Book Squad uusi maid avastamas

IMG-5276Mitte miski ei pane aega kiiremini käima kui kõva töö. Oleks nagu ainult silmi pilgutanud ja juba ongi järgmise postituse aeg käes ning punt taaskord ühe laua taga. Tegime kõik oma parima nädala.

See nädal oli minu jaoks ikka väga vinge. Mind krooniti lausa kahekordse käepaelaga – Demo Queen ja Sit Down Guru. Nüüd tuleb tiitleid kaitsma hakata. Lauri lubas järgmisel nädalal need mult ära võtta, aga eks me näe – ma kavatsen veits kauemaks sellele troonile istuma jääda. Eks see võistlus saab veel vürtsi juurde, kui Allar ka lõpuks sisse hüppab.

Täna suunduvad ka enamus meist uude linna ja kõike tuleb otsast peale hakata – uued HQ-d, rattad, inimesed. Kui esimene kord tundus see ilgelt palju, siis nüüd lihtsalt kehitad õlgu. Midagi ikka leiab :). Natuke kahju oli küll oma lahedad host pered maha jätta.

Meie sõit Billingsisse oli ka omaette kogemus. Päris lõpuni ei saanud täpselt aru kumb see rohkem roolis oli, kas Gunnar või Karl. Lisaks sellele otsustas Karl proovida Ameerika ema stiilis sõitmist – ikka põlved kõhu all ja nina esiklaasis.

Aga mis siis ikka, paneme edasi ja veel paremini. Unistame suurelt, teeme nalja ja teeme asjad ära!

IMG_1433

Book Squad maailmameistriks

Üks tõsiselt vinge nädal on seljataga ja kõik on jätkuvalt all in – vähemat me ei võtagi. Tundub nagu oleks möödunud ainult üks päev ja jälle istub meie tiim ühise laua taga. Nagu ikka, ei saa selliste vingete inimeste kokkusaamine mööduda ilma korraliku frisbee võistluseta. Võitlus oli karm ja lõpuks jõudsime järeldusele, et võiksime maailmameistriks tulla küll.

Lisaks sellele saime läbi viia ka oma esimese auhinna tseremoonia. Success Coin on nüüd taskus, aga paneme edasi veel paremini.

Nüüd kui esimene täis nädal on möödas hakkab juba veits pihta ka saama, mida tegema peab. Eks see rutiin hakkab ka lõpuks sisse lööma ja teeb asja natuke lihtsamaks.

Paar lõbusat lugu ka. Karl suutis üles leida Daniel Levi onu ja nüüd nad naudivad Gunnariga oma elu tema häärberis. Küll see maailm on ikka väike.

Üks kena naisterahvas oli Killu pärast mures ja sokutas talle igaks juhuks pipragaasi kaasa – ei tea kunagi kui need Mrs. Jonesid nii ülevoolavalt sind armastama hakkavad, et nende vaos hoidmiseks tuleb kasutada abinõusid.

Merilin jätkas oma võitlust autoga. Seekord vedas teda alt rehv, mis otsustas lõhkeda. Aga nagu õige eesti naine ikka, kui ise ei saa, siis probleemi saab lahendada paremini teadjatelt abi küsides.

Üks tagasivaade ka meie lennureisile Montanasse. Mänedžeridel on kogu süsteem nii käpas, et Allar ja Karl isegi magavad sünkroonis.

IMG_0810 (1)

Ootan juba põnevusega, mis järgmine nädal toob. Ainuke koht kuhu siit minna on, on edasi.

Olge lahedad (nagu Allar, kes pidi oma Cool kaarti juba ammu ribadeks rebima)!

IMG_5202

 

 

Kultuurišokk

Hei, Hei!

Esimene nädal on seljataga ja juba on kogunenud üsna mitu huvitavat lugu.

Nashville oli päris lahe. See oli ikka väga huvitav vaatepilt kui 400 sinistes särkides inimest karjudes ringi jooksid. Panga kogemus oli ka päris omaette elamus. Mänedžer oli nii vaimustuses Paula nimest, et ta pühendas talle pitsad, mida meile ooteajal söömiseks toodi.

Esimesed päevad tööl on ka tehtud. Eks meie esimese aasta tegijatele oli see mingil määral ka veits šokeeriv. Mis mõttes Mrs. Jones ja Mrs. Jones ei ela kõrvuti? 😀

Mul endal on see kogemus olnud üsna looduslähedane. Kohati tundub, et siin elab rohkem kitsi kui peresid. Ja need kitsed on siin küll teist tõugu kui Eestis. See viis kuidas nad sulle otsa vahivad kui nad keset linna kellegi aeda rüüstavad paneb arvama, et nad omavad seda maja. Nad isegi ei mõtle liikuda. Ja siis veel need metsikud kalkunid. Töötaks nagu loomaaias.

Tänane kokkusaamine oli ka ilgelt lahe. Saime ennast ikka korralikult kooma süüa all-you-can-eat hiina restoranis. Pärast sai ka ennast parklas käima tõmmata. Me olime ikka paras etendus pealtvaatajatele. Tiimi vaim on ikka võimas – mida kõike see julgus tegema ei pane.

Me Killuga saime endale ka ilgelt laheda host pere. Neil on isegi tiibklaver – unistused saavad teoks ma ütlen. Kahju, et see punane pole.

Andrisel oli päris huvitav juhtum ühe isaga. Läks lihtsalt koputama ja isa andis hea töö eest 20 taala, ilma et ta oleks midagi ostnud.

Paulal ja Merilinil on ka päris huvitav nädal olnud. Pidid endale kohe alguses auto võtma ja liiklusesse hüppama. Müts maha.

Karli elu tegime hulga lihtsamaks. Ta sai lausa kaks päeva ilma kotita ringi käia – luksus, mida ainult mänedžerid saavad nautida. Ma ise olin päris osav kotikandja ma arvan.

Lauri sai natuke vähem seda luksust nautida. Teda käis töövarjutamas ainult Andris.

Allaril õnnestus ka mõne ebatavalise perega kohtuda. Kui ratastoolis mees, kellel on ainult üks käsi suudab olla positiivne ja elurõõmus, siis mis vabandus on meil mitte olla.

Aga selleks nädalaks kõik. Eks järgmine nädal kuuleb jälle, mis toimub.