See oleks olnud justkui eile, kui kalevite kangemad pojad ja tütred oma esimesed päevad ameerika eramute džunglis tegid. Ometi on nüüdseks läbi juba pool meie kangelaste teekonnast.
MIKO:
Pool suvi juba möödas ning vaikselt hakkan nautima neid väikseid asju mis siin Ameerikas on. Püüan vahetevahel töö lõbusamaks teha ning asju mitte tõsiselt võtta. Nägin esimest korda teist ukselt uksele müügiga tegelevat noorpoissi kes müüs komme. (Too sai kommide eest päevas rohkem raha kui ma🫣)
MERILYN:
See nädal juhtus väga palju ja oli meeldejaav nadal aga yli fun. Sain näga nii linnaelu kui ka countryelu. Vahepeal ka uleujutust aga iz okay vahemalt ei olnud lauspäike. Nädala highlight ikka see kui peale SD oli koer mu papudega minema jooksnud
THOMAS:
See nädal tõestas et iga tormi järel tuleb vikerkaar. Hoolimata ligumärgadest jalgadest sai suve selgroog edukalt murtud.
NELE:
Kaisin Sandrit follomas. Väga tore päev oli. Pärast võttis politsei maha, aga härra politseinik oli väga tore ja soovis mulle ilusat õhtut.
JOOSEP L:
Maakohas oli tore töötada. Palju pulle olulordasid ja inimestel olid huvitavad lemmikloomad, hobustest ja lehmadest kalkuniteni.
HELENA:
Pool suve läbi!!!
See nädal oli korralik challenge, naabruskond, kus ma töötan ujutas ikka korralikult üle. Mitu korda päevas flood alertid tahvlis ja ega kuiva jalaga päeva ei lõpetanud. Crazy, õnneks mul kõrge auto ja sain igaltpoolt läbi.
Tornaado sai ka ära nähtud, niiet peab ütlema, et see oli üks elamusterikas nädal.
Autoga sai muidugi ka jännatud – vahepeal mootor suitses, siis jälle tuled kuskil põlesid ja sain ka esitule lambi ära vahetada.
+ Väike külastus polkarilt ka.
Aga tipphetkeks osutus ikka see kui sai sõpradele vahukoorega näkku virutada.
SANDER:
4 päeva 6st käis keegi kannul see nädal. Koos töötada ikka väga lõbus!
Sain uue raamatu hunniku endale ja avastasin, kuidas nad kitsi pesevad
KREETE:
Oiii kui head toitu ikka turfis saab😝 Väga tore nädal oli, nii lahked pered ja kõigil nii palju loomi
CARL:
Lahe nädal, päevad lähevad üpris kiirelt, ootamatult jälle pühapäev käes. Sai kruusateid aegajalt kütta, natuke lollitasin ja tõstis tuju ja adrenaliinitaset 😁. Nägin kilpkonna, olin väga üllatunud.
KERLIN:
See nädal oli eesmärk koguda lahedaid T-särke. Leidsin oma piirkonnast mampsi, kelle särk on kui kleit minu seljas🤣 Samuti panin rattaga käna ja sõin magusat sõõrikut🍩
ATS:
Mind hakkas mingi koer jälitama. Koputas minuga mingi mitu tundi. Ta leidis tänavalt kukke ja ajas seda mingi 15 minutit taga. Keegi arvas et Eestis räägitakse Vene keelt, seega peale vestlust ütles mulle “Dasvidaniya”.
Seven weeks in, and Sioux Falls turf still finds new ways to surprise us. You’d think by now we’d have seen it all — but this week alone brought talking parrots, a newspaper debut (two, actually), a new Minnesota Twins fan, and a whipped-cream-based team competition that got a little too enthusiastic in the best way possible.
By now, the rhythm of Southwestern life has settled into our bones: up early, coffee if we’re lucky, hours of walking, knocking, talking, laughing, getting told no, getting told yes, and somewhere in between, growing a little braver than we were the day before. Week 7 didn’t slow that rhythm down one bit. If anything, it reminded us why we keep choosing to knock on one more door, even when our feet are begging us to stop.
Stories from the Turf
Let’s start with Mari, because honestly, nothing this week topped her afternoon with ten parrots. Not one or two — ten, all trained to do tricks, in someone’s home like a tiny feathered circus. One parrot had apparently mastered the art of hospitality, cheerfully saying “hello” to anyone who walked in. The other parrot had… a different vocabulary. Let’s just say it skipped the pleasantries and went straight for a phrase that will not be repeated here, but that had the whole team laughing when Mari told the story. Turf has a way of humbling you, and apparently that includes being told off by a bird.
Parvin, meanwhile, has moved out into the villages, which means his days now involve a lot more driving and a lot less walking between houses. He’s summed up the scenery about as perfectly as anyone could: “To the left, corn; to the right, corn; and behind, soybeans.” If South Dakota ever needs a new slogan, we’ve got one ready. But the real headline — literally — is that Parvin made it into the local newspaper last week. And not to be outdone, Gabriel followed him into print this week, showing up in the Lennox Independent. Two team members, two headlines, one very real possibility that Team 7UP is quietly becoming local celebrities in South Dakota. For all the right reasons, we should add.
Michael made a headline of his own this week, even if it’s only official within our group chat: he’s now the proud owner of a Minnesota Twins hat, which apparently makes him a Minnesota Twins fan. We’ll let the state decide if that counts.
Not every story this week came with laughter attached, though. Luise had her patience and problem-solving tested twice by bike trouble — not exactly convenient when your bike is how you get to your houses. But if you know Luise, you know she didn’t panic. She stayed calm, worked through it, and got back on the road both times. And in the middle of all that, one homeowner left her a note letting her know there was a supper waiting for her — a small, unexpected kindness that showed up exactly when she needed it. It’s easy to talk about resilience in the abstract; it’s another thing to watch a teammate quietly demonstrate it twice in one week, and have the neighborhood look out for her along the way.
What Strangers Keep Teaching Us
Every door really does teach us something, whether it ends in a sale, a genuine conversation, or just a smile and a “not today.” This week reminded us that some of the best moments on turf have nothing to do with the sale at all — they’re the parrot encounters, the corn-field jokes, the newspaper photographers who show up unannounced, the small kindnesses from homeowners who didn’t have to be kind at all. We keep learning that the people of South Dakota are funnier, warmer, and more unpredictable than we ever expected, and we’re grateful for every single one of them.
7UP Spotlight
This week’s spotlight goes to the whole team, because honestly, everyone earned it.
To the one who turned a parrot’s rude outburst into the story of the summer, curiosity and warmth clearly aren’t going anywhere. To the one who keeps showing up with steady, positive energy no matter how long the day runs, thank you for being the glue. To the one who stayed calm through two separate bike breakdowns and just quietly solved both, that’s resilience in its purest, most unglamorous form. To the one adapting to village life, driving past corn fields in every direction and still bringing humor to the long stretches between houses, your work ethic hasn’t slipped one bit. To the one who keeps saying yes to strangers and letting unexpected moments turn into real conversations, that openness is what makes this whole summer worth it. To the one who showed hospitality all summer and is now, quite literally, a local headline, we’re not surprised people want to write about you. And to the one who stays composed and funny no matter what a door throws at them, you make every conversation better just by being in it.
But if we’re being honest, the real spotlight of Week 7 belongs to Pie-in-the-Eye.
Girls versus boys, one simple rule: whoever landed the most sit-downs during the week would get to end it by covering the other team’s faces in whipped cream. What started as a lighthearted little competition turned into a full week of trash talk, strategic scheduling, and everyone suddenly a lot more motivated to book that extra appointment. The girls pulled ahead, and by the end of the week, the boys knew exactly what was coming.
And it delivered. Whipped cream everywhere — on faces, in hair. Nobody was spared, nobody complained, and the photos from that afternoon might be some of our favorites from the entire summer. It was silly, it was messy, and it was exactly the kind of moment that reminds us why this team works so well together: we can grind all week, knock on hundreds of doors, and still find a reason to laugh until we’re crying in someone’s front yard.
That’s the spirit of 7UP. Hard work, real growth, and never taking ourselves too seriously.
Sundays That Recharge Us
All seven of us spent Sunday together, and it turned into one of the best days of the summer. Gabriel took us to visit the family he’d stayed with at the very start of the summer — the only one of us who knew them beforehand — and they welcomed the rest of the team like we’d been friends all along. We played tennis, watched the World Cup final together, celebrated Spain’s win over Argentina, cooled off in the pool, and ended the day with pizza. It wasn’t just a day off. It was generosity, new friendships, and laughter — exactly what we needed to recharge before another week on turf.
Thank You
To our families, friends, and everyone following along back home — thank you for cheering us on from thousands of miles away. Every message means more than you know.
Seven weeks down, and we’re more convinced than ever: this summer was never just about knocking on doors. It’s about becoming braver, building friendships that will outlast this summer, and collecting stories we’ll be telling for years to come.
Dearest gentle readers…..kullakallid lugejad. Järjekorde nädal on vallutatud, järjekordsed uksed koputatud. Hirmus mõelda, et oleme juba juulikuu keskel, time goes fast when you’re having fun..and working hard. Ja ega midagi siin drastiliselt muutunud olegi, naudime ikka kuumust, maisi ja toredaid USA inimesi. Lisaks oli meil sellel nädalal ka parima koleda särgi võistlus, kus meie sõbrakesed pidid ukselt uksele koputades leidma omale ühe imeliselt vaimuka särgi. Leiti ikka parajat kulda ja kõik skoorisid endale midagi üle võlli glamuurset, oleme valmis nendega minema Milano fashion weekile💃🕺🏾
Seekordne blogi teema: nädala kõige ägedam juhtumine/pere….
Piia:
Kõige lahedam pere oli see pere, kes meile appi tuli kui me autoga tee äärde jǎime, kuna kütus sai otsa.
Ameeriklased on nii abivalmid ja vahvad. We love Nebraska
Evelyn:
minu koige lahedam pere see nadal oli parilt kuubalt. mega toredad vanavanemad, kellega jutustasime labi googe translate. nad pakkusid mulle kuuba kohvi, kusisid kusimusi eesti kohta ja kutsusid mind iga hetk nende juurde tagas. vaga tore oli kuulda nende kultuuri kohta ja lihtsalt vaga siirad inimesed olid
Cristo:
Peale ratta rehvi augustamist olin sunnitud ratsut kaekõrval lükkama. Õnneks tore paps miguel pani mind tahele ja parandas selle (meie suhtlus oli lihtlausedega kuna härra ei osanud inglise keelt). Mõeldud tehtud, õhk kummis semmisin ta end peale tööpäeva koju soidutama. Combo deal paigas!! Terve sõidu vend vibes ja lasi naissi mussi, lauldes ise kaasa.. normaalne vennike
Merlin:
Ma kohtasin see nädal ühte super mega toredat Mehhiko pere, kes kutsusid mind oma poja sünnipäevale. Sain proovida Mehhiko toitu ja torti sain ka. Nägin kuidas mehhiklased sünnipäeva tähistavad ja sain natuke eesti keelt lastele õpetada. Kõht oli lõpuks ikka päris täis, aga nende “not too hot” kaste oli ikka päris terav.
Katre:
Minul algas see nädal juba kõige ägedama pere kohtamisega!! Pere ema on homeschooler ja peaaegu iga õhtu on pere ema ja isa mind ja mu ratast host pere juurde autoga viinud ning meil on alati sellised jutuajamised nagu oleks ammused sõbrad. Lisaks üks päev kui mul ratta rehv katki läks andsid nemad mulle õhtul uue ratta kasutamiseks, mis järgmine päev ka katki läks ja õnneks neil oli veeeel üks ratas, mida kasutada sain, no lihtsalt super inimesed. Kutsusid mind ka enda juurde õhtust sööma ja et koos nendega pühpäeval kirikusse minna. Lisaks tahaksin ka ära mainida veel ühte perekonda, kes kutsusid mind koos endaga kontserdile ning ostsid mulle palaval päeval vett, kui minust autoga mööda sõitsid. Inimesed siin Norfolkis on väga armsad🥰(ja ma nägin viite pesukaru!!!)
Screenshot
Linda:
Mega raske on ühte kõige lahedamat pere või asja välja mõelda, sest ma kohtasin niiiii palju niiiii toredaid ja ägedaid peresid see nädal. Küll aga jäi mulle eredalt meelde mehhiklasest emps Maria, kes on tohutult mind nii auto otsingutel aidanud ja turgutanud mind kõige vajalikuga, et kuumas vastu pidada, võttis terve perega mind vastu nagu enda oma ja üldse jäi sellise sooja tundega meelde (+ sain eluparimaid päris tacosid proovida🤭)
Kasper:
Kõige ägedam pere oli see kus oli 6 last ja teadsin et seal oli anakonda. Läksin siis ukse taha lootes ussikest näha, kes pidavat kolme meetrine vorst olema. Pereisa aga ütles et madu pani puurist jooksu ja kuu aega on ilmselt kuskil seina sees elanud. Väga usa värk, uurisin kas hirmu pole et öösel tuleb kedagi kägistama siis ütles, et 6 last pole hullu viis on alles
Markus:
Mul otseselt ühte kindlat pere pole, aga päris mitmed jätsid jälje mu peal maha. Rääkisin mitme lasteaia kasvatajaga haridusest ja laste kasvatamisest, kellelt sain palju ägedaid vaatenurkasid, miks haridus neile oluline on. Jessica rääkis, kui oluline talle on teiste lugupidamine ja sotsiaalne intelligentsus nooruses, et neil tekiksid lapsest saati juba kombed ja lugupidamine teiste suhtes. Lela rääkis mulle, kui oluline on tema jaoks mängulisus laste õpetamises ja just kättega mängimine ja maailma tunnetuse läbi õppimine. Õppisin see nädal palju enda kohta ja just sellest ka, milline isa ma tulevikus tahan olla ja milline mitte.
Elo:
Kõige ägedam pere sel nädalal oli raudselt laupäeva viimane pere! Käisin juba ühel teisel õhtul nende juures, kui emal mega kiire oli, aga ikka leidis mu jaoks aega ja pani veel kodukootud küpsiseid ka kaasa! Leppisime kokku, et tulen uuesti muul õhtul ja siis jutustame. Nii see teoks saigi! Niii suure südamega pere ja vaimustav, kui oluline nende jaoks haridus ka veel sinna kõige otsa nende jaoks on! Nemad said ramsid ja ma veel nämmasid küpsiseid, tänutunne südames!
Sellel nädalal toimus meil ka Pie in the eye võistlus!!! Paarid võistlesid omavahel kategoorias, et kes istub rohkemate perekondadega maha ja kõik olid kindlasti väga motiveeritud, et pühapäeval oma vastasele koogiga näkku panna! Nagu piltidelt näha siis inimesed said näod ikka mõnusalt tordiseks😋
Trevon It was a real apocalypse in Ohio this week, and I signed up a family while eating donuts at their place.
Nazar Had so much fun playing “Bigger and Better” this week! The plan is to trade up from a pen to a house by the end of summer. So far I’ve got a cup worth $80 — just enjoying having a fun time with people every time I explain what I’m playing.
Lysanna Saw a grandma who had spray-painted the rocks in front of her house.
Elerin Met some cool grandparents who have 30 grandchildren and a band room at home. They were really great and awesome.
Britta Met a family that lived in Estonia for 9 years — they gave me Tiina candy and had a huge Estonian flag on their house.
Olari Met a mom who saw my Facebook post and said she’d been waiting for me to knock on her door — the dad was awesome too. Both loved the books and loved me as well. Super cool family, and what made it even better is that I’d done self-talk earlier saying “people are waiting for me to knock on their door” — and then it actually happened.
Marius A random dog jumped in my car and ran around in there — I could not get him out!
Mikk Met a wonderful older lady who had an absolute hatred of solicitors. She told me I was the best salesman she’d ever met and the only person she’s ever let into her house. Took it as a huge compliment — she made my day.
Dan Sat down with a dad who was my age, working a full-time job and in college. Made me realize how lucky I am.
Ja pool suve ongi läbi!! Nädalad on ikka uskumatult kiiresti lennanud. Meil on alles mõned üksikud nädalad, et seda kogemust nautida.
See nädal oli “Pie in The Eye” võistlus käimas. Tiimid võistlesid omavahel: kes sai keskmiselt päevas rohkem sit-downe, sai kaotajale kreemi näkku määrida. Karolina ja minu tiim jäi Arturile ja Robinile alla. Paula tegi Marleenist kõrgema tulemuse. Paula VS Artur ja Robin tuli võitjaks Paula. Niiet lõpuks oli Paula ainuke, kes ei saanud kreemise taldrikutäie näkku. Samas suutis Robin selfit tehes ka võitjat määrida, niiet lõpuks ei jäänud täiesti puhtaks keegi.
Karolina oli vahepeal haige ja sellel nädalal sai lõpuks täitsa terveks. Asus usinasti koos Meriliniga Pearlandi vallutama!
Minu lemmik osa see nädal on olnud iga hommik söögikoha omaniku Alfonsoga jutustamine ja tema tehtud tacode söömine.
Artur tegi see nädal usinasti tööd, et koogiga mitte näkku saada. Lõbutsemiseks oli aega vähe, kuid ühel õhtupoolikul leidis ta ennast põrandatäie topistega, mis ta silmad särama lõi. Käis ka vaatamas, kuidas Marleen tööd teeb, et uusi nippe ja trikke endaga kaasa võtta.
Marleen sai see nädal Paulat varjutada. Neil oli mega lõbus, nägid palju huvitavaid loomi ja üks hetk pidi Marleen isegi põõsas istuma.
Paulal oli ka mega tore nädal. Ikka saadab erinevaid pilte loomade ja kutsikatega. Temast tehti ka uudis kohalikus linnalehes. Ning hetkel töötab ta linnas, mille nimi on otsetõlkes “Hapu Järv”.
Robin kohtus sel nädalal väga paljude loomadega. Näiteks sai ta käes hoida kahte kilpkonna ja ühte madu, maadelda mitme koeraga ning isegi katsuda üht hiiglaslikku kilpkonna.
Järgmisel nädalal on võimalik võita Dad award. Teeme terve nädala tööd enda elus olevale isafiguurile mõeldes. Selle saab võita, kui teeme enda parima nädala ühikutes või klientides.
Kuues nädal ja toimus tihe rebimine selle peale, kes saab rohkem toas istuda, sest THE PIE IN THE EYE HAS TAKEN THE PLACE OF MOMS AWARD.
Järjekordset Sunday meetingut veetsime üheskoos Glen Roses. Esmalt ühine meeting, kus seisime silmitsi nädala tulemuste ja auhindadega.
Managerid hellitasid ikka ja jälle väikese snäki ja joogiga. Edasi tutvustas Mark meile oma buyeritest sõpru dinosauruseid ja tegime sulla mulla!
Näod naerul, kõhud tühjad jätkub meie pühapäev Chilli’s Grill & Bar-is. Kõhud punnis teeb Hendri meile järjekordse Exex-i, et kõigil need friikad ikka müugiks muutuks. Ja edasi lähevad kõik oma rada, et mõelda välja game plan DADS AWARD võitmiseks.
Kuues nädal on tehtud ja GR12ZLIES veereb endiselt täistuuridel! Päikest, samme, uksi ja nalja on kogunenud rohkem, kui keegi kokku lugeda jõuab. Vahepeal tunneme end juba kohalike naabritena, aga seiklused ei lõpe – iga päev toob uued lood, millest hiljem koos naerda. Selline oligi meie pöörane kuues nädal!
ROMET – Romet läks koputas uksele. Ja samal ajal käis juba jalkamäng Inglismaa versus Prantsusmaa. Ja telekat ei saanud välja lülitada, sest mäng oli nii põnev. Siis, kui Romet tuppa astus, oli seis 1-0. Inglismaa juhtis. Ja siis, kui Romet välja tuli, siis mänguseis oli 4-2. Ja pärast hiljem lõppes mäng tegelikult 6-4 seisuga. Jalgpall koos cycliga on parem kui seks.
MARTEN : Minu turfis oli aprillis sadanud rahet, rahe selle kohta öelda on muidugi liiga leebe. 😆 Rahe pallid olid pesapalli suurused ja ma ei tee nalja sellega. Inimestel vahetati katuseid, seinu, autod olid mahakandmisele läinud ja kõigil olid kindlustusega jama. Pered peitsid keldris ennast. Väga crazy ikka.
DANIEL: Päevad ukselt uksele toovad vahel kokku ka väga ägedate inimestega. Seekord kohtas Taaniel Shakopee wrestling’u treenerit Maxi. Veel ägedam oli see, et ta teadis isegi väikesest Eestist pärit maailmameistrit Kristina Kuuskit (endise nimega Tatar).Jutu kõrvale õpetas Max ka paar maadlusvõtet ning Taaniel sai esimest korda elus proovida päris headlock’i. 💪🇪🇪
MARLEEN: Õpetajate nädal oli väga inspireeriv! Kohtasin palju õpetajaid ja isegi keskkooli direktorit. Sain neilt kaasa hulgaliselt häid nõuandeid ja praktilisi nippe, mida tulevikus ise õpetajana kindlasti meeles pidada. Pildil koos keskkooli direktoriga. 😀
KASPAR: See nädal oli eriti äge – sain peredelt palju lahedat merchi! Nüüd on mul pesapallikiiver, Ameerika jalgpalli särgid ja isegi ühe ägeda kooli jalgpallimeeskonna särk.
EVELIN: Lugu oli siis selline, et läksin linnas ustele koputama ja sattusin ühe Guatemala pere juurde. Nemad lõikasid parajasti garaažis siga lahti. Ühel hetkel võttis perepoeg kätte gaasipõleti ehk väikese „leegiheitja“ ja hakkas sellega sea pea pealt karvu kõrvetama. Päris ootamatu, aga väga ehe kogemus! 😆
SANDRA: Sandra sünnipäev oli nii armas! 🎉 Saime üllatada teda kookide ja väikese peoga ning sünnipäevatüdruk oli korralikult ehitud. Palju õnne, Sandra! 🥳🎂
HANNALEENA: Kohtasin tänaval ühe panga presidenti, SW alumnit ning jäin temaga rääkima. Ta rääkis, kuidas ta alustas umbes 35 aastat tagasi ise täiesti nullist ja milline teekond on ta tänasesse päeva toonud.
Kõige ägedam ei olnud isegi tema miljonidollariline maja, vaid see, kui avatud ja siiras ta oli. Ta rääkis oma elukogemustest, sellest, kuidas erinevad läbielamised on teda inimesena mõjutanud, ning jagas palju väärtuslikke mõtteid.
ENRIQUE: Hommikud on meil alati lõbusad! 😄 Teeme McDonald’si parklas rahvatantsu, et emotsioon üles saada ja päevale hea hooga vastu minna! 💃🕺
Järjekordne nädal on seljataga! Aeg lendab ikka uskumatult kiiresti, kuidas on kohe pool suve läbi? Täiesti crazy ikka. Rutiin on vaikselt sees, aga iga päev suudab ikka millegagi üllatada. Eks see käib asja juurde. 😁
Pühapäeval saime kokku San Angelos Karli ja Andrase HQs. Sõime pitsat (üüülihea), tegime tehnilise meetingu osa ära ning pärast läksime kõik koos San Angelo Municipal Pooli ujuma. Ilm oli super, vesi mõnus ja tundus, et sellist värskendust oli pärast pikka töönädalat kõigil väga vaja. Sai palju nalja ning lihtsalt nauditud head seltskonda. ☀️🍕
✨ Muljed nädalast
Maya Iga nädalaga tunnen, kuidas enesekindlus ja bookfieldi enjoyment tõuseb. Hommikuti on excitement minna ja kohata ägedaid inimesi. Tegin Bigger or Better mängu – alustasin pastakast ja lõpetasin õhtul food processoriga. Päris lõbus oli!! Tegi päeval tuju paremaks. Mulle juba hakkab bookfield tunduma kodusena. ;))
Oliver Ma ei saa öelda, et sel nädalal midagi väga erakordset juhtus. Samas olen ma siin bookfieldil juba nii palju näinud, et ei saa ma enam arugi, mis on normaalne ja mis mitte.
Küll aga pidasin umbes 10-minutilise vestluse ühe vanaisaga, kes oli paljas nagu porgand. Õnneks kattis tema garaažis remondis olnud auto mootor täpselt nii palju ära, et vestlus jäi kõigile osapooltele viisakaks.
Pildil olev mees ei ole antud looga seotud.
Anders Viies nädal oli väga põnev. Nüüd on juba rutiin sees ja selle võrra on juba lihtsam. Väsimus ka vaikselt koguneb, aga lahedad pered trumpavad väsimuse kuhjaga üle.
Mario Keeruline nädal taaskord, aga we never give up.
Robert
Aeg lendab nii kiiresti ikka! Märkamatult on kohe pool suve tehtud. Põnevusega ootan uusi ägedaid inimesi, hetki ja kuuma päikest🤩✌️
Johannes
Sel kolmapäeval tegime toakaaslase Oliveriga väikese challenge’i – eesmärk oli päeva lõpuks ustelt kokku koguda võimalikult palju jooke (vesi ei lugenud). 😄 Päeva lõpuks oli seis 19 : 21 Oliveri kasuks. Kahe peale kokku 40 jooki. Tundub, et sellel kuumal Texase suvel janu küll ei jää!
Merit
Mõnus nädal! Üks pere just oli kolimas ja ostsid minult garaažis raamatuid ja mina külastasin nende yard sale’i ja sain ägedaid pluuse school districti logoga. Täiega meeldib see school district ja need ägedad inimesed! 😊
Andras
5. Nädal läks nii kiirelt, et ei mäletagi enamus päevi. Aga kui miskit meeldejäävat öelda siis palju nâgin erinevaid kutsikaid, niiet kui eestisse tagasi tulen siis tõenäoliselt olen suur koera inimene.
Karl
5 nädal möödas. Leidsin endale suure ameerika pereauto, millega uue hooga tööd teha. Nädal oli tore.
Pool suve hakkab vaikselt lähenema ja on äge näha, kuidas kõik on selle ajaga kasvanud. Rutiin on tekkinud, enesekindlus kasvab ning iga nädal tuleb juurde uusi lugusid, mida hiljem kodus meenutada. Järgmine nädal toob kindlasti jälle uued monkeyd, uued inimesed ja uued seiklused. KnockTuahhhhh! 🤠
Esimene kuu Ameerikas on juba tehtud! Tundub uskumatu, kui palju on selle ajaga juhtunud. Aeg ikka lendab. Iga nädal toob uusi õppetunde, uusi inimesi ja uusi lugusid. Vaikselt hakkab bookfield juba päris koduseks saama, aga üllatusi jagub ikka igasse päeva. Muidu ju hakkaks igav 😀
Selle nädala tegi eriti ägedaks 4th of July, mida saime kõik Ameerikas kogeda. Igaüks omamoodi. Pühapäeval saime jälle kokku San Angelos Andrase ja Karli hostpere juures. Sunday Meetingul oli meil lahe presentation alumni Andrus Albi poolt, kes jagas meiega oma kogemusi, häid mõtteid ja palju motivatsiooni. Arutasime möödunud nädalat ning nagu ikka on kõige ägedam on jälle kõik koos kokku saada.
✨ Muljed nädalast
Andras Nägin esimest korda keset tänavat madu ja skorpionit. Usun, et kõige raskem nädal oli mu autol – palju sõitmist ja auklikke autoteid. Kes viriseb Tallinna teede pärast, siis tulge korra Texasesse.
Anders Järjekordne suur nädal jälle läbi. Selle nädala puhul oli lahe see, et nädalasse jäid 4th of July pidustused, mis on ameeriklaste jaoks suur asi. Nägin palju peomeeleolus inimesi ja sain isegi natuke osa tähistamisest.
Oliver Kohtasin üht ägedat ja töökat mexi, kes on üksikisa. Ta töötab seitse päeva nädalas hommikust õhtuni, et pakkuda oma tütardele parimat võimalikku elu. Lisaks andis ta mulle kaasa ühe Mehhiko maadlusmaski.
Mario Nädal oli õpetlik taas. Mitte midagi ägedat eriti ei juhtunud, vaatab mis edasi saab. Auto on ikka alles.
Johannes Kes oleks arvanud, et ühest pastakast võib lõpuks saada Vin Dieseli automudel?
Reedel tegime poistega tööpäeva lõbusamaks väikese vahetusmänguga. Alustasime kõik ühe pastakaga ning eesmärk oli see päeva jooksul võimalikult ägeda eseme vastu vahetada. Minu teekond viis pastakast kana kujukese ja suure kuldse küünlajala kaudu Vin Dieseli automudelini, mis on ühtlasi ka kõlar.
Pole paha ühe tööpäeva kohta!
Karl Esimene kuu tehtud. Täna sai liivatormi kogetud. Andrus Albi kõne andis palju inspiratsiooni, mida kuulasime Sunday Meetingul. Laupäeval, 4th of July hommikul, algas paraadiga, milles kogu turfi rahvas osales. Sain ka selfi suurima gümnaasiumi direktoriga.
Maya Päris äge nädal! Sünnipäev ja 4th of July ühes koos. Sünna hommikul äratas Merit mind ja soovis õnne ning õhtul oli host mulle koogi ostnud, panime küünlad põlema ja mulle lauldi ka. Väga armas sünnipäeva mälestus. Kohtasin lahedaid inimesi ja sain kogeda oma esimest 4th of July’d, nägin nii mõndagi ilutulestikku ja majad olid kaunistatud ära. Sain üliägedaid empse kohata, kes on nii sõbralikud ja nendega saakski jääda rääkima igavesti. Äge nädal! Sunday Meetingul laulsid mulle kõik veel korra ja kinkisid lilled ja koogi. ❤️🎂
Screenshot
Merit Suur nädal! Äge 4th of July oli ja inimesed mõnusas meeleolus. Põnev oli näha, kuidas siin seda tähistatakse ja tore oli nädala lõpuks koos hostiga minna öösel burgerit sööma. See oli korralik USA kogemus!
Robert
Armastan kõiki neid raskusi ja põnevaid olukordi, mida bookfield pakub! Iga päev 1% parem kui eile! No stopping!
📍 Esimene kuu on nüüd seljataga! Järgmisel nädalal paneme samas vaimus edasi ning kogume veel rohkem lugusid, mida sügisel koju kaasa võtta. KnockTuahhhhh! 🤠
Seekord pikka juttu meie poolt ei olegi. Mom’s week on purgis, mom’s awardid võidetud. Väga äge nädal oli – mängisime reedel tiimiga kõik koos mängu “Bigger or better”. Alustasime mängu millegi väikese ja mõttetuga ja mängu mõte oli tulla koju millegi suure ja lahedaga. Iga asja, mis kogusid, pidid järgmise pere juures vahetama “suurema” või “parema” asja vastu. Ken alustas pastakaga ja tuli koju lauamänguga, Rasmus vahetas ka meetrise Nerfi püssi raske südamega spinningu vastu. Vähemalt saab ta nüüd meile kala püüda. 😀
Ägedad inimesed on igalpool ja inimesed päriselt hoolivad meist! SUPER! See nädal kostitati meid hulganisti kohalike maiustuste ja jookidega. Lisaks söödeti kõht täis mitmel korral 😁😎😂
LISAKS, Mihkel sai lõpuks endale ja Harrile auto! Mis lihtsustab oluliselt toidu shoppamist ja kõike muud!
SW Eesti 