Serial Zitterz – Week 9 & 10

Hei!

Käes juba august, ilmad on ilusad ja saab kogeda kõiki erinevaid tingimusi, mis teebki kogemuse erilisemaks, kuidas igas olukorras toime tulla!

Võtame kokku kiirelt ka üheksandal nädalal toimunud ägedamad sündmused ning siis juba ka selle nädala tegemistest.

Eelmisel pühapäeval käisime Findlays Jani ja Raneli võõrustaja pere kirikukoguduse üritusel, kus hiljem ka natukene oma abikäed ulatasime ja kõik ilusti ära koristasime!

Üheksandal nädalal oli ka võimalik võita endale uhkeid päikeseprille, mille võitmiseks oli vaja teha parem nädal, kui eelmine peredega maha istumisega. Võitjad pildil:

Muljed möödunud nädalast kõigilt:

Ranel: Fun week. Siin selleks et paremaks saada. Kõva nädal. Sai arendada oma karakterit jälle. Väga võimas ikka kui palju siin suvel enda kohta õpib. Sain ühe suure kurgi ka, mega hea, selline mõnus Eesti meeldetuletus. 

May-Britt: Päike paistab, ilm on soe, Aphe jookseb ümber poe, vaatab aknast sisse, May-Britt näitab ramse. (raamatuid)

(Eesmärk on iga päev näidata 30 inimesele raamatut, seega mõni õhtu lähen tanklasse inimestele raamatuid näitama)

Mihkel: Ostsin uue telefoni, kuna vana läks katki. Aga vahepeal see uus telefon võib teha imelikke asju taskus. üks kord koputan uksele ja kuulen helinat taskust, vaatan ja näen, et telefon helistab hädaabisse. Ma kiiresti lõpetan kõne ja peale seda nad helistavad tagasi. Oli veits hirmus, kuna just koputasin uksele ja samas ei taha tekitada probleeme endale. Võtsin kõne vastu ning rääkisin, kes olen ja seletasin, et juhtus kogemata 😄. Ja seda on juhtunud mitu korda, kui telefon ise hakkab helistama.

Tormi: See nädal oli täis tegevusi ja raskuseid, aga suutsin need kõik ära lahendada. Reedel juhtus mul selline äpardus, kus ma sain oma rattakummi sisse naela ning ei saanud rattaga enam töötada. Õnneks leidsin üli ägeda pere, kas üritas mu ratast parandada, mis kahjuks ei õnnestunud. Sellegi poolest sai mängida Simpsonite arcade mängu ning pere isa viis minu koos mu rattaga koju ära.

Remi: Ulme, kuidas aeg lendab! See nädal sai iga õhtu koju sõites (10km rattaga) kogeda igasugust ilma – ilus taevas, välgushow, paduvihm ja palju loomi, kes võidu tahtsid joosta. On äge näha, et mida rohkem suvi edasi, seda rohkem inimesed uste peal ära hakkavad tundma ja imestavad, kui ägedat asja me ikka teeme!

Aphelandrea: Minul juhtus see nädal esimene äpardus transpordivahendiga. Nimelt said autol aku tühjaks ja kütus otsa. Õnneks USA inimesed väga abivalmid ja juba sõber PAPS lükkas krokodillid külge ja pani paagigi bensuga täis.

Julius: Päris pullide papsidega puutusin kokku sel nädalal. Sain küsida elulisi nõuandeid ja sain päris toredaid mõtteid. Samuti sain ägedat “pulka” hoida.

Kaarel: Sai katsumusi ületatud ja uue linnaga alustatud. Tuleb asja suhtuda nagu oleks esimene nädal ja uus algus uue hooga. Äärmiselt tänulik selle kogemuse eest, mis mulle siin võimaldatud.

Marten: Äge nädal. Alustasin uut linna. Parim linn eales. Mingi paps hakkas jälitama nädala alguses. Alguses ei saanud aru, aga peale 5min oli naljakas juba kuidas tegi kogu aeg samu pöördeid. Oli väike arusaamatus ja sellepärast tulebki uus äge nädal. 

Jan: Be humble or bookfield will humble you. See nädal oli kindlasti õppetunde täis. It’s a great day to get better – oli lemmik lause laupäeval. Tuleb säilitada õppija mõtteviisi. 

WEEK 10

Juba ka kümnes nädal lõppu jõudnud ning käisime kõik koos nädalat ära saatmas koos ühiselt Bowlingut mängides. Kurikad lendasid igas suunas ning rennid said tavapärasest ilmselt rohkem koormust 🙂

See nädal oli võimalik samuti oma rasket tööd kellegi teise nimel teha ja võitjad saavad tänada oma lähedasi ilusate lillekimpudega!

Selle nädala muljed kõigilt:

Ranel: Kõva nädal, ühel päeval oli tornaado oht ja sireenid käisid, aga pole hullu “kui torm tuleb, siis keegi ikka tuppa laseb” ning ei jäta tööd pooleli. Sain uue nokatsi ka ja 2 nädalat veel. Gaas põhja ja paneme lõpuni. LET’SSS GOOOO!!

May-Britt ja Aphe: May-Britt & Aphe👩‍❤️‍👩

M-B sõidab maanteel tööle, äkitselt heliseb telefon…

Aphelandrea Bookgirl Tunder helistab messengerist

M-B: “ohh nii tore Aphe helistab, miks ta küll messengerist helistab, ei tea mis tal küll öelda on”

Aphe: “ma ei leia oma telefoni, ma jätsin selle sinu auto pagassi peale”

M-B “EIIII OLE, see juba ammu maha lennanud, su telokaas ei püsi selle peal, ma olen ju maantee peal praegu” sõidan 115km tunnis

M-B tõmbab maanteel kõrvale, tuleb kõrvalistuja uksest välja. Ja mida näeb, Aphe telefon kiigub pagassi peal.

Vahel on gravitatsioon hea jõud🕳️

Sellepärast tulebki hea suvi!🏆

Mihkel: Kõik algas teisipäeval, kui ma sõitsin rattaga ringi ning tagumine kumm hakkas tühjaks minema. Sain teda 2 korda pumbata ning kella 18 enam tagarehv ei hoidnud. Panin ratta lukku ja läksin jalgsi töötama. Peale tööd leidsin toreda inimese, kes viis mind koos rattaga koju. Kolmapäeval ostsime uue sisekummi ja töötasin oma sõbraga autos, panime õhtul uue rattakummi peale (ostsime vale suuruse). Hommikul tunnen, et veits vale suuruse parast lööb tagarehv piduri vastu ja kell 9 hommikul läheb rehv uuesti puruks. Ja pidin kogu päeva jalgsi liikuma. Õnneks sain viimase perega hästi läbi ning nad viisid mind koju. Reedel laksin host familiga hommikul vana ratast poodi viima ja uut võtma. Kell 9 alustasin juba uue rattaga :).

Tormi: See nädal möödus uues linnas. Tiffin kohtles mind väga hästi, ainuke probleem oli selles, et meil ei olnud host pere terve nädal. Õnneks see pühapäev käisime kirikus ja leidsime väga toredad Rick ja Diane, kes võtsid meid meeleldi vastu. Rickil on ka ägedad klassikalised autod.

Remi: Kohtasin see nädal isa, kes kohe tuppa kutsus ja tõdes, kui tublit ja tänuväärt tööd me ikkagi siin teeme. Kostitas hea ja paremaga ning soovis edu ja oli väga vaimustuses tööeetika üle!

Kaarel: Suur nädal ja sain jälle kasvada inimesena ja uusi eesmärke leida. Fostoria linnas on äärmiselt tore. Inimesed on lahedad ja iga päev juhtub mingeid jaburaid seiku.

Marten: Äge nädal. Äge linn, parim linn. Fun story: Sõitsin maantee peal. Taga aknaklaasi juures oli 2000 visiitkaarti ja ma ei näinud et stoppmärk oleks olnud ja panin tugevalt pidurit ja terve salong oli kaarte täis. 

Julius: Sel nädalal sain töötada linnast väljas, kus oli ka palju amišeid. Nad on need tegelased, kes tehnoloogiasse ei usu ja panevad hobuse ja kaarikuga ringi. Päris pull. 

Jan: See nädal oli luukere nädal – ehmatasin ennast “surnuks” kui tolle punase auto kõrval parkisin. Äge on kuulda, et siin seal tunneb mõni inimene Eesti ka ära, kuna Ari-Matti hetkel USAs päris kuulsaks saamas, siis on nende peredega hea lihtne connectida. 

Järgmine nädal saame teise võimaluse võita mõni auhind, mis meil varasemalt suvel võitmata on jäänud!

Olge tublid ja näeme varsti!

Processota – #Nädal10

Heihopsti! Processota jälle siin 🙂

10nes nädal ongi läbi. Ainult 2 lühikest nädalat on jäänud. Oskused on paremad kui kunagi varem. Nüüd tuleb päriselt kõik siia Ameerikasse jätta, kuna 2 viimast nädalat on need, mis jäävad päriselt meelde!

See nädal oli meil võimalus külastada Liisbeti ja Sandra hostide lake house’i (maja järve ääres). Rebecca ja Mike on mõlemad müünud raamatuid ja mitte ainult aasta vaid lausa mitu aastat. Nad jagasid meile mõtteid oma kogemustest ja ka uusi mõtte terasid viimaseks kaheks nädalaks. Lisaks pakuti meile head paremat süüa ja võimalus oli ka SUP laudadega järvel tiirutada. Oli väga meeleolukas koosviibimine.

Pühapäevaste kokkusaamistega on nüüdseks kõik. Järgmine nädal on koosolek veebis. Uuesti kohtume kõigiga juba lõpureisil. 🙂

Liisbet – Esmaspäeval käis Johan minuga koos tööl, oli päris vihmane, poriste jalgadega koerad hüppasid peale ja oleks autoga peaaegu mudasse kinni jäänud. Teisipäev oli ka väga tuuline, unustasin pusa maha ja päris külm oli. Reedel otsustasime Sandraga McDonaldsi asemel proovida uut hommikusöögi kohta, rutiinist korra välja. Laupäeva õhtul tundsin, et mõjutasin väga palju ühte Mehhiko pere, nende laps oli 7a, läheb 1. klassi ja ei oska veel lugeda. Ütlesid mulle, et esimest korda ostavad talle raamatuid. Usun, et see muudab palju lapse elu. Parem hilja kui mitte kunagi.

Sandra – See nädal oli huvitav. Vihm ja külm ja paha olla. Ratas tõmbas püksisääre katki, nii et sealt saab mingi huvitava DIY projekti teha, et need ära parandada, sest tegemist on ikkagi mu lemmik pükstega. Vanaema Key tegi grilled cheese võileiba ja lubas iga kell uuesti ta uksele koputada ning armas Serbia juurtega pere lubas majutuse, transporti ja raha abi pakkuda kui vaja. Sain gameelioni käes hoida ja seega uue profiilipildi FB lehele.

Pille – See nädal oli siin väga jahe ilm nii et igapäev sai pusa kanda ja lõpuks isegi kandsin 4 särki korraga. Avastasin et siin pannakse surnuaias ka mingid väiksed tuled põlema öösiti nii et oli ehmatus küll. Ja käisin ka Annabeliga koos tööl mis on alati lõbus ja ühed parimad päevad siin suvel ja nüüd kui enam koos ei ela siis jään väga hindama neid nüüd teen Sandra ja Liisbetiga ka nalja viimased nädalad. Fun fact olen 2 korda ukse taga see suvi oodanud kuna võti kadus ära aga loodame et 3ndat ei tule.

Conrad – Kantris tood tehes tulin autost valja ja kits huppas järsku autosse. Väike kits selline. Ütlesin uksel naisele, et lahe koer teil.

Johani jaoks oli nädal üsna tavaline, kui välja jätta fakt, et avastas see nädal Ameerika apteeke.

Annabel – Nädal jälle möödas. Hakkasin vaikselt maapiirkonda töötama ja emotsioonid on positiivsed. Näen palju loomi ja põldusid. Maa elu on äge. See nädal käis mind ka Pille follomas. See oli väga äge päev. See nädal sain puu otsast pisikesi õunakesi ja isegi jäätist anti. See nädal kolisime Pillega lahku – Pille tüdrukute juurde, mina poiste juurde. Tulevad vinged viimased 2 nädalat. Tahaks juba tööle minna.

ALL IN!!

Whoop!-Whoop!

ND LAKERS – week10

10! Üheksa korda mõõda, üks kord lõika, eks? Ja oooii, kuidas me sellel nädalal lõikasime! Kõik lõikasime ära!

Ehk kümnes nädal sai taaskord edukalt seljatatud. Õpime-areneme-nuputame ikka iga päevaga end aina paremaks. Iga päev on nagu esimene kord, esimene nädal, esimene päev.

Pühapäevane meeting oli meil viimane! trehvamine! n-ö päriselus enne suure linna tulesid New Yorkis. Seega viimased kallid, õpetussõnad ja auhinnad said jagatud ning jõudsime isegi Laser Game’i. Ja see 10 minutit tekitas tunde nagu oleks maratoni jooksnud!

Ilus punkt meie nädalale ja oleme valmis viimaste nädalate jaoks endast kõik välja pigistama – if life gives you lemons, make lemonade…😉

Mida siis selle KÜMNENDA nädalaga korda saatsime?

WEEK 10

Plirts-plärts-käes-on…. august?

Kümnendast nädalast mõned toredad hetked:

Evelyn: Sel nädalal kohtasin palju ägedaid loomi, näiteks mingit sisalikulaadset tegelast ja siis khte corgit, kellel mõlemal oli oma koht/alus, kus nad pidid kogu aeg olema. Nad ei tohtinud sealt enne ära tulla, kui perenaine lubas. Minu meelest see oli lihtsalt väga naljakas, kuna esiteks need ei paista eriti mugavad kohad neil pluss nad ei tahtnud üldse paigal püsida seega madistasid lihtsalt kohapeal.

Kasper: Juhtus siis nii et alustasin töötamist uues linnas ja esimene sihtpunkt oli linnahall kust sain oma tööloa ja tehti ka postitus facebooki. Kui 15 minutit hiljem uksele koputasin teati juba kes ma olen ja mis ma teen!

Kristelle: Nädalast tuleb kaasa võib-olla üldiselt selline suurem usk, et kõik on võimalik. Alati lähevad need kõik häppeningud ülikiiresti meelest, seega kõige meeldejäävam on praegu see laser tag, mis pühapäev siin mängida saime😆

Miia: See nädal sai countryt nii palju töötatud, et üks hetk hakkas auto kruusateede tolmust kaasa vilistama.🙃

Mirlen: Mul juhtus selline asi, et üks isa ajas kogemata minu mapi sisule õlu peale ja ma pidin selle “hästi lõhnava” mapiga ülejäänud päeva tegema. Siin juhtub kõike..

Tervele suvele tagasi mõeldes on siin ikka nii mõndagi juhtunud. Meie ühed lemmikumad seiklused:

Evelyn: Ühte lemmikut mälestust on võimatu valida, sest esiteks ma juba olen enamus asjad unustanud, kuna siin tõesti juhtub nii palju. Galeriid skrollides tuleb jälle miskit uuesti meelde. Tooksin ikkagi lihtsalt kogu meie suve välja. Kogu see kogemus on nii äge ja õpetlik. Okei üks lemmik mälestus oli meie järve ääres käik ja sealsed vette hüppamised 😀

Kasper: Neid mälestusi on tohutult palju, et ei oskagi kõige lemmikumat välja tuua, aga kindlasti meeldejäävaim on ujumine vanaisa basseinis ja minu esimene uks suve alguses.

Kristelle: Nii keeruline on midagi kindlat välja tuua, aga kõik pühapäevad supertoredad ning tagasimõeldes see, kui palju arengut vahepeal toimunud on. Kõik inimesed, kes hoiavad-hoolivad! Kõige lemmikum hetk vist seni siiski see, kuidas ühest majast välja tulles oli tänava algusest üks emps smuutikausi rattakorvi toonud, teine jääkohvi mahaistudes tegi või kui ühe pere õhtusöögilauda cräshisin ja taldrikutäie hea ning parema tagant siis ka raamatujuttu ajasin. Kindlasti ka see tunne, kui keegi tänab sind, et see on niiiii vajalik, mida teeme.

Miia: Suvel on nii palju juhtunud ja lemmikut seika on raske valida, aga kindlasti mäletan veel pikalt, kuidas sai välikinos auto katuselt “twister” filmi host perega vaatamas käidud.

Mirlen: Ma ei oska ühte asja välja tuua, aga ma lihtsalt olen nii tänulik kõige selle üle, mis ma siit suvelt õpin ja kaasa saan võtta. Kõik need probleemid ratastega ja seinast seina piirkonnad, mis me läbi käime, jäävad kindlasti igaveseks meelde.

Kõige suuremad tänusõnad lähevad meie oma mänedžeridele, kes meid siin nädalast nädalasse oma õlgadel kannavad:

Evelyn: Paremaid mänedžere küll paluda ei saa. Nad teavad täpselt, mida nad teevad ja oskavad meile täpselt nii läheneda nagu vaja. Jubedalt tänulik olen, et nad on meil sellised nagu nad on. Meie head sõbrad, bossid ja õpetajad :D, kellele me kogu oma usalduse selleks suveks oleme andnud. Tunnen end igatahes kindlates kätes!

Kasper: Tahaksin omaltpoolt tänada Marekut kes on parim hq kaaslane ja abivalmis alati igas olukorras. Tagab alati kindla transpordi ja on hea eeskuju. Veel tahan tänada oma coachi Ramonat, kes alati ilusaid sõnu jagab ja hoiab mind õigel kursil erinevate fookustega. Loomulikult olen väga tänulik meie orgi pealik Getlyn Meitele. Siiras, tore, abivalmis ja parim juht sellel suvel. Ja viimaks tänan enda oma mänegeri Piiat tänu kellele ma siin suvel üldse olen ja ilma kelleta poleks ma sellist ettevalmistust saanud. Olen kõikide mänegeride üle väga uhke ja mul on hea meel, et meil sellised liidrid on.

Kristelle: Olen superhüper tänulik kõigile! Max tore, et nii hästi läbi saavad ning soovivad ainult head! Kogu vaib on alati nii positiivne ja mänedžerid tõesti pushivad vaid meid edasi, pannes uskuma, et võiks või terve maailma vallutada. Totaalsed eeskujud igas võtmes!

Miia: Piia on parim coach. Alati mega attitude ja effortiga. Piia pole kunagi kitsi kiidusõnade jagamisel, alati julgustab ja annab endast parima, et aidata teistel kasvada ja ka ise kasvada. Nii tänulik, et sain temaga hommikuti ja õhtuti kõnesid teha. Oled parim ja suur eeskuju!!!

Ramona alati pulli vana ja leiab parimad fookused, mis esitaksidid väikest väljakutset ja teeksid päev fun-iks. Julge ja pealehakkaja ning kannab hoolt, et kõik saaks tehtud. Osavaim clothes shopper ja alati stiilselt meetingutel. Oled alati lõbus ja parim eeskuju!!

Marek toob alati maapeale tagasi, annab tarku õppetusi, et aidata kõigil kasvada. Alati siiras ning valmis aitama. Unstoppable ja all in attitudega, valmis töötama kasvõi pühapäeval, et teha parim nädal. Football ja volleyball master! Põnevil ootan juba coaching calle. Mega eeskuju ja Marekult on palju õppida!!

Getlyniga saab alati nalja. Ta alati toetab kui on rakse ja teab vastuseid KÕIGILE küsimustele. Parim meetingute juhataja, viib nädalaks fookusesse ja julgustab andma endast parima ning leiab viise, et hoida orgi accountable oma attitude ja effortiga. Best leader ja eeskuju!!

Kristelle on parima ajakirjaniku sulega. Laseb küsimusi puusalt ja jäädvustab parimaid seiku kaunimate piltidega. Alati parima attitude ja hoiab kõiki kursis maailamtoimuvaga. Alati annab endast parima, et demod, sd ja callide käepaelad endale krabada ja pakkuda parimat sõbraliku võistluspinge. Kristelle on armas ja eeskuju oma töökusega!!

Mirlen: Ilma mänedzerideta ei kujutaks seda suve ette ja nad teevad tõesti nii palju tööd, et me saaks oma esimesest suvest viimast võtta. Aitäh, et te toetate, pushite, aitate meid alati ja te olete meile parimad eeskujud!! Oleme rohkem kui tänulikud!

Olge musid-kallid-paid! Öelge täna kõigile inimestele midagi ilusat!

Näeme juba varsti!👋🏼💛

Midwest Minions🌽🤠 – Week 10

Tervitused!

Whoop whoop kahekohalise numbriga nädal läbi! Õudne kuidas aeg ikka lendab, aga kuna täna selline eriline päev, siis teeme lihtsalt kiired ülevaated nädalast!

HANNA – Week 10 done! Mulle meeldib USA politsei. Ka see nädal oli mul au nendega natuke rääkida ja no nad pole üldse nii hirmsad kui filmides tundub. Ja tundub, et kõigi autod langunevad, sest Sirlit follodes tuli tal summuti alt ära. Aga see nädal sai nautida jahedamaid ilmasid ja pusaga töötada. I love it! See ya 👋🏼

GETTER – Nadal 10✓✓✓ nii vahe veel jäänud, viimasd pingutused! Ratas andis lõplikult otsad see nädal, oskar the boss käis follomas ja see oli vaga age! Ja palju mehhiklasi nähtud ja hispaania keelt harjutatud

RAUNO – Reedel olin ühel tänaval kus mingi 3-4 9 aastast last mind jälitas ja minu “bodyguardid” olid samal ajal kui inimesi approachisin haha. Tund aega hiljem üks laps oli ikka alles minuga ja talle andsin lõpuks tänutäheks ühe oma gatorade

Käisin jooksmas hommikul ja väga ilus oli!

KAROLIISE – Ma käisin Sirlit follow’mas ja tal tuli autost kärsahaisu. Peatasime auto ja kapoti all oli terve põõsas mis küpses seal. Vähemalt see nädal kardinapuu seinalt maha tõmbamise asemel panin lihtsalt ise tuppa astuses SDs tule põlema et midagigi näidata saaks.

Sirli SalesRabbit on pigem meelelahutuskeskkond

SIRLI – Week 10 done and only 2 more to go! Vägaa huvitav nädal oli, paar war storyt autoga mis nüüd tagasi mõeldes on väga naljakad.🤣 Üks huvitav seik sellest nädalast on see, kui üks naine mulle helistas ja kuna ma töötan väga intensiivselt siis ilmselgelt ma ei vastanud talle. Hahaha aga ta oli mulle voicemaili saatnud kus rääkis, et sai mu numbri politseist ja on väga huvitatud mu raamatutest ja järgmisel hommikul ostis see naine kaks seti raamatuid🤣

TRIINU – Eino bängeeeer 10. nädal tehtud! Sain see nädal nats haige olla, aga iseenesest siiski palju toredaid peresid! Käisin Sirlit ka follomas, et ikka koos naerda saaksime, sest koos on lõbusam. Istusin iga õhtu mingi vaffa perega kuskil laus taga ja lihtsalt muljetasime elust enesest. Üks pere tegi mulle lausa värske pusa, mida endaga Eestisse kaasa võtta – ei saa enam special olla🫶🏽

Golden Seals🏆🦭 – week 10

Hei hei! Tuleme lillede ja jooksuga 10ndalt nädalalt tagasi. Aeg on nii kiirelt lennanud ja paar nädalakest veel minna. Täna saime oma lemmik hosti Laine juures kokku.
Täna vaatasime üle oma emotsionaalsed põhjused, miks keegi raamatuid müüma tuli. Andsime parimatele ka välja iganädalased auhinnad.

Nädala storyd

Gusti oli see nädal automehaanik. Probleeme autoga oli ja tal tuli endal käed külge panna, et autorehvi vahetada ja tagasi tööle saada.

Evelin istus maha 4 generatsiooniga korraga. Vanavanaemast lapselapselapseni, kes kõik olid raamatutest väga huvitatud.

Kaspar näitas hõõglambi valgusel amišitele raamatud. Hiljem parkis teine amiš oma kaarikuga Kaspari auto kinni. Oli fun.

Mattias sai esimest korda parkimistrahvi USAs. Lisaks pärast mitut päeva vihmasadu, oli koputama minnes olid porchi/terrassi lauad nii pehmed, et Mattias kukkus sellest läbi.

Alex on maakohas töötamisega nii ära harjunud, et sõidab juba autoga mööda põlde. Mis teha kui otsetee on üle põllu.

Marleen istus maha Bosnia perega, kes talle lahkelt süüa pakkusid. Emps andis talle isegi kuivad riided selga (see nädal oli just suur torm olnud).


Liis istus veteranist isaga, kes oli Liisi nii palju Facebookis näinud, niiet poole tutvustuse pealt kutsus paps ta tuppa.

Ägedaid masinaid oleme me USAs palju näinud, aga lisaks golficartile sai Gert näiteks sõita Buggy-ga.

Uus girl power HQ


Uus suur nädal ootab ees ja seekord saab igaüks valida, mis teema nädalat ta teha tahab. Pingutame ja anname endast parima. No regrets!

Seniks aga tasu paka!

Golden Seals🏆🦭

INVINCI6LES – WEEK 10

10s nädal läbi, uskumatu. Alles oli pühapäev nüüd juba jälle. 2 nädalat ainult jäänud, et teha parimad tulemused ning nautida bookfieldi. Faking võimas tunne on sees, nii palju on tehtud ja nii palju on olnud arengut iseendaga. Metsik!!!

Pühapäeval käisime tuubiga sõitmas ning saime kõik korra suurelt kiirusel lendu minna, päris vahva oli.

Meil muidu videod, see vist ainus pilt. 🙂

Personaalsed kogemused:

Kert:Päris naljakas, kui palju hea tujuga töötamine kaasa võib tuua. Väga sügavad vestlused, mõned naljakamad ning mõned elulised. Kõva tunne, et nii kaugele olen jõudnud!

Mikk:

Kõva nädal! Nii palju kolimist et pea läheb hulluks!
Work hard- good attitude ja asjad hakkavad juhtuma!!
Stay awesome guys!! Ei viitsi pikalt kirjutada.. sada muud asja vaja teha samal ajal!! Kell juba 22 pühapäeva õhtul ja ma tahaksin juba vooodis oll!! Love ya all kes te loete ja kaasa elate!! Olete nummid!! Lähme teeme uue ülikõva nädala!!

Love from Nebraska!!

Elo:

No mõnus, et vahepeal Eesti ilma sisse viskas, naljakas oli kohe töötada nõnda, harjumatu! Sel nädalal sain natuke teistsugust kultuuri/religiooni ka näha, päris põnev, et eksisteerib neid, kes igal pool hobuste ja vankritega käivad ning näiteks elektrit ei kasuta. Hah, ja siis vannituppa minnes mõtlesin, et neil pirn läbi, aga no tegelt polegi särtsu majas sees!

Mis viga töötada, kui soe banaanileib teele kaasa pannakse

Georg:

You don’t see very often that 95yo is fixing your car. Just Ogallala things I quess

Rene:

koige kiirem nadal seni. Siuh ja viuh. Ramsid autost laksid nagu viuh. See nädal oli roadtrippe täis, veetsin nädala päramittekusagil lehmade vahel ja autos magades. Elu on seiklus

Eelviimane nädal, kõik jõuvarud, mis meil on tõmbame kofeiiniga käima ning sisendame endale positiivseid mõtteid. Just praegu on kõige tähtsam aeg endale tõestada, et oleme tegijad ning suudame eesmärgid ellu viia!

As usual, we priortize and execute! See you soon, moms and dads!

Your INVINCI6LES Kert, Georg, Mikk, Elo, Rene🫶

Los Pedros – week 10

Heihei!

Ja nagu naksti on jälle üks nädalake tehtud. Aeg lendab järjest kiiremini ja armutult.

Nagu ikka kombeks on, kogunesime ka see nädal Denisoni linnakeses ja ajasime vähe tähtsaid jutte. Ja et elu liiga tõsiseks ei muutuks, võtsime aja maha ja tegime väikse kossu mängu.

Ja otse loomulikult võidutses meie OL🙌🥇

Nädala kommentaarid:

Anton – Selle nädala story on natukene ebatavalisem, kui muidu.

Olin nädal aega laatsaretis, kuid sellegi poolest juhtus nii mõndagi. Esmaspäeva õhtul, koju tuppa astudes nägin koridori uksest, et teisel pool ust püüab mingi tegelane lendavat objekti. Algul ei olnud aimu ka, millega võiks tegu olla, kuniks nägin mingit musta lendavad elukat. Tegemist oli nahkhiirega, kes tuppa korstnast lendas. Esimest korda elus nägin päris lendavat nahkhiirt 🙂

Kevin – Iga nädalaga kogeb järjest huvitavamaid asju. Selle nädala meelejäävaim hetk oli see, kus olin uksel ja mingi mehhiklane tuli tänavalt ja küsis kas saaksin aidata tal auto käima saada. Võtsime pagassist krokodillid ja 5 minuti pärast olid nad uuesti teel.

Igor – Kohtusin ühe vanaema, kelle lapsed olid 20 aastat Southwesternis müünud. Nad müüsid 5 aastat ja präegu elavad San Franciscos. Hakkasin väiksemates linnades töötama ja inimesed seal on väga avatud ja sõbralikud.

Henri – Sellel nädalal kohtusin ma uute ohtlike elukatega. Nimelt terroriseerisid mind kaks hane, kes ründasid mind kolm korda nädala jooksul. Part oli neutraalne tegelane.

Lisbeth – Kohtasin see nädal ühte üli ägedat 10 aastast Eurovisiooni fänni. Ta teadis peast kõiki fakte, isegi Eesti kohta – kas on võitnud, millal ja kes. Ta oli nagu kõndiv Wikipedia sellel teemal, küsi mis tahad, kõigele saad kiirelt vastuse.

Selline see nädalake oli. Nüüd aga valmistuvad kõik uueks nädalaks, sest taas on võimalus endast maksimum anda ja palju ägedaid kogemusi juurde hankida.

Seniks aga kohtumiseni uuel nädalal!

Hundid Nädal 8 ja 9

Hei, Hei! Oleme juba omadega augustis, Texase kõige kuumemas kuus 🏜️🔥. Siiamaani oleme saanud kõike – äikesetormidest kuni mõnusa sulatava palavuseni 🫠. Ootame huviga, kas august on nii soe kui räägitakse.

Kaheksanda nädala postitusega läks midagi viltu ja ei saatnud ära, nii et nüüd on mõlemad nädalad ühes.

Eelmine pühapäev käisime Houstonis miljonäride häärberis. Nemad müüsid raamatuid 40 aastat tagasi, kui nad meie vanused olid. Sinna tulid kõik õpilased, kes Texases müüvad. Nii Eestist, Lätist kui ka Leedust. Kohal oli ka Southwestern Advantage kompanii president.

Jack, kelle majas üritus toimus
DC, Southwestern Advantage president

Karlil oli sünnipäev! Tegime kõikidega koos talle laheda video, kus Ameerika pered talle Eesti keeles midagi head ja huvitavat ütlesid 😉. Lisaks leidsime talle ka peredelt kingitused: mini-Jeesus ja Texase hobuseraud. Kingituste üleandmist saatis Beethoveni IV sümfoonia.

Erikut ajasid tänaval koerad taga. Ühel hetkel, kui Erik rahulikult tänaval rattaga sõitis, hüppasid kaks koera üle aia. Erik sõitis elu eest ja koerad jõudsid ta jalgadest meetri kaugusele kuni otsustasid tagasi pöörata.

Kaur nägi pealt politsei reidi. Tänaval oli pargitud mitu politsei maasturit ja nad olid ühe maja ümber piiranud. Tuli välja, et selles majas oli narkootikumi labor. Politseidel olid automaat relvad ja liikusid tiimidega maja sisse.

Nädal 9

See pühapäev käisime uuesti James’i juures. James tegi meile jälle suure söögi valmis ja seekord saime lasta ka tema tagahoovis relvi! Lasime AR automaat relva, püstolit ja haavlipüssi.

Lõbus laskmisele sõit
Sihtmärkide ülespanemine
Peremees James õpetamas haavlipüssi laskmist
Puruks lastud kaktus

Los Pedros – week 9

Hei-hei!

No nii, juba ongi 9 nädalat tehtud, see tähendab, et üle 2/3 on tehtud juba. Nüüd on veel paar nädalat võimalus endast maksimum anda ja autida seda kõike.

Pühapäeval kogunesime jälle Denisonis, kus tegime väikse meetingu ja tegime natuke keskkonna heaks ka ära. Korjasime kohalikust pargist kõik prügi kokku, mida nägime ja seda leidus seal ohtralt.

Siin ka kommentaarid nädalast:

Anton – Nu nii see nädal oli paratamatult huvitav nädal. Sain uue pere endale tööalast kus töötasin. koputasin uksele, keegi lahti ei teinud, hakkasin auto poole liikuma, kui punane trakk jai seisma ja küsis, Kas sina oled anton kes müüb raamatuid? Vastasin jah, ja nad jätkasid, oh väga lahe, me hostisime Allar Tederit ja Sergei Zunajevit 3 aastat tagasi. Kas sul on ka kohta vaja kus elada? Ja üllatus üllatus, me pidimegi tegelikult kolima teise linna Igoriga. Ehk probleem sai lahendatud seal, kus seda väga ei oodanudki.

Kevin – Üheksas nädal tehtud! Iowat tabas taaskord kuumalaine ning sai korralikult jumet parandatud. Kohtasin ka naist, kes müüs 2002 aastal samuti raamatuid, peale meie lühikest vestlust veendusin, et teeme ikka õiget asja ja olen õigel teel 🙂 Nädala alguses oli Carrolis (meie kodulinnas) korralik torm ning pilved olid justkui ulmefilmist. 

Igor – Minu jaoks nädala teine pool oli väga rahulik, aga esimese nädala poolel kohtusin linna mayorit. Pühapäeval kolisime uude linna ja ootame huviga uut nädalat!

Henri – Käisin Kevinit follomas ja õhtul hakkasid meie telefonid karjuma, et hiiglaslik torm tuleb läbi meie linna – 120km/h tuul. Helistasime Antonile ja kuulsime, et nad Igoriga olid juba koju läinud, sest mõtlesime sama. Aga mõtlesime, et pohhui, vaatame mis saab. Nägime üli ägedat pere, kellega me maha istusime ja kui välja läksime oli torm juba möödas

Lisbeth – Nädal oli väga vinge, aga veel lahedamad on pühapäevad. Olenematta sellest, et elame nüüd uue host pere juures, veetsime endiselt aega enda eelmise perega. Tara endiselt mõtleb meie peale ja küpsetas meile isegi zucchini leiba, sest teab kui väga ma seda armastan☺️

Mj – Võtsime peale Sunday meetingut natuke aja maha ja läksime kõrval osariiki South Dakotase loodust nautima, sest mis siin muud ikka teha on. Nii, et väike pitsa puu otsas ja elu lill.

Selline see nädalake oli, ega muud kui ainult täis käigul edasi ja kohtumiseni järgmisel nädalal!