Noniii pühapäeval tegime ühiskonnale head ja koristasime ühe High schooli ala!

Siis läksime edasi ühe toreda pere juurde aega veetma, kus saime süüa hot-doge🌭 ja burgereid🍔 ning kõige lõpuks saime minna mullivanni enda lihaseid lõdevstama!

Siin on meie kaheksanda nädala parimad palad:

Anni: Iga nädal pakub ikka nii palju uusi võimalusi, kus saan ennast proovile panna. Aga ma olen nii tänulik täpselt nendele hetkedele millest saan võitjana välja tulla. Kohtusin väga lahedat pere kus isa on ettevõtja nagu minu isa. Whayne ja Dee on nende nimed ja Whayne omab enda basseini ettevõtet, kus ta kõige pealt 20 aastat ebaõnnestus ja nüüd on kõige tahetum ettevõte Ohios! Sellised lood panevad mõtlema, et minu suve vaiksemad päevad pole mitte midagi. Isegi üks suvi ei tähenda suures pildis midagi. Ma tean et hard work pays off – just keep going. Lisaks saan ma sellel suvel endaga parimaks sõbraks ja see on parim osa selle suve juures! Võtan sellest suvest endaga nii palju kaasa! Ma tänan ennast, et siia tulin.

Carmen: Nägin turfi ilusaimas majas soomlast – istusime maha, väga ilus kivimaja. Leidsin ka kahe suve ühe huvitavama persooni – agendi – huvitavaid lugusi oli rääkida.

Ott: Vahepeal on nii tore näha, kuidas sa saad päriselt inimestele impact’i teha — panna neid mõtlema, miks haridus on oluline ja mida nad saavad oma laste tuleviku jaoks päriselt teha.

Kõige parem tunne on siis, kui nad hiljem kirjutavad ja tänavad, sest tunnevad, et said sinult päriselt uusi võimalusi ja ideid. Et sa ei käinud lihtsalt midagi müümas, vaid said neile päriselt hea service olla ja midagi paremaks muuta.

See ongi selle töö üks kõige suuremaid võlusid.

Artur: 8 nädalat läinud nagu niuhti! Cantrys töötades oli äge näha kohalikku loodust ja lõputuid maisipõlde. Nädala alguses jõudsin ka grillipeole, kus sain maitsta mahlast veisepihvi. Laupäeval sain rehvi vahetada ning õnneks oli abiks üks kihvt vanaisa, kes võttis ka kokaraamatu ära.

Anette: Suvi läheb ikka megalt kiirelt. Tuleb tihti võtta aeg ja hingata ja tunda ennast hetkes. Nii palju hetki on olnud ja inimesi kohanud, kellest ei taha üldse lahti lasta, aga see teebki selle nii magusaks, et me saame seda korra tunda ja siis edasi liikuda ja seda mäletada ägeda kogemuse või inimesena. Ikka ja jälle pean ikka endale aitäh ütlema, et nii hästi suudan endaga läbi saada ja kõikide olukordadega hästi toime tulla ja leppida. Olen kõige üle tänulik, mis on juhtunud ja veel juhtumas.

40-kraadine Texase kuumus ja ukselt uksele müük on ikka päris korralik kombo. 🥵🔥

Nädal oli pikk ja palav, aga töö sai tehtud. Täna võtsime lõpuks aja maha ja käisime Texas Stockyardsis ringi jalutamas. Nüüd saame uuele nädalale värske peaga vastu minna. 🤠

Ja kaheksas nädal ongi läbi! Aeg läheb ikka uskumatult kiiresti. Alles kolisime uutesse linnadesse ja nüüd on juba järgmine nädal selja taga. Iga nädal toob jälle uusi kogemusi, naljakaid lugusid ja inimesi, keda me ilmselt mitte kunagi ei unusta.

See nädal oli võimalik võita legendaarsed Sizzleri päikeseprillid. Selleks tuli teha eelmisest nädalast parem tulemus sit-downides. Selle saavutasid Karolina, Artur ja Marleen ja mina. Palju õnne! Nüüd saame järgmised nädalad stiilselt tööd teha. 😎

Marleenil oli sellel nädalal üks väga tore üllatus. Üks inimene tahtis teda rahaliselt toetada ja ega keegi rahast ära ei ütle ja nii võttis ta selle annetuse vastu. Alles hiljem avastas ta, et talle oli antud lausa 200 dollarit. Veel nägi ta opossumi beebit ja kohtus mehega, kes oli tätoveerinud Mike Tysonit.

Sel nädalal uues linnas, Nacogdocheses, viisid mäed Arturi tõelist Texase maaelu vaatama. Nägi hobuseid, kitsi ja mängis koertega. Võttis Robini varjutama, saades ise uut kogemust ja andes võimalikke nippe edasi ka sõbrale. Samal päeval, kui Robin varjutas, paar minutit enne 21.00, nägid nad putkat, kus müüdi lumekoonuseid. Artur koputas selle putka kõrval oleva maja uksel, keegi ei vastanud. Paar hetke hiljem tuli putka omanik sealt raha välja võtma ning tegi neile tasuta koonused.

Robin tähistas see nädal oma sünnipäeva käies terve päev veidi totala mütsiga ringi. Sünnipäevaks kingiti talle küpsiseid, karamelli popcorni ja peaaegu isegi pudel ginni, kuid ta oli ameeriklaste jaoks selleks veel liiga noor.

Mina ja Karolina alustasime sel nädalal täiesti uuel alal Port Neches. Uude kohta minek on alati veidi põnev, aga juba esimestel päevadel saime aru, et sattusime väga ägedasse piirkonda. Väike linn on täis sõbralikke ja omanäolisi inimesi ning iga päev on toonud kaasa uusi huvitavaid vestlusi. Väga mõnus on töötada kohas, kus inimesed elavad väga kirjusid elusid.

Paula sai sel nädalal rõõmustava uudise, et ei pidanudki autot ümber vahetama ning sai sama autoga edasi töötada. Lisaks kohtus ta hiiglasliku kilpkonnaga, mis loomulikult läks kohe tema selle nädala highlight’ide hulka. Tundub, et Paula leiab igas linnas üles kõige ägedamad loomad.

See nädal oli meil ka kaks sünnipäevalast!! Karolina ja Robin tähistasid mõlemad oma sünnipäeva ustele koputades ja Ameerika peredega tähistades 🎉🎂

Järgmisel nädalal on võimalik võita väga armas auhind. Saame saata lillekimbu kellelegi, kes on meile kallis ja oluline. Selle võitmiseks tuleb teha oma parim nädal ühikutes või klientides. Hoiame pöialt, et kõigil tuleks vägev nädal ja et saaksime kellelegi kodus väikese üllatuse teha.

Parim on endiselt alles ees. Viimastest nädalatest tuleb võtta maksimum, nautida igat päeva ja koguda veel võimalikult palju lugusid, mida Eestis kõigile rääkida!

Elerin had a week full of awesome families and gave it her all. The highlight came on Friday, meeting a family with quite the menagerie at home — 2 goats, 8 chickens, 2 dogs, 3 cats, and a bunny.

Britta walked away with two of the coziest hoodies, gifts from families who were nothing but lovely to her.

Trevon had a rougher moment — getting stung by a bee right between the eyes.

Lysanna scored some brownies from a cool lady named Jones.

And Olari met a mom with a pet turtle at home, and even got to snap a picture and play with it.

Toomas

Heihopsti armsad lugejad!

Kaua oodatud päev on jällegist kohale jõudnud, saate lugeda taaskord toredaid lugusid meie maisipõldude vahel müttajatelt. Oleme siin Nebraska vahel nagu väikesed vedurid, keda ei suuda miski peatada ega hoogu maha võtta!!!

Seekordne teema: võrreldes ennast praegu ja enne suve, mis on koht kus oled kõige rohkem arenenud…

Evelyn:

Ma arvan, et mina olen kõige rohkem arenenud stabiilsusega. Ma ei lase ennast väliselt liialt mõjutada ja üritan olla tibgimusteta enesekindel (unconditionally confidence). Teen lihtsalt oma asja ja hoian nina oma taldrikus.

Cristo:

Ennem suve “koht” kus olete koige rohkem arenenud- Ameerika… hahahaha uli hea nalts.
On hea vanasõna-“küsija suule ei lööda. Inimestel meeldib üldjuhul aidata, küsida võib ükskõik mida. Kõige hullem vastus on eitav. Ehk go ahead and ask

Merlin:

Ma tunnen et ma oskan paremini kuulata. Ma tunnen, et ma kuulan ja mäletan rohkem, kui kunagi varem. Mul jäävad nimed paremini meelde ja mul on harjumus neid rohkem kasutada ka.

Katre:

Ma arvan, et mina olen kasvanud selles, et ma ei võta ennast enam nii tõsiselt ja olen rohkem chill ka inimestega suhtlemisel ja just sellel tasandil, et räägin võõraste inimestega nii, nagu nad oleksid vanad sõbrad. Kõik tundub väga rohelisem ja lillelisem nii. Mu lemmik asi mida mõelda on see, et ma olen reaalselt 8000 km kodust eemal ja müün pappi ja paberit…mis on elu lihtsalt.

Linda:

Mina arvan, et see suvi olen ma palju rohkem hakanud väärtustama kõige pisemaid asju, mis mu ümber on ja suudan säilitada külma närvi ja positiivset meelt, kui miski jama teele tuleb. Keskendun palju rohkem asjadele, mis on hetkel olulised ja mida kontrollida saan.

Kasper:

Olen kõige rohkem õppinud kuidas ennast hästi tundma panna olenemata sellest mis ümberringi toimub

Markus:

Võrreldes suve alguse ja eelmise suvega olen ma oma suhtumises suure arengu teinud. Olen õppinud ennast paremini kohtlema, leidma fookuseid, mis töötavad ja mis mitte nii väga. Igas raskes hetkes on alati midagi õppida. Vahest teenin raha, vahest iseloomu. Ja pikas pildis teeb iseloom rahale iga kell ära. Olen tänulik, et olen ümber nii ägedate inimeste igapäevaselt alustades juhtidest, first yearidest, manageridest, lõpetades oma perega. Äge

Elo:

Ma pole endaga viimaste aastate jooskul olnud nii suur sõber kui pragu! Kui asjad ei lähe nii nagu oleks soovinud, siis ei pane endale puid alla ning lihtsalt kontrollin kontrollitavaid. Olen tänulik kõigi ja kõige eest ning usun, et iga asi juhtub just siis kui peab juhtuma.

Seekord nägime natuke lähemalt ka farmielu. Käisime kohalikus Norfolki farmis hobuseid ja lehmi söötmas, mis oli väga tore ning saime ka väga palju uusi teadmisi maisi kohta!!🐴🌽

Ja nagu näha siis kaotasime ka väikese võistluse ja pidime kandma “karistust”….

Ärge meid liiga palju igatsege!

Kõike ilusat ja päikselist soovides

Teie armsad labürindijooksjad💚

Kätte jõudnud august, Ameerika vanemad mõtlevad üha rohkem juba kooli peale ja meie hülged mõtlevad kuidas neid vanemaid kõige paremini aidata. Oleme jõudnud kohta, mis nägi müügikoolis välja kauge, aga tegelikult on aeg nagu niuhti läinud. Osad poisid nägid ka Southwesterni presidenti, härra Dave Couseri. See nädal tegime ka natuke head Alaska parkidele. Käisime neid koristamas Exchange student day raames.

Patrik – Ja nii kiirelt ongi lõpusirge ehk viimane kuu kätte jõudnud. Ausalt öeldes suvi alles algab ja nüüd tulevad kõige lahedamad nädalad. Sel nâdalal sain ise tulla kohta, mida kutsutakse “little Switzerland” ehk siis Valdez mega ilus ja üli head ilmad. Olen uute seikluste ees põnevil. Tuleb lahe nädal

Julius – Kõva week- Soldotna, Sterling ja Kenai vallutatud. Toredad inimesed ja lahe töö. Paneme hooga edasi!

Katreen – Tore nädal nagu ikka. Sai sõita Delta Junctionisse. Jäin poolel teel seisma, sest leidsin ühe toreda ala mõne referraliga ning ööbisin kellegi cabinis. Järgmisel päeval jätkasin sõitu Delta suunas ja leidsin seal uue hosti, kes kell 7 õhtul kirjutas, et ei saa ikka hostida😀. Lõpuks lahenes ikka olukord ära ja sain paar ööd haagissuvilas magada. Sain nohu, aga vähemalt hommikuti tehti mulle süüa🍳.

Frank – Väga kõva nàdal, sai tehtud tööd, sai olla haige ja ennast ravida ja sai väga ägadate peredega kohtutud. Nüüd tuleb tuhinaga töö lõpuni teha, anname maximumi!!!

Marten – Järjekordne nädal selja taga. Kohtasin palju lahedaid ja veel lahedamaid inimesi. Teine vibe ikka nendel ameeriklastel. Käisin pühapäeval ka esimest korda elus kirikus, mis oli põnesv kogemus. Tore oli näha palju rõõmsaid peresid kes tahtsid oma laste haridusse investeerida😀

Rainer – Jälle üks nädal moodas. Nädala esimene pool läks mul väga hästi ja teine pool vajus ära, kuid kokkuvottes oli ikka hea nädal. Saime Frangiga kohtuda meie Southwesterni firma presidendi Dave Causeriga. Augustikuu veel jäänud. Let’s go!

JOOSEP L:

Palju ägedaid inimesi see nädal. Leidsin koduloomi keda veel ei olnud näinud. Järve ääres on palju uhkeid maju ka

MARGARET:

Oli see vast nädal. Esimene tire blow out tööle sõites. Õnneks on mu linnas kus töötan nii toredad inimesed ja tire shopi mehed tulid ja aitasid rehvi ära vahetada ja tellisid uue ka 🫶 sama päeva õhtul sain vilkureid ka esimest korda, tuli välja, et auto registration oli aegunud ja kuna olen “sir I am just a student from europe” ei teadnud millised need kiirus piirangud siin on. Nädala lõpus sain mägedes ka töötada natuke.🤩

KRISTJAN:

Sain 3D mänguasju, üks paps printis

KREETE:

Juba 8 nädalat tehtud niiii crazy, sain see nädal jälle jalgsi alustada kuna rattakumm oli öösel katki läinud, sain endale ka kaks piiblit 📖 

CARL:

Lõpp läheneb, aeg end kokku võtta ja panna võiduka lõpuni. Laupäeval sain päris asja teha, autol oli rehv katki ja ukselt uksele ramside müümise asemel otsisin pumpa/kompressorit. Auto mängib mäkra teatud määral, ehk veereb ikka lõpuni välja. Sunday meeting oli norm, nägin läti pihve.

NELE:

Tore nädal oli. Ühes aias oli paabulind. Sain steiki laupäeval.

MIKO:

Iga nädal suhteliselt ühtlaselt on läinud, et ega väga ei mäleta midagi mida erilist juhtus. Palav oli, panin edasi ja kohtasin ägedaid peresid. Pühapäeval sõitsime Houstonisse ühte hääberisse ja vot see oli selline Ameerika mida ma ennem ette kujutasin. Nägin elu suurimat vannituba.

ATS:

Leidsin sellise ämbliku. Sain vaablasepesast nõelata. Eesti vaablased on natuke hullemad aga oleneb ka liigist vist

HELENA:

AUGUUUUUUST!!! 

Üks kuu veel – suvi on ikka kiiresti mööda läiud!

Saan korralikult Texase hill countryt nautida nii paduvihmas kui lauspäikese all and I love it!

Siin inimestele meeldib snäkke jagada, sain sel nädalal KOLM kotitäit snäkke ja jooke – armastan kohalike empse!🥰 + sain omale 2 uut joogitopsi ka

Nüüdse pika kodutee tõttu hakkan unetundidest puudust tundma tho 😴

THOMAS:

Päevad aeglased 

Nädalad kiired

Sääsed vaenlased

Päikese palavad kiired

JOOSEP S:

God bless america

SANDER:

Another vinge nädal möödas, Kristjan ja Carl on paras paar ikka, poisid lähevad ainult jämedamaks. Peab augustis tuure maha võtma, muidu vanemad ei tunne eestis ara.
Los chicos gordos 🐷

Nine weeks in, and the rhythm of this summer has settled into something like muscle memory. Wake up, coffee, turf talk, doors, more doors, dinner, doors again, and somewhere in between, a hundred small moments that no one could have predicted when we packed our bags back in Europe. Week 9 was no exception — it handed us fly encounters, rescued turtles, lookalikes, lemonade ambushes, and a birthday that stretched across an entire week. Sioux Falls, you keep surprising us.

Getting Braver, One Door at a Time

There’s a particular kind of courage that only shows up after you’ve knocked on your five-hundredth door. It’s quieter than the nervous energy of Week 1 — steadier, more grounded. Nine weeks of walking up unfamiliar driveways, introducing ourselves to strangers, and learning to read a “no thank you” from a “tell me more” has changed all of us in ways we’re still discovering. We’ve become more resilient, more adaptable, and honestly, closer to each other than we were even a month ago. Every rejected pitch and every long conversation on a porch step is quietly building something in us that no classroom back home ever could.

The Week’s Cast of Characters

Every week on Team 7UP produces its own small anthology of stories, and Week 9 delivered plenty.

Mari had a genuine double-take moment when she spotted a man who looked exactly like her old history teacher — same face, same presence, completely out of context in the middle of South Dakota. It’s the kind of thing that makes you stop mid-sentence.

Liisa, in the middle of her birthday week, made a discovery that might outlast the summer itself: she loves food. Not just any food — food that, in her words, “alivens” her taste buds. Ribs, specifically, made quite an impression this week.

Parvin had two stories that could not be more different in tone. First, the less glamorous one: he swallowed a fly somewhere in the middle of South Dakota and felt it linger uncomfortably for a while afterward — a reminder that not every surprise on the road is a pleasant one. But he balanced the ledger by rescuing a turtle from the middle of the street and carrying it safely to a nearby river. He also spent meaningful time meeting Native American people this week, adding new perspectives to his summer.

Michael had a week full of connection. He crossed paths with two different Polish-speaking families, which, for someone far from home, is the kind of small linguistic gift that makes a whole day better. He also met a man named Michael Scott — yes, like the character from The Office — which needs no further commentary. Along the way, he also drove past more than a few remarkably expensive houses, quietly noting just how different neighborhoods can look from one street to the next.

Gabriel spent part of his week at Tea City High School, where he met Principal David Preheim. They talked through the school district — what’s working well and where there’s room to grow — and Gabriel also showed him the Southwestern products along the way. Later in the week, in one of those “did I really just see that” moments, Gabriel spotted African cows with strikingly large horns on the side of the road. Sioux Falls really does keep you guessing.

Matthias had a week full of small, warm surprises. He met a Southwestern alumni who, out of generosity, handed him a Hy-Vee gift card. Someone even chased him down the street just to make sure he didn’t miss out on their lemonade. And he spent time with a woman who was fascinated by Estonia, peppering him with question after question about the country.

7UP Spotlight: Sizzler Sunglasses

This week’s competition was Sizzler Sunglasses, and the winners were Gabriel, Liisa, and Mari. Congratulations to all three — well earned, well deserved, and now proudly worn around the house.

A Birthday, Three Languages, One Cake

Friday was Liisa’s birthday, and the team wasn’t about to let a full day of doors get in the way of celebrating. The girls gathered for a pizza night after work — the kind of low-key, well-earned celebration that hits differently after a long day on turf.

The celebration continued into Sunday, when the team had dinner with one of our host families. There was angel cake, and there was singing — “Happy Birthday” performed in Estonian, English, and Polish, back to back to back. It’s a small thing, three languages wrapped around one cake, but it captured something bigger about this summer: seven different backgrounds, one team, one table.

Giving Back

Also this week, the team visited a senior home, bringing roses for the residents and, more importantly, bringing time — sitting, listening, and talking with people who were glad for the company. It was a good reminder that this summer isn’t only about what we’re building for ourselves. Sometimes the best part of the day isn’t a sale at all — it’s a conversation with someone who just wanted to be heard.

Looking Ahead

Nine weeks down, and the stories keep piling up faster than we can write them. Here’s to the doors still ahead of us — because this summer was never just about knocking on them. It’s about becoming braver, building friendships that will outlast this summer, giving back where we can, and collecting stories we’ll be telling for years to come.

Team 7UP

Johannes

Kohtusin inimesega, kes on lugenud üle 2000 raamatu.

Ruben Zolkin

Kohtusin vanaisaga, kellel on viies seifis 135 relva. Ta näitas ka pilte enda jahitud loomadest.

Kerrit

Viisin oma auto remonti ja kui selle tagasi sain, sõitis see vaid 10 minutit, kuni käigukast üles ütles.

Robin

Kohtasin Mahmoodi, kes on pärit Süüriast ja on Arnold Oksmaa TikToki fänn.

Mart

Linnapea kirjutas mulle, et ma ei kasutaks tema ja minu pilti oma sales pitch’is ehk müügitekstis. Peale selle oli väga äge töönädal. Ma isegi ei teinud ühtegi kultuuripilti.

Sain ka kanda indiaanlaste rahvarõivaid kanda.

Enric

Nägime sinist Tesla Cybertrucki, mis oli väga ainulaadse värviga. Omanik oli väga tore. Ta tegutses parasjagu garaažis ning tuli meiega rääkima. Selgus, et ta juhib oma ettevõtet, jagas meile palju teadmisi ja oli niisama väga äge mees.

Rihard

Minu uus tööpiirkond asub teisel pool linna. Sinna jõudes pean ma igal hommikul ületama silla, mis läheb üle Saskatchewani jõe. See on väga ilus vaatepilt, mida näen igal hommikul ja õhtul.

Martin

Kohtasin Lumsdenis üht meest, kes ütles: „Oota, ma lasen sulle ühe hea bändi lugusid.” Seejärel pani ta mängima Metsatöllu. Ta ütles, et on neid kuulanud juba noorest saadik. Tõlkisin talle ka laulude lüürikat. 🙂

Karl

Mul läks rehv katki ja vahetasin selle maantee ääres ära. Seejärel sõitsin tund aega lennujaama, vaatasin seal ringi ja mõtlesin, et veel on liiga vara tagasi lennata. Sain parema rendiauto ja sõitsin tööle tagasi.

Sedaani asemel sain järjekordselt mini-SUV-i. XD

Piraadid: