Book Squadi 11. nädal: teine võimalus

Küll see aeg on ikka kiire mööda minema. Tundub, nagu oleks see olnud ainult eile kui me müügikoolis seljakottidega ringi jooksime ja muretsesime selle pärast, kus me nelja päeva pärast elama läheme. Nüüd tunduvad kõik need mured nii lihtsad, kiirelt lahendatavad.

Sellel nädalal oli meil võimalus valida ükskõik millise nädala auhind ja see UUESTI teha. Tegijatele antakse alati teine võimalus ja paljud meist suutsid selle ka maksma panna.

IMG_1301

Meie pühapäevane kokkusaamine toimus seekord minu ja Killu uue laheda host pere juures Billingsis. Grillisime, tegime peekoniga väikese lõkke – kui maja põlema ei taha panna, siis on soovituslik grillil silma peal hoida – ja kuulasime hostema lugusid oma kogemusest 13 aastat tagasi. Isegi üks aasta võib muuta nii palju. Paneb mõtlema, et mis siis nii palju muutunud on selle kolme kuuga. Aga eks seda saab hiljem teada.

Amanda (hostema) tegi meile ka maitsmiseks traditsioonilist Ameerika magustoitu Root Beer Floats. See kalja moodi asi, milles see jäätis hulpis, lõhnas ja maitses esimese laksuga nagu suuloputusvahend, aga koos jäätisega oli päris hea.

Andris ja Gunnar leidsid huumorit puudusest kui avastasid, et neil pesumasin on, aga pesuvahenditest jääb vajaka. Nii nad siis tegid võistluse, kes reedega rohkem pesuvahendeid peredelt kogub. Mida kõike need head inimesed ei ole valmis ka jagama kui nendega sideme suudad luua.

Paula ja Merilin suutsid oma vaesele autole veel mõlke kaunistuseks lisada. Aga tundub, et me kõik oleme õppinud ka halvimast huumorit leidma. Miski ei tundu piisavalt hull, et paanikat tekitada.

Nüüd ei ole enam midagi muud kui anda endast kõik ja teha tugev lõpp. Te kodused ei pea enam kaua ootama, et meie lahedaid lugusid suvest näost näkku kuulata. 🙂

 

 

Book Squadi lilleline nädal

See nädal oli päris tegevuste rikas. Läks sellise probleemide lahendamise tähe all.

Minul tuli esmaspäeva hommikul oma internetiga jännata, et see jälle tööle saada. Kui see korda sai, siis polnud kaua vaja oodata, et mu armasaks saanud kastikal kiiluks rool keset teed kinni. Õnneks olin autode tühjal teel. Ega muud üle ei jäänud kui rattaga tööle hakata, aga kahjuks olid neil kõigil kummid tühjad. Nii ma siis läksin lasin need poes kähku ära parandada, et järgmisel päeval oleks midagi kasutada.

Gunnaril ei läinud ka oma rattaga kõige paremini. Ka tema ratta rehv otsustas, et on aeg õhtale minna.

69011395_413443116183917_1632897551772418048_n

Andris ja Gunnar tegid võistluse oma numbrite parandamise peale ning Andris sai nautida hommikusööki Allari kulul. Andris sai see nädal ka Paulat varjutamas käia, mis oli olnud väga silmi avav kogemus.

Sellel pühapäeval ei õnnestunud meil kogu kambaga kokku saada. Mänedžerid olid ühes osariigi otsas, Paula, Merilin, Gunnar ja Andris nautisid koos aega Great Fallsis ning me Killuga valmistasime oma vanale hostperele eestipärast hakkliha-kapsa hautist.

 

Me Killuga kolisime täna ühe Southwesterni alumni juurde ja see maja on nagu mõis. Siin on reaalselt keldri korrusel kinotuba ja baarilaud ja KLAVER! Hostema on nii abivalmis, et andis isegi kogu külmikus oleva meie käsutusse.

Praegu seda kirjutades möllab meil väljas ilge torm ja me istume keldris, sest meil oli tornaado hoiatus. Rahe peksab akende vastu nii, et tekib küsimus kaua see vastu peab. Aga meil on hiiglaslik telekas, DVD mängija ja snäkke nii et vähemalt on meil tegevust 🙂

Nüüd on ainult kaks nädalat veel jäänud ning mis on veel parem aeg endast 110% andmiseks. Ükskõik, milline see algus oli, kõige tähtsam on see, milline on lõpp. Kahetsusi me siia maha ei jäta. IMG-0521

 

Book Squad: Kõik on tuus Augusti kuus

Nagu nipsti on järgmine nädal juba taas seljataga. Oleme oma bookmani päevitust korralikult kinnitanud ja see on palju ilusam kui tavapärane rannahooaja grillkana jume.

Tegime jälle orgiga oma parima nädala, kasv on pidevalt märgata nii inimestes kui ka numbrites. Seekord saime lõpuks jälle kogu kambaga kokku Lewistownis. Nautisime muidugi üksteise fantastilist seltskonda ja hiiglaslikes kogustes Mehhiko toitu – mul hakkab kõht valutama ainuüksi sellele tagasi mõeldes.

IMG-5523

Paula tegi väga kõva nädala ja oli esimene FY, kes tegi ära 300 ühiku nädala.

IMG-5516

Karlil õnnestus see nädal jälle kohalike korravalvuritega sõbruneda. Küll need STOP märgid võivad ikka vahel nähtamatud olla 🙂 Ja ega see autode paberimajandus siin ka lihtne pole, Karl ei suutnud kuidagi neid õigeid pabereid härradele ohvitseridele leida.

Andris käis aga ühe kena mammi uksele koputamas. Üks murelik naaber helistas mammile, kes kogemata kõne valjuhääldi peale pani, nii et Andris kuulis selgelt kuidas naaber teda seksuaalkurjategijaks tembeldas. No tõesti, mõnel pole siin tõesti midagi targemat oma ajaga vahel peale hakata kui sinise särgiga smurfi moodi seljakotiga raske töö tegijaid hukka mõista. Aga nagu hea eesti ütlus väidab – pole halba ilma heata ja vastupidi.

Siinne arhitektuur on ka veits kahtlane vahepeal. Tahaks nagu koputada uksele, aga tundub, et ehitajad on veits puusse pannud ukse kõrgusega.

67598662_363980300915526_5040367833817546752_n

Paula seiklused olid natuke haisvamate killast. Samal ajal Mrs. Jonesile lastekaid näidates tundis ta, kuidas üks kutsikas ilusti ta jala peale siristas. Ema vabandas nii ette ja taha ning võttis kogu lastekate paki ära. Nii siis lahkus Paula majast natuke haisva koti ja korraliku tellimuse võrra rikkamana.

Mul endal oli ka huvitav kohtumine perega, kus väike tütar koguaeg korrutas “I want book, I want book.” Ema kahjuks ta soovi ei täitnud, ning tüdruk otsustas, et mu näidis raamat ajab ka asja ära ja võttis ühe slicki ka lisaks. Läks tsipa aega, enne kui ema suutis need tüdruku toast üles leida. Haleda südamega jätsin oma vana näidise tüdrukule lehitsemiseks.

Allari hostisa ei saanud kohe tema väga keerulisest Eesti nimest aru ja kutsus teda endale suupärasemalt Omariks. Minu nime poolest ei suuda inimesed kunagi ära otsustada, kas kutsuda mind Secretiks või Sigaretiks. See kas-sa-teed-nalja nägu, kui ma end tutvustan, ei muutu kunagi vanaks.

Tuleb välja, et Killul on ebatavaline külgetõmme tühjadele ratta kummidele. Sellel nädalal sõitis ta kolme rattaga ja kahel neist oli päeva lõpuks kumm tühi. Ma loodan, et see ei nakka ja mu auto rehvid jäävad kõik selliseks nagu nad on – täis.

Aga väga hea nädal oli, olgu need rasked hetked või õnnelikud juhused, need mõlemad on win-win situatsioon. Üks annab iseloomu, teine aitab oskusi lihvida 🙂 Tasakaal on paigas ja kõik sõltub meie vaatepunktist.

Järgmise nädala seikluseni!

 

 

 

Läbi tuule ja vee – Book Squad Montanas

Mida teha kui sinu ja meetingu koha vahel on jääkülm jõgi, millel pole silda? Mis küsimus see on? Lähed läbi muidugi. Nii teeb vähemalt Book Squad kui kohtab takistust teel. Grilli pole? Teeme siis ühe. Nende viie nädalaga oleme kõik õppinud, et sellist asja, nagu “pole võimalik” ei ole olemas.

Võib-olla keegi veel mäletab minu arvamust siinsesse liiklusesse sukeldumise kohta. See motivaator nimega Karl, kes mu sinna paiskas, helistas mulle peale 22:30 laupäeva õhtul, et mul on vaja meetingule minekuks transport sebida. Parim oli selle juures see, et liikuma pidi hakkama juba vähemalt 6 hommikul, et kohale jõuda. Nii me siis saimegi Killuga oma hostidelt laheda musta pikapi. Läksin veel kell 23 öösel proovisõitu tegema.

sdr

Iseenesest oli meil kõigil lahe nädal. Killu ja Gunnar said uute lahedate veepudelite omanikeks ja ma sain endale ka lõpuks laheda T-särgi. Karl ja Allar said samuti oma särgi kollektsiooni suurendada.

Neljapäeval tähistasid kõik ameeriklased 4. juulit ja panid ilgelt pidu. Rakette lasti veel ka kolm päeva pärast seda. Et ikka massi sisse sulanduda, siis sai ka ise paar rahvuslikumat kaunistust ostetud.

IMG_0321

Üks ema oli Killu pärast mures, et kas tal ikka pass on olemas – äkki pandi meid sunniviisiliselt tööle ja ei lasta koju tagasi enne kui 2000 ühikut müüdud ;). Eks ta nii ongi, aga sundijateks oleme me ise.

Andris sai paar päeva vähe kahtlasemas kohas töötada. Kättemaksuks naabri autode peeglite lõhkumine oli seal tavaline ja pitsaauto rüüstamine ka midagi uut polnud. Aga noh, ka sellistes kohtades võib leida mõne sõbraliku Mrs. Jonesi.

Mis seal ikka, nädal möödas ja uus juba lendab peale. Jätkame oma moto järgi elamist ja teeme oma järgmise parima nädala.

Dream BIG! Have fun! GET SHIT DONE!

 

 

 

 

Book Squadi seiklused Montanas

No nii, no nii, no nii, juba neljas nädal selja taga ja Book Squad laseb ikka aina paremini edasi. See uus nädal tõi kaasa nii mõnegi huvitava juhtumi, mis vägisi naerma ajab.

Seekordne kokkusaamine oli meil tiimiga kahes osas – Allar, Lauri, Andris, Paula ja Merka tundsid end mõnusalt Great Fallsis samal ajal kui mina, Killu, Karl ja Gunnar peesitasime basseini ääres, et natuke oma Bookmani päevitust korrigeerida.

Kuna kõik peale Paula ja Merka kolisid eelmisel nädalal, siis see nädal oli ka omamoodi sisseelamise periood. Esimese asjana pidime mina, Gunnar ja Killu endale rattad sebima, et saaks ukselt-uksele jooksmise asemel ikka vändata. Mul õnnestus see mõne tunniga leida õnneks – ega see taldade kulutamine väga pikalt lõbus ei ole. Kui ei meeldi, leia lahendus.

Uute hostide leidmine oli ka meie To Do listi alguses. Karl suutis endale ja Gunnarile ühe Billingsisse sebida, samal ajal Billingsist tunni kaugusel Mrs. Jones’ide uksi jahtides. Me Killuga saime ka endale uue hosti. Killu oli ikka täitsa sillas, kui meie host ema ta rolleriga sõitma viis. Põhimõtteliselt on auto ka olemas, kui ma lõpuks julguse kokku peaks võtma ja tahtma sukelduda Billingsi liiklusesse – selleks läheb muidugi mingit ilgelt head põhjust vaja.

65686078_571222460074212_7944788460705939456_n

Paula ja Merilin pidid ka sellel nädalal oma elukohta vahetama. Nad said ennast lausa peaaegu et lossi sokutada.

IMG_0294

Aga mis seal ikka. Uus nädal, uued eesmärgid, uus kuu. Let’s dig in!

IMG_5326

 

Book Squad uusi maid avastamas

IMG-5276Mitte miski ei pane aega kiiremini käima kui kõva töö. Oleks nagu ainult silmi pilgutanud ja juba ongi järgmise postituse aeg käes ning punt taaskord ühe laua taga. Tegime kõik oma parima nädala.

See nädal oli minu jaoks ikka väga vinge. Mind krooniti lausa kahekordse käepaelaga – Demo Queen ja Sit Down Guru. Nüüd tuleb tiitleid kaitsma hakata. Lauri lubas järgmisel nädalal need mult ära võtta, aga eks me näe – ma kavatsen veits kauemaks sellele troonile istuma jääda. Eks see võistlus saab veel vürtsi juurde, kui Allar ka lõpuks sisse hüppab.

Täna suunduvad ka enamus meist uude linna ja kõike tuleb otsast peale hakata – uued HQ-d, rattad, inimesed. Kui esimene kord tundus see ilgelt palju, siis nüüd lihtsalt kehitad õlgu. Midagi ikka leiab :). Natuke kahju oli küll oma lahedad host pered maha jätta.

Meie sõit Billingsisse oli ka omaette kogemus. Päris lõpuni ei saanud täpselt aru kumb see rohkem roolis oli, kas Gunnar või Karl. Lisaks sellele otsustas Karl proovida Ameerika ema stiilis sõitmist – ikka põlved kõhu all ja nina esiklaasis.

Aga mis siis ikka, paneme edasi ja veel paremini. Unistame suurelt, teeme nalja ja teeme asjad ära!

IMG_1433

Book Squad maailmameistriks

Üks tõsiselt vinge nädal on seljataga ja kõik on jätkuvalt all in – vähemat me ei võtagi. Tundub nagu oleks möödunud ainult üks päev ja jälle istub meie tiim ühise laua taga. Nagu ikka, ei saa selliste vingete inimeste kokkusaamine mööduda ilma korraliku frisbee võistluseta. Võitlus oli karm ja lõpuks jõudsime järeldusele, et võiksime maailmameistriks tulla küll.

Lisaks sellele saime läbi viia ka oma esimese auhinna tseremoonia. Success Coin on nüüd taskus, aga paneme edasi veel paremini.

Nüüd kui esimene täis nädal on möödas hakkab juba veits pihta ka saama, mida tegema peab. Eks see rutiin hakkab ka lõpuks sisse lööma ja teeb asja natuke lihtsamaks.

Paar lõbusat lugu ka. Karl suutis üles leida Daniel Levi onu ja nüüd nad naudivad Gunnariga oma elu tema häärberis. Küll see maailm on ikka väike.

Üks kena naisterahvas oli Killu pärast mures ja sokutas talle igaks juhuks pipragaasi kaasa – ei tea kunagi kui need Mrs. Jonesid nii ülevoolavalt sind armastama hakkavad, et nende vaos hoidmiseks tuleb kasutada abinõusid.

Merilin jätkas oma võitlust autoga. Seekord vedas teda alt rehv, mis otsustas lõhkeda. Aga nagu õige eesti naine ikka, kui ise ei saa, siis probleemi saab lahendada paremini teadjatelt abi küsides.

Üks tagasivaade ka meie lennureisile Montanasse. Mänedžeridel on kogu süsteem nii käpas, et Allar ja Karl isegi magavad sünkroonis.

IMG_0810 (1)

Ootan juba põnevusega, mis järgmine nädal toob. Ainuke koht kuhu siit minna on, on edasi.

Olge lahedad (nagu Allar, kes pidi oma Cool kaarti juba ammu ribadeks rebima)!

IMG_5202