VAPPER VIISIK week 8

Noniii pühapäeval tegime ühiskonnale head ja koristasime ühe High schooli ala!

Siis läksime edasi ühe toreda pere juurde aega veetma, kus saime süüa hot-doge🌭 ja burgereid🍔 ning kõige lõpuks saime minna mullivanni enda lihaseid lõdevstama!

Elu on ikka ilus!

Siin on meie kaheksanda nädala parimad palad:

Anni: Iga nädal pakub ikka nii palju uusi võimalusi, kus saan ennast proovile panna. Aga ma olen nii tänulik täpselt nendele hetkedele millest saan võitjana välja tulla. Kohtusin väga lahedat pere kus isa on ettevõtja nagu minu isa. Whayne ja Dee on nende nimed ja Whayne omab enda basseini ettevõtet, kus ta kõige pealt 20 aastat ebaõnnestus ja nüüd on kõige tahetum ettevõte Ohios! Sellised lood panevad mõtlema, et minu suve vaiksemad päevad pole mitte midagi. Isegi üks suvi ei tähenda suures pildis midagi. Ma tean et hard work pays off – just keep going. Lisaks saan ma sellel suvel endaga parimaks sõbraks ja see on parim osa selle suve juures! Võtan sellest suvest endaga nii palju kaasa! Ma tänan ennast, et siia tulin.

Whayne ja Dee. Taustaks nende bassein🌊

Carmen: Nägin turfi ilusaimas majas soomlast – istusime maha, väga ilus kivimaja. Leidsin ka kahe suve ühe huvitavama persooni – agendi – huvitavaid lugusi oli rääkida.

Ott: Vahepeal on nii tore näha, kuidas sa saad päriselt inimestele impact’i teha — panna neid mõtlema, miks haridus on oluline ja mida nad saavad oma laste tuleviku jaoks päriselt teha.

Kõige parem tunne on siis, kui nad hiljem kirjutavad ja tänavad, sest tunnevad, et said sinult päriselt uusi võimalusi ja ideid. Et sa ei käinud lihtsalt midagi müümas, vaid said neile päriselt hea service olla ja midagi paremaks muuta.

See ongi selle töö üks kõige suuremaid võlusid.

Artur: 8 nädalat läinud nagu niuhti! Cantrys töötades oli äge näha kohalikku loodust ja lõputuid maisipõlde. Nädala alguses jõudsin ka grillipeole, kus sain maitsta mahlast veisepihvi. Laupäeval sain rehvi vahetada ning õnneks oli abiks üks kihvt vanaisa, kes võttis ka kokaraamatu ära.

Anette: Suvi läheb ikka megalt kiirelt. Tuleb tihti võtta aeg ja hingata ja tunda ennast hetkes. Nii palju hetki on olnud ja inimesi kohanud, kellest ei taha üldse lahti lasta, aga see teebki selle nii magusaks, et me saame seda korra tunda ja siis edasi liikuda ja seda mäletada ägeda kogemuse või inimesena. Ikka ja jälle pean ikka endale aitäh ütlema, et nii hästi suudan endaga läbi saada ja kõikide olukordadega hästi toime tulla ja leppida. Olen kõige üle tänulik, mis on juhtunud ja veel juhtumas.

Anette rohimas

Leave a comment