Kallid pere, sõbrad, sugulased ja kõik meie ülejäänud fännid🫶Ma ei tea, kuidas teil seal Eestis, aga meil siin mööduvad nädalad ikka valguskiirusel. See on lausa hullumeelne, et meil on juba algamas augusti teine täispikk nädal! Aga ilma pikema jututa anname sõna meile tublidele tiimikaaslastele!!
Selle nädala teema: kui su suvi oleks mingisugune meem, siis milline see oleks…
Markus:
Kui keegi küsib, kuidas mu suvi läheb…
Linda:
Kui minu suvi oleks meme, siis see oleks midagi taolist. Taustal maja põleb ja hullumaja, aga hamster ei tee väljagi ja on rahulik edasi ja poseerib veel pildile ka. See võtab üsna hästi mu suve kokku ma ütleks. Vahet pole mis ka ei juhtuks ja mis hullused pole teele jäänud – kõiges olen lõpuks säilitanud rahu ja lihtsalt edasi liikunud. Ehk kui hullumaja puhvetit enda ümber ignoreerida ega kontrollida ei saa, siis lihtsalt lepi sellega ja võta omaks 😀 Mõnel korral on see raskem olnud, mõnel korral kergem, aga iga kord lõpetan päeva nagu see chill väike hamster.
Elo:
Sest meie enesekindlus on üks vinge võlurelv!!!
Evelyn:
Valisin selle meme, kuna bookfieldil ei ole mitte kedagi teist, kes sind aitaks ja sa lihtsalt pead minema edasi ja ise kõik välja figurdama 😀
Kasper:
Sest nagu paneb mõtlema kui suvaline inimene midagi ütleb et wait a minute kes sa oled uldse et mind sinu arvamus peaks mõjutama?
Katre:
Kui minu suvi oleks seni mingi meme, siis see oleks just selline…..poole ajast ma ei saa päris täpselt aru, mis toimub, mis on järgmine samm ja mida ma üldse teen. Kas satun siis naljakatesse olukordadesse, inimesed küsivad lihtsalt huvitavaid küsimusi või satub mingi ootamatu lahendamist vajav äpardus tee peale ette. Aga olen aru saanud, et peab lihtsalt vooluga kaasa minema, isegi siis kui mingid ekstreemsed tõusud ja mõõnad sulle vastu tulevad. Lahendus on tavaliselt alati järgmise ukse taga ja vahepeal sa pead lihtsalt 15 korda järgmise ukse taha minema.
Seekord veetsime oma pühapäeva Columbuses, Piia, Linda ja Katre varasema host family, toreda vanaema Jani juures. Vaatasime üle oma möödunud nädala võidud ja panime paika sõjaplaani järgmiseks nädalaks. Samuti tuletasime omale meelde põhjused, miks anname nüüd endast veel maksimumi, sest suve lõpp hakkab vaikselt ligi hiilima…..
Peale seda käisime ka kõik koos pargis võrkpalli mängimas, puude otsas ronimas ja lihtsalt chillimas.
Samuti oli jagada ka mõningaid võite ja saavutusi, mis vahepeal saadud on….Näiteks võideti Sizzleri päikeseprille, mis on tegelikult võluprillid ja nendel on üleloomulikud võimed…võideti ka selline tore asi nagu flower power!!
Ja tore uudis on ka see, et nüüd on ametlikult teisele suvele minemas ka Katre!!!
Eriti suurte ja palavate kallistustega tervitavad teid…
Kaua oodatud päev on jällegist kohale jõudnud, saate lugeda taaskord toredaid lugusid meie maisipõldude vahel müttajatelt. Oleme siin Nebraska vahel nagu väikesed vedurid, keda ei suuda miski peatada ega hoogu maha võtta!!!
Seekordne teema: võrreldes ennast praegu ja enne suve, mis on koht kus oled kõige rohkem arenenud…
Evelyn:
Ma arvan, et mina olen kõige rohkem arenenud stabiilsusega. Ma ei lase ennast väliselt liialt mõjutada ja üritan olla tibgimusteta enesekindel (unconditionally confidence). Teen lihtsalt oma asja ja hoian nina oma taldrikus.
Cristo:
Ennem suve “koht” kus olete koige rohkem arenenud- Ameerika… hahahaha uli hea nalts. On hea vanasõna-“küsija suule ei lööda. Inimestel meeldib üldjuhul aidata, küsida võib ükskõik mida. Kõige hullem vastus on eitav. Ehk go ahead and ask
Merlin:
Ma tunnen et ma oskan paremini kuulata. Ma tunnen, et ma kuulan ja mäletan rohkem, kui kunagi varem. Mul jäävad nimed paremini meelde ja mul on harjumus neid rohkem kasutada ka.
Katre:
Ma arvan, et mina olen kasvanud selles, et ma ei võta ennast enam nii tõsiselt ja olen rohkem chill ka inimestega suhtlemisel ja just sellel tasandil, et räägin võõraste inimestega nii, nagu nad oleksid vanad sõbrad. Kõik tundub väga rohelisem ja lillelisem nii. Mu lemmik asi mida mõelda on see, et ma olen reaalselt 8000 km kodust eemal ja müün pappi ja paberit…mis on elu lihtsalt.
Linda:
Mina arvan, et see suvi olen ma palju rohkem hakanud väärtustama kõige pisemaid asju, mis mu ümber on ja suudan säilitada külma närvi ja positiivset meelt, kui miski jama teele tuleb. Keskendun palju rohkem asjadele, mis on hetkel olulised ja mida kontrollida saan.
Kasper:
Olen kõige rohkem õppinud kuidas ennast hästi tundma panna olenemata sellest mis ümberringi toimub
Markus:
Võrreldes suve alguse ja eelmise suvega olen ma oma suhtumises suure arengu teinud. Olen õppinud ennast paremini kohtlema, leidma fookuseid, mis töötavad ja mis mitte nii väga. Igas raskes hetkes on alati midagi õppida. Vahest teenin raha, vahest iseloomu. Ja pikas pildis teeb iseloom rahale iga kell ära. Olen tänulik, et olen ümber nii ägedate inimeste igapäevaselt alustades juhtidest, first yearidest, manageridest, lõpetades oma perega. Äge
Elo:
Ma pole endaga viimaste aastate jooskul olnud nii suur sõber kui pragu! Kui asjad ei lähe nii nagu oleks soovinud, siis ei pane endale puid alla ning lihtsalt kontrollin kontrollitavaid. Olen tänulik kõigi ja kõige eest ning usun, et iga asi juhtub just siis kui peab juhtuma.
Seekord nägime natuke lähemalt ka farmielu. Käisime kohalikus Norfolki farmis hobuseid ja lehmi söötmas, mis oli väga tore ning saime ka väga palju uusi teadmisi maisi kohta!!🐴🌽
Ja nagu näha siis kaotasime ka väikese võistluse ja pidime kandma “karistust”….
Heihopsti! On läbitud järjekordne nädal labürindis, ületatud kõik raskused ja väljakutsed. Ilmad siin on kuumad, aga meie labürindijooksjad veel kuumemad. Kõik on saanud omale hoo sisse ja meid on nüüd võimatu peatadaaa siin maisipõldude vahel.
Selle nädala teemaks oli: kõige naljakam/huvitavam asi mida siin olete teada saanud ja mida eesti kohta küsitud.…
Piia:
Kõige naljakam, mida minu käest Eesti kohta on küsitud on “It must be really warm out there” või on arvatud, et see on mingi troopiline koht, kus on mäed näiteks.
Evelyn:
ma ei olegi midagi konkreetset vist teada saanud, aga see on lihtsalt alati naljakas kuidas inimeaed ei tea euroopa geograafiat. mõni arvab, et ma olengi lihtsalt euroopast ja thats it. mõni arvab et hispaania ei ole euroopa jne jne.
Cristo:
Mais mais mais, maisi ainult ei sööda. Sellest luuakse biokütsi (etanool) mida segatakse bensiiniga. Ja tead mis, on olemas isegi lilla mais. Vaga insane… THE MORE YOU KNOW.
Vahemalt minu jaoks oli see ulmeline avastus kuna mais oleks esimene asi mis seonduks mul nebraskaga, seda on lihtsalt nii palju
Alla lisatud pilt kus tyyp naitab lillat maisi..
Merlin:
Ma saan väga palju asju igapäevaselt teada ja see kõik on super huvitav. Näiteks selles linnas, kus ma olen on kanade arvu piirang ja kui sul on sellest arvust rohkem kanu siis need võetakse ära. Mulle meeldivad ka need fraasid, mis ma olen õppinud “farmer’s tan”, “golfer’s tan” ja “corn sweat”. Ühed vanavanemad küsisid mult, kas Eesti on linn Soomes, mis oli natuke naljakas, aga nad olid toredad inimesed, nii et nad said andeks.
Katre:
Mind üllatas väga see, et just väga paljud vanemad inimesed (pensionärid) just hommikuti käivad kusil McDonaldsis või muudes kiirtoidukohtades söömas, ühes linnas oligi sellist paar vanaisa, kes iga hommik olid McDonaldsis söömas ning kui üks õhtu sai Dairy Queeni minna siis see oli ka pigem just vanemaid inimesi täis. See üllatas mind päris palju:D
Minul on kindlasti kõige naljakam asi mida küsitud see, et kas meil Eestis on mikrolaineahjud….hetkeks oli natuke raske seda naeru ikka tagasi hoida.
Linda:
Eestiga seoses on siiani üks kõige lahedam asi ilmselt see, et kohtasin ühte pere, kus paps õppis kunagi filosoofiat ja läks Tartu Ülikooli vahetusõpilaseks ja elas Eestis aasta aega. Nii vahva oli sellel teemal muljetada, sest siin ei kohta just väga tihti kedagi, kes Eesti kohta midagi teaks või veel vähem seal käinud oleks.
Kasper:
Eesti kohta küsiti kas see on itaalia juures nt. Sain teada ka et alpakad on laamadest madalamad ja pisemad.
Markus:
Ma ütlen ausalt, mul ei hüppa mitte midagi märkimisväärset pähe. Lihtsalt tegin tööd, kohtasin ägedaid peresid ja õppisin palju 😀
Elo:
Põnev on olnud rohkem põllumajanduse kohta teada saada ja selles olen päris kindel, et kanad võiks küll vähemastki kunagi olla! 😀 Igal suvel paneb ikka imestama, kui palju rõhku nad siin laste spordila panevd, põhimõtteliselt terve suvi on trenne ja võistlusi täis!
Jan:
Auto käis paranduses ja 1 sitdown oli rehvitöökojas ühe papsiga seni kuni oma autol rehve vahetati. Find a way nädal oli. Kõige naljakam asi mis see nädal oli, oli see et üks sitdown lapsed ütlesid kõik, et kes kelleks saada tahab. 1. Laps tahab reisida ja maadevavastaja olla, 2. Tahab arst olla ja siis 3. Laps tahab hakata michael jacksoniks ja tüüp moonwalkis mööda maja ringi 30 minutit.
Lisaks pühendati eelmine nädal ka oma vahvatele isadele ning nii mõnigi võitis ka toreda auhinna neile🩵💚
Kuumade ilmade puhul käisime end pühapäeval värskendamas ujumispargis!!! Kõigil on akud taas laetud, hulganisti vett joodud ning oleme valmis alustama uut imelist super nädalat❤️
Soovivad eriti palavaid kallistusi ja musisi
Teie kullapallikesed ja võimekad labürindijooksjad💚
Dearest gentle readers…..kullakallid lugejad. Järjekorde nädal on vallutatud, järjekordsed uksed koputatud. Hirmus mõelda, et oleme juba juulikuu keskel, time goes fast when you’re having fun..and working hard. Ja ega midagi siin drastiliselt muutunud olegi, naudime ikka kuumust, maisi ja toredaid USA inimesi. Lisaks oli meil sellel nädalal ka parima koleda särgi võistlus, kus meie sõbrakesed pidid ukselt uksele koputades leidma omale ühe imeliselt vaimuka särgi. Leiti ikka parajat kulda ja kõik skoorisid endale midagi üle võlli glamuurset, oleme valmis nendega minema Milano fashion weekile💃🕺🏾
Seekordne blogi teema: nädala kõige ägedam juhtumine/pere….
Piia:
Kõige lahedam pere oli see pere, kes meile appi tuli kui me autoga tee äärde jǎime, kuna kütus sai otsa.
Ameeriklased on nii abivalmid ja vahvad. We love Nebraska
Evelyn:
minu koige lahedam pere see nadal oli parilt kuubalt. mega toredad vanavanemad, kellega jutustasime labi googe translate. nad pakkusid mulle kuuba kohvi, kusisid kusimusi eesti kohta ja kutsusid mind iga hetk nende juurde tagas. vaga tore oli kuulda nende kultuuri kohta ja lihtsalt vaga siirad inimesed olid
Cristo:
Peale ratta rehvi augustamist olin sunnitud ratsut kaekõrval lükkama. Õnneks tore paps miguel pani mind tahele ja parandas selle (meie suhtlus oli lihtlausedega kuna härra ei osanud inglise keelt). Mõeldud tehtud, õhk kummis semmisin ta end peale tööpäeva koju soidutama. Combo deal paigas!! Terve sõidu vend vibes ja lasi naissi mussi, lauldes ise kaasa.. normaalne vennike
Merlin:
Ma kohtasin see nädal ühte super mega toredat Mehhiko pere, kes kutsusid mind oma poja sünnipäevale. Sain proovida Mehhiko toitu ja torti sain ka. Nägin kuidas mehhiklased sünnipäeva tähistavad ja sain natuke eesti keelt lastele õpetada. Kõht oli lõpuks ikka päris täis, aga nende “not too hot” kaste oli ikka päris terav.
Katre:
Minul algas see nädal juba kõige ägedama pere kohtamisega!! Pere ema on homeschooler ja peaaegu iga õhtu on pere ema ja isa mind ja mu ratast host pere juurde autoga viinud ning meil on alati sellised jutuajamised nagu oleks ammused sõbrad. Lisaks üks päev kui mul ratta rehv katki läks andsid nemad mulle õhtul uue ratta kasutamiseks, mis järgmine päev ka katki läks ja õnneks neil oli veeeel üks ratas, mida kasutada sain, no lihtsalt super inimesed. Kutsusid mind ka enda juurde õhtust sööma ja et koos nendega pühpäeval kirikusse minna. Lisaks tahaksin ka ära mainida veel ühte perekonda, kes kutsusid mind koos endaga kontserdile ning ostsid mulle palaval päeval vett, kui minust autoga mööda sõitsid. Inimesed siin Norfolkis on väga armsad🥰(ja ma nägin viite pesukaru!!!)
Screenshot
Linda:
Mega raske on ühte kõige lahedamat pere või asja välja mõelda, sest ma kohtasin niiiii palju niiiii toredaid ja ägedaid peresid see nädal. Küll aga jäi mulle eredalt meelde mehhiklasest emps Maria, kes on tohutult mind nii auto otsingutel aidanud ja turgutanud mind kõige vajalikuga, et kuumas vastu pidada, võttis terve perega mind vastu nagu enda oma ja üldse jäi sellise sooja tundega meelde (+ sain eluparimaid päris tacosid proovida🤭)
Kasper:
Kõige ägedam pere oli see kus oli 6 last ja teadsin et seal oli anakonda. Läksin siis ukse taha lootes ussikest näha, kes pidavat kolme meetrine vorst olema. Pereisa aga ütles et madu pani puurist jooksu ja kuu aega on ilmselt kuskil seina sees elanud. Väga usa värk, uurisin kas hirmu pole et öösel tuleb kedagi kägistama siis ütles, et 6 last pole hullu viis on alles
Markus:
Mul otseselt ühte kindlat pere pole, aga päris mitmed jätsid jälje mu peal maha. Rääkisin mitme lasteaia kasvatajaga haridusest ja laste kasvatamisest, kellelt sain palju ägedaid vaatenurkasid, miks haridus neile oluline on. Jessica rääkis, kui oluline talle on teiste lugupidamine ja sotsiaalne intelligentsus nooruses, et neil tekiksid lapsest saati juba kombed ja lugupidamine teiste suhtes. Lela rääkis mulle, kui oluline on tema jaoks mängulisus laste õpetamises ja just kättega mängimine ja maailma tunnetuse läbi õppimine. Õppisin see nädal palju enda kohta ja just sellest ka, milline isa ma tulevikus tahan olla ja milline mitte.
Elo:
Kõige ägedam pere sel nädalal oli raudselt laupäeva viimane pere! Käisin juba ühel teisel õhtul nende juures, kui emal mega kiire oli, aga ikka leidis mu jaoks aega ja pani veel kodukootud küpsiseid ka kaasa! Leppisime kokku, et tulen uuesti muul õhtul ja siis jutustame. Nii see teoks saigi! Niii suure südamega pere ja vaimustav, kui oluline nende jaoks haridus ka veel sinna kõige otsa nende jaoks on! Nemad said ramsid ja ma veel nämmasid küpsiseid, tänutunne südames!
Sellel nädalal toimus meil ka Pie in the eye võistlus!!! Paarid võistlesid omavahel kategoorias, et kes istub rohkemate perekondadega maha ja kõik olid kindlasti väga motiveeritud, et pühapäeval oma vastasele koogiga näkku panna! Nagu piltidelt näha siis inimesed said näod ikka mõnusalt tordiseks😋
We are sooo back!!! Järjekordne nädal on jäetud selja taha. Päevad mööduvad kiiresti ja nädalad veeeel kiiremini, selline tunne, et me kõik oleks nagu eile alles lennukile astunud. Ja nii nagu alates juunikuust on mais siin tasapisi pikemaks sirgunud on ka meie maisipõldude vahel seiklejad päev päevaga tublimaks ja vastupidavamaks kasvanud.😃
Selle nädala teema: kui saaks bookfieldile kaasa võtta õla peale istuma ühe multika- või filmitegelase, siis kes oleks ja miks….
Markus:
Deadpool, sest ta on täis lollusi, ta on karismaatiline ja temaga saab alati nalja. Teisele õlale paneks Jack Sparrow kellega koos teeksin majade vahel tema naljakat jooksu.
Piia:
Mina votaks kaasa – Baddingtoni, selle väikese karu. Temaga oleks vahva koos ringi mütata.
Cristo:
Mina sooviks näha oma õlul jooksmas tom ja Jerry-t. Nemad meenutavad mulle just bookfieldi- aja taga, saa lüüa, püüa kinni and repeat.
Jan:
5. Nädal kui mingi multikantegelane oleks mul õlal garfieldi kass, sest” i feel good”
Elo:
Mina võtaks oma õlale ühe nunnu-punnu Minioni! Ta tuletaks meelde, et see, mis teeme pole nii tõsine!! Ja Minionid on nii hea südamega ning tahavad kõigile head, isegi, kui natuke midagi kihva keeravad! Nad on vahetud ja siirad ning teiste jaoks olemas, just nii tahan mina ka teha!
Katre:
Mina tahan, et minu ühel õlal istuksid Weasley kaksikud Harry Potterist, kes ei jääks kunagi vait, ja kommenteeriks kõike, mis mu ümber toimub. Nad teeksid päeva kindlasti väga toredaks ja seiklusrikkaks ja võtaks minult kõik pinge maha ja paneks mõistma, et it is not that serious, we are just here to have funnnn. Või istuks õlal Tuhkatriinu, kes avaks lihtsalt südame kõigi inimeste ees, aitaks mul panna kõik naeratama ja nägema ainult head ja positiivset…we must simply have courage and be kind🩵
Kasper:
Ma võtaks oma õla peale shrekist selle eesli. Vend oleks yapa yapa terve aeg nii et igav ei hakka.
Linda:
Oma õla peale võtaksin ma istuma Lumekuninganna filmist muinasjutuvestja. Energiat ja hakkamist täis tegelane, kellel särtsust ja naljadest puudust ei tule. Samas katsub alati häid lahendusi leida ja alati olemas oma osava jutu ja lahendustega kui jänni jääd.
Evelyn:
Mina võtaksin endaga bookfieldile kaasa meie enda armsa Lotte, sest esiteks on tal alati rõõmus tuju pluss kuna ta on siiski Leiutajatekülast, siis on tal alati igale probleemile lahendus. Ma arvan, et Lottega oleks väga lõbus tööd teha, aga samas on ta nii sihikindel, et me oleksime ka väga töökad.
Merlin:
Iga pühapäev on tore näha, et kõik muutuvad järjest pruunimaks ja pruunimaks. Hakkame vaikselt selle kuumuse ja maisipõldude niiskusega ära harjuma. Meie tubli klass 2026 sai täna ka ametikõrgenduse VIP klassi ehk oleme valmis siin USAs möllu panema!!!!(ning nüüd on kõigil imekaunid matchivad Nebraska pluusid!!!!) Täna käis meil rääkimas ka Robert Downey, kes ise on kunagi teinud 5 suve Southwesterniga ning jutustas meile mindsetist ja impactist ning me kõik saime vägaa palju häid märkmeid kirja pandud, mida uues nädalas kindlasti tublisti praktiseerida nagu näiteks, et kui sa üles vastad, siis sa lihtsalt ei saa morn olla:)
Nonii noniii…Kindlasti olete juba pikalt oodanud uusi muljeid ja lugusid oma kallitelt USA vallutajatelt. Järjekordne töönädal täis seiklusi ja põnevaid juhtumisi on jäänud selja taha ning oleme valmis uut nädalat vastu võtma💪
Selle nädala teema: miski, mis pani möödunud nädalal naeratama ja tänulik olema…
Piia:
Mind ajasid kalkunid taga ja see oli päris naljakas. Lisaks armsad vanavanemad, kes oma lapselastele kingituse tegid
Linda:
Iga nädal kohtan ägedaid inimesi ja raske on valida ühte asja, mis naeratama pani see nädal. Päris äge oli üks prouade istumine kuhu sattusin ja kus neile Kaerajaani tantsu õpetasin, aga muidu tundsin lihtsalt, et inimesed võtsid päriselt mind omaks ja seda headust ja soojust kuidagi väga tugevalt. Tundsin see nädal ennast väga väärtustatult ja hoitult ja sain veeta aega lahedate inimestega. Olen tänulik.
Elo:
Ikka ja alati panevad mind naeratama need perekonnad, kes on siiralt tänulikud selle eest, et ma aja võtsin ja nendega maha istusin. Siis tuleb jälle meelde, et see, mida teeme, on nii oluline, peame lihtsalt need inimesed üles leidma. Kohates perekondi, kus olukord keeruline, valdab mind korraga kurbus ja tänulikkus. Kurbus selle üle, et neil nõnda nagu on. Tänutunne selle üle, kui imeline perekond mul kodus on! 💚
Evelyn:
Merlin:
Ma peatusin 4. juulil ehk USA iseseisvuspäeval ühtede tulevaste vanavanemate juures. Nad vaatasid naabruskonnas toimuvat rongkäiku ja kui ma nende juurde jõudsin, siis ajasime juttu. Enne kui sealt ära läksin, siis see tulevane vanaisa ütles, et see on väga lahe, et ma olen noor inimene ja nii töökas, et isegi siis kui kõigil on vaba päev ja õues on palju sooja kraade, mina töötan. See tõi naeratuse näole ja ma olen tänulik talle nende sõnade eest, sest mitte kõik ei näe, et ma olen ka inimene. See tuletas mulle endale ka meelde, et ma olen lihtsalt inimene, kes töötab parema elu nimel.
Arina:
Mind panid eelmisel nädalal naeratama inimesed.
Üks armas vanaproua kinkis mulle mandariine ja mängis klaveril jazzi. Teine tore vanaema kutsus mind oma kööki ning lasi maitsta kõiki maiustusi, mis tal kodus olid.
Katre:
Mind pani möödul nädalal naeratama üks tore Mexico vanaema Juanita, kes tegi mulle megaa hea võileiva, mida sain tema trepil süüa ja kui me seal koos istusime siis ta rääkis ka igasugust põnevat juttu ning lõpuks vabandas, et ta küll raamatuid ei osta, kuid selle eest sain omale uue sõbra, kes mind toetab. Lisaks ütles üks tore pereisa mulle, et “You’re doing a great thing, just keep going at it”. Sealt ukse juurest ära minnes sain ma aru kui tänulik olen selle eest, et mulle on antud selline võimalus tulla siia Ameerikasse sellist tööd tegema ja kui tänulik olen kõikidele inimestele, kellega siin koos saan olla ja keda selle teekonna jooksul kohanud olen🩵🤩
Cristo:
Esimene Kopskops nädal, jalg märjaks tehtud. Esimesed sajad pered nähtud… olen Tänulik empsidele kes mind soojalt vastu võtsid, samuti neile kes uksel mind kuupaele saatsid. Nende suhtumine ja kodu lõid mulle idee milline ma tahaksin olla. Kuidas vooraid vastu võtta/kuulata, oma kodu korras hoida ja oma laste heaollu suhtuda. Olen tänulik ja õnnelik mulle antud võimaluste, inimeste/eeskuju ja elukoha üle. See on esimene kord kus tõsiselt on näha, kuulda ja tunda. Tunda seda mis toimub keskmise inimese kodus.. Saan ainult rõõmu tunda et, mind ei hoita kinni. Innustatakse leida,teha,tunda,naha,kogeda oma õige ja olla parem. See on minu rõõm. +tänks inimesed kes mind teepeal aitasid.
Renek:
See nädal pani naeratama see kui open minded ja abivalmid kõik olid. Kui midagi jäi koju siis ukse pealt alati anti vajalik. 4th of July oli ka mega lahe, kutsuti peredega maha istuma, sai ilutulestiku lastud ja Ameerika toite nautida.
Kasper:
Nädal jooksul panid naeratama ja olin tänulik inimeste üle. Inimesed olid väga väga toredad ja armsad siin maisi ja soybeani põldude vahel. Toredad politseid, õpetajad ja inimesed linnahallis ja koolides kõik väga sõbralikud ja vastutulevad ning annavad väga palju süüa ja juua. Countrys ringi sõites olen väga tänulik selle üle, et mul on auto millega sõita ja saan muusikat kuulata. Lisaks saan inimeste käest külma vett kui autos mul vesi keeb. On väga palju asju, mille üle tänulik olla ja kogu see kommuun ja atmosfäär on super ning olen väga tänulik, et selles linnakeses saan töötada.
Jan:
4. Nädal. Hakkab tekkima mingi oma süsteem vaikselt selle tööga ja töö omakorda ka vilja kandma. 4. Juuli oli omaette kogemus, kus koputamise asemel liitusid lihtsalt peo meluga inimeste hoovides. Iga nädal kasvatab mentaalselt natukene erinevaid aspekte minus ja see nädal võin öelda, et sain palju kannatlikumaks inimeseks.
Seekordne pühapäevane koosolemine lõppes meil ujumas käimisega, mis oli väga hea värskendus peale seda üpriski sooja nädalat😉Lisaks nautisime toredat pakki, mis oli täis erinevat nänni nii kommidest kuni hambapastade ja mullitajateni välja ning mille saatis meile meie tore DSL Taavi.
Lisaks saime kõik osa ka 4th of julyst ning see aasta sai USA 250🦅🇺🇸 Ilutulestikku nägi ikka terve nädala vältel nii päeval kui ka õhtul, kõigil oli peo meeleolu laaaaaes🥳Loomulikult olid ka meie tublid sõdalased valmis tähistama seda toredat päeva ning inimestele pakuti vaid suurimat naeratust.
Hullumeelne on mõelda, et juunikuu on juba peaaegu läbi, aeg siin tundub niiii kiiresti minevat🤯 Läbitud on kolmas nädal ja hakkame end tasapisi tundma kui kalad vees. Iga päev on toonud kaasa midagi uut ja põnevat, küll kohtume huvitavate ja toredate inimestega, saame ikka igasuguseid põnevaid sööke, jooke ja muud kraami(näiteks nõiamütsid ja keevitusmaskid) ukselt uksele liikudes ning õpime ka midagi rohkemat enda kohta. Ei saa ka unustada imelist päevitust, mille kõik saanud oleme.
Tänase postituse puhul küsisime tublidelt töötajatelt, et kui neil oleks bookfieldil mingisugune supervõime, siis mis see oleks…
Piia:
Minu super power oleks aeg seisma panna. Mulle meeldib inimestega present olla
Linda:
Kui mul saaks olla bookfieldil mingi superpower, siis ma soovin, et ma tunnetaksin ära, kus oleks kõik open-minded inimesed ja siis mul oleks peas mingi maps, mis mind nendeni juhatab. Siis ei kuluks aega majade otsimisele ja oleks peas andmebaas olemas.
Markus:
Mu supervõime oleks jätta kõik heasse tujusse. Vahet pole kui raske päev, nädal või aasta sellel emal või isal olnud on. Ma tahan teha nende tuju nii heaks, et ma jään neile eluks ajaks meelde. “Mäletad, kui see äge Eestlane meie ukse taha tuli?” Sellise mulje tahan inimestele jätta. 🙂
Kasper:
Näha läbi majade kas keegi on kodus ja kes on kodus. Tühjad uksed pole minu teema
Elo:
Kui mul oleks superpower bookfieldil, siis see võiks olla võime mõelda ainult antud hetkele. Mitte ükski mõte millestki muust ei saaks ligi hiilida ja mind proovida rajalt maha viia. See oleks ka väljaspool bookfieldi päris vahva võime! 🙂
Evelyn:
Minu supervõime oleks võtta kõigilt nende suured mured ja probleemid. Tunnen siin olles nii palju tänulikkust selle üle, et mul on pere, hea tervis, kodu, puhas vesi ja kõik eluks vajalik. Samuti on mu lähedasemad ja kallimad terved, kuid siin kuuleb nii mõnigi päev lugusid, kuidas keegi on väga haige või elab lihtsalt halbades elutingimustes.
Merlin:
Röntgen nägemine kindlalt. Nende majade puhul, kus inimesed pargivad sisse on päris keeruline aru saada, kas nad on kodus või mitte. Nendele ustele koputamine võtab palju aega ja nii pole üldse tore. Empsidega on palju toredam rääkida, kui neid otsida.
Jan:
Kui mul oleks superpower siis ma oleksin flash, sest pärast seda kui ma söön midagi olen majade vahel kiire
Arina:
Kui mul oleks Bookfieldis supervõime, siis see oleks inimeste “lugemine”. Ma tahaksin kiiresti aru saada, millise inimesega mul on tegu juba esimeste sekundite jooksul – kas ta on pigem avatud või ettevaatlik, kiire või põhjalik, emotsionaalne või faktipõhine. See aitaks mul valida õige lähenemise, tooni ja sõnavara, et vestlus oleks loomulik ja mugav mõlemale poolele. Tahaksin osata paremini kohaneda, mitte kasutada ühte ja sama lähenemist kõigiga, vaid tunnetada inimest ja olukorda. See teeks lihtsamaks luua usaldust ja leida see nurk, mis inimesele päriselt korda läheb, mitte lihtsalt teha “müügijuttu”.
Renek:
Superpower, mida ma bookfieldil tahaksin omada oleks võime näha kus asuvad pered. See säästaks palju aega ja siis ma ei pea tülitama vanu inimesi.
Katre:
Kui mul oleks USA tänavatel supervõime, siis see oleks x-ray vision. Näeks, kus majades on autod garaažis, inimesed kodus või näeks mingeid märke, millised on pereinimeste majad. Saaks lihtsamini skippida majad, mis on tühjad ja päeva jooksul suhelda võõõõimalikult paljude toredate inimestega.
Seekord saime pühapäeva puhul kokku Columbuses, kus võtsime kokku eelmise nädala, jagasime nalju ja motiveerivaid kõnesid ning ka kasulikke nippe uueks nädalaks. Lisaks sellele mängisime ka bowlingut!!!! Päevad mööduvad nii kiiresti, et iga pühapäev kokku saades on selline tunne nagu oleks alles eile kohtunud.
Lisaks pühendasid kõik liikmed eelmise nädala ka endale kallile inimesele❤️❤️
Nüüd oleme kõik valmis uueks nädalaks, et nautida soojasid ilmasi, kohata superrr toredaid inimesi ja kogeda ka 4th of july’d!!!
Kuulete meist juba nädalakese pärast uuesti😉😉
Soovivad kõike head, teie armsad ja kallid labürindijooksjad💚
Tereeee kallid pere, sõbrad, tuttavad ja muud lugejad😊
On möödunud järjekordne nädal nii kui niuhti. Meie labürindijooksjad on visamad kui kunagi varem, võitlevad tuulte ja tormidega, ületavad ookeane, koguvad igasusgust huvitavat kraami (näiteks piimatünne, rattaid, maale) ja otsivad iga nurga tagant ponisid🦄🦄
Seekordse postituse jaoks uurisin suurtelt sõdalastelt, et kui nende möödunud nädal oleks film, siis mis oleks selle pealkiri ja miks…
Piia:
Minu film oleks: PI life
Sõudsin bookfieldi merel vihmas koos oma lõviga. Minu lõvi on Desire to figure things out!! Ja trusting, et see on alles suve algus and it will get amazing!! Always tell the moral of the story in the end
Trevor:
II maailmasõda
Pikk, keeruline, pingeline nädal, palju võitlusi sees iseendaga, mõne päeva võidad ja mõne kaotad, kokkuvõttes ei loe kus ja kuidas alustad vaid kus ja kuidas sa lõpetad.
Kasper:
Titanic, sest nii ilus lõpp oli!!!😭
Katre:
Minu filmi nimi oleks “Katre ja Kariibi mere (Grand Islandi) piraadid”. Küll sain vihma eest ukselt uksele joosta nagu Jack Sparrow, sõita läbi lompidest, mis tundusid kui ookeanid, võidelda raju ilmaga…kuid mis peamine, naerda selle üle mida teen…müün paberit umbes 8000km kodust eemal. Kohtasin jälle megaa toredaid peresid, kes pakkusid nii vett, snäkke ja isegi piibli sain. Vahepeal on isegi hirmus, kui kiiresti nädalat tunduvad minevat. Pühapäeval oma kogu piraadikambaga kokku saamine andis jälle hoogu, et minna uusi maid ja meresid vallutama🌊
Linda:
Minu nädal oleks ilmselt Pixari multifilm “Autod”. Äpardusi/vigastusi sain päris korralikult nädala jooksul, aga kokkuvõtlikult läks nädal kähku nagu Pikne McQueen ja kohtasin imelisi inimesi, kes mind omaks võtsid ja kes kindlasti ei jää lihtsalt näoks ukse peal, keda suvaliselt teekonnal kohtasin.
Jan:
Kui nädal oleks film siis see oleks Ameerika Suvi, sest see on literally film raamatute müümsest ja kõik need emotsioonid mida sealt filmost saad on nagu esimesed 2 nädalt meil.
Evelyn:
Minu nädal oleks zootropolise multa, sest seal on üks tegelane Judy Hopps. ta on üks jänku, kes tahab politseiks saada, aga kõike naeravad ta üle, sest tavaliselt on politseid suured loomad. Judy Hopps on aga väga sihikindel ja teeb kõik selleks, et saada uurijaks. ka minul oli see nädal raskemaid hetki, kuid olin väga sihikindel ja teadsin, et pean pingutama selleks, et enda eesmärk saavutada
Arina:
Kui see nädal oleks film, siis selle nimi oleks „No Expectations“ või „Work Hard and Blindly Believe“.
Ameerika pered on täiesti tavalised inimesed, kes elavad oma rahulikku elu. Minu ülesanne on teha nende päev natuke paremaks – tuua naeratus näole, panna inimesed naerma ja lihtsalt hästi tundma. Mul ei ole ühtegi eeldust. Ma ei tulnud siia müüma, vaid arenema ja avastama. Mida rohkem inimene annab, seda rohkem ta saab. Kui ma usun endasse, inimestesse enda ümber ja olen siiras, siis edu tuleb nii või naa.
Üks maailma parimaid tundeid on rääkida peredele entusiastlikult Eestist ja näha, et nad tunnevad selle vastu päriselt huvi. Mida rohkem mina tunnen huvi nende vastu, seda rohkem tunnevad nemad huvi minu vastu. Sel nädalal kohtusin ühe väga armsa naisega, kes küpsetas hapusaia. Ta andis mulle ühe pätsi kaasa ning sõin seda järgmised kolm hommikut hommikusöögiks. Vihmase ilmaga pakuvad inimesed kuivasid riideid ja jopesid. Üks vanahärra kinkis mulle rattatule, mis on peaaegu sama ere kui autotuled.Ühel õhtul istusin ühe perega laua taha ning nad küsisid minult viisakalt: „Kas me võime sinu eest palvetada?“ Panime kõik silmad kinni ja pereisa palvetas, et mul läheks Ameerikas hästi, et ma oleksin edukas, et inimesed kohtleksid mind hästi ning et Jumal oleks minuga.
Olen aru saanud, et müügitöö juures on kõige tähtsam olla hea inimene ja proovida inimesi aidata. Kui nad näevad, et sinu kavatsused on siirad, siis nad usaldavad sind rohkem ning on avatumad uutele ideedele.
Selle nädala suurim õppetund on olnud, et mul ei tohi olla ühtegi ootust. Heade inimestega juhtuvad head asjad. Ma pean usaldama protsessi. Kui ma annan endast parima ja kohtlen inimesi hästi, siis leian ka edu.
Elo:
Niiii, kui see nädal oleks film olnud, siis mulle tuleb meelde “Mamma mia” 2 osa. Sai vihma ja tormi ja nalja ja naeru, aga nädala lõpuks sai ikka toreda kompoti kokku ning vahvad mälestused tulid just tänu neile inimestele, kes selle loo osalised olid. Mitte kunagi ei anna alla, sest just nende heasüdamlike ja töökate inimestega toredad lood juhtuvadki! 💚
Merlin:
“Vastus on järgmise ukse taga” Üks mees ütles mulle, et kui sulle ei meeldi Nebraska ilm siis oota viis minutit ja siis on juba teine ilm. Tal ei oleks saanud rohkem õigus olla, selle nädala jooksul sai kuuma päikest, äikese tormi, paduvihma, rahet ja tuult. Ilm ei takistanud mind aga tuletas meelde kui toredad inimesed maailmas on. Kuumal päeval pakkusid inimesed vett ja vihma saju ajal pakkusid sooja teed ja rätikut, lihtsalt imelised inimesed. Ja see teadmine motiveerib alati järgmist ust otsima millele koputada, sest inimesed on ilusad ja head.
Lili:
Kui mu eelmine nädal oleks film, oleks selle nimi „Mitte veel kohal”. See nädal pani mind palju mõtlema sellele, kas ma olen päriselt õigel teel. Oli hetki, kus tundsin segadust ja küsisin endalt, kas ma olen õiges kohas või liigun lihtsalt edasi ilma kindla vastuseta. Samas oli selles nädalas midagi väga erilist. Sain kohtuda uute inimestega ja kuulda inspireerivaid lugusid — lugusid inimestelt, kes on ka ise mingil hetkel olnud segaduses, kahelnud ja otsinud oma kohta. See pani mind mõistma, et kasvamine ei näe alati välja nagu kindlus või selged vastused. Kuigi nädal oli raske, oli see ka huvitav ja arendav. Ma sain uusi mõtteid, uusi vaatenurki ja sain aru, kui palju mõjutavad meid inimesed meie ümber. Ma ei ole veel täiesti kindel, kuhu see kõik viib. Aga ma õpin, kasvan ja liigun edasi. Ning selle kõige keskel sain aru, et mu ümber on rohkem toetavaid inimesi, kui ma vahel märkan. Ma ei ole veel kohal. Aga ma olen teel.
Markus:
Deadpool
Nädalaga oli palju ägedaid monkeysid (väljakutseid), mis tulid minuga paukuma ja lõid lausa põlved vahel nõrgaks. Sellest vaatamata oli mul jumala pohhui ja sõitsin kõigest hea suhtumisega läbi. Mul oli jumala savi, mis juhtus, sest ma teadsin, et kõik mängib alati välja. Ja ma rääkisin iseendaga majade vahel nagu meie superkangelane ja skisofreenik Deadpool. Täiesti pohhui tõmbame uue nädala käima 😛
Renek:
The office, sest see nädal oli natuke nagu sitcom. Juhtus palju huvitavaid asju, sai koera taga ajatud, jalgratast parandada, sipelgatega võidelda kui nende pesas istusin kellegi porchil. Sai endale ühe fookusega kaardi mängu ja jalgratta ning ühe papsiga sai ka kätekõverduste võistlus maha peetud.
Pühapäeval saime kõik koos jälle kokku Lincolnis, arutasime möödunud nädala üle, jagasime poni sokke, käisime kunstimuuseumis. Sai jagatud toredaid lugusid ja palju naerda. Kõigil on akud taas laetud, et uus nädal võimsalt vastu võtta.💪💪
Meie tublid sõdalased on nüüdseks veetnud täispika nädala bookfieldil ja on iga päevaga saamas järjest tugevamaks. On saadud palju nalja ja lugusid, mida kindlasti tulevikus rääkida lastelastelastele.
Seekord küsiti tiimilt, et kui nende möödunud nädal oleks laul, siis mis laul see oleks ja miks…..
Piia: Linnulaul
Tsauu! Minu nädal oli kiire. Väga distsiplineeritud. Sai nii tormi kui kõrbekuumust. Aga olen põnevil. Good things are going to happen
Markus: “I’m so excited” – The pointer sisters
Sest ma olin elevil uuesti seda kõike tegema. Põnev oli tööd korralikult teha uuesti ja asju välja figurdada. Endal põnevust ja entukast üleval hoida. Laulsin oma peas majade vahel ringi joostes väga põnev!
Linda: “Ei vaja maailm” – Curly Strings
Justkui selline tagasihoidlik lookene, nagu see nädal – ei olnud veel mäe tipp või suur sõjas käik, aga samas suure olulisuse/sõnumiga, et tipu poole liikuda. Lugu ütleb ka, et maailm ei vaja ühte kurba lugu veel, ehk nagu minu nädal – juhtus küll igast asju ja tuli nutt peale, aga kui oligi vaja välja lasta endast see, siis läksin kohe peale seda jälle hooga edasi. Proobleemid ja jamad satuvad teele nii kui nii, seega pigem üritan kõigest väest mõelda nendele väikestele võitudele mille üle tänulik olla. Lihtsalt vaikselt kulgen ja katsun hoida stabiilset seisu ja rõõmsat meelt nagu see lugu
Kasper:
Kui minu see nädal oleks olnud laul siis oleks see midagi 5- repertuaarist nende alguse aegadel. Röve rämmar iga päev siuke tunne nagu oleks reede. Livin locco davinci libros para ninos.
Elo: “Vabana tunda end” – Põhja-Tallinn
Seal on järgmised read “Ma ei muretse, küll kõik saab korda…”. Minul on ka täielik usk sellesse, et vahet pole, mis tõusis ja mõõnad on, kõik saab korda ning muretseda pole vaja. Parem naudime ennast ja siinseid inimesi. Meil on täielik privileeg sellist suvetööd teha!!
Evelyn: “Happy” – Pharrel Williams
See nädal oleks “happy” pharrell williamsi poolt, sest tunnen, et sel nädalal oli mul alati rõõmus tuju pluss enda tuju hoidmiseks laulsin seda laulu majade vahel kui ka hommikul ärgates.
Merlin: “Life is a highway”
Life is a highway, sest elu on highway ja ma olen kiirus nagu Pikne McQueen. See pole alati lihtne aga see on see rada, mida ma tahan sõita all night long. Nagu laulu sõnad ütlevad, siis knock me down, I’m back up again ja there’s no load I can’t hold. Ehk siis see nädal polnud ainult lust ja lillepidu, aga ma liikusin edasi sellele vaatamata.
Jan: “I feel good” – James Brown
Minu nädala “I feel good”-James Brown sest sai selja taha jäetud üks pulli päevi täis nädal mille üle on uhke tunne ja hea olla + see oli terve nädala üks main selftalk.
Lili: “The nights”
The Nights – kui vaatad tagasi ja mõtled, et raske oli, aga vähemalt elasid täiega läbi. See nädal oli raske — palju tööd, palju emotsioone ja isegi üks kukkumine. Aga vaatamata kõigele läheb elu edasi. Võib-olla praegu tundub kõik liiga värske või väsitav, aga kunagi hiljem vaatan tagasi, naeran selle kõige üle ja meenutan, kui palju ma tegelikult läbi tegin ja ikka edasi läksin. Mõni nädal lihtsalt õpetab rohkem kui teised.
Arina: “Nightbook” – Ludovico Einaudi
Ma kuulan hästi palju klassikalist muusikat ja üks lugu, mis mulle väga südamesse läheb on Ludovico Einaudi – Nightbook. Ma ütleks, et see nädal on selle loo moodi. See oli väga raske nädal. Väga füüsiline ja mentaalselt palju fokusseerimist nõudev. Kõik mängib lõpuks välja ja mida rohkem me ennast ületame, seda rohkem me kasvame.
Trevor: “Mr. Atškoo”
Sest see teeb mulle hea tuju, hakkas mm ja ma armastan jalgpalli.
Renek: “Hot n cold”
Sest see nädal oli monkeydega (loe huvitavate olukordadega) suht rollercoaster
Katre: “Tiptoe” – Imagine Dragons
”Tiptoe higher…nobody else can take me higher”. Iga päev nädalas õppisin samm sammult, kuidas väikseid asju paremini teha ja samal ajal ka ise naerda ja lihtsalt kõike lõbusalt võtta. Olen edasi enda suurim cheerleader, sest mitte keegi teine ei saa mind nii edasi viia nagu ma ise:))
Seekord saime jälle pühapäeval kogu tiimiga kokku, rääkisime möödunud nädalast, jagasime auhindu, käisime pargis ja mängisime palli. Ühesõnaga veetsime ühe toreda päeva koos ja oleme nüüd täis energiat, et minna järgmist nädalat vallutama.
Soovivad kõike parimat – teie armsad labürindijooksjad💚
Sales School läbitud ja esimesed koputused tehtud.
Piia:
Minu esimene nädal oli väga äge. Jälle tagasi bookfieldi rütmi. Nii palju vahvaid usa-kaid näinud ja kõvasti kõvasti tööd teinud. Sai vihma päikest ja tuult. Kõike. Love it
Markus:
Bänger nädal. Sain politseis relva hoida, mille saan bucket listist maha kirjutada. Nägin jänkusid palju, sain limonaadi peredelt ja oli üldse lahe nädal. Fookus oli kogu aeg olemas ja aeg lendas, 2 tunni kaupa baby, day 1 week 1 just getting started. Ei võtnud ennast tõsieselt ja lihtsalt funnisin. 🙂
Linda:
Essa nädal ise ei olnud otseselt isegi tegelt nii raske, aga emotsioone kogunes küll palju ja väike nutt käis ka asja juurde. Pea oli suht laiali otsas ja päris täpselt ei saanudki aru kuidas ja mida teha, aga kuidagi sai see tehtud. Väga naljakaid lugusid tekkis juba ka, siiani inimesed väga sõbralikud ja viisakad olnud. Empsid jagavad igast nänni ja sain beebijǎnku ära päästa üks hommik. Pühapäevane kokkusaamine pani vaimu uueks nädalaks valmis ja üldiselt väga tänulik ja hea olla!
Jan:
Ausalt ei oskagi midagi kokku võtta, sest nii palju on juhtunud. Ma ausalt ei uskunud et inimesed siin nii sõbralikud on, uksele koputades on antud maja naabri vanatädi ka küpsiseid toonud, ja et mu HQ=Obje. Hetkel HQ-s remonditööd on pooleli, tegija ise elab meiega seal samas, aga koguaeg kui teda näinud olen siis ta vaatab telekat ja töö väga kuskile ei arene. Kuna see on hetkel meie kõige soodsam valik siis koristame vabal ajal ja teeme sellest valikust ikkagi parima valiku. Bookfield ise on nagu lust ja lillepidu, kuna pole siiani olnud hetke kus ma vait oleks olnud.
Kasper:
Paadid on põletatud ja esimese nädala uudised tormiselt merelt on igati positiivsed. Suund on kompassi järgi paigas ja triivime õiges suunas ja murrame laineid. Hommikune kangestus meest ei tapa ja iseloom kasvanud meeletu hooga. Esmapilgul tundunud võimatu missioon ja nädal on läbi ja pühapäev andis lauale kana ja friikartulit. Sissekanne päevikusse kell 16:10 ja jätkame samas vaimus. Uueks nädalaks uued sihid ja eesmärgid paigas ja paneme uue käigu sisse. Tiptop ja labürindi lõpus näeme ✌️
Elo:
We are backkkk!! Siuke tunne, nagu polekski vahepealset olnud ning suvi jätkub eelmisest korrast. Mõnus jume on juba peal, inimesed on imearmsad ja me saame iga päevaga aina paremaks! Armastan meie orgi ja peresid, kellega siin kohtume! Lezzgooo Nebraskaaa!
Evelyn:
Mina olin väga väga õnnelik, et nägin lõpuks pesukaru 😀 olen kolmandal suvel ja kõik alati räägivad neist, aga ma polnud kordagi ise veel näinud. Samuti olin ühel hommikul tühjade kummidega tööle sõitmas kui üks paps must mööda sõitis ja pakkus et võib kohe kummid täis pumbata.
Arina:
Heii! Minu week 0 oli täiega huvitav. Avastasin, et kõigile meeldib väga vett pakkuda. Olen saanud ka elektrolüüdi vett, fancy energiajooke ja isegi kaerapiima. Kui on külm, saab perelt hoodie kaasa, kui päike paistab, siis pakutakse päiksekreemi. Enamasti inimesed on nii toredad, et nad kohe pakuvad midagi ja ma ei pea isegi küsima. Ma arvan, et nad austavad hard work-i. Sain ka teada sellisest väljendist nagu Nebraska Nice. Ehk inimesed siin on väga Nice:) küll olen näinud peresid, kus on 8 last ja nunnusid vanaemasid, kes naudivad pensioni ja elu. Papsid on alati hõivatud tööga ja on suured providerid. Nüüd sain Walmartist ratta ka, ehk saab hoo sisse ja uute perede südameid vallutada. Jalad hakkavad ka vaikselt harjuma sellise rütmiga. Minu pere on supportive ja usuvad minusse. Week 1, just getting started!
Merlin:
Vihm oli päris võimas, siinne vihm on ikka midagi muud, kaks sekundit pärast autost välja astumist olid ligumärg. Õnneks oli mul mu Disneylandi vihmakeep ja see päästis mind hullemast. Päevad lähevad kiiresti, õhtud ja hommikud veel kiiremini. Leidsin omale kogemata väga vinge ratta, lisavarustusega ja puha. Praegu oli alles esimene nädal, aga see võtab terve suve aega, et öelda, et see oli hea suvi.
Trevor:
Sai muretsetud bookfieldilt ratas, millel aitas tore Kolumbia pere ka rehvid täis pumbata ja kõik ära õlitada. Kohtusin ka üli laheda mehhiklasega, kes hakkab jalka MMist videosi ja pilte saatma. Host pere on väga tore ja kõik vajalik on olemas, isegi rohkem kui piisav. On olnud ka väljakutsuvamaid hetki, aga do it even if you don’t feel like it!
Lili:
Üks minu suur soov Ameerikasse tulles oli kohtuda kellegagi, kes töötab erialal, mida ise õpin. Üllataval kombel täitus see juba esimesel nädalal! Koputasin ühe ilusa suure maja uksele ning mind tervitas mees, kes pärast minu tutvustust ütles, et tema pole huvitatud, kuid tema naine võib olla – ta on tegevusterapeut. Mu silmad lõid särama ja palusin tal kohe naise kutsuda. Nii kohtusin Maureeniga, kelle nimi meenutab minu teist nime, Marleeni. Ta rääkis oma teekonnast tegevusterapeudiks ning näitas kodu kõrval asuvat hubast tööruumi, kus ta kliente vastu võtab. Meil oli palju ühist ning sain sellest kohtumisest hulga põnevaid teadmisi ja inspiratsiooni.
Renek:
Väga lahedad päevad on olnud, kohtunud paljude inimestega, nende kultuuri tundma õppinud ja kuulnud nende lugusid, uusi sõpru samuti leidnud. Palju huvitavat ka toimunud, saanud ukselt sööki, jooki ja ka tasuta ratta. Ühe ukse taga pakuti lausa tööd. Ootused suveks on peale esimest poolt nädalat kõrged, nüüd jäänud ainult sama tempoga edasi panna.
Katre:
Esimene nädal on möödunud kui linnulennul! Inimesed on kõik väga toreada ja ukselt uksele liikudes on saadud nii vett, spordijooke, päikesekreeme ja ka isegi ratta! Hispaania keelt on saanud kõvasti praktiseerida ning leidsin ka ühe toreda pere, kes lubas tõlkimisega aidata, mil iganes vaja on💕 Olen õppinud, kuidas mitte vait jääda ning olla enda kõige suurim sõber.
Pühapäeval saime kogu tiimiga kokku, tegime väikese tagasivaate möödunud nädalale ja käisime Raising Cane’s söömas😋😋Nüüd oleme kõik valmis, et minna uut nädalat vallutama ja uusi toredaid lugusid koguma!,
SW Eesti 