8. NÄDALA BLOGI: KOGU GRUPI SEIKLUSED – AEVASTUSHOOG, RITSIKAS KUNG FUST JA SÜDAMLIK HEATEGU 🧼🐱🦗
Tervitused taas armsalt Ameerika pinnalt! 🇺🇸 Kaheksas nädal oli ehe näide sellest, kuidas meie tiim on rohkem kui lihtsalt müüjad – me oleme kogukonna osad, vahel koomilised tegelased omaenese sitcom’is ja vahel tõelised kangelased, kes toovad inimestele valgust ja soojust. 🌟
🐱 ROBERT – Kassikangelane… või ohver?
Robert läks Luisega follow’ks ja leidis end armsas kodus, kus ootasid… kassid. Kuigi ta on neile allergiline, arvas ta, et “no mis see paar minutit ikka teeb”. Ja siis ta paitas. Ja siis nad nurrusid. Ja siis ta… aevastas. 6. tundi. Järjest. 😷💨
Tänasest teab kogu grupp: Robert + kassid = ei. 🙅♂️🐈 Aga vähemalt olid kassid õnnelikud.
🦗 MAKSIM – Kung Fu Panda ritsikas
Maksim märkas tööpäeva keskel üht erakordselt “cooli” ritsikat, kes tema sõnul nägi välja nagu otse Kung Fu Pandastvälja astunud. See putukas hüppas nagu nunchakude meister ja jäi Maksimile meelde rohkem kui ükski Sitdown. 🥋🦗
Nüüd on tema uus hobi – “Putukavaatlus” tööl olles. 📸
⛪ KOGU GRUPI HEATEGU – kingitused kirikusse
Sel nädalal tegi Kogu grupp midagi tõeliselt ilusat: Nad kogusid oma vahenditest toitu, hügieenitarbeid ja esmavajalikke asju ning viisid need kohalikku kirikusse, et need jagataks neile, kellel neid kõige rohkem vaja. 💛🛍️
See tegu tuletas kõigile meelde, et me ei ole siin ainult “uksed ja müük”, vaid ka valguse ja lootuse kandjad.
Aeg lendab?!? Juba teemegi üheksandaks nädalaks ettevalmistusi, uskumatu. 😃
Eelmisel nädalal käisime Great Salt Lake’i servas piisoneid vaatlemas, sellel nädalal kraamisime veidi kohaliku memorial place’i ümbrust, et teha midagi kohalike heaks. 😌
Einestasime Jeffi ja Williega Kaysville’is. Nad ikka meisterkokad, nautisime värsket salatit, köögivilju oma aiast, õuegrillil küpsetatud kana ja krevette. Maitsevmaitsevmaitsev, aitäh!
Seitsmendast ja kaheksandast nädalast pulli:
“Soojad ilmad, mõnusad päevad, nii need päeva lähevad. Nii palju lahedaid kutsasid ja loomi näeb läbi nädalate. Nendel pisikestel koertel on alati kõige suurem iseloom.”
ja veel – “Kaks uut linna sai ära nähtud: Hooper ja Certerville. Centervilles sai teha tööd pooleldi mägedes, mis oli üli vinge ilusate vaadetega ja Hooperis leidsin pere kellel oli nagu loomaaed kodus: 6 papagoid kellega sain ka pilti ja kes räägivad, lisaks 8 madu, 6 koera ja ei tea mitu kassi.” – Lii
“Mõnus nädal ja ilusad ilmad! Töötades nägin, et keegi vanaema askeldab oma pisikese välipurskkaevu kallal. Selline pisike, keraamiline. Uurisin, mida toimetab ja vastas, et toidab kalasid. Oli kalad õues sisse pannud ja naabrite kasside kaitseks aiakese ka ümber ehitanud, armas.“- Maileen
“Esimene täis nädal uue host pere juures möödus edukalt ning tundub, et ka pere ise on rahul oma otsusega (veel) 😁 Igatahes hea nädal on selja taga, eesootav tuleb taaskord veelgi parem 😉” – Chris
“Järiekordne äge nädal seljatatud. Tuleb välja, et isegi siin kaugel on üks tore ise, kellele väga meeldib meie kohalik bänd Metsatöll.🤘🏻🎸”-Alex
“Pühapäev oli väga lahe, sain teiste host pere juures palju magusat süüa, jäätisesarnane asi “custard” oli selle nimi ja küpsised olid ka liiga head nii et pidin kolm võtma. 🍪”-Harri
“Kõige ägedam minu nädalal oli kohata kahte vilistlast, kes olid eelmised aastad raamatuid müünud. Neil olid kõik raamatud olemas ja väga inspireeriv külaskäik.” -Kert
Öö oli kuum ja niiske. Minnesota põldude vahel liikus varjuna üksik ratas. Rehvid sahisesid vaikselt kruusal, nagu saladus, mida ei tohi reeta. Päikesetõus polnud veel jõudnud äratada ühtki linnakest… aga nemad olid juba liikvel.
Agent 008 – tuntud ka kui raamatumüüja – ei kanna smokingu all relvi, vaid mappe, naeratust ja raudset enesekindlust. Tema sihtmärgid? Kodud, kus uksed avanevad. Tema relv? Kuldne küsimus: “Kas teil on korraks aega?”
Ja just nii see käivitub – järjekordne nädal raamaturetkel. Meie kangelased ei vaja Martini kokteili ega sportautot. Neile piisab jalgrattast, energiabatoonist ja ühest heast suhtumisest.
Mission: Possible.
Koodnimi: Suvemüük.
Asukoht: Minnesota.
Staatus: Täielikult valmis.
Agentide raport – nädal 008
Salajane grupp Eesti päritolu agente on juba kahe kuu jooksul tegutsenud Ameerika südames. Nende relvadeks ei ole relvad – vaid naeratused ja raamatud. Sihtmärk? Iga kodu, iga uks, iga süda. Missioon? Jagada teadmisi, koguda kogemusi ja jääda iseendaks.
👤 Agent Markus – Näeb läbi uste ja inimestest. Tal on radar silmis ja plaan tagataskus. Kui miski liigub, siis Markus juba teab.
👤 Agent Piia – Šahh ja matt. Tal on strateegia, naeratus ja võime olukord igas suunas keerata – enda kasuks.
👤 Agent Laura –Päike iga ukse taga. Väljas on pilvine? Pole hullu. Laura ilmus ikka uksele naeratus näol ja soojus hinges. Ta ei küsi, kas päike paistab – ta on see päike. Iga ukse taga. Iga pere juures.
👤 Agent Ingrid – Täielik inimeste lausuja. Tõeline naerupall – pole veel nähtud inimest, kes ei tahaks temaga maha istuda. Kui Ingrid naeratab, siis sulavad ka kõige jäisemad kontaktid.
👤 Agent Kristelle – Täielik salajane spioon. Tal on kuues meel selle jaoks, kus keegi parasjagu kodus on. Vähemalt pooled Minnesotast võiks ta pimesi üles leida. Selle nädala rekord? Kõige rohkem peresid, kõige rohkem uksi – ja mitte keegi ei osanud aimatagi, kuidas ta nii vaikselt ja täpselt kohale jõudis.
👤 Agent Kasper – Mõtete loeja. Juba enne, kui sa ütled “tere”, teab tema, mis sa vajad. Salarelv? Huumor ja keskendumine.
Särkide Võistlus – Missioon Stiil
Seekordsel erimissioonil said kõik agendid ülesandeks leida turfist kõige ägedam, kõige pilkupüüdvam ja iseloomukam särk. Ülesanne polnud lihtne – konkurents oli tihe, stiilišnitti võeti nii kohalikest moetrendidest kui agentide enda karakterist. Aga nagu ikka, parimad kerkivad esile!
🏅 6. koht – Kasper – tema särk kandis endas vaoshoitud julgust ja müstilist võlu. Agent vaikne, aga alati kohal.
🏅 5. koht – Laura – säras oma särgiga nagu ikka, päikseline ja soe – peegeldades oma igapäevast rõõmsameelsust.
🥉 4. koht – Kristelle – klassikaline agent, kel alati stiil paigas ja liikumine täpne. Särk vääris kulpi.
🥈 3. koht – Piia – tõeline moekuninganna.
🥇 2. koht – Ingrid – tema valik kõnetas kõiki, ühendades soojust, sarmi ja pisut vürtsi.
👕 1. koht – Markus – ei vajagi sõnu. Tema särk kõneles ise. Võit tuli väärikalt ja vaieldamatult.
🌊 Sunday = Funday
Pühapäeval said agendid jälle kokku. Meeting, parimate tunnustamine ja väike sisemine spionaaž (ehk “mida sina paremini teed, mida mina õppida saan”).
Suud matsusud, naer kõlas, ja jagatud lood… no ütleme nii, et mõned neist jäävadki meie vahele.
Selle nädala väljakutse? Sizzleri päikeseprillid. Ei midagi vähem glamuurset. Et need võita, tuli teha rohkem kui eelmisel nädalal – rohkem istumisi peredega, rohkem südant, rohkem sidet. Ja guess what? Meie seas oli lausa kaks võitjat – Ingrid ja Kasper. Topeltagentuur, topeltvõit!
Pärast seda suundusime loomaaeda – mitte küll salajane operatsioon, aga visiit, mis avas teistsuguse maailma. Loomad? Majesteetlikud. Hetked? Hindamatud. Aga ausalt öeldes – pildid räägivad rohkem kui tuhat sõna.
🎬 Lõpumõte:
“Iga päev, iga uks, iga pere – uus võimalus teha midagi head. Ja meie tiim ei jäta neid võimalusi kasutamata.”
Minnesota võib olla suur, aga meie siht on selge. 8 nädalat tehtud. Missioon jätkub.
“Welcome to Estoniaaaaa. Teid tervitades tõstan käed!!!” Seda laulis Tanel Padar & The Sun, kuid just täpselt niimoodi me kõik Eestist räägime North Dakota inimestele, sest just meie oleme siin Eesti esindajad. Miks, küsite? North Dakotasse ilmtingimata palju eestlasi ei satu ja just meie olemegi kodumaa nägu ja saatjad. Justkui kodude-vahel-ringikäiv-saatkond.
Jällegi – kuna meie ORG on lausa kahe osariigi vallutaja, siis poisid ühinesid meiega Montanast kõne teel. Muidu oleksid pidanud 12 tundi sõitma. Tüdrukud said kokku Grand Forksis ja said nautida Heili kodu mugavusi.
Saime lauldud ning tantsitud! Just nii meie koosolekud käivadki. Me pole lihtsalt üks kooslus, kuid meist on saanud üksteise sõbrad! Pühapäevased koosolemised ei ole ainult kohustus, vaid ka viis puhkamiseks ja niisama lustimiseks. Hr maakler on meil kindlasti mõtetes ja ausõna, kellegi maja me ei rüüsta, vaid võtame iga kodu soojalt tantsuga vastu!
Aga kuidas on meil siis läinud? Siit tulevad eelmise nädala parimad palad.
MIRJAM
Sel nädalal juhtus üks vahva lugu meie tiimiliikme Mirjamiga – ta kutsus terve sitdown’i vältel üht isa Bruhn’iks, arvates, et see on tema eesnimi, kuid hiljem selgus, et see oli hoopis perekonnanimi ja mehe nimi oli tegelikult Antony. Kui Mirjam pärast vestlust vabandades selgitas, mis juhtus, vastas isa muigega, et arvas, et see on mingi “Euroopa asi”, et inimesi kutsutakse perekonnanimepidi. Naljakas hetk, mis meenutas, kui lihtne on eksida – ja kui tore, kui inimesed selle peale lihtsalt naeravad. Kui Southwestern Advantage oleks spordiala, siis oleks see Mirjami sõnul maraton: iga samm loeb, igast meetrist tuleb läbi tulla, ja päriselt loeb alles see viimane samm üle finišijoone. “It is not over until it is over.” Füüsiliselt väsitav ja vaimselt väljakutsuv – aga alati väärt seda pingutust.
POLINA
Sel nädalal nautis Polina täiel rinnal suve: tegi tööd, chillis ja sai ohtralt snäkke. Ilm oli kuum ja töötempogi pani korralikult higistama – aga mis seal ikka, Polina võttis selle kõigega huumoriga. Kui küsida, mis spordiala Southwestern Advantage tema meelest oleks, siis vastus on lihtne: ujumine. “Ujun higis,” ütleb ta ise, viidates tabavalt sellele, kuidas töö võib olla kuum, intensiivne ja pidevas liikumises – nagu bassein, kust ei pääse enne välja, kui distants on läbitud. GEORG
Georgil oli sel nädalal üks eriti maitsev kogemus – üks pere, kes tundis Ralfi, tegi talle burksieine välja. Kui tellimus veel valesti ka läks, sai ta lausa lisaburksi peale! Nagu sellest poleks küllalt, andis pere väike laps talle veel viis dollarit ka – täielik jackpot. Kui Georgilt küsida, mis spordiala Southwestern Advantage tema jaoks oleks, siis ta vastab otse ja veidi muigega: „Maadlus, duh ;)“. See on ala, kus võistled küll üksi, aga sul on terve tiim selja taga – tiim, kes elab kaasa, toetab ja kellega koos püüdled parima tulemuse poole kogu suure võistkondade mängus.
LINNEA
Sel nädalal sai Linneast kivikoguja vastu tahtmist – üks armas vana härra kinkis talle oma lemmikkivi, mille oli kunagi Arizonast korjanud, lihtsalt sellepärast, et Linnea oli olnud “nii tubli ja rahulik”. Ja nagu seiklusfilmile kohane, aitasid teda taas kord kraavist välja 10-aastased poisid – tõeline meeskonnavaim! Kui Southwestern Advantage oleks spordiala, siis Linnea sõnul oleks see “tujurikkuja ujumine” – midagi ei saa aru, kõik on veidi segane, aga kuidagi jõuad ikka lõpuni välja.
MAREK
Mareki nädal möödus rahulikumas rütmis – kaks follojat käisid kaasas ja said oma silmaga näha, et isegi manager saab vahel järjest mitu “ei’d”. Töö käib kõigil, olenemata kogemusest. Kui Southwestern Advantage oleks spordiala, siis Mareki arvates oleks see triatlon: kõik sõidavad palju rattaga, kõik jooksevad ja lõpuks saame kõik vihma – see ongi meie “ujumine”. Mitmekihiline, kurnav, aga lõpuks viib edasi.
RALF
Ralfi nädalasse mahtus natuke pulli ja paras ports loodusearmastust – ta nägi kilpkonna ja sai seda isegi käes hoida. Väike hetk vaikust ja vaheldust kiire töö keskel. Kui küsida, mis spordiala Southwestern Advantage tema meelest oleks, siis vastus tuleb otse ja lihtsalt: mitmevõistlus. Sest see töö on täpselt sama mitmekülgne – iga päev nõuab erinevaid oskusi, uusi katseid ja pidevat kohanemist.
HEILI-MAE
Heili-Mae nädalat tähistas suur võit – ta sai endale auto! See on igale müügitöölisele tõeline unistus ja vabaduse sümbol. Kui Heili-Mae peaks võrdlema Southwestern Advantage’i mõne spordialaga, siis oleks see tema jaoks triatlon: tuleb osata paljut, kestab kaua ja nõuab pidevat pingutust. Aga nagu triatlonis, nii ka siin – finišijoone ületamine on seda kõike väärt.
ANETE-ELISABETH
Anete-Elisabethi nädalasse mahtus põnev ja veidi ootamatu kohtumine – ta sattus vestlema vanaisa Leslie’ga, kes tutvustas talle oma 18 relva ning tegi temaga isiklikult selfie, enne kui Anete jõudis ise pildi küsimiseni. Leslie postitas selle rõõmsalt nii enda Facebooki kui ka Anete politsei postituse alla – tundub, et temast sai tõeline fänn! Kui Southwestern Advantage oleks spordiala, oleks see Anete-Elisabethi sõnul male: igal käigul on kaal, tuleb ette mõelda, lugeda inimesi ja treenida aju.
Seekord siis niimoodi!Niimoodi treenivad teie võsukesed eluolümpiaks, et meist ikka paremad ja edukamad inimesed välja kooruksid.
Kuulge aga juba ongi 2/3 suvest nagu viuhti läbi. Järgmine nädal koputab meie uksele juba august ja teeb omi vigureid. Juhtus palju ja toimus igasuguseid põnevaid vempe, aga meie aina anname gaasi. Aga mis ma siin ikka jahun, vaatame mida räägivad kõik teised ka siin ja seal.
TEEMANT TRIO (Lembe, Luiza, Lisandra)
Meil oli uskumatult pöördeline nädal, kus juhtus palju. Neljapäeval me siis pakkisime oma asjad ja läksime teise linna, kus kolisime sisse oma motelli. Saime siin möllu panna, magada kolmekesi kahe inimese voodis ning teha pulli. Sellega aga meie kolimine ei lõppenud, kuna juba pühapäeval kihutasime sellest linnast minema, kus peame elama nädal aega veel üksteise kaisus ja otsima endale mugavamat elupaika ukselt uksele.
LUIZA
See nädal oli kuidagi väga erinev eelmistest. Suutsin jälle haigeks jääda ja ühe päeva kodus passida. Siis kolisime uute linna ja jamasime Police Departmentiga, kes kuidagi ei suutnud meiega postitust teha ja ei leidnud isegi 5 minutit et meie meilile vastata. Viimased päevad töötasime ala, kus suuremas osas ei olnudki peresid lastega. See nädal oli väga tähtis just selle poolest, et õppida endaga sõber olla ja lõpuni pingutama mida ka ei toimuks 😉
ALEX
Vinge arengu nädal, öppisin kövasti stabiilne olema ja raskustele vaatamata edasi minema. Päris mitu naljakat pere oli kus sai ka kövasti nalja. Olen tänulik enda vahetus pere eest, köigi orgi inimeste vankumatu tahte eest, ma tean saame ainult paremaks
EVELYN
mina sain see nädal palju head ja paremat süüa. nädala tipphetk oli siiski värske lõigatud mango siin selle palavuse keskel. lisaks sain veel pastat ja palju granola bare ja kanakoibasid.
ROLAND
See nädal sain uuesti politseinikega ja ka sherifiga rääkida. Töötasin paar päeva maakohas. Nägin lehmi, kitsi, kanu, jäneseid ja muid loomi. Hetkel töötan Huntsville linnas, kuid varsti hakkan Willis-es töötama.
MART
Uliage nadal. Parim siiani. Siit on vaja ainult edasi panna!
Mida me siis pühapäeval tegime?!?
See pühapäev me külastasime ühte ehtsat vanavanemate rantšot siin Texases. Saime omad jutud räägitud, bassus lebotada ja võrku mängida. Mis sellele veel lisaks, saime sõita nende maalapil ringi ja näha nende ehtsaid Texase lehmi.
Aga mis siin ikka, 8 nädalat tehtud ja neli veel. Kuna oleme saanud endale hoo nii sisse, siis see on meie suve viimane faas, kus tulevad enamustel parimad nädalad. Meil on harjumused paigas, enesekindlus laes ja tempo ainult kasvab. Me teame, mida me teeme, ja teeme seda iga päevaga aina paremini. Nüüd pole enam küsimus kas, vaid kui palju me veel ära teeme. Selleks korraks ongi kõik ning peatse kohtumiseni.
Eelmise nädala fookuses oli Isa Auhind (Dad’s Award). Isad on alati olnud pere tugi ilma vingumata, kuid see nädal oleme juba Sizzler’i lainel ja eesmärgiks on võidelda endale tuusad päikeseprillid, et talvel toimuval auhinnareisil silmad ikka kaitstud oleks😎 Selleks tuleb taas teha suurepärane nädal, mille jooksul tuleb näidata raamatuid võimalikult paljudele avatud peredele.
Sander: Sauk Center oli huvitav koht! Pool linna oli üles kaevatud ja pidin korralikult luurama tagatänavatel. Also jäin korraliku vihma kätte ning jäin oma kummipapudest ilma 😢
Mihkel: Nädal 7: Auto, korvpall ja Ameerika inimesed
Seitsmes nädal Ameerikas raamatuid müües oli üks pöördelisemaid seni. Kui esimesed nädalad möödusid jalgsi või kellegi teise abiga liikudes, siis nüüd on mul lõpuks oma auto! See tähendab, et saan palju kiiremini piirkonniti liikuda ja olen iseseisvam kui kunagi varem. Ausalt öeldes tundsin esimest korda, et kontroll on minu käes – mitte ainult rool, vaid ka kogu see suvine teekond.
Auto saamine muutis kohe ka minu päeva struktuuri. Hommikused algused on endiselt varased, aga nüüd suudan päevas rohkem majapidamisi külastada. Vahemaad Ameerikas on suured ja ilma autota lihtsalt ei jõua kõike ära teha. Lisaks – autos olles saan vahepeal oma lemmikmuusikat kuulata ja see aitab energiat hoida.
Üks selle nädala eredamaid hetki juhtus täiesti ootamatult. Ühe perega vesteldes mainisin muuseas, et Eestis mängin korvpalli ja seepeale kutsus isa mind kohe laupäevaõhtuseks mänguks kohaliku meeskonnaga. Mõtlesin hetke ja siis muidugi ütlesin jah – millal veel saan USA-s korvpalli mängida nagu “oma poiss”?
Mäng oli ausalt öeldes täiega äge. Mitte ainult see, et sain kehaliselt aktiivne olla, vaid ka tunne, et kuulun kuhugi. Pärast mängu istusime ja jõime Gatorade’i, rääkisime elust ja nemad uurisid Eestist. Vahetasime kontakte ja nad ütlesid, et kui mul puhkepäev tuleb, siis olen alati teretulnud tagasi.
See nädal tuletas mulle meelde, miks ma üldse siia tulin – mitte ainult raamatuid müüma, vaid kogemusi koguma, inimesi tundma õppima ja kasvama. Nädalad ei lähe kergemaks, aga ma muutun tugevamaks. Ja iga uus tuttav, iga väike “võit” – olgu selleks auto, korvpall või lihtsalt mõnus vestlus mõne perega – annab jõudu edasi liikuda.
Ameerika on endiselt suur ja hirmutav, aga natuke vähem kui nädal tagasi.
Jaanus: Nautisin ilma, sain üks päev jäätist. Ühel päeval lõi äike ühte puusse seal, kus ma töötasin. Nägin palju huvitavaid autosid. Sain ühe kinnisvaramaakleriga kaarte vahetada, nii et kui keegi soovib Minneapolise kandis kinnisvara, siis andke teada.
Joosep: See nädal liikusin lõpuks uude linna – St. Joseph (püha Joosep). Väga äge võrdlusmoment tekkis suurlinnaga, kus eelnevad nädalad töötanud olen. Inimesed olid rahulikumad, kõigil oli aega ja mahti ära kuulata. Ootan huviga eesseisvaid nädalad, teeme sellest ühe meelde jääva suve!
Kristjan K.: Auto hakkas juba vaikselt otsad andma ja viisin oma auto hommikul ühe mehaaniku kodu ette, viskasin võtmed sisse ja kirjutasin talle, et kas ta saaks päeva jooksul leida vea ja seda parandada. Õhtuks oli auto ajutiswlt juba paremaks tehtud ja sain üle pika aja rattaga uuesti sõita! Oli fun trennipäev. 😀
Elly: Minul oli väga põnev nädal. Üks isa räppis ja tantsis mulle ukse peal. kohtasin ka ägedat ema, kes värvis kriitidega driveways oma lastega. Ega väga muud midagi teen tööd, näen vaeva ja järgmisel nädalal näete mind juba Sizzleri prillidega! Aaaaaja see nädal kolisime uue vahva pere juurde, kelle terve suguvõsa varasemalt vahetusõpilasi hostinud.
See nädal käisime Sunday meetingul kaljult alla hüppamas vette. Mega äge oli ja lisaks ostsime kõik endale vahvad nokamütsid.
Kujutad ette, suvi on juba üle poole peal! Ja kui silmad lahti hoida, märkad iga päev midagi, mis paneb sind päriselt ütlema: “Vau.” Meie tiimiliikmed jagasid sel nädalal neid hetki, mis neid kõige rohkem liigutasid, üllatasid või inspireerisid – ning andsid edasi väikese soovi kõigile järgmisesse nädalasse kaasa võtta. 🌟
Emma Vau-moment: Ütlesin “vau” selle peale, kui tõene on Piibli sisu. Üks kirjakoht ütleb: „Otsige esiti Jumala riiki ja kõike muud antakse pealekauba.“ – mida rohkem ma inimeste eest palvetan ja Jeesusest jagan, seda kõrgemad on mu kõned, sitdownid ja muud numbrid. Soov järgmiseks nädalaks: Soovin teistele kiireid jalgu ja elevust selle üle, et just praegu me ehitame oma iseseisvat elu.
Johanna Vau-moment: Kui üks proua rääkis, et tema poeg oskas 16-kuuselt tähestikku mõlemat pidi öelda ja kaheaastaselt raamatuid lugeda. Nüüd, 5. klassis, oskab ta joonistada maailmakaarti koos riikide, saarte ja lippudega – täielik geenius! Soov järgmiseks nädalaks: Mega super-duper attitude, palju häid demosi ja FUNi!
Pilt ilusast hetkest!
Otto Vau-moment: Nägin, kuidas kogu küla tuli keset tööpäeva kokku, et aidata vähihaiget inimest. Väga südamlik kogukond. Soov järgmiseks nädalaks: Et kõik läheksid ka raskel hetkel järgmise ukse juurde… no matter what.
Matvei Vau-moment: Kohtusin mehega, kellel oli kaks koera. Üks oli tavaline, aga teisel näis olevat mingi jakk seljas… Aga see polnud jakk – see oli VÄRVITUD KOER! Ma olen siiani šokis. Soov järgmiseks nädalaks: Tehke nii tugevat tööd, kui ainult võimalik – meil on äge tiim ja me suudame saavutada, mida iganes tahame!
Jan Vau-moment: Töötasin linnas, mida kutsutakse Castle Towniks – Ida Grove. Seal elas entusiast, kes 60–70 aastat tagasi ehitas terve rea losside kujulisi maju. Soov järgmiseks nädalaks: Ärge unustage, mis on meie alus – „schedule and attitude“.
May-Britt Vau-moment: Selle asemel, et ema oleks mulle uksele vastu tulnud, ilmus ta hoopis hobusel, kauboikaabu ja -saabastega. Nüüd tahan ka endale seda aksenti ja kaabut! Soov järgmiseks nädalaks: Effort level 11 – siis võib kaabu endale lubada.
Andre Vau-moment: Nägin, kuidas uues linnas suutsin väga kiirelt kohaneda ja sain pea iga inimesega suurepäraselt kontakti. Tänu sellele toimus 65% sitdownidest sees. Soov järgmiseks nädalaks: Mega attitude ja tugev motivatsioon! Pole palju jäänud – anna endast iga päev 101%!
Angelika Vau-moment: Kohtusin kuningpythoni ja habemega lohedega – täiesti uus ja põnev kogemus! Ja lõpuks sain ka omaenda auto – juhhuuu! Soov järgmiseks nädalaks: Parim hoiak, palju pingutust ja häid sitdowne emmedega – ees ootab suur nädal!
Daniel
Vau-moment: Ütlesin “vau”, kui muutsin enda attitude’i ja töö hakkas palju mõnusamalt sujuma. Soov järgmiseks nädalaks: soovin kõigile head attitude’i tulevateks nädalateks. Lähme koju võitjatena.
Remi Vau-moment: Nägin kahte venda mängimas ja väiksem meenutas Downi sündroomiga last. Keerasin auto ringi ja läksingi pere juurde – oligi üks äge 5-aastane poiss, kes meenutas mulle mind ja mu venda. Meil tekkis uskumatu side. Soov järgmiseks nädalaks: Päev korraga! Ärge andke alla, ükskõik mis päev ees ootab – ja ärge kaotage head suhtumist!
Lisette Vau-moment: Kohtasin meest nimega Richard, kellel on väga hea eestlasest sõber ajateenistusest. Richard ütles, et kui Eestis peaks sõda tulema, siis ta tuleks ja võitleks meie kodumaa eest.
Kokkuvõtteks:
Vahel tulevad kõige suuremad “vau”-hetked täiesti ootamatult – väikestest seikadest, siirastest sõnadest, või lihtsalt elust endast. Need hetked jäävad meelde, annavad jõudu ja meenutavad, miks me teeme seda, mida me teeme. Olgu järgmine nädal täis samasuguseid vau-tundeid ja suuri samme edasi!
Tsauki sõbrad! Meie seitsmes nädal raamatupõllul on läbi ja ongi ainult neli ja pool nädalat veel minna🤩 Ühtpidi on küll tore, et suurem osa on tehtud ja varsti saab koju, aga teistpidi on seda aega aina vähem mil kõik eesmärgid ära saavutada…
Eelmise nädala fookuses oli Isa Auhind (Dad’s Award), kuid see nädal oleme juba Sizzler’i lainel ja eesmärgiks on võidelda endale tuusad päikeseprillid, et talvel toimuval auhinnareisil silmad ikka kaitstud oleks😎 Selleks tuleb taas teha suurepärane nädal, mille jooksul tuleb näidata raamatuid võimalikult paljudele emadele.
See pühapäev kohtusime taas neti vahendusel, kuna Marteni auto otsustas lakata funktsioneerimast…🫠 Kuid mis ei tapa teeb tugevaks ja väikesed viperused teekonnal kasvatavadki ehk kõige rohkem💪
Eelmise nädala juhtumised…
ANDRAS
sain sõita 69 aasta chevyga
RASMUS
Selle nädala naljakaim mälestus leidis aset, kui ma peale koputust ukse taga perenaise vastust ootasin. Massiivne koer sörkis nende tagaaeda, endal oli tühje purke täis HEB kilekott hambus. Selle vaatepildi kogemine oli minu jaoks lihtsalt nii absurdne, et ma pidin seda jagama😃
MAIA
Sel nädalal kohtasin pere, kelle neljandasse klassi minev poiss tellis kooli minekuks hunniku ehteid – kuldketid ja sõrmused. Iga 5 minuti tagant tuletas ta mulle meelde, et tal on tüdruksõber Floridas. Väga tuus väikemees😄 Neil oli ka väike hamster nimega Lumepall (Snowball). Nad andsid teda mulle hoida, aga vaeseke ehmus vist minu Eesti lõhna peale ära ja pissis mulle peopessa…
Lisaks pidin teist ja ka kolmandat korda oma rendiautol rehvi parandama minema, sest esmalt parandati vale rehv ära… (esimene kord oli nädal peale auto saamist). Mulle näidati ka naela, mis väidetavalt minu auto rehvist leiti
TAAVI
Kohtusin mehega kes oli 2014 aastal USA armeega Lätis lähetusel ja ta oli Eestis õppustel käinud. Nii lähedasest seosest Eestiga polnudki veel kohanud. Tore kogemus ja ostis oma lastele ühe komplekti raamatuid ka😃
MARTEN
Iga nädal on nagu omaette lugu mida oma sõpradel eestis rääkida. See nädal näiteks sain tööle sõita Rasmuse autoga sest minu auto mis ma suve algul ostsin otsustas neljapäeval otsad anda 🙂 See nädal oli suve kõige hullem ja kurnavam nädal. Samas oli ta suve kõige naljakam ja lahedam nädal siiani. Tihti on elus kõige hullemad situatsioonid tegelikult pikas perspektiivis kõige lahedamad ja õpetlikumad. Olen kõige eest lihtsalt tänulik.
Kuulge, august juba paistab ja mais ka peaaegu valmis!
Alates tänasest on meil kõigil 4 ratast all – Carmen leidis ka endale auto!
Täna oli suur kolimise päev, pidime isegi meetingu Zoomis tegema. Küll käidi raamatutel järel, osteti autosid ja muud head kraami, sõideti sadu miile maja, et uude majja (HQsse) kolida. Raul hoiab veel vanadel jahimaadel silma peal, teised otsivad uutelt karjamaadelt saaki.
Hoiame head tuju ja pingutame täiega. Aitäh kõigile emadele, isadele, sugulastele ja sõpradele! Teie toetus, usk meisse on hindamatu väärtusega. Isegi kui me ei oska seda tähele panna või hinnata võib just see olla see muutev faktor, mis aitab meie bookmanil või bookgirlil olukorda positiivse nurga alt näha. Need näivalt väikesed kaasaelamised, toetavad sõnumid või lihtsalt usk meisse annavad meeletu tõuke meie eneseusule ja enesekindlusele.
Me kõik oleme meeletult tänulikud selle eest 🙂
Boss mees Conrad (seest on tehtud sitkest tammepuidust, väljast maasika-vahukoore glasuuriga)Anette ja Sandra – Kuldne DuoRobin ja Matthias “Ma ei tea kuidas nad ikka veel võileibade pealt ära elavad” – RaulRauli tipptasemel raamatupood
Olemegi oma suvega juba poolepeal, crazy värk! Alles eile oleks nagu müügikoolist tulnud, ja nüüd on see juba sama kaugel seljataga kui lõpureis veel ees. Aina vingemaks läheb, lahedaid inimesi kohtame aina rohkem ja vahel tõesti nagu uksed lendaksidki meie ees lahti, sest kes ei tahaks kohtuda maailma vingeimate Euroopa tudengitega 😎?
Selle nädala pühendasime oma isadele, ehk siis oli tegemist Dad’s Weekiga!! Auhinna võitmiseks pidime tegema oma parima nädala kas klientides või unitites. Jätsime kõik enda 100% Bookfieldile, et saaksime auhinna ikka isale üle anda.
RAUNO
Sain turfist minikülmiku! Isa tänas Jumalat, et ma tulin ta ukse taha kuna just samal päeval oli ta mõelnud oma laste hariduse peale.
MART
Nonii, sõprus rattaga on lõppenud, nüüd on kuldne Ford Focus minu parim sõber 🤜🤛
JONETE
Töötasin sellel nädalal uues linnas ja kohtusin paljude ägedate inimestega.🤩Olen tähele pannud, et geograafia ei ole ameeriklaste tugevaim külg. Kui ütlen inimestele, et olen pärit Euroopast, siis vahepeal lasen neil arvata, mis riigist. Vastuseks saan tihti „Euroopa?”
TRIINU
See nädal oli täis igasuguseid katsumusi – nii neid, mis panevad kulmu kortsutama🤨, kui ka neid, mis hiljem meenutades lihtsalt naerma ajavad🤪. Üle poole suvest on märkamatult mööda lennanud, mis on ausalt öeldes täiesti uskumatu. Päevad on pikad, intensiivsed ja igaüks natuke oma nägu, aga just see teebki kogu kogemuse nii ägedaks.🤩 Inimesed siin Arkansase kandis on lihtsalt super – soojad, sõbralikud ja vahel täiesti pööraselt lahked. Sai isegi ette selline hetk, kus uinuvate pererahva loal sai basseinis ujumas käidud, kui nemad juba toas magusaid unenägusid nägid – suvi, eksole! 🌊😄 Lisaks sattusin kokku väga lahedate politseivendadega, kellega jutt jooksis ja nalja sai rohkem kui küll.🙈 Kõik need hetked – nii kummalised kui ka südantsoojendavad – tuletavad iga päev meelde, miks me siin oleme. See suvi kasvatab, õpetab ja kingib lugusid, mida veel aastaid edasi rääkida.🥰-Triinu🫶🏽
STEN
Saan siin USAs seda tööd tehes sattuda sellistesse kohtadesse, kuhu muidu elu sees ei oskaks isegi unistada. Nädalat alustasin mägedes, siis liikusin rikkurite juurde, kes elasid üksipäini majades, mis teevad Kadrioru lossile ka silmad ette, ja lõpetasin ridaelamutega, kus iga maja oli nagu eelmise koopia ja nii ulatusid nad kuni silmapiirini. Sain esimest korda sõita ka muruniidukiga 🚜, mis ausalt öeldes meenutas rohkem traktorit. Hullud masinad ja leiutised siin ikka!
Pühapäeval võtsime ette teekonna mäe otsa, mis meenutas ausalt öeldes kogu suve: väga huvitav ja raske ettevõtmine, aga kui oled tippu jõudnud, siis saad hetkega aru, et see oli seda ikka täiega väärt 💯! Mõnede jaoks oli tõus imelihtne, mõnede jaoks eneseületus missugune, aga tunne, mis sees on, kui selle ära teed, ei ole millegagi võrreldav 🤩!
Saime tähistada ka järjekordset sünnipäeva, seekord siis Steni oma. Ei saa öelda, et oleks kingituseks oodanud saada minikülmikut, aga Bookfield on vast kõige üllatuste- ja elamusterohkem paik maailmas.
Kohtume teie kõigiga juba veidi vähem kui nädala pärast! 👋
SW Eesti 