Nonii! Eelviimane nädal ongi edukalt lõpetatud ja aeg on jälle kokku saada.

Alustasime päeva nagu ikka kohustusliku meetinguga, mis jäi ka meie viimaseks sellel suvel. Käisime korra veel tähtsamad asjad üle ja oligi aeg natuke lõbutseda ka.

Viimase pühapäeva puhul tegime väikse turismi reisi kõrval osariigi loomaaeda.

Selline see meie viimane pühapäev oli. Nüüd, aga aeg valmistuda viimaseks nädalaks, mis seekord on natuke pikem, 8 päeva, ja läbi see suveke hakkabki saama. Veel viimane võimalus endast maksimum anda ja täie hooga üle finishijoone panna.

Seniks aga kõike head!

Heihei!

Ja nagu naksti on jälle üks nädalake tehtud. Aeg lendab järjest kiiremini ja armutult.

Nagu ikka kombeks on, kogunesime ka see nädal Denisoni linnakeses ja ajasime vähe tähtsaid jutte. Ja et elu liiga tõsiseks ei muutuks, võtsime aja maha ja tegime väikse kossu mängu.

Ja otse loomulikult võidutses meie OL🙌🥇

Nädala kommentaarid:

Anton – Selle nädala story on natukene ebatavalisem, kui muidu.

Olin nädal aega laatsaretis, kuid sellegi poolest juhtus nii mõndagi. Esmaspäeva õhtul, koju tuppa astudes nägin koridori uksest, et teisel pool ust püüab mingi tegelane lendavat objekti. Algul ei olnud aimu ka, millega võiks tegu olla, kuniks nägin mingit musta lendavad elukat. Tegemist oli nahkhiirega, kes tuppa korstnast lendas. Esimest korda elus nägin päris lendavat nahkhiirt 🙂

Kevin – Iga nädalaga kogeb järjest huvitavamaid asju. Selle nädala meelejäävaim hetk oli see, kus olin uksel ja mingi mehhiklane tuli tänavalt ja küsis kas saaksin aidata tal auto käima saada. Võtsime pagassist krokodillid ja 5 minuti pärast olid nad uuesti teel.

Igor – Kohtusin ühe vanaema, kelle lapsed olid 20 aastat Southwesternis müünud. Nad müüsid 5 aastat ja präegu elavad San Franciscos. Hakkasin väiksemates linnades töötama ja inimesed seal on väga avatud ja sõbralikud.

Henri – Sellel nädalal kohtusin ma uute ohtlike elukatega. Nimelt terroriseerisid mind kaks hane, kes ründasid mind kolm korda nädala jooksul. Part oli neutraalne tegelane.

Lisbeth – Kohtasin see nädal ühte üli ägedat 10 aastast Eurovisiooni fänni. Ta teadis peast kõiki fakte, isegi Eesti kohta – kas on võitnud, millal ja kes. Ta oli nagu kõndiv Wikipedia sellel teemal, küsi mis tahad, kõigele saad kiirelt vastuse.

Selline see nädalake oli. Nüüd aga valmistuvad kõik uueks nädalaks, sest taas on võimalus endast maksimum anda ja palju ägedaid kogemusi juurde hankida.

Seniks aga kohtumiseni uuel nädalal!

Hei-hei!

No nii, juba ongi 9 nädalat tehtud, see tähendab, et üle 2/3 on tehtud juba. Nüüd on veel paar nädalat võimalus endast maksimum anda ja autida seda kõike.

Pühapäeval kogunesime jälle Denisonis, kus tegime väikse meetingu ja tegime natuke keskkonna heaks ka ära. Korjasime kohalikust pargist kõik prügi kokku, mida nägime ja seda leidus seal ohtralt.

Siin ka kommentaarid nädalast:

Anton – Nu nii see nädal oli paratamatult huvitav nädal. Sain uue pere endale tööalast kus töötasin. koputasin uksele, keegi lahti ei teinud, hakkasin auto poole liikuma, kui punane trakk jai seisma ja küsis, Kas sina oled anton kes müüb raamatuid? Vastasin jah, ja nad jätkasid, oh väga lahe, me hostisime Allar Tederit ja Sergei Zunajevit 3 aastat tagasi. Kas sul on ka kohta vaja kus elada? Ja üllatus üllatus, me pidimegi tegelikult kolima teise linna Igoriga. Ehk probleem sai lahendatud seal, kus seda väga ei oodanudki.

Kevin – Üheksas nädal tehtud! Iowat tabas taaskord kuumalaine ning sai korralikult jumet parandatud. Kohtasin ka naist, kes müüs 2002 aastal samuti raamatuid, peale meie lühikest vestlust veendusin, et teeme ikka õiget asja ja olen õigel teel 🙂 Nädala alguses oli Carrolis (meie kodulinnas) korralik torm ning pilved olid justkui ulmefilmist. 

Igor – Minu jaoks nädala teine pool oli väga rahulik, aga esimese nädala poolel kohtusin linna mayorit. Pühapäeval kolisime uude linna ja ootame huviga uut nädalat!

Henri – Käisin Kevinit follomas ja õhtul hakkasid meie telefonid karjuma, et hiiglaslik torm tuleb läbi meie linna – 120km/h tuul. Helistasime Antonile ja kuulsime, et nad Igoriga olid juba koju läinud, sest mõtlesime sama. Aga mõtlesime, et pohhui, vaatame mis saab. Nägime üli ägedat pere, kellega me maha istusime ja kui välja läksime oli torm juba möödas

Lisbeth – Nädal oli väga vinge, aga veel lahedamad on pühapäevad. Olenematta sellest, et elame nüüd uue host pere juures, veetsime endiselt aega enda eelmise perega. Tara endiselt mõtleb meie peale ja küpsetas meile isegi zucchini leiba, sest teab kui väga ma seda armastan☺️

Mj – Võtsime peale Sunday meetingut natuke aja maha ja läksime kõrval osariiki South Dakotase loodust nautima, sest mis siin muud ikka teha on. Nii, et väike pitsa puu otsas ja elu lill.

Selline see nädalake oli, ega muud kui ainult täis käigul edasi ja kohtumiseni järgmisel nädalal!