Hullumeelne on mõelda, et juunikuu on juba peaaegu läbi, aeg siin tundub niiii kiiresti minevat🤯 Läbitud on kolmas nädal ja hakkame end tasapisi tundma kui kalad vees. Iga päev on toonud kaasa midagi uut ja põnevat, küll kohtume huvitavate ja toredate inimestega, saame ikka igasuguseid põnevaid sööke, jooke ja muud kraami(näiteks nõiamütsid ja keevitusmaskid) ukselt uksele liikudes ning õpime ka midagi rohkemat enda kohta. Ei saa ka unustada imelist päevitust, mille kõik saanud oleme.

Tänase postituse puhul küsisime tublidelt töötajatelt, et kui neil oleks bookfieldil mingisugune supervõime, siis mis see oleks…

Piia:

Minu super power oleks aeg seisma panna. Mulle meeldib inimestega present olla

Linda:

Kui mul saaks olla bookfieldil mingi superpower, siis ma soovin, et ma tunnetaksin ära, kus oleks kõik open-minded inimesed ja siis mul oleks peas mingi maps, mis mind nendeni juhatab. Siis ei kuluks aega majade otsimisele ja oleks peas andmebaas olemas.

Markus:

Mu supervõime oleks jätta kõik heasse tujusse. Vahet pole kui raske päev, nädal või aasta sellel emal või isal olnud on. Ma tahan teha nende tuju nii heaks, et ma jään neile eluks ajaks meelde. “Mäletad, kui see äge Eestlane meie ukse taha tuli?” Sellise mulje tahan inimestele jätta. 🙂

Kasper:

Näha läbi majade kas keegi on kodus ja kes on kodus. Tühjad uksed pole minu teema

Elo:

Kui mul oleks superpower bookfieldil, siis see võiks olla võime mõelda ainult antud hetkele. Mitte ükski mõte millestki muust ei saaks ligi hiilida ja mind proovida rajalt maha viia. See oleks ka väljaspool bookfieldi päris vahva võime! 🙂

Evelyn:

Minu supervõime oleks võtta kõigilt nende suured mured ja probleemid. Tunnen siin olles nii palju tänulikkust selle üle, et mul on pere, hea tervis, kodu, puhas vesi ja kõik eluks vajalik. Samuti on mu lähedasemad ja kallimad terved, kuid siin kuuleb nii mõnigi päev lugusid, kuidas keegi on väga haige või elab lihtsalt halbades elutingimustes.

Merlin:

Röntgen nägemine kindlalt. Nende majade puhul, kus inimesed pargivad sisse on päris keeruline aru saada, kas nad on kodus või mitte. Nendele ustele koputamine võtab palju aega ja nii pole üldse tore. Empsidega on palju toredam rääkida, kui neid otsida.

Jan:

Kui mul oleks superpower siis ma oleksin flash, sest pärast seda kui ma söön midagi olen majade vahel kiire

Arina:

Kui mul oleks Bookfieldis supervõime, siis see oleks inimeste “lugemine”. Ma tahaksin kiiresti aru saada, millise inimesega mul on tegu juba esimeste sekundite jooksul – kas ta on pigem avatud või ettevaatlik, kiire või põhjalik, emotsionaalne või faktipõhine. See aitaks mul valida õige lähenemise, tooni ja sõnavara, et vestlus oleks loomulik ja mugav mõlemale poolele. Tahaksin osata paremini kohaneda, mitte kasutada ühte ja sama lähenemist kõigiga, vaid tunnetada inimest ja olukorda. See teeks lihtsamaks luua usaldust ja leida see nurk, mis inimesele päriselt korda läheb, mitte lihtsalt teha “müügijuttu”.

Renek:

Superpower, mida ma bookfieldil tahaksin omada oleks võime näha kus asuvad pered. See säästaks palju aega ja siis ma ei pea tülitama vanu inimesi.

Katre:

Kui mul oleks USA tänavatel supervõime, siis see oleks x-ray vision. Näeks, kus majades on autod garaažis, inimesed kodus või näeks mingeid märke, millised on pereinimeste majad. Saaks lihtsamini skippida majad, mis on tühjad ja päeva jooksul suhelda võõõõimalikult paljude toredate inimestega.

Seekord saime pühapäeva puhul kokku Columbuses, kus võtsime kokku eelmise nädala, jagasime nalju ja motiveerivaid kõnesid ning ka kasulikke nippe uueks nädalaks. Lisaks sellele mängisime ka bowlingut!!!! Päevad mööduvad nii kiiresti, et iga pühapäev kokku saades on selline tunne nagu oleks alles eile kohtunud.

Lisaks pühendasid kõik liikmed eelmise nädala ka endale kallile inimesele❤️❤️

Nüüd oleme kõik valmis uueks nädalaks, et nautida soojasid ilmasi, kohata superrr toredaid inimesi ja kogeda ka 4th of july’d!!!

Kuulete meist juba nädalakese pärast uuesti😉😉

Soovivad kõike head, teie armsad ja kallid labürindijooksjad💚

Tereeee kallid pere, sõbrad, tuttavad ja muud lugejad😊

On möödunud järjekordne nädal nii kui niuhti. Meie labürindijooksjad on visamad kui kunagi varem, võitlevad tuulte ja tormidega, ületavad ookeane, koguvad igasusgust huvitavat kraami (näiteks piimatünne, rattaid, maale) ja otsivad iga nurga tagant ponisid🦄🦄

Seekordse postituse jaoks uurisin suurtelt sõdalastelt, et kui nende möödunud nädal oleks film, siis mis oleks selle pealkiri ja miks…

Piia:

Minu film oleks: PI life

Sõudsin bookfieldi merel vihmas koos oma lõviga. Minu lõvi on Desire to figure things out!! Ja trusting, et see on alles suve algus and it will get amazing!! Always tell the moral of the story in the end

Trevor:

II maailmasõda

Pikk, keeruline, pingeline nädal, palju võitlusi sees iseendaga, mõne päeva võidad ja mõne kaotad, kokkuvõttes ei loe kus ja kuidas alustad vaid kus ja kuidas sa lõpetad.

Kasper:

Titanic, sest nii ilus lõpp oli!!!😭

Katre:

Minu filmi nimi oleks “Katre ja Kariibi mere (Grand Islandi) piraadid”. Küll sain vihma eest ukselt uksele joosta nagu Jack Sparrow, sõita läbi lompidest, mis tundusid kui ookeanid, võidelda raju ilmaga…kuid mis peamine, naerda selle üle mida teen…müün paberit umbes 8000km kodust eemal. Kohtasin jälle megaa toredaid peresid, kes pakkusid nii vett, snäkke ja isegi piibli sain. Vahepeal on isegi hirmus, kui kiiresti nädalat tunduvad minevat. Pühapäeval oma kogu piraadikambaga kokku saamine andis jälle hoogu, et minna uusi maid ja meresid vallutama🌊

Linda:

Minu nädal oleks ilmselt Pixari multifilm “Autod”. Äpardusi/vigastusi sain päris korralikult nädala jooksul, aga kokkuvõtlikult läks nädal kähku nagu Pikne McQueen ja kohtasin imelisi inimesi, kes mind omaks võtsid ja kes kindlasti ei jää lihtsalt näoks ukse peal, keda suvaliselt teekonnal kohtasin.

Jan:

Kui nädal oleks film siis see oleks Ameerika Suvi, sest see on literally film raamatute müümsest ja kõik need emotsioonid mida sealt filmost saad on nagu esimesed 2 nädalt meil.

Evelyn:

Minu nädal oleks zootropolise multa, sest seal on üks tegelane Judy Hopps. ta on üks jänku, kes tahab politseiks saada, aga kõike naeravad ta üle, sest tavaliselt on politseid suured loomad. Judy Hopps on aga väga sihikindel ja teeb kõik selleks, et saada uurijaks. ka minul oli see nädal raskemaid hetki, kuid olin väga sihikindel ja teadsin, et pean pingutama selleks, et enda eesmärk saavutada

Arina:

Kui see nädal oleks film, siis selle nimi oleks „No Expectations“ või „Work Hard and Blindly Believe“.

Ameerika pered on täiesti tavalised inimesed, kes elavad oma rahulikku elu. Minu ülesanne on teha nende päev natuke paremaks – tuua naeratus näole, panna inimesed naerma ja lihtsalt hästi tundma. Mul ei ole ühtegi eeldust. Ma ei tulnud siia müüma, vaid arenema ja avastama. Mida rohkem inimene annab, seda rohkem ta saab. Kui ma usun endasse, inimestesse enda ümber ja olen siiras, siis edu tuleb nii või naa.

Üks maailma parimaid tundeid on rääkida peredele entusiastlikult Eestist ja näha, et nad tunnevad selle vastu päriselt huvi. Mida rohkem mina tunnen huvi nende vastu, seda rohkem tunnevad nemad huvi minu vastu. Sel nädalal kohtusin ühe väga armsa naisega, kes küpsetas hapusaia. Ta andis mulle ühe pätsi kaasa ning sõin seda järgmised kolm hommikut hommikusöögiks. Vihmase ilmaga pakuvad inimesed kuivasid riideid ja jopesid. Üks vanahärra kinkis mulle rattatule, mis on peaaegu sama ere kui autotuled.Ühel õhtul istusin ühe perega laua taha ning nad küsisid minult viisakalt: „Kas me võime sinu eest palvetada?“ Panime kõik silmad kinni ja pereisa palvetas, et mul läheks Ameerikas hästi, et ma oleksin edukas, et inimesed kohtleksid mind hästi ning et Jumal oleks minuga.

Olen aru saanud, et müügitöö juures on kõige tähtsam olla hea inimene ja proovida inimesi aidata. Kui nad näevad, et sinu kavatsused on siirad, siis nad usaldavad sind rohkem ning on avatumad uutele ideedele.

Selle nädala suurim õppetund on olnud, et mul ei tohi olla ühtegi ootust. Heade inimestega juhtuvad head asjad. Ma pean usaldama protsessi. Kui ma annan endast parima ja kohtlen inimesi hästi, siis leian ka edu.

Elo:

Niiii, kui see nädal oleks film olnud, siis mulle tuleb meelde “Mamma mia” 2 osa. Sai vihma ja tormi ja nalja ja naeru, aga nädala lõpuks sai ikka toreda kompoti kokku ning vahvad mälestused tulid just tänu neile inimestele, kes selle loo osalised olid. Mitte kunagi ei anna alla, sest just nende heasüdamlike ja töökate inimestega toredad lood juhtuvadki! 💚

Merlin:

“Vastus on järgmise ukse taga” Üks mees ütles mulle, et kui sulle ei meeldi Nebraska ilm siis oota viis minutit ja siis on juba teine ilm. Tal ei oleks saanud rohkem õigus olla, selle nädala jooksul sai kuuma päikest, äikese tormi, paduvihma, rahet ja tuult. Ilm ei takistanud mind aga tuletas meelde kui toredad inimesed maailmas on. Kuumal päeval pakkusid inimesed vett ja vihma saju ajal pakkusid sooja teed ja rätikut, lihtsalt imelised inimesed. Ja see teadmine motiveerib alati järgmist ust otsima millele koputada, sest inimesed on ilusad ja head.

Lili:

Kui mu eelmine nädal oleks film, oleks selle nimi „Mitte veel kohal”.
See nädal pani mind palju mõtlema sellele, kas ma olen päriselt õigel teel. Oli hetki, kus tundsin segadust ja küsisin endalt, kas ma olen õiges kohas või liigun lihtsalt edasi ilma kindla vastuseta.
Samas oli selles nädalas midagi väga erilist. Sain kohtuda uute inimestega ja kuulda inspireerivaid lugusid — lugusid inimestelt, kes on ka ise mingil hetkel olnud segaduses, kahelnud ja otsinud oma kohta. See pani mind mõistma, et kasvamine ei näe alati välja nagu kindlus või selged vastused.
Kuigi nädal oli raske, oli see ka huvitav ja arendav. Ma sain uusi mõtteid, uusi vaatenurki ja sain aru, kui palju mõjutavad meid inimesed meie ümber.
Ma ei ole veel täiesti kindel, kuhu see kõik viib. Aga ma õpin, kasvan ja liigun edasi. Ning selle kõige keskel sain aru, et mu ümber on rohkem toetavaid inimesi, kui ma vahel märkan.
Ma ei ole veel kohal. Aga ma olen teel.

Markus:

Deadpool

Nädalaga oli palju ägedaid monkeysid (väljakutseid), mis tulid minuga paukuma ja lõid lausa põlved vahel nõrgaks. Sellest vaatamata oli mul jumala pohhui ja sõitsin kõigest hea suhtumisega läbi. Mul oli jumala savi, mis juhtus, sest ma teadsin, et kõik mängib alati välja. Ja ma rääkisin iseendaga majade vahel nagu meie superkangelane ja skisofreenik Deadpool. Täiesti pohhui tõmbame uue nädala käima 😛

Renek:

The office, sest see nädal oli natuke nagu sitcom. Juhtus palju huvitavaid asju, sai koera taga ajatud, jalgratast parandada, sipelgatega võidelda kui nende pesas istusin kellegi porchil. Sai endale ühe fookusega kaardi mängu ja jalgratta ning ühe papsiga sai ka kätekõverduste võistlus maha peetud.

Pühapäeval saime kõik koos jälle kokku Lincolnis, arutasime möödunud nädala üle, jagasime poni sokke, käisime kunstimuuseumis. Sai jagatud toredaid lugusid ja palju naerda. Kõigil on akud taas laetud, et uus nädal võimsalt vastu võtta.💪💪

Armastusega, teie labürindijooksjad💚

Meie tublid sõdalased on nüüdseks veetnud täispika nädala bookfieldil ja on iga päevaga saamas järjest tugevamaks. On saadud palju nalja ja lugusid, mida kindlasti tulevikus rääkida lastelastelastele.

Seekord küsiti tiimilt, et kui nende möödunud nädal oleks laul, siis mis laul see oleks ja miks…..

Piia: Linnulaul

Tsauu! Minu nädal oli kiire. Väga distsiplineeritud. Sai nii tormi kui kõrbekuumust. Aga olen põnevil. Good things are going to happen

Markus: “I’m so excited” – The pointer sisters

Sest ma olin elevil uuesti seda kõike tegema. Põnev oli tööd korralikult teha uuesti ja asju välja figurdada. Endal põnevust ja entukast üleval hoida. Laulsin oma peas majade vahel ringi joostes väga põnev!

Linda: “Ei vaja maailm” – Curly Strings

Justkui selline tagasihoidlik lookene, nagu see nädal – ei olnud veel mäe tipp või suur sõjas käik, aga samas suure olulisuse/sõnumiga, et tipu poole liikuda. Lugu ütleb ka, et maailm ei vaja ühte kurba lugu veel, ehk nagu minu nädal – juhtus küll igast asju ja tuli nutt peale, aga kui oligi vaja välja lasta endast see, siis läksin kohe peale seda jälle hooga edasi. Proobleemid ja jamad satuvad teele nii kui nii, seega pigem üritan kõigest väest mõelda nendele väikestele võitudele mille üle tänulik olla. Lihtsalt vaikselt kulgen ja katsun hoida stabiilset seisu ja rõõmsat meelt nagu see lugu

Kasper:

Kui minu see nädal oleks olnud laul siis oleks see midagi 5- repertuaarist nende alguse aegadel. Röve rämmar iga päev siuke tunne nagu oleks reede. Livin locco davinci libros para ninos.

Elo: “Vabana tunda end” – Põhja-Tallinn

Seal on järgmised read “Ma ei muretse, küll kõik saab korda…”. Minul on ka täielik usk sellesse, et vahet pole, mis tõusis ja mõõnad on, kõik saab korda ning muretseda pole vaja. Parem naudime ennast ja siinseid inimesi. Meil on täielik privileeg sellist suvetööd teha!!

Evelyn: “Happy” – Pharrel Williams

See nädal oleks “happy” pharrell williamsi poolt, sest tunnen, et sel nädalal oli mul alati rõõmus tuju pluss enda tuju hoidmiseks laulsin seda laulu majade vahel kui ka hommikul ärgates.

Merlin: “Life is a highway”

Life is a highway, sest elu on highway ja ma olen kiirus nagu Pikne McQueen. See pole alati lihtne aga see on see rada, mida ma tahan sõita all night long. Nagu laulu sõnad ütlevad, siis knock me down, I’m back up again ja there’s no load I can’t hold. Ehk siis see nädal polnud ainult lust ja lillepidu, aga ma liikusin edasi sellele vaatamata.

Jan: “I feel good” – James Brown

Minu nädala “I feel good”-James Brown sest sai selja taha jäetud üks pulli päevi täis nädal mille üle on uhke tunne ja hea olla + see oli terve nädala üks main selftalk.

Lili: “The nights”

The Nights – kui vaatad tagasi ja mõtled, et raske oli, aga vähemalt elasid täiega läbi.
See nädal oli raske — palju tööd, palju emotsioone ja isegi üks kukkumine. Aga vaatamata kõigele läheb elu edasi. Võib-olla praegu tundub kõik liiga värske või väsitav, aga kunagi hiljem vaatan tagasi, naeran selle kõige üle ja meenutan, kui palju ma tegelikult läbi tegin ja ikka edasi läksin. Mõni nädal lihtsalt õpetab rohkem kui teised.

Arina: “Nightbook” – Ludovico Einaudi

Ma kuulan hästi palju klassikalist muusikat ja üks lugu, mis mulle väga südamesse läheb on Ludovico Einaudi – Nightbook. Ma ütleks, et see nädal on selle loo moodi. See oli väga raske nädal. Väga füüsiline ja mentaalselt palju fokusseerimist nõudev. Kõik mängib lõpuks välja ja mida rohkem me ennast ületame, seda rohkem me kasvame.

Trevor: “Mr. Atškoo”

Sest see teeb mulle hea tuju, hakkas mm ja ma armastan jalgpalli.

Renek: “Hot n cold”

Sest see nädal oli monkeydega (loe huvitavate olukordadega) suht rollercoaster

Katre: “Tiptoe” – Imagine Dragons

”Tiptoe higher…nobody else can take me higher”. Iga päev nädalas õppisin samm sammult, kuidas väikseid asju paremini teha ja samal ajal ka ise naerda ja lihtsalt kõike lõbusalt võtta. Olen edasi enda suurim cheerleader, sest mitte keegi teine ei saa mind nii edasi viia nagu ma ise:))

Seekord saime jälle pühapäeval kogu tiimiga kokku, rääkisime möödunud nädalast, jagasime auhindu, käisime pargis ja mängisime palli. Ühesõnaga veetsime ühe toreda päeva koos ja oleme nüüd täis energiat, et minna järgmist nädalat vallutama.

Soovivad kõike parimat – teie armsad labürindijooksjad💚

Sales School läbitud ja esimesed koputused tehtud.

Piia:

Minu esimene nädal oli väga äge. Jälle tagasi bookfieldi rütmi. Nii palju vahvaid usa-kaid näinud ja kõvasti kõvasti tööd teinud. Sai vihma päikest ja tuult. Kõike. Love it

Markus:

Bänger nädal. Sain politseis relva hoida, mille saan bucket listist maha kirjutada. Nägin jänkusid palju, sain limonaadi peredelt ja oli üldse lahe nädal. Fookus oli kogu aeg olemas ja aeg lendas, 2 tunni kaupa baby, day 1 week 1 just getting started. Ei võtnud ennast tõsieselt ja lihtsalt funnisin. 🙂

Linda:

Essa nädal ise ei olnud otseselt isegi tegelt nii raske, aga emotsioone kogunes küll palju ja väike nutt käis ka asja juurde. Pea oli suht laiali otsas ja päris täpselt ei saanudki aru kuidas ja mida teha, aga kuidagi sai see tehtud. Väga naljakaid lugusid tekkis juba ka, siiani inimesed väga sõbralikud ja viisakad olnud. Empsid jagavad igast nänni ja sain beebijǎnku ära päästa üks hommik. Pühapäevane kokkusaamine pani vaimu uueks nädalaks valmis ja üldiselt väga tänulik ja hea olla!

Jan:

Ausalt ei oskagi midagi kokku võtta, sest nii palju on juhtunud. Ma ausalt ei uskunud et inimesed siin nii sõbralikud on, uksele koputades on antud maja naabri vanatädi ka küpsiseid toonud, ja et mu HQ=Obje. Hetkel HQ-s remonditööd on pooleli, tegija ise elab meiega seal samas, aga koguaeg kui teda näinud olen siis ta vaatab telekat ja töö väga kuskile ei arene. Kuna see on hetkel meie kõige soodsam valik siis koristame vabal ajal ja teeme sellest valikust ikkagi parima valiku. Bookfield ise on nagu lust ja lillepidu, kuna pole siiani olnud hetke kus ma vait oleks olnud.

Kasper:

Paadid on põletatud ja esimese nädala uudised tormiselt merelt on igati positiivsed. Suund on kompassi järgi paigas ja triivime õiges suunas ja murrame laineid. Hommikune kangestus meest ei tapa ja iseloom kasvanud meeletu hooga. Esmapilgul tundunud võimatu missioon ja nädal on läbi ja pühapäev andis lauale kana ja friikartulit. Sissekanne päevikusse kell 16:10 ja jätkame samas vaimus. Uueks nädalaks uued sihid ja eesmärgid paigas ja paneme uue käigu sisse. Tiptop ja labürindi lõpus näeme ✌️

Elo:

We are backkkk!! Siuke tunne, nagu polekski vahepealset olnud ning suvi jätkub eelmisest korrast. Mõnus jume on juba peal, inimesed on imearmsad ja me saame iga päevaga aina paremaks! Armastan meie orgi ja peresid, kellega siin kohtume! Lezzgooo Nebraskaaa!

Evelyn:

Mina olin väga väga õnnelik, et nägin lõpuks pesukaru 😀 olen kolmandal suvel ja kõik alati räägivad neist, aga ma polnud kordagi ise veel näinud. Samuti olin ühel hommikul tühjade kummidega tööle sõitmas kui üks paps must mööda sõitis ja pakkus et võib kohe kummid täis pumbata.

Arina:

Heii! Minu week 0 oli täiega huvitav. Avastasin, et kõigile meeldib väga vett pakkuda. Olen saanud ka elektrolüüdi vett, fancy energiajooke ja isegi kaerapiima. Kui on külm, saab perelt hoodie kaasa, kui päike paistab, siis pakutakse päiksekreemi. Enamasti inimesed on nii toredad, et nad kohe pakuvad midagi ja ma ei pea isegi küsima. Ma arvan, et nad austavad hard work-i. Sain ka teada sellisest väljendist nagu Nebraska Nice. Ehk inimesed siin on väga Nice:) küll olen näinud peresid, kus on 8 last ja nunnusid vanaemasid, kes naudivad pensioni ja elu. Papsid on alati hõivatud tööga ja on suured providerid. Nüüd sain Walmartist ratta ka, ehk saab hoo sisse ja uute perede südameid vallutada. Jalad hakkavad ka vaikselt harjuma sellise rütmiga. Minu pere on supportive ja usuvad minusse. Week 1, just getting started!

Merlin:

Vihm oli päris võimas, siinne vihm on ikka midagi muud, kaks sekundit pärast autost välja astumist olid ligumärg. Õnneks oli mul mu Disneylandi vihmakeep ja see päästis mind hullemast. Päevad lähevad kiiresti, õhtud ja hommikud veel kiiremini. Leidsin omale kogemata väga vinge ratta, lisavarustusega ja puha. Praegu oli alles esimene nädal, aga see võtab terve suve aega, et öelda, et see oli hea suvi.

Trevor:

Sai muretsetud bookfieldilt ratas, millel aitas tore Kolumbia pere ka rehvid täis pumbata ja kõik ära õlitada. Kohtusin ka üli laheda mehhiklasega, kes hakkab jalka MMist videosi ja pilte saatma. Host pere on väga tore ja kõik vajalik on olemas, isegi rohkem kui piisav. On olnud ka väljakutsuvamaid hetki, aga do it even if you don’t feel like it!

Lili:

Üks minu suur soov Ameerikasse tulles oli kohtuda kellegagi, kes töötab erialal, mida ise õpin. Üllataval kombel täitus see juba esimesel nädalal! Koputasin ühe ilusa suure maja uksele ning mind tervitas mees, kes pärast minu tutvustust ütles, et tema pole huvitatud, kuid tema naine võib olla – ta on tegevusterapeut. Mu silmad lõid särama ja palusin tal kohe naise kutsuda. Nii kohtusin Maureeniga, kelle nimi meenutab minu teist nime, Marleeni. Ta rääkis oma teekonnast tegevusterapeudiks ning näitas kodu kõrval asuvat hubast tööruumi, kus ta kliente vastu võtab. Meil oli palju ühist ning sain sellest kohtumisest hulga põnevaid teadmisi ja inspiratsiooni.

Renek:

Väga lahedad päevad on olnud, kohtunud paljude inimestega, nende kultuuri tundma õppinud ja kuulnud nende lugusid, uusi sõpru samuti leidnud. Palju huvitavat ka toimunud, saanud ukselt sööki, jooki ja ka tasuta ratta. Ühe ukse taga pakuti lausa tööd. Ootused suveks on peale esimest poolt nädalat kõrged, nüüd jäänud ainult sama tempoga edasi panna.

Katre:

Esimene nädal on möödunud kui linnulennul! Inimesed on kõik väga toreada ja ukselt uksele liikudes on saadud nii vett, spordijooke, päikesekreeme ja ka isegi ratta! Hispaania keelt on saanud kõvasti praktiseerida ning leidsin ka ühe toreda pere, kes lubas tõlkimisega aidata, mil iganes vaja on💕 Olen õppinud, kuidas mitte vait jääda ning olla enda kõige suurim sõber. 

Pühapäeval saime kogu tiimiga kokku, tegime väikese tagasivaate möödunud nädalale ja käisime Raising Cane’s söömas😋😋Nüüd oleme kõik valmis, et minna uut nädalat vallutama ja uusi toredaid lugusid koguma!,

Cause we are just getting started😉😉

Teie armsad labürindijooksjad💚💚