et tasub kotti hoida veidi kergemana. Iga päevaga tuleb oskusi juurde ja naeratada sai nii, et näolihased valutasid.

Mario:

Üks korvpallur varastas mu jalgratta ära esimese kahe tunni jooksul bookfieldil. Robertiga sai igat kärgpere külastatud. Kui uus ratas muretsetud oli, läks ka see kohe katki. Pärast igat monkeyt ma naersin.

Andras:

Kõige meeldejäävam hetk oli kui kohtasin ühte K-9 officeri, kelle hobiks on taga ajada tornaadosid ja suuri torme (storm chaser). Mees oli modifitseerinud endale sellise auto, mis nägi välja nagu Mad maxi filmis😃.

Merit:

We are just getting started! Äge nädal! Kui teha mõnusalt tööd, siis asjad töötavad välja. Sai maha istutud mexidega, vanaisadega, õpetajatega, kõikide ägedate peredega! Meil oli ka Texase kuumale päikesele lisaks vihma ja lausa uputusi, aga siis oligi lõbus! Lets go! Olen valmis teiseks nädalaks!

Oliver:

Tore seiklus oli siis, kui mu ratta esirehv tühjaks jooksis. Läksin järgmise ukse juurde abi küsima, et äkki neil on sisekummi. Ei olnud, aga Travis oli abivalmis ja proovis mind aidata. Ta võttis õhukompressori, pani ratta külge ja lasi kogemata nii palju õhku sisse, et rehv hoopis plahvatas. Ta pakkus, et viib mu kohe pickupiga koju, aga kell oli alles 17:00 ja tööd ei saanud ju pooleli jätta.
Leppisime siis kokku, et ta tuleb kell 21:30 mulle järele. Tee peal saime veel headeks sõpradeks ka. Ja kõige lõpuks andis viimane Mehhiko pere, kelle uksele koputasin, mulle burksi kaasa.

Esimene nädal on nüüd tehtud; it’s only gonna get better now! Ees ootab esimene täispikk töönädal ning tunne on hea. Õpime iga päev midagi uut & kogume lugusid, mida veel aastaid rääkida. 🥳