✨🏃‍♀️Maze Runners🏃‍➡️✨ – week 4

Nonii noniii…Kindlasti olete juba pikalt oodanud uusi muljeid ja lugusid oma kallitelt USA vallutajatelt. Järjekordne töönädal täis seiklusi ja põnevaid juhtumisi on jäänud selja taha ning oleme valmis uut nädalat vastu võtma💪

Selle nädala teema: miski, mis pani möödunud nädalal naeratama ja tänulik olema…

Piia:

Mind ajasid kalkunid taga ja see oli päris naljakas. Lisaks armsad vanavanemad, kes oma lapselastele kingituse tegid

Linda:

Iga nädal kohtan ägedaid inimesi ja raske on valida ühte asja, mis naeratama pani see nädal. Päris äge oli üks prouade istumine kuhu sattusin ja kus neile Kaerajaani tantsu õpetasin, aga muidu tundsin lihtsalt, et inimesed võtsid päriselt mind omaks ja seda headust ja soojust kuidagi väga tugevalt. Tundsin see nädal ennast väga väärtustatult ja hoitult ja sain veeta aega lahedate inimestega. Olen tänulik.

Elo:

Ikka ja alati panevad mind naeratama need perekonnad, kes on siiralt tänulikud selle eest, et ma aja võtsin ja nendega maha istusin. Siis tuleb jälle meelde, et see, mida teeme, on nii oluline, peame lihtsalt need inimesed üles leidma. Kohates perekondi, kus olukord keeruline, valdab mind korraga kurbus ja tänulikkus. Kurbus selle üle, et neil nõnda nagu on. Tänutunne selle üle, kui imeline perekond mul kodus on! 💚

Evelyn:

Merlin:

Ma peatusin 4. juulil ehk USA iseseisvuspäeval ühtede tulevaste vanavanemate juures. Nad vaatasid naabruskonnas toimuvat rongkäiku ja kui ma nende juurde jõudsin, siis ajasime juttu. Enne kui sealt ära läksin, siis see tulevane vanaisa ütles, et see on väga lahe, et ma olen noor inimene ja nii töökas, et isegi siis kui kõigil on vaba päev ja õues on palju sooja kraade, mina töötan. See tõi naeratuse näole ja ma olen tänulik talle nende sõnade eest, sest mitte kõik ei näe, et ma olen ka inimene. See tuletas mulle endale ka meelde, et ma olen lihtsalt inimene, kes töötab parema elu nimel.

Arina:

Mind panid eelmisel nädalal naeratama inimesed.

Üks armas vanaproua kinkis mulle mandariine ja mängis klaveril jazzi. Teine tore vanaema kutsus mind oma kööki ning lasi maitsta kõiki maiustusi, mis tal kodus olid.

Katre:

Mind pani möödul nädalal naeratama üks tore Mexico vanaema Juanita, kes tegi mulle megaa hea võileiva, mida sain tema trepil süüa ja kui me seal koos istusime siis ta rääkis ka igasugust põnevat juttu ning lõpuks vabandas, et ta küll raamatuid ei osta, kuid selle eest sain omale uue sõbra, kes mind toetab. Lisaks ütles üks tore pereisa mulle, et “You’re doing a great thing, just keep going at it”. Sealt ukse juurest ära minnes sain ma aru kui tänulik olen selle eest, et mulle on antud selline võimalus tulla siia Ameerikasse sellist tööd tegema ja kui tänulik olen kõikidele inimestele, kellega siin koos saan olla ja keda selle teekonna jooksul kohanud olen🩵🤩

Cristo:

Esimene Kopskops nädal, jalg märjaks tehtud. Esimesed sajad pered nähtud… olen Tänulik empsidele kes mind soojalt vastu võtsid, samuti neile kes uksel mind kuupaele saatsid. Nende suhtumine ja kodu lõid mulle idee milline ma tahaksin olla. Kuidas vooraid vastu võtta/kuulata, oma kodu korras hoida ja oma laste heaollu suhtuda. Olen tänulik ja õnnelik mulle antud võimaluste, inimeste/eeskuju ja elukoha üle. See on esimene kord kus tõsiselt on näha, kuulda ja tunda. Tunda seda mis toimub keskmise inimese kodus.. Saan ainult rõõmu tunda et, mind ei hoita kinni. Innustatakse leida,teha,tunda,naha,kogeda oma õige ja olla parem. See on minu rõõm. +tänks inimesed kes mind teepeal aitasid.

Renek:

See nädal pani naeratama see kui open minded ja abivalmid kõik olid. Kui midagi jäi koju siis ukse pealt alati anti vajalik. 4th of July oli ka mega lahe, kutsuti peredega maha istuma, sai ilutulestiku lastud ja Ameerika toite nautida.

Kasper:

Nädal jooksul panid naeratama ja olin tänulik inimeste üle. Inimesed olid väga väga toredad ja armsad siin maisi ja soybeani põldude vahel. Toredad politseid, õpetajad ja inimesed linnahallis ja koolides kõik väga sõbralikud ja vastutulevad ning annavad väga palju süüa ja juua. Countrys ringi sõites olen väga tänulik selle üle, et mul on auto millega sõita ja saan muusikat kuulata. Lisaks saan inimeste käest külma vett kui autos mul vesi keeb. On väga palju asju, mille üle tänulik olla ja kogu see kommuun ja atmosfäär on super ning olen väga tänulik, et selles linnakeses saan töötada.

Jan:

4. Nädal. Hakkab tekkima mingi oma süsteem vaikselt selle tööga ja töö omakorda ka vilja kandma. 4. Juuli oli omaette kogemus, kus koputamise asemel liitusid lihtsalt peo meluga inimeste hoovides. Iga nädal kasvatab mentaalselt natukene erinevaid aspekte minus ja see nädal võin öelda, et sain palju kannatlikumaks inimeseks.

Seekordne pühapäevane koosolemine lõppes meil ujumas käimisega, mis oli väga hea värskendus peale seda üpriski sooja nädalat😉Lisaks nautisime toredat pakki, mis oli täis erinevat nänni nii kommidest kuni hambapastade ja mullitajateni välja ning mille saatis meile meie tore DSL Taavi.

Lisaks saime kõik osa ka 4th of julyst ning see aasta sai USA 250🦅🇺🇸 Ilutulestikku nägi ikka terve nädala vältel nii päeval kui ka õhtul, kõigil oli peo meeleolu laaaaaes🥳Loomulikult olid ka meie tublid sõdalased valmis tähistama seda toredat päeva ning inimestele pakuti vaid suurimat naeratust.