Привет всем из солнечного Техаса🔥

Закончилась наша первая полная рабочая неделя 🎉 Каждый из нас получил тройную дозу витамина Д, а также сделал свои первые продажи. Некоторые из нас получили success coin, за то что делали в среднем 30 demo каждый день на протяжении двух недель. Вот наши чемпионы!

Уверена, вам интересно как наши дела 🤔
Вот вам небольшие истории с этой недели от каждого из нас

Настя

В рандомном доме на улице Karen на мой успех молились четверо человек, сидя в кругу и держась за руки (я в их числе). У них дома 35 аквариумов и террариумов со всевозможной живностью, начиная с рыбок заканчивая яширицами. Ещё они дали мне маленькую библию, варенье и пасту с креветками.

Никита

Люблю мексиканцев очень классные мучачосы, обожаю болтать с ними на испанском, которого я не знаю, в следствии чего появляются забавные истории.

Даник

Короче на турфе чилил когда, проходил мимо домов, увидел курицу, которая прямо через дорогу перебегает. Там везде дороги были, так что курица это вряд ли то, что должно было выскочить из чьей-то двери. Меня это повеселило 😁

Дима

Меня пригласили на музыкальное мероприятие в субботу. Короче делаю интро, и спрашиваю у пацана чем он вообще занимается. В итоге сказал что играет на гитаре, и в субботу было мероприятие и короче меня пригласили. Но в субботу я работаю так что пойти не получилось.

Эрик

Уже конец рабочего дня, время 9:20. Я взял с собой Диму, чтобы тот посмотрел и набрался опыта. Стук в последнюю дверь, и открывает мексиканка, которая была единственной, кто в этом доме говорила на английском. В процессе конечно выяснилось, что это вообще тетя детей, но в итоге она купила у нас книжки и накормила вкусной кукурузой с майонезом.

Коля

Еду я по территории и вижу отца, который работает. Подхожу к нему и говорю: “Вы, наверное, отец этого дома?” Мужчина отвечает: “Нет, я сын, мне 16 лет.” Мы оба в голос засмеялись. Он спросил что мне надо. Я попросил позвать маму, но её дома не оказалось, так я и пошёл дальше работать, как не в чем не бывало.

Полина

Меня с Даником покатали на гольф каре по складу.

Бика

Тут комментарии излишни

Спасибо за внимание и до следующий неделе!

Heiheihei!

Ja jõudiski lõpule meie esimene täispikk nädal, mis oli täis tööd, higi ja kindlasti ka tuhandeid erinevaid emotsioone. Ning see tähendab vaid üht – oli aeg jälle kokku saada ja muljetada natuke nädalast, premeerida parimaid, valmistuda uueks ning natukene ka aega maha võtta ja niisama koos aega veeta.

Kui kõik tähtsad jutud said aetud, siis natusime natuke Mexico toitu ning tantsime parklas ka tibutantsu, sest miks mitte. Ja muidugi ei saa ühtegi pühapäeva nii veeta, et Pedro vähemalt 10 korda ei kõlaks.(Kohustuslik kuulamine kõigile, sest see tõmbab ikka korralikult emotsiooni lakke)

Siin on ka igaühe väike kommentaar nädlast:

Anton:

Bookfield ei ole ainult field kus müüakse raamatuid, vaid ka koht, kus õpid akut vahetama ja aku töövõimekust hindama. Minu esimene elukogemus selles sfääris tehtud ja edaspidi loodan, et jään pikemaks ajaks sellest auto parandamise teemast eemale 🙂

MJ:

Vanaisa võttis raamatud kätte, andsin talle oma visiitkaardi, ta vaatas seda ja hakkas valju häälega üle tänava naerma ning ütles, et see fotograaf tegi küll sulle kurja selle pildiga. “Sa näed välja nagu sul oleks kaks burritot kummaski põses” ehk siis kuidas vanaisad usas ei võta end ega Sind liialt tõsiselt 😄

Kevin:

See nädal möödus töökalt. Kinnistasin häid harjumusi ja kohtusin paljude ägedate peredega. Kõige eredamalt on meeles üks seik vanaprouaga, kes peatas mind keset teed kinni ning palus kaardiga abi. Peale viie minutilist pusimist saime koos välja selgitatud kuhu ta peab minema ning isegi kirjutasime tänavate kaupa talle paberile välja kuidas ta sinna saab 🙂

Lisaks kitsedele, oravatele ja jänestele leidub siin ka kilpkonni vabas looduses. 

Henri:

Istusin maha perega, kus 3 väikest last loopisid üksteist pöidla suuruste konnakullestega samal ajal kui ma emale raamatut tutvustasin. Lisaks kohtusin 99 aastase veteraniga, kes käis teises maailmasõjas ning oli just astumas autorooli, et sõita kasiinosse.

Igor:

Koputasin uksele ja vaatan, et tuleb uksest välja suure habemega isa. Küsin tema käest “Sa peaksid selle maja isa olema” ja ta vastab “Ei, ma olen ema”. Sellega approach ka kohe lõpes 😄.

Lisbeth:

Ütleks nii, et see nädal oli rohkem nagu üks korralik treeninglaager. Sai palju mäest üles vändatud ja kohe otsa treppijooksu ka tehtud, et uksteni jõuda. Siis jälle vudinal trepidt alla ja järgmisest üles.Kuid õnneks on ameeriklastel komme igale poole motiveerivaid sildikesi panna, mis aitavad tuju üleval hoida ja toovad naeratuse näole. Nii et suve lõpuks saab lisaks kõigele muule ka ilusti vormi😁

Ja mainimatta ei saa jätta ka ühte õhtust koju sõittu, kus parajalt suur Pedro (pesukaru) mul tee peal ees tuigerdas ja ei teadnudki kohe kummalt poolt mööduda.

Nüüd on aeg aeg alustada uue nädalaga ja anda endast veel rohkem kui kunagi varem.

See on hetkel kõik, nii et kohtumiseni!👋

Halloo, SW-kad! Tervitus, Eestimaa! Ja heipadi kõik Top Dawgsi fännid!

Aeg on nii kaugel, et meie teine töönädal on mööda saanud. Rong kogub vaikselt aga järjekindlalt hoogu. Ja ei peatu enne kui suve lõpus viimases jaamas.

Esimesel pildil on Jaanika ja Mattias kolapuhvetiga kruiisimas ning teisel pildil on täiskomplektis sacikas.

Pühapäeval saime kokku Seattle’is ning muljetasime toimunust, tegime reco, tähistasime Georgi sünnipäeva tagantjärele (foto täitsa all) ja õppisime uusi vajalikke nüansse. Suure rõõmuga saab öelda, et FY-dest said kõik ihaldatud success coini kätte (Georg lunastas selle mõned tunnid teistest hiljem, aga “it doesn’t matter how you start, it matters how you finish”). Allpool on näha kõik vastava preemia uhked omanikud (ja keegi Sander).

Aga mis siis töönädalal vahepeal vinget toimunud on? Vastus on et absoluutselt kõike! Kes möllab rattaprobleemidega, kes saab hunnikus toitu pererahvalt, kellel on nutiseadmemured – kompott on igatahes kirju. Aga sõelusime välja parimad lood möödunud nädalast ning toome need nüüd suurima heameelega teie ette.

Melanie:

Nädal 2 on tehtud, juhhuu! Väga lahe nädal oli. Sai nalja, sai paduvihma, kutsuti ka politsei mulle, aga iga elamus on olnud meeldejääv ja eriline. Ühel päeval öeldi ka, et teised lapsed on koolis, aga üks 9-aastane laps on kodus, nii et võin sisse astuda…ei eeldanud, et siin maal koduloomast siga lapseks kutsutakse. 😅

Patrik:

Päeva viimases sitdownis, kui kõht oli juba väga tühi, uurisin perelt, kas midagi väikest võib näksimiseks ka paluda. Sain selle peale hunniku erinevaid maiuseid, mille olemasolust polnud mul aimu ka. Samuti maitsesid need väga hästi ning tegid õhtu mõnusaks.

Siim:

Kohtasin üht isa ja tema last, kes tulid parasjagu rattasõidult. Jäime vestlema, kuid aktiivsel väikemehel olid mõlemad hädad tugevalt peal nii, et kannatamatusest koju jõuda läks ta hoopis meie kõrvale põõsa alla neid kõigi hämminguks tegema. Asi toimus nii kiiresti ja ootamatult, et ei osanud midagi kostagi.

Sandra Elisee:

Jätsin ühel õhtul oma ratta ühe vanapaari juurde põõsasse. Kui hommikul ratast läksin võtma, nägin, et selle külge oli pisike ümbrik teibiga pandud. Vanapaar oli jätnud mulle kirja, et minuga läheks kõik hästi, õnneseemned ja raha. Inimesed on siin väga armsad, toredad ja abivalmid. Olen selle eest väga tänulik. 🥹

Robert:

Olin sitdownis ühe emaga. Alguses möödus kõik hästi, laps oli ka huvitatud. Umbes 5 minutit läks mööda ja vaatan, et laps hakkab mu bookbagi peal ronima ja hüppama, üritades päriselt sinna sisse pääseda. Uudishimu oli teisel rohkem kui lihtsalt suur.

Georg:

Üks päev tuli mul uksele koputamise peale tõsiselt suur mees. Ta oli laiem kui Siim ja nägi esmapilgul tõesti hirmus välja. Samuti astus ta mulle nina alla.

Mikk Hendrik:

Teise nädala jooksul oli lõpuks aeg kohtuda kellegagi, kellel on samad huvialad mis mul. Püüdsin laupäeval kinni autohuvilisest pereisa, kellel olid SW raamatud ning rahulolu nendest juba olemas, kuid kes suure innuga neljarattalistest rääkida tahtis. Ega ma vastu ei olnud ning mõne aja möödudes viis härra mu tahaaeda oma 42 aastat vana driftimasinast Volvo 240 sedaani takseerima. Oli väga vinge kuulata lugu Rootsi lipulaeva ajaloost ning takkaotsa võimsa mootori häält. Tegu oli väikese õnnestumisega, mis aga teisalt päevale nii palju juurde andis.

Senise põhjal võib arvata, et järgmise nädala seiklused ei tule sugugi vähem lahjemad kui selle nädala omad. Mida täpsemalt mis mahus kogeme, sellest kuuleb lugupeetud lugejaskond uuel pühapäeval. Peatse kohtumiseni!

Foto Georgist sünnipäevaõnnitluste tarbeks tehtud videot vaatamas.

Teine nädal tehtud!!!

Hurraa!!

Processota esimene täispikk töönädal on seljataga.

Teisel pühapäeval kohtus Processota tüdrukute Host Pere juures. Jagati nippe ja näpunäiteid, ammutati motivatsiooni, jagati auhindu ja püstitati eesmärke uueks nädalaks. Tuleb vinge nädal!

Hommikul oli võimas poetiir ja korv oli järgmise nädala toidukraami täis.

Palju salatit!

Pärastlõunal käisime kõik koos pallikesi veeretamas New Hope Bowl’is.

Strike!

Liisbet – See nädal sai kahel päeval kenasti vihma, aga parem ikka kui Texase eelmine suvi, kus iga päev oli 40 kraadi ja väga niiske. Alustasin uues linnas töötamist, Delano on linna nimi. Nägin ühel perel täpselt sama koeratõugu, mis mul perel kodus on, nii nunnu! Reedel jõudis Annabel siia, käisin tal lennujaamas vastas ja saime koos tööl käia, see oli üks tore päev. Eile sain suu magusaks, pere andis mulle jäätist. Vinge, vinge, siit saab aina paremaks ja lihtsamaks minna, sest me saame osavamaks iga päevaga.

Vihmakeebikesed meie uued sõbrad!

Pille – Juhuu teine nädal tehtud! Ei uskund iial, et ühes päevas võib nii palju emotsioone olla – pisarate kinni hoidmisest kuni täiest hingest naermiseni. On mängitud gorillasid tänaval ja vaeseid tudengeid, kõik on oma moodi kogemus, kuid üks raskemaid asju on olnud tegelikult üle muru jooksmine. Sain ka tänaval oma lemmik pildi koos kilpkonnaga.

Minnesotas on väga palju jäneseid, oravaid, parte jt loomakesi, isegi kilpkonnad on esindatud!

Sandra – Päike, higi, sääsed ja joodiku päevitus on sõnad, mis teise nädala hästi kokku võtavad. Sama soe kui on Minnesota päike, on ka soovitus kanda päikesekreemi kaasas. Kuid see ei aita potesntsiaalse rahe ega väga tõenäolise vihma vastu. “Mul-mul-mul-mul väiksed kalad”- just nii nägi välja laupäev Prossesota rahvale. Sel ajal kui sadas kasse, koeri, oravaid ja jäneseid, väntasid esimese aasta nunnud majade vahel ja tegid kurvad silmad ette, et ruttu sitdownile saada. Kui approachi oskused seda omal jõul ei saavutanud, siis vähemalt nunnu vihmakeep ja haletsus ikka. Mis puutub SMidesse, siis nemad ei pidand lootma Mrs Jonesi kaastundele, et tuppa saada. Ja selleg ongi ilmateade selleks nädalaks kokku võetud. 

Ilma taat hellitab meid!

Johan Marcus – Nädal läks mööda nagu nipsust. Kohtusin nii palju ägedate inimestega, aga kõige paremini jäi vast meelde Jason, kes küsis mu lemmiktoitu ja tegi seda oma twistiga, sain igapäevase burrito asemel kartulipudru.

Kartulipuder? Täpselt nii!

Annabel – Jõudsin ka Minnesotasse kohale. Oli see vast alles reis. Alustasin samuti müügikooliga Nashvilles, kus kohtusin väga ägedate õpilastega Eestist, Lätist, Poolast, Slovakkiast, isegi Ameerika oli esindatud. Oli väga tore ja huvitav. Mul oli juba võimalus tööl käia koos Liisbetiga ning sain teha ka ühe pika päeva täiesti üksi töötades. Oli üks vägev esimene päev. Minnesota tervitas mind mõnusa paduvihmaga. Nii armas.

Raamatute müügist maailma avastamiseni!

————

На русском >>>

Привет всем! Ну вот и прошла вторая неделя!
За эту неделю мы много чего успели и много чему научились. Мы много чего достигли как команда и как организация 😃
У нас закончился челлендж под названием Success Coin, в котором нужно было сделать 30+ демонстраций книжек в среднем. Все прошло супер круто🥳

Мы только в стадии формирования наших привычек и делаем себе задаток на все лето. Мы все уверены что у нас получится. Вся наша команда: Маша, Никита, Влад, Виталий, Каспар, Алена, Ярослав и Артемий, который вот вот здаст все экзамены и присоединится к нам 🤩, все уверены, что у нас будет отличное лето. Самое главное это фокусироваться на процессе и делать свой best!

Родители, можете не переживать за нас, мы все здоровые, целые и невредимые. Люди тоже очень приветливые и рады видеть всех студентов из Эстонии 🇪🇪🤩, и скоро будут еще рады одному студенту из Нидерландов🇳🇱 🤪

Увидимся в следующей неделе!

Ниже английской версии прикреплены фотки с нашей недели 😎

—————

In English>>>

Hey, everybody! Well, it’s been week two!
We have accomplished a lot and learned a lot this week. We have achieved a lot as a team and as an organization 😃
We finished a challenge called Success Coin where we had to do 30+ book demonstrations on average. It went super awesome🥳

We are just at the stage of forming our habits and building a momentum for the whole summer. We are all confident that we will succeed. Our whole team: Mariya, Nikita, Vlad, Vitalii, Kaspar, Aljona, Jaroslav and Artemij, who is about to take all the exams and join us 🤩, are all confident that we will have a great summer. The most important thing is to focus on the process and do your best!

Parents, you don’t have to worry about us, we are all healthy, safe and sound. Local people are very friendly and happy to see all the students from Estonia🇪🇪🤩, and will soon welcome one more student from the Netherlands 🇳🇱 🤪

See you next week!

Pictures from our week are attached below 😎

See nädal oli meie esimene täispikk nädal. Saime kuus päeva tööd teha ja seega juhtus palju rohkem. Arenesime kõik tohutult ja saime esimesed auhinnad. Seekord olime pühapäeval San Antonio HQ-s Karli, Eriku ja Geiri ehk minu juures. Basseini ei olnud, aga see eest oli hea seltskond, söök ja väga lahedad lood meie maja peremehelt.

Alex on Ameerikas juba teist aastat, aga see ei tähenda, et temal midagi uut ei juhtuks. Alex leppis ühel päeval potentsiaalse kliendiga aja kokku. Tuleb siis uksele ja maja ees on kolm meest. Küsib mis toimub ja tuleb välja, et üks nendest meestest on mehe isa, kellega Alex varem rääkinud oli. Alex selgitas, et tuli  pojaga rääkima ja talle väga meeldis ning kutsus tagasi. Too ütleb, et ta poeg on tõbras, uskumatu et ta temaga üldse kokku tahab saada. Alex küsib kas ta on kodus. Ütleb et ei vedanud, naine hakkas sünnitama. Päriselt või? Päriselt. Selge. Ja nii oligi.

Nagu meile lubatud oli saime tuttavaks siinse ala ja inimeste koertega 🐕. Alexi ja Liisi esimene kogemus oli selline kus nad kõnnivad auto poole. Ootamatult hakkavad kaks koera haukudes ja täiel kiirusel nende poole jooksma. Liis jõuab auto katuse peale ronida ja Alex hakkab kähku kapoti peale ennast upitama. Järsku poolel teel koerad otsustavad, et pole mõtet ja annavad alla…

Teisel päeval nägi Alex väikest poissi suure koeraga. Koer ei olnud kõige sõbralikum ja proovis esimesel võimalusel Alexi jalast kinni haarata. Samal ajal kui koer Alexi jalga üritas rünnata ja oli edule üli lähedal, haaras poiss puust kinni. Ühe käega hoidis koera ketti ja teise käega täiesti väest puust kinni. Poiss suutis vaevu kinni hoida ja niimoodi pääses Alex järgmisest koerast.

Kaur kohtas jäähoki mängijat, kes oli just natuke aega tagasi autoavariis olnud. Mehe nimi oli Triss. Talle sõitis naine külje pealt nii hullult sisse, et tema auto lendas külje peale ja jäi vasaku külje peale seisma.

Minul olid lahedad kogemused rattaga. Püksid jäid sadula külge kinni ja kärisesid katki. Järgmise päeva õhtul kui pimedaks oli läinud ilmus muru sisse kivi, mille taha muidugi esi ratas sõidu ajal kinni jäi ja ma käntsu käisin. Õnneks palju viga ei saanud ja nüüd on hea lugu mida rääkida. Muidu on hea ratas.