VAPPER VIISIK week6

Heihei👋

Ja ongi pool suve juba läbi! Aeg lendab✈️

Pühapäeval käisime kõik koos ujumas ilusas järves, mis meenutas natuke Viljandit. Vesi oli muidugi väga soe🔥Lisaks kaotasid tüdrukud poistele nädala sitdownidega ehk poisid istusid natuke rohkem maha inimestega kui tüdrukud. Tüdrukuid said maitsa vahukoort, mille Ott ja Artur neile näkku panid😆

Jagame enda poole suve kokkuvõtet:

Anette: Ma olen õnnelik, et saan siin olla ja ennast proovile panna, ennast tundma õppida ja avastada maailma. Iga päev tuletan endale meelde, et wow ma elan Ameerikas praegu. Ja ma tean, et ma lähen varsti koju, ma tean et see juhtub, niiet tuleb olla lihtsalt hetkes. Sel nädalal avastasingi, et tänulikkus on KEY õnnelikule elule. Iga raskem olukord meie eluteel on tulnud meid õpetama, et saaksime sellest veel tugevamana väljuda. Olen õnnelik, et olen noor ja julge hing, mis lubab mul kogeda maailma nendest nurkadest, mida mitte nii julged ei saa kunagi tundma.

Anni: Iga päev õntul koju sõites olen lihtsalt nii tänulik iseendale, et seda teen. Olenemata kas on olnud edukas või vähe vaiksem päev. See tunne, et teen seda kõike iseendale on uskumatu. Ma olen lihtsalt nii uhke enda üle, et valisin siia tulla. Selle kuue nädalaga olen endaga palju suuremaks sõbraks saanud, sest veedan endaga palju üksinda aega kui päeval tööd teen. Ja see tunne, et teen seda kõike enda jaoks on lihtsalt nii hea, ma arenen ka kasvan. Saan üle kiiresti olukordadest, mis tundsid võimatud. Iga päev on siin eriline. Viimased 2 nädalat on lihtsalt lennanud, sest olen hakanud enda tööd armastama ja nautima. Iga õhtu ikka mõtlen, et see on uskumatu, et ärkan iga päev kell 7 ja kell 8:30 alustan tööd ning ma teen seda kõike Ameerikas. Lihtsalt vau. Ma tänan ennast, et lasen endale õppida ja areneda ja Otti, et just tema mind siia programmi tõi!

Ott: Pool suve on juba läbi – aeg on läinud täiesti uskumatult kiiresti. Sellest nädalast jäi mulle kõige rohkem meelde üks oluline tõde müügi kohta: sinu enesekindlus kujundab kliendi enesekindlust. Kui oled leidnud õiged inimesed ja räägid millestki, millesse ise siiralt usud, siis inimesed tunnetavad seda. Näiteks rääkisin ühe perega haridusest. Kui näitasin neile, et kogu programm katab ligi 20 aastat õppimist ja maksab umbes 2200 dollarit, vaatasid nad hinnale otsa ja ütlesid lihtsalt: “It’s nothing. It’s cheap.” Nad nägid selle väärtust kohe. Hiljem olid nad siiralt tänulikud, et neil oli võimalus investeerida oma laste haridusse ning tööriistadesse, mis aitavad neil tulevikus edukamad olla. See on huvitav – kui mõelda, mida kvaliteetne haridus tegelikult inimese elus väärt on, siis see hind ongi tegelikult väike. Teine hetk, mis mulle eriti meelde jäi, oli kohtumine vanaemaga, kes kasvatab oma lapselapsi, sest nende vanemad ei ole selleks võimelised. Müügidemonstratsiooni käigus muutus vestlus väga tõsiseks. Ta pöördus oma lapselaste poole ja ütles neile ausalt, et tee, mille nad on valinud, ei vii neid sinna, kuhu tema loodab neid jõudvat. Ta rääkis neile, et nad peavad kooli ja oma tulevikku palju tõsisemalt võtma ning et alati naljamees olemisest ei piisa. See oli väga ehe ja emotsionaalne hetk. Lõpuks leidsime neile just selle õige lahenduse – LEAD programmi, mis õpetab oskusi ja mõtteviisi, mida koolis sageli ei õpetata: ettevõtlikkust, enesearengut, eesmärkide seadmist ja vastutuse võtmist.

Just sellised pered jäävadki mulle igast nädalast kõige eredamalt meelde. Need ei ole lihtsalt müügid – need on vestlused, kus tunned, et said kedagi päriselt aidata ja võib-olla isegi natuke nende tulevikku mõjutada.

Carmen: Leidsin eralennujaama kõrvalt ühe laheda pere – mees on 40 aastat oma põrandafirmat omanud – eluavad enda tehtud tehisjärve kaldal metsa sees ja tuli välja, et üks lemmikumaid kleinte on neil Eestlane, kes perega elab natuke aega Eestis ja teise osa USAs. Lisaks rääkisin mitme papsiga, kellel on oma lennukid ja üks kõige lahedaim oli Sakslane – elas Skandinaavia laadses puitmajas, ainult natuke suuremas😃

Artur: Pool aega on läinud märkamatult. Autoga töötamine on juba mugav ja mõnus. Üheks ööks unustasin banaani autosse ja hommikuks oli juba osaliselt komposteerunud. Ühes majahoovis olid kuked lahti pääsenud ja hakkasid taga ajama, õnneks olin kiirem.