Üks tõsiselt vinge nädal on seljataga ja kõik on jätkuvalt all in – vähemat me ei võtagi. Tundub nagu oleks möödunud ainult üks päev ja jälle istub meie tiim ühise laua taga. Nagu ikka, ei saa selliste vingete inimeste kokkusaamine mööduda ilma korraliku frisbee võistluseta. Võitlus oli karm ja lõpuks jõudsime järeldusele, et võiksime maailmameistriks tulla küll.
Lisaks sellele saime läbi viia ka oma esimese auhinna tseremoonia. Success Coin on nüüd taskus, aga paneme edasi veel paremini.
Nüüd kui esimene täis nädal on möödas hakkab juba veits pihta ka saama, mida tegema peab. Eks see rutiin hakkab ka lõpuks sisse lööma ja teeb asja natuke lihtsamaks.
Paar lõbusat lugu ka. Karl suutis üles leida Daniel Levi onu ja nüüd nad naudivad Gunnariga oma elu tema häärberis. Küll see maailm on ikka väike.
Üks kena naisterahvas oli Killu pärast mures ja sokutas talle igaks juhuks pipragaasi kaasa – ei tea kunagi kui need Mrs. Jonesid nii ülevoolavalt sind armastama hakkavad, et nende vaos hoidmiseks tuleb kasutada abinõusid.
Merilin jätkas oma võitlust autoga. Seekord vedas teda alt rehv, mis otsustas lõhkeda. Aga nagu õige eesti naine ikka, kui ise ei saa, siis probleemi saab lahendada paremini teadjatelt abi küsides.
Üks tagasivaade ka meie lennureisile Montanasse. Mänedžeridel on kogu süsteem nii käpas, et Allar ja Karl isegi magavad sünkroonis.
Ootan juba põnevusega, mis järgmine nädal toob. Ainuke koht kuhu siit minna on, on edasi.
Olge lahedad (nagu Allar, kes pidi oma Cool kaarti juba ammu ribadeks rebima)!
SW Eesti 