Simple Session 2026 poolel teel tippu💪

Nädal kuus, ikka tuus👑

Suvi on pooleldi läbi juba, miiiiidddaaa hullu😯 Ikka ja jälle jätkame samas vaimus ja naljatame inimestega.

Annaliisa: Selle nädala jooksul on jälle igasuguseid vahvaid hetki juhtunud.

St. Michael oli mitu päeva metsatulekahjude suitsu all – päike oli täiesti oranžikas ja vahepeal tundus nagu oleks paks udu.

Ühel päeval tegin korraks peatuse, et kaarti vaadata. Vanem naine peatus kohe kõrval ja küsis, kas mul on abi vaja. Kui ütlesin, et käin hoopis ukselt uksele, mitte Amazoni kullerina, vastas ta naerdes: “Meil lapsi pole, nii et meie ukse taha pole mõtet tulla!”

Üks Vietnami ema tuli pärast pikka juttu tagasi kotitäie snäkkide ja söögiga, et mul oleks päeva jooksul midagi süüa. Täiesti ootamatu ja väga armas žest.

Ja üks ema õpetas mulle hästi sõbralikult natuke Ameerika liiklusreegleid, kui nägi, kuidas ma parkisin. Mitte pahandades, vaid lihtsalt häid nõuandeid jagades.

Gert: Oli üks tore reede, kui jalutasin tööalas ringi. Koputasin ühele uksele ja keerasin keha eemale ukse suunast, samal ajal vaatasin järgmist ust, kuhu minna. ühel hetkel näen kuidas politseiauto sõidab aeglaselt minu tööalal ringi ning mõtlesin “eriti naljakas oleks kui nad praegu jääksid minu juures seisma.” sõitsid algselt mõõda, siis keerasid ümber ja peatusidki minu auto juures! Õnneks polnud midagi hullu, üks tädi oli lihtsalt helistanud ebakindluse tõttu neile. sain toreda sõbrapildi ka politseinikutega 🙂

Edvin: Ma kohtasin mingit venda, kes 30a circa tagasi ostis ukselt uksele vennalt need kõik study guide’id. Mingi early 2000s versioon nende mata ja science bookist. Äge mees Matt. Raamatud sama vanad kui mina. Siis ütles, et tal vist riiulil need raamatud alles ja toob toast ja tõi need raamatud.

Erik: Olen vahepeal käinud jettidega sõitmas, mullivannitamud, kohtusin multimiljonilise äri omanikku, kellel on 100 töötajat. Aga ta oli nii kahe jalaga maa peal ja kutsus mind isegi oma firmasse ringkäigule, jagas oma LinkedIn-i ja pakkus tööd ja kokku on mind juba kolme ettevõttesse tööle kutsutud:)

Kati: Käisin Liisi followimas ja siis istusime maha ühe perega. Üks pere tütardest oli nii nunnupall, megalt tahtis minuga sõbrutseda ja oli mingil määral minu koopia ja siis samal ajal kui Liis müüs, mina mängisin selle lapsega x reeglitega Uno’t, ta andis mulle ühe ägeda käevõru ja oli veel valmis mulle 5 mänguasja kaasa andma ja ei olnud nõus pilti perega tegema kui mina ei oleks ka liitunud🥹

Hans: Kujuta ette: rassid kuuma päikese all USA põldude vahel ukselt uksele raamatuid müüa, higi voolab ja silme eest virvendab. Äkki jääb silma üks viimase peal äge maja keset tühjust. Mõtled, et okei, äkki siit saab vähemalt head juttu teha või raamatu maha müüa.
​Lähed lähemale ja piilud avatud garaaži. Põmm! Seal ei seisa mingi tavaline Ameerika murutraktor, vaid täielik nostalgialaks – neoonroheline elajas, mis näeb välja nagu otse Need for Speedist (legendaarne Paul Walkeri Mitsubishi Eclipse!). Auto helendas nii kõvasti, et peas hakkas automaatselt “Get Low” bass põksuma.
​Enne kui jõudsin raamatukoti seljast visata, astus välja majaomanik. Ootasin tüüpilist kurja rantšoomanikku, kes mind raamatutega minema kihutab, aga välja tuli hoopis ülilahe kutt. Tuli välja, et see oli täpne filmikoopia, millele oli pandud päris näitleja autogramm!

Sunday Funday tegime meetingu golfi baris, kus mõtlesime et yessss saame pärast jalkat seal edasi vaadata(meie jaoks toimus see kell 2 päeval😋), aga ennäe imet, baar pandi kell 3 juba kinni😯? Väga veider.. Aga siis osad läksid edasi teise söögikohta jalkat vaatama ja osad läksid niisama lõbutsema. Väga õnnelikud olime Hispaania võidu üle🇪🇸🤩 Vägev mäng, vägev päev, vägev nädal, VÄGEV SUVI! Pool tehtud, pool veel minna🏇🦅☺️