Tervitused kaugelt maalt!

Kätte on jõudnud suve teise poole esimese nädala pühapäev, läks keeruliseks onju.😉 Ainult 5 nädalat veel seiklemist ees, kreiiiizi ju! Möödunud aja oleme ilusti kenasti asjad paika loksutanud ja nüüd on vaja ainult sprintida!

Meie nädalakesed:

HANNA – Week 7 done! Wow. No mulle tundub, et ma vahepeal töötan countrys sest koerad blokeerivad teed ja näen lehmi ja hobuseid. See nädal läks kriminaalselt kiiresti. Pilgutad silma ja nädal läbi. See nädal oli elamusi täis. Sai näha palju uut ja huvitavat ja kohtuda sadade erinevate peredega. I love it here! See ya

RAUNO – Äge nädal DONE. See nädal kohtasin jälle väga palju erinevaid rahvuseid ja erinevaid inimesi. Alustasin uut linna ja elan sisse. Kolisin väiksema linna linnapea juurde elama ja nad on mega toredad!

GETTER – Week 7 ☑️ see nädal moodus eriti kiirelt, palju ägedaid peresid kohatud ja sai Triinuga koos tootades lehmade, kiisude ja kanadega hängida !

SIRLI – 7 weeks done and 5 more to go! Mega vinge nädal jällegi. Lätlane Davis käis follomas, mis oli mega tore ja tööpäeva lõpus käisime ka koos jäätist söömas. Ootan põnevusega juba uut nädalat ka Dad’s award paneb mind kõvasti pingutama.

KAROLIISE – SDs tuppa saades oli perel täiesti kottpime toas. Küsisin kas võin kardina eest tõmmata ja tõmbasin selle koos kardinapuuga seina küljest lahti. Ups

TRIINU – Hull nädal ikka, kohe nii palju juhtus et appikene. No alustame siis sellest, et keset suve on usakatel jõulukuused toas, idk veits jahedaks tõmbas.😆 Siis käis Getter mind follomas, nende auto läbis paar remonitööd teepeal, aga at the end of the day saime palju nalja ja Getter oli väga vaimustuses mu country maailmast! 🐓🐄 Siis andis mu oma auto rehv alla, aga õnneks on siin nii mega abivalmid inimesed, et ma polnud auto juurdegi veel jõudnud, kui mees rehvi vahetama juba hakkas. Mis seal ikka palju ramse, palju seiklusi ja kõvasti lõpuni!💕🫶🏽

OSKAR – Suvi võib tuua kaasa ka stiilimuutusi!😆

SUNDAY MEETING TIMEEE!☀️🤩

Nonii nonii nonii alusatsime päeva nagu ikka meetingutega… Seekord olime sellises toredas linnakeses nimega Norfolk. Peale asjaajamisi suundusime AquaVenture Water Park’i, kus saime kuuma päikese all sulistada. Kasutasime ära kõik võimalused, alates beebibasseinist lõpetades merelainetega!🌊 Ning nautisime kohalikke snäkke peale hullamist!🤗

Sel nädalal oli meil ka selline vahva väljakutse nagu PieInTheEye. See nägi välja nii, et grupi liikmed pandi omavahel võistlema, et kes kõige rohkem sitdowne saab (see on siis see et kes peredega rohkem maha istub). See kes võitis, sai teisele vahukooretordi näkku visata.🎂 Woop woop! Meie võistlusklassideks said siis:

Getter – Hanna – Sirli

Karoliise – Rauno

Triinu – Oskar

Võistlus oli väga väga tasavägine, sest lõpptulemust eraldasid ainult kuni 4 sitdowni! Nii et oleme tugevat tööd teinud. Vaatame siis tulemustele ka otsa.😏

Davaika naudime siis suve täiega. Was fun! Musid kallid õhupallid ja näeme juba järgmine nädal.👋🏽

Heihei!

Taaskord kätte jõudnud pühapäev. Nädalad hakkavad järjest kiiremini ja kiiremini minema, nii et juba ongi 7 nädalat tehtud, uskumatu.

Täna pikka juttu pole, sest pildid ütlevad rohkem kui tuhat sõna. Aga oleme kõik vahepeal kõvasti tööd rabanud ja natuke lõbutsenud ka.

Siin kahe nädala kokkuvõte:

Week 6

Week 7

Sellel nädala võistlus oli sit-downide (peredega maha istumise) peale. Võistlus käis HQe peale, ehk kes kõige vähem SD tegi said pirukaga näkku.

Selleks korraks jällegi kõik ja kohtumiseni uuel nädalal!

WOW-WOW-WOW. Mida nädalat. Emad, me tegime teid uhkeks. Mitte ühtegi minutit me ei raisanud ja mitte ükski tilk higi, verd ning pisaraid polnud asjata. See nädal oli Teile mampsid!🫶

‼️ Pühapäeval lähevad mõned sangarid veel õhtul tööle, et anda endast absoluutne maksimum, kuid natukene peab nalja ka saama. Kinnitage turvavöö, selle nädala pühapäev on eriti ekstreemne.🏃‼️

Pühapäevane trall ja pidid:

Käisime bändiga pauku tegemas, päris vahva oli.

Personaalsed kogemused bookfieldilt:

Kert:Siin ei jagu sõnu enam, uskumatu, mis emotsioonid. Magamine tundub ajaraiskamine, tahaks ainult tööd teha ja vahepeal süüa. Emade nädal tekitas väga huvitavaid vestlusi mitmete peredega. Töötasin väikest kokkuhoidvat kommuuni ning see oli uskumatu, kui hea tunne oli terve väikse linna tuju tõsta ning neid haridusega teenindada. Kohtasin nii palju ägedaid inimesi, üks “biker” tutvustas mulle enda motikaid ja ettevõtet, ta teeb nahast jakke ratturitele ning andis ka mulle ühe! Ainult bike puudu nüüd!!

Rene: Best week ever!!!, ületasin oma uskumuste piire!

Elo:Boomboom! Ilm kütab kirgi ja emmede nädal oli banger! Ikka viimane sai välja pigistatud! Ja nii armas oli USA emmede lugusid kuulata. Kütame aga võimsalt edasiii! 🧡 aitäh, emmed, et olete

Georg:Houses don’t buy, people buy. Kuskil metsa sees oli väike räämas maja. Mul oli väga lappes päev, ei kannatanud enam edasi minna, motlesin, et lähen ja loon aega surnuks. Ukse peale tuli 80 aastane kohalik kuduja “Noblaaaa, siit ei saa statsi jaoks isegi demo kirja. Hea kyll tombabe vähemalt coockbooki demo…äkki prooviks sitdowni….hmmm aga mis siis kui teeks full cookbooki cycle….what, tädi tahabki cookbooki? Tal on 19 kassi, ta ei käi tool ja ta ostab idaeurooplaselt cookbooki? Davai, täna tuleb parim päev” tombasin 3 tunniga 3 klienti ja panin parima päeva purki.

Mikk: Väga tore nädal, väga palav! Lot of things going on! Pühapäevad lähevad nii kiiresti et ei jõua silma ka pilgutada! Oleme käinud laskmas relvi, mänginud arcadega ja rühanud väga kõvasti tööd!! Unetunde on kahjuks jäänud vähemaks! Muidu all good! Love you mama and papa!!
Teeme tööd edasi!

Tundub, et asi tõesti läheb paremaks. Aga kuna me oleme siin, et reaalsust kontrollida ja piire nihutada, siis peame siit ainult edasi panema. Seame kõrgemad eesmärgid ja hakkame vaikselt ajalugu kirjutama!

As it is, we PRIORITIZE & EXECUTE! LETS GOOO!!!🤟🏻🤟🏻🤟🏻

YOUR INVINCI6LES!😎

Вот и прошла половина нашего лета, то есть 6 недель в Америке. Мы большие молодцы, очень стараемся, и это отражается в результатах. В воскресенье мы встретились в парке и провели учения по продажам.

После сбора мы решили пообедать в итальянском ресторане, где насладились вкуснейшей итальянской едой. Аромат свежей пасты и сочных равиоли просто завораживал! Весь день был наполнен приятными впечатлениями и отличными эмоциями. А завтрашний будет ещё лучше!

До следующий недели!

GOODMORNING BOOKPARENTS / BOOKFRIENDS ACROSS THE WORLD! This is ND Lakers blog post where attitude rules, schedule is king and you are reading about our 6th week’s adventures!🕵️‍♀️

Päike paistab peale, nii halvale kui heale! Meie kuues nädal möödus kindlasti rohkemate veepudelite allakulistamise käigus kui kunagi varem – temperatuur siinpool maakera kisub aina kuumemaks.

Mis omakorda tähendab, et suve haripunkt on käes ja edasi loetakse nädalaid selle järgi, kui kaua on tagasilennuni aega✈️

Kuuenda nädala pühapäeva veetsime seekord St Cloudsis, kuttide kodukohas meetingut läbi viies ning seejärel metsajärvekese ääres ilma nautides.

Meetingul saime taas uued (samad vanad ja head) targad mõtted nädalaks ning kiitsime ka saavutusi. Möödunud nädala Mom’s awardi tõid koju Miia, Marek ja Kristelle.

Uueks nädalaks tõmbame aga ööbimiskohtade vahel sarved risti – kaotajad saavad vahukoorega näkku!

WEEK 6

Nagu ikka, pingutasime ka kuuendal nädalal nii palju kui võimalik! Kohtusime sadade nägudega, näitasime KÕIGILE raamatuid ning keksisime läbi tule ja vee.

Olete ilmselt aru saanud, et Ameerikamaa toidud ei ole päris samad nagu kodus. Kõigesse on heldelt suhkrut lisatud, burxid on kui rahvustoit ning mida rasvasem, seda parem!

Siiski, oleme ka häid maitseid kogenud, seega:

Evelyn: Kõige parem toit, mis ma siiani skoorinud olen, on riis köögiviljadega. Jube veider oli vahepeal päriselt sooja normaalselt toitu süüa. Tavaliselt on siiski salat või mcdonalds, seega üks täisväärtuslik toit oli vägagi teretulnud.

Kasper: Kõige parem toit so far on El Loro Mehiko restoranis kanaburritod. Õnneks või kahjuks saab sellist luksust ainult pühapäeviti.

Kristelle: Leppisin ühtede vanavanematega kokku, et saan autoga hilisõhtul peale tööpäeva koju. Õhtul sinna jõudes ootas mind muuhulgas ka kodune lasanje ning isetehtud jäätis, üldse ei kurda!

Miia: Kõige parem toit on siiani olnud kindlasti hostmampsi banaani-šokolaadi minimuffinid!!

Mirlen: Kõige parem toit, mis ma tööl olles sain, oli ahjusoe brownie jäätisega. Olin just ühe pere juures sees, kui neil brownie ahjus valmis sai ja no see lõhn, mis sealt tuli… Õnneks nad pakkusid mulle ka ja see oli ausalt parim asi, mis ma paari kuu jooksul süüa olen saanud.

Oma peresid igatseme ikka ka ja alati saadame teie poole suurimad kallistused teele (& võite natuke seda kuuma päikest ka saada). Oleme supertänulikud kõige eest! Kasutame teie tarkuseid ka praegusel töönädalal kõvasti ära:

Evelyn: Kallid emme ja issi on mulle õpetanud, kuidas kõiki inimesi sallida ja ise sõbralik kõigi vastu olla. Bookfieldil olles ja erinevaid peresi nähes olen ma lihtsalt aina rohkem ja rohkem tänulik selle üle, mis nad mulle võimaldanud on.

Kasper: Always keep an eye on the bike. Alati sõidan rattaga uksele nii lähedale kui võimalik!

Kristelle: Olen õppinud perelt alati tänulik olema ja nägema kõiges head. Tean, et mul on alati kõigest hoolimata võõõõimas tugi olemas! Ja unistuste nimel tuleb rasket tööd teha + mitte kunagi alla anda.

Miia: Oma perelt olen õppinud siirust ja töökust.

Mirlen: Kodust bookfieldile kaasa ma võtsin eelkõige viisakuse, mis meie peres tähtis on. Iga inimest ikka tema aja eest tänada ja kõiki vastutulijaid teretada.

Ja vahetevahel tuleb ikka ette, et kõik polegi nii lust ja lillepidu, seega paar monkey-t (äpardust, “upsi”-t, “no mis ma nüüd teen?” olukorda) on meil ikka ette ka hüpanud:

Evelyn: Minul väga palju monkeysi isegi juhtunud pole, seega kõige suurem siiani on lihtsalt see olnud, et ma sõitsin naela kummi sisse ja see läks katki.

Kasper: Istusin maas ühe naisega ja tuli jutu käigus välja, et tal on iga kuu umbes 60-70 epilepsiahoogu ja tervis on väga-väga kehva. Tundus iseenesest väga siiras ja armas ja tänulik inimene olevat ja tahtis pildiraamatut osta, sest talle meeldisid loomad ja pildid. Tuli siis välja oma sularahaga ja näitas mulle enda raamatut ning samal ajal sai epilepsiahoo ning läks tuppa. Mees soovitas mul ära minna ja hiljem tagasi tulla. Järgmisel päeval aga sain sõnumi, et mingi naine helistas politseisse ja tahtis, et ma raha tagasi annaksin (raha, mida ta mulle ei andnud). Kohe kui sõnumit nägin, sõitsin tema juurde tagasi, et olukorda lahendada. Ta oli väga kuri, aga lõpuks selgus, et raha mille ta arvas, et oli mulle andnud, oli jäänud sama raamatu vahele, mida ta mulle näitas. Seepeale hakkas nutma, tundis ennast väga kehvasti ja andis mulle aja raiskamise eest siiski 20 dollarit. Soovisin talle head tervist ja palju head. Lõpp hea, kõik hea 🙂

Kristelle: Ilmselt see, kui alguses üritasin Walmartist rattale lampe, lukku ja korvi osta. Mida hiiglaslikus “siin-on-kõike-mida-vajad-ja-rohkemgi” poes aga polnud, olid just need kolm ihaldatavat eset. Poes shoppamiseks oli aega 15 minutit ja olin valmis tühjade kätega koju minema, aga turvalisus ennekõike! Panin pea tööle ja lõpuks leidsin end taskulampide vahekäigust, kust kolm tükki ratta külge sidumiseks hankisin.

Miia: Suurim monkey oli see, kui uue host pere juurde vilkuritega politsei kannul saabusin… (kõik on korras!)

Mirlen: Kõige suurem monkey juhtus mul sellel nädalal teel oma tööpiirkonda, kui mu ratas otsad andis. Pidur oli järsku peal, tagaratas lukus ja mitte keegi ei osanud seda parandada. Koju läksin üldse nii, et tagaratas oli ratta küljest lahti. Ja tööle pidin ma hommikul pool tundi ratas seljas kõndima, aga kõigega saab hakkama!

Seega, tõmbame selle seitsmenda nädala aga käima! Aitäh, et olete ja kaasa elate!🩷👋🏼

Helloouu, kõik blogifännid ja muidu Top Dawgsi pöidlahoidjad!

Kuues nädal ja ühes sellega pool suve on juba tehtud. Päris hull mõelda ju, kuidas aeg lendab…alles jätsime omadega hüvasti ning liikusime Nashville’i. Ja nüüd oleme juba lõpureisile lähemal kui nendele päevadele.

Pühapäeval oli fookuses Melanie sünnipäeva tähistamine tagantjärele ning samuti saime SW-ga varasemalt üle 20 aasta toimetanud Jeff Rogersilt väärt näpunäiteid. Ilm oli hea, toit keskmisest tervislikum ning kokkuvõttes oli tegu produktiivse puhkepäevaga.

Samuti oli kuues nädal emadele pühendatud nädal ning mitmed meie seast lunastasid ka selle toreda auhinna. Allpool on toodud pildid uhketest võitjatest.

Aga mis siis kuuendal nädalal toimus? Üllatus-üllatus, taas palju uut ja põnevat! Lood on mitmetahulised ja teistsugusemad kui varem. Aga las nad räägivad enda eest!

Melanie:

Birthday week oli, väga armas oli ning sai ka palju nalja☺️ Armsad pered kostitasid hea ja paremaga ning meeleolu oli super. Pool suve on juba tehtud, juhhuuu!✨

Patrik:

See nädal juhtus huvitav kokkusattumus ühe eestlasega. Koputasin uksele ja kui ütlesin, et “I’m a college kid from Europe”, siis mees ütles: “Me too, I’m from Estonia”. See tuli väga ootamatult ja hakkasin uurima, et kuidas ta Ameerikasse sattus. Tuli välja, et ta põgenes vanematega Narvast Vene režiimi eest üle 30 aasta tagasi. Eesti keelt ta kahjuks ei osanud, aga äge oli teist eestlast näha ikka!

Sandra Elisee:

Nädal algas hea uudisega, sest lõpuks õnnestus mul auto endale saada. Tegu on Honda Pilotiga ja meeleolu on töötades kohe teine, naudin täiega! Ühe tööpäeva lõpus võttis politsei mind maha, kuna oli juba kaks kõne minu kohta inimestelt saanud. Tuli siis minuga rääkima ja mõtlesin et okei, mis siit nüüd tuleb. Ta tutvustas end ja siis ütles, et ta ei muretse üldse, tuli lihtsalt rääkima selle pärast et mees, kes politseisse helistas, näeks, et politsei minuga räägib. Ja siis soovis head õhtut. Nii et politseinikud on väga toredad siin Usas. 😀

Robert:

Nädal oli huvitav ja oli nii häid kui ka mitte nii häid hetki. Peamine on, et pool suvest on tehtud ning siit on hüva edasi minna. Kindlasti tuleb veel mälestusväärseid momente ka teise suve osaga.

Georg:

Ühel päeval tuli üks mees uksele ja ütles “Tere, pole huvitatud, head aega”. See oli kõige kiirem ja ühepoolsem alproach, mis mul olnud on. Teisel päeval tuli üks mees rääkima minuga ufodest ja bigfootist ning kuidas ta neid näinud on ja neist pilte omab. Ka see polnud lihtsalt tavaline kohtumine.

Mikk Hendrik:

Ühele uksele nädala alguses koputades tuli mulle vastu tõre naine, kes vestluse käigus aga aina leebus. Ühes sellega sain teada, et ta on varasemalt võõrustanud SW-kaid ning pakkus, et ma mõne päeva pärast (kui garaažikoristus on tehtud) tema kõik John Maxwelli raamatud endaga kaasa võtaks. Naasin nädala lõpus ning sain hunniku kvaliteetkirjandust endaga kaasa. Olles muuhulgas näinud, et proua vanem poeg on minu lemmiktelesarja “Top Gear” suur fänn, sain ainult kinnitust, kui toredate inimestega taas kokku olin põrganud.

Selline oli meie ekvaatorinädal. Teist sama palju veel otsa ja olemegi Eestisse naasmas. Tunne on hea ja tuju on mega nagu laulusõnadki ütlevad. Seniks aga kuulmiseni ja olge terved!

SUUR PAXX NÄDAL JÄLLE SELJA TAGA! Juba pool läbitud 🤪 crazzyyyy 😀

Marek – Äge nädal oli, alustasin uut linna ja nädala highlight oli näha Gregonit juusteta

Nora nägi koolipriid ja raagritsikat ja sellest piisas, et tuleks parim suvi.

Lisette – Ma näitasin ühele emale ja pojale raamatut ja küsisin ema käest, et “do you like more how the math problems are broken down step by step or fo you like more lot of examples” ning ema vastas “I like your accent” – usa pered on endiselt sama muhedad.

Luise tegi Gregoniga follow päeva ja jõudsid maale meetingule, kus emad jõid veini. Laste haridus ei olnud põhjuseks, miks jätta naiste jutt pooleli. Lõpuks said ikkagi emaga maha ka istutud.

Marleen – Siin on megalt neid water sprinklereid, mis lähevad mingitel lambistel hetkedel tööle ja ma olen alati mõelnud, et huvitav millal see minu kõrval tööle läheb ja see juhtus nüüd. Mul polnud kuhugi kõrvale ka tõmmata ja siis ma olin ligumärg

Gregonil jooksid see kord kitsede asemel üle tee hoopis hobused🐎

Al veel mõtleb mis lugu ta rääkida tahab.

Kristo enrollis Iowa State Universitysse ja sai ameerika jalgpalli tiimi.

Alustame seitsmendat nädalat siis 🪵🪓

SUUR PAXX NÄDAL JÄLLE SELJA TAGA! Juba pool läbitud 🤪 crazzyyyy 😀

Marek – Äge nädal oli, alustasin uut linna ja nädala highlight oli näha Gregonit juusteta

Nora nägi koolipriid ja raagritsikat ja sellest piisas, et tuleks parim suvi.

Lisette – Ma näitasin ühele emale ja pojale raamatut ja küsisin ema käest, et “do you like more how the math problems are broken down step by step or fo you like more lot of examples” ning ema vastas “I like your accent” – usa pered on endiselt sama muhedad.

Luise tegi Gregoniga follow päeva ja jõudsid maale meetingule, kus emad jõid veini. Laste haridus ei olnud põhjuseks, miks jätta naiste jutt pooleli. Lõpuks said ikkagi emaga maha ka istutud.

Marleen – Siin on megalt neid water sprinklereid, mis lähevad mingitel lambistel hetkedel tööle ja ma olen alati mõelnud, et huvitav millal see minu kõrval tööle läheb ja see juhtus nüüd. Mul polnud kuhugi kõrvale ka tõmmata ja siis ma olin ligumärg

Gregonil jooksid see kord kitsede asemel üle tee hoopis hobused🐎

Al veel mõtleb mis lugu ta rääkida tahab.

Kristo enrollis Iowa State Universitysse ja sai ameerika jalgpalli tiimi.

Alustame seitsmendat nädalat siis 🪵🪓

Hei!

Olemegi juba poole peal? Tundub päris uskumatu, kui kiiresti aeg ikka lendab ning iga päevaga saame aina paremaks! Nädal pakkus taaskord erinevaid katsumusi ja probleemide lahendamisi – täpselt see põhjus, miks me kõik siin oleme – arendada isiksust ja oskusi tulla toime erinevate olukordadega.

Pühapäeval veetsime päeva 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses sama tööd teinud perega, kus Julie ja Tim jagasid meile oma kogemusi ja õpetussõnu, mis aitas luua palju parema pildi ning panna asjad perspektiivi. Väga motiveeriv ning andis inspiratsiooni, et kui näeme nooruses vaeva, siis tulevikus saame nautida oma raske töö vilju. Meid kostitati mõnusa grilliga, jeti- ja tuubisõiduga, mis oli üli-väga-lahe kogemus!!

Erinevad muljed kõigilt selle nädala kohta:

Ranel: No mida nädalat lihtsalt. Eelmine pühapäev lõppes sellega, et leidsime Host Family (võõrustaja pere) omale, mis tegi kohe nädala kergemaks ja justkui kivi oleks selja pealt kukkunud, aga ülejäänud nädal ikka nõudis pingutust ja sihikindlust. Findlaysse ukselt-uksele luba kohe ei saanud, seega pidin minema tööle North Baltimore’i, sinna läksin veel autoga, kuid päeva lõpus otsustas auto jälle tujutsema hakata ning tee äärde jääda. Järgmine päev pidi Janiga puksiiri mängima, jällegi lõbus kogemus, kes oleks osanud arvata, et tulen raamatuid müüma ja pean hakkama puksiiriks. Seega peale seda läksin tööle Upper Sanduskysse, kus töötasin 3 päeva, aga kuna see oli Findlayst autoga 30min kaugusel, siis koju saamiseks küsisin lahedatelt peredelt abi ja sain kõik kolm päeva mingi perega koju. Muidugi ühel õhtul kukkus ratas poole sõidu pealt kastist välja, aga pole hullu, jäi terveks. Igatahes jõhker kasvu nädal.

May-Britt: Pöörane nädal… nädala alguses tegelesin auto ostmisega ja paberitega. Sain omale suksu – IMPALA.

Kõige lahedam oli nädalavahetus, veetsime orgiga aega Cedar Pointi lähistel, kus käsisime SW alumnidele (programmi vilistlastel) külas, kes kostitasid meid hea toidu ja seltskonnaga. Saime jet ski ja tuubiga sõita. 

“Outer Banks” vibe. Väga lahe, SOOVITAN!

Mihkel: Istusin 2 toreda inimesega maha (vend ja õde) ja näitasin neile lahedat raamatut loomadest ja loodusest. Kell oli juba 21.30, kui ma istusin nendega maha Ning lõpetasin nendega vestluse kell 22.05. Koju sõita oli päris kaua (u 20-25) ning nad olid nii toredad inimesed, et viisid mind koju. Toppisime ratta pagasnikusse ja viisid mind ära koju.   

Tormi: Terve nädal oli mega äge. Kõige lahedam lugu sellest nädalast oli see, kui ma istusin maha ühe papsiga, kelle nimi oli Kenny, kes andis mulle ilusa hõbedast mündi.

Remi: Põnev nädal! Sai arendada täpselt seda, mida programm lubas – iseloomu ja oskusi toime tulema erinevate olukordadega. Pühapäeval sai taas kogeda midagi uut ehk kihutada jetiga ja lennata tuubiga! Äge oli ka laupäeval pastakas vahetada järjest väärtuslikemate asjade vastu ning lõpetada päev uute jooksutossudega! Kõigele lisaks sain Jani varjutamas käia, kus sai kogeda ka kultuurilist poolt programmist – lehmalaudas emadega rääkida nii, et aroomid tegid hingamisteed puhtaks!

Aphelandrea: Järjekordne tore nädal… Kohtasin isa, kes oli just põhikooli direktori positsiooni töövestluselt tulnud. Aga nädala pärliks oli siiski meie pühapäev – kindlasti kolme suve kõige ägedam pühapäev. Nii ise jetiga 57 miili tunnis vee peal kimada, kui ka tuubiga vee peal lennata, oli uskumatult vägev.

Julius: Pühapäevane rannapäev oli hea vaheldus. Kuulda ka kogemuslugusid eelmisel sajandil müünud paarilt oli ka vinge. Teeme ikka õiget asja!

Kaarel: Väga lahe nädal oli! Sain uue Bowling Green nimelise ülikoolilinnaga alustada ja inimesed on siin nii lahedad ja sõbralikud! Sain pastakast vahetatud pokkerižetoonide kohvri vastu vahetada.

Marten: Töötasin see nädal kantris ja kohtasin ühte pere kes olid kunagi tipptasemel motokrossi sõitjad. Sain ise ka proovida krossikat esimest korda. Lahe :))

Jan: See nädal mulle tohutult meeldis, sest saime Raneliga koos mitu probleemi ära lahendada ja oli vaja ise endale meelde tuletada, et kõik juhtub põhjusega ja minu jaoks. Aitab palju perspektiivi luua. Olin tubli ja alustasin uue kooli piirkonnaga. 

Kõigil on akud uueks nädalaks täis laetud ning energiat täis, et järgmine nädal veel ägedamalt vastu võtta ja uusi katsumusi ületada!

Olge tublid! Järgmise korrani!