Teine imeline nädal

Tere tere meie kallid pereliikmed ja sõbrad. Teine nädal möödus äärmiselt kiirelt ja töörohkelt. Sel nädalal oli prioriteediks heade harjumuste sisse harjutamine ehk teha tööd kõvasti ja kaua. Kuid nädala lõpus võib juba öelda, et kõik on 200 korda kergem ja päevad lendavad kiirelt. Inimesed on olnud ülimalt lahedad ja sõbralikud, kuid väga palju näeb no soliciting märke. Reaalselt iga teine uks omab sellist kaunist medalit, kuid inimesed nende uste taga on alati vapustavad. Inimesed on vahvad ja vastutulelikud. Lahkusest ei tule kellelgi puudust: vett jagatakse kergekäeliselt ja iga mure puhul võib pöörduda ükskõik kelle poole. Näiteks kõikidel rattaga töötajatel on olnud mingit sorti probleemi meie sõidukitega. Küll läksid rehvid katki, küll läks lenks viltu, küll kukkusid pedaalid otsast või kett läks pooleks. Ainsad asjad, mida on naabruskonnas rohkem kui no soliciting silte on oravaid ja jäneseid. Neid tillukesi olevusi on lihtsalt igal pool ja tundub nagu nad elavad oma parimat elu.

Ameerika inimesed on üpris jutukad ja äärmiselt huvitatud Eestist ja Euroopast üldiselt. Paljud vanaemad tahavad pikalt jutustama jääda, sest tavaliselt ei ole võimalik lähedaste Euroopa tudengitega rääkida, aga kiire töömesilase kombel ei saa nendega kahjuks aega veeta ükskõik kui toredad nad on. Tihti juhtub olukordi, kus tuleb lihtsalt vabandada ja neile selgeks teha, et me peame lihtsalt edasi minema. Saime ka oma esimeste äikesetormidega töötada. Tuul oli kohati nii tugev, et puud lausa murdusid ja inimesed olid väga rabatud faktist, et me tahtsime edasi tööd teha.

Mõned vahvad lood meie nädalast:

Pille

Minu kõige meeldejäävam pere on üks noor paar Taist. Nende isa oli noorena pidanud üle elama palju raskusi oma kodumaal ja Ameerikasse tulles elama LAs nädal aega kõigest 7 dollariga taskus. Nad olid mõlemad nii südamlikud inimesed ja poleks elu sees arvanud, kui raske neil tegelikult olnud oli. Alguses nad ei soovinud raamatuid ja ma pakkusin oma asjad kokku ja tulin tulema. Hiljem tuli nende isa mulle tänaval vastu ja ütles, et ma olin nii tore ja läksin neile nii südamesse, et nad tahavad mind ikka toetada. Lisaks ütles ta, et kui ma tahaks Eestis oma äri püsti panna, siis ta investeeriks sellesse hea meelega. Ta soovitas mulle avada Tai restoran ja ma saaksin seda ise juhtida ja ta maksaks ise seda. Ta ainsaks sooviks oli lihtsalt inimestele rõõmu pakkuda läbi hea toidu ja tema arvates ei ole raha omamisest kasu midagi, kui sa ei kasuta seda millegi hea tegemiseks. Nad olid ka siin avanud mitmeid restorane ja annetanud heategevusele suuri summasi. See pere tõesti näitas mulle, et ükskõik millise taustaga inimene on võib ta oma elu ümber pöörata ja aidata ka teistel elu paremaks teha.

Rasmus

Iga päevaga saan paremaks ja arenen. Kui töötan kõige rohkem siis olen kõige edukam, see nädal tõestas seda. Keskendun ainult enda attitudele ja tööeetikale. Esmaspäeval kui Pille follows andsin endast kõik ja tegime koputusi peale üheksat ning leidsime ühe laheda pere kes istus ukse peal. Neil oli 2 last, kellest 1 oli downi sündroomiga. Näitasin neile lihtsalt raamatuid ja nad olid nii vaimustuses nendest, et need aitavad vanematel lapsi aidata. Kui olime müügi ära teinud siis lapsed olid nii tänulikud ja kallistasid ema ja isa, ja ütlesid, et need on nii head raamatud. See on kõige parem tunne mis saab olla, kui tõesti aitad pere ja muudad elusid. Kui ma töötan, siis head asjad juhtuvad ning sellised pered jäävad alatiseks meelde. Bring on week 3!!!

Inge

See nädal saime kõik kogeda, kuidas Missuuris on 3 päeva jooksul 3 eri aastaaega. Oli üle 30C sooja, äikesetormi kui ka paduvihma. Aga kõik möödus nii kiiresti, et ei saanud arugi. Meeletult toredad pered on siin ja kõik perekonnaliikmed elavad tavaliselt üksteise lähedal, käivad üksteisel tihti külas jne. Emadel on alati hariduse jaoks aega ning nendega on tore maha istuda, sest nad räägivad ka oma elust ja elust Missuuris. Aeg läheb kiiresti siin.

Marten

Kohtasin see nädal ülilahedat pere, Chris ja Jessicat, kes ehitavad dirt bike. Neil on oma aias tohutu rada ja nende 2 aastane suudab seda juba üks läbida.

Ingrid

Teine nädal möödus päris kiirelt isegi minu arust. Päeval aeg lendab kui kogueg tööle keskendunud oled ja inimesed on nii toredad. Kohtusin nii paljude ägedate peredega et ei oska validagi aga üks meeldejäävaim oli üks ema Nasim, kellega päeval kohtusime ja ta oli tegelikult aafrikast pärit eelkooli õpetaja ja tal oli garaazis kastides raamatuid ja rääkis et tahab neid oma kodumaale saata, ütles et raamatuid osta ei taha aga andis 5 dollarit ja soovis edu mulle ja siis sama päeva õhtul kui hakkasin lõpetama just ja vihma hakkas sadama, juhtus ta minust autoga mööda sõitma koos kahe tütrega ja küsis kas tahan et ta viib koju mind. Tal oli väike auto ja mõtlesin et kuidas ratas ära mahub aga ta vanem tütar ise vottis mult selle ja surus tagaistmetele ja ise ronisid molemad tutred ka veel sinna, terve tee sai naerda ja juttu ajada. Noorem tütar oli ka nii armas, ütles et talle meeldib mu aksent ja andis pärast mulle veel oma padja ja kallistas mind. Südame teevad nii soojaks lihtsalt sellised hetked. Lisan pildi padjast ka.

Lõpetuseks jagan teiega meie suve esimese (ja ilmselt ka oluliseima) auhinna võitmise järel tehtud pilti!

Success coin shows our good habit!