Вот и подошла к концу четвёртая неделя лета. Наши ребята становятся всё сильнее и увереннее. В воскресенье наша команда собралась вместе, и мы отправились купаться на озеро. Погода была великолепная, солнце светило ярко как и всегда.
Во время встречи мы провели собрание, обсудили наши достижения и получили ценные советы для дальнейшего улучшения нашей работы. После этого мы отправились в ресторан, где нас ждал вкусный обед. Атмосфера была непринуждённой и весёлой, мы все рассказывали смешные истории, которые мотивируют нас работать ещё усерднее.
Вот так завершилась наша четвёртая неделя, и мы полны сил и энтузиазма, чтобы продолжить. Ждите новых успехов от нашей команды, ведь мы все большие молодцы! Всем отличного настроения!
Nonii, tervitus ja kohe tähtis teadaanne otsa! Neli nädalat ehk kolmandik suve on tehtud! Jah, see on reaalsus!
Pühapäeval saime kokku pikalt SW-ga seotud härra Ralph Brighami juures ning tegime klassikalisi tegevusi ehk kõhu totaalselt täis söömine, muljed toimunust, reco ning uute tehniliste nüansside õppimine. Samuti saime peale Sandri ka Ralphilt tulevikuks mitmeid häid nõuandeid.
Samuti oli möödunud töönädal nimega “dedication week”. See tähendas, et kõik päevad tuli pingutada rohkem kui kunagi varem. Samuti pidi strong customere olema varasemast rohkem. Terve nädala pühendasid kõik kellelegi tähtsale, et motivatsioon kordagi ei langeks ja säde lõpuni püsiks. Meie seast lunastasid auhinna Melanie, Patrik, Georg, Annabel, Sander ja tagantjärele kontrolli tulemusel Mikk Hendrik.
Aga mis siis nädala jooksul toimus? Heidame korra pilgu toimunule ning loeme, kes mida lahedat taas koges.
Siim:
Sain kahe päeva jooksul kaks korda kooki. Esimene kord küpsetas üks emps selle eraldi mulle ja järka päev sain suure šokolaadikoogi teise empsi käest.
Georg:
Üks ema sai valesti aru, et ma olen Inglismaalt pärit ja selle peale mõtlesin et suva, lähme vooluga kaasa ning teeme pulli. Rääkisin lõpuks talle, et 12-aastaselt kolisin Inglismaale ja et ma enam ei mäleta, kus elan, sest me kolime nii palju ringi. Lõpuks jäi peale stsenaarium, et enamasti elan põhjas.
Melanie:
Kolmandik suvest on juba läbi, juhhuuu!🤩 Siin töötades aeg lausa lendab, uskumatu. Washington on ümber, aga Eesti on ikka hinges. Päikest ja ilusat suve kõigile kodustele!✨
Robert:
Tegin viimast koputust kell 21:29. Verandale jõudes märkasin, et minu kõrval on kuhi suitsukonisid ja hais oli väljakannatamatu. Paps tegi ukse lahti ning kohe oli tunda väga tugevat lehka. Tegin approachi ja millegipärast oli paps nõus minuga isegi SD tegema. Astusin tuppa ning avanenud vaatepilt ei kannata kriitikat. Tegin introt ja sain kohe aru, et pole väga huvitatud. Üks hetk küsis mees, et mis te Eestis joote tavaliselt. Ütlesin, et viin on väga populaarne. Selle peale pakkus paps õlut mulle ja tahtis viinapudeligi kotti anda. Keeldusin ja küsisin hoopis, et kas ta viitsib mu koju visata ja oli nõus. Jutu järgi tuli välja, et mehel olevat veel kaks magistrikraadi, aga selles osas kahtlen tugevalt.
Patrik:
Washington State on ikka üks imeline koht, kus kitsed on inimestega suured sõbrad. Tavalisel päeval näen umbes 2-3 kitse, kes mõne inimese aias omale süüa otsivad. Ma veel pole neile pai proovinud teha, aga ma arvan, et nad laseksid küll.
Sandra Elisee:
Nägin ühel päeval ülitoredat ema, kes oli pärit kuskilt Hawaii lähedalt. Ta rääkis mulle, kuidas seal saarel kasvatavad nad kogu toidu ise, kütivad loomi, ei maksa makse, pole seadusi. Meil oli nii naljakas ja ma pole ammu nii palju südamest naernud. Bookfield on tore!!
Mikk Hendrik:
Kohtasin neljapäeval härrat, kellel on üks vingeimalt sisustatud elamisi, mida näinud olen. Erinevad autogrammidega plaadi- ja raamatukaaned raamituna seintel, Muhammad Ali poksikinnas ning igas toas erinevat laadi hubane valgus ja mitmed aroomid on vaid mõned märksõnad, mis mind antud maja juures vaimustasid. Samuti oli mees väga laia silmaringi ja mõnusa olekuga, seega muutis kogu kohtumine mu õhtu päris meeldejäävaks.
Selline oli meie neljas töönädal ning ega karavan ei peatu, paneme ainult edasi! Tõotab tulla vinge viies nädal, aga selle seiklustest räägime juba uuel pühapäeval. Kohtumiseni!
Järjekordne nädal on möödas ja tundub, et see läks veel kiiremini kui eelmine. Seekordne Sunday meeting toimus Alexi ja Kaspari hosti Jimi juures. Täna oli aga väga eriline meeting, sest tähistasime ka Alexi sünnipäeva. Lisaks said kõik kätte oma pony sokid ja ka dedication awardid. Tehnilises pooles õppisime, kuidas USA peredega paremini suhelda ja ühendust luua. Õppimise osa viisid täna läbi Kaspar ja Mattias.
Pony sokkide jagamine
200 units babyyy
Sünnipäevalaps Alex🎂
Kaspar unicorn sokke/ pony sokke jagamas 🦄
Lood/storyd nädalast
See nädal rääkisime selles keeles, mis keeles vaja oli. Gusti tegi see nädal Moldoovlastele vene keeles müügi-cycleid. Evelin praktiseerib ka hispaania keele oskust ja räägib kõigi Puerto Ricalaste, Brasiillaste ja El Salvadori rahvaga nende keeles. Liis segas omavahel kõik keeled ja rääkis vene, hispaania ja inglise keeles.
Marleeni, Gerdi ja Raineri hostil Laine ja Dani kanadel koorusid tibud
Gert istus maha ägeda vanaemaga, kellel oli sahtel tühi ja alles oli jäänud ainult 2 hammast. Sellest olenemata ei andnud Gert grampsi osas alla ja kommunikatsioon toimis.
Evelin koputas Jeremy uksele, kes oli jaanide ajal Eestis käinud ja 3x korda ka üle lõkke hüpanud. Viimase hüppega kaotas ta oma kulmud (need kärssasid ära), aga emotsioon Eestist oli hea sellest olenemata.
Karelit ja Alexit toidavad USA ja Mexi pered. Üks vene pere pakkus Alexile lisaks ameerika hot dogile ka vägijooki, kuid Alex oli seal ainult söögi pärast ja kõhu sai ta täis. Karelile jagati aga toitu otse potist. Kana, kartul, kaste ja salat, kuid Karel sai kõhu täis.
Kasparil ja Gustil oli võimalus istuda Tesla cybertrucki rooli🚗
Armas üllatus peeglil
Kohustuslikud koerapildid nädalast🥰
Suhted koertega on kahetised siin teiselpool lompi. Nagu näha saavad tüdrukud koertega hästi läbi, kuid Kaspar ja Gert said küll hambajäljed käsivarrele. Mis ma oskan öelda, Ameeriklased armastavad väga oma neljajalgseid.🐕
Uus nädal tuleb veel ägedam kui eelmine, sest lähme kuponge jahtima.💪 Mängus on kõik Apple tooted ja standardid on kõrgele paika seatud. Kohtume järka nädal! 😉
Möödas on juba kuu aega kui bookfieldil tööga alustasime. Ilmad on soojad ja kohalikud hakkavad valmistuma 4th of July’ks. Ilutulestiku putkad on püsti ning rahvast hakkab aina enam tänavatele ilmuma.
Hüppame siis sel nädalal otse möödunu kokkuvõtetesse ilma pikema jututa…
RAUNO – See nädal oli autoga igast nalja, kl 22:45 öösel unustasin tankima minnes võtmed armatuuri peale ja auto uksed lukustusid ära koos võtmetega 😀 Rahakott oli ainus mis mul käes oli, telefon ja muu jäi kõik autosse. Pidin nuputama, kuidas keset ööd mehaanik leida kes uksed lahti teeks. 3 tundi hiljem ja 80 dollarit vaesemana jõudsin alles koju. Tagasi mõelda on päris nalajakas.
Käisin Rened follomas ja õhtul saime kodutoitu süüa peale sit downi!
HANNA – Week 4 done! Nädala alguses oli mul training day Adeliaga. See andis megaaaalt juurde mulle. Figurdasin asjad välja ja töö on funnim kui eales varem. Repeadi peal on mul loomulikult Taukari Cuba Libre, millest on kujunenud mulle mu suve laul. Ma armastan USA ja seda võimalust siin. Ma igapäev arenen ja leian uusi asju mille kallal töötada. Paremat asja pole olemas kui see siin praegu. Ma ei jõua ära oodata mis see suvi veel endas peidab. See ya next week.
GETTER – Terve kuu juba läbi, uskumatu kuidas aeg lendab! See nädal sai nauditud 37kraadist päikest, aga ka vihma ja äikest. Kõige huvitavam story oli lamemaalasega kohtumine, kes näitas ja rääkis tõestustest oma arvamuse kohta.
TRIINU – No sel nädalal on palju nalja saanud. Esmaspäeval kolisime tüdrukutega teise linna, kus siis saime uue hooga ja uute inimestega tööd alustada.🤟🏽 Nädala keskel võttis meiega ühendust kohalik tegelgramm, kes oli nii vaimustuses meist ja tahtis lausa meie kohta loo kirjutada… enam uhkemaks ei saa ju asi minna, kui juba kohalikus ajalehes oled.😄 Nädala lõpp oli ka minu jaoks uudne kogemus – täitsa ise omale auto soetada, whoop whoop! Nüüd saan palju kiiremini majade vahel liigelda ja lihtsalt ringi vurada.🫶🏽 Pered on toredad ja elu on ilus!💕
ADELIA – Ulme nädal lihtsalt 😀 kuu aega juba bookfieldil oldud, kuhu see aeg küll kaob?? Nädala alguses sain Hannale training day teha, ja see oli niiii tore, et koos saime selle päeva veeta. Meie HQ sai ka lõpuks auto, see minu esimene ÜLDSE🤩 auto laes on nunnud kalliskivikesed, ikkagi oli ühe teise üliõpilasneiu oma😆
SIRLI – Fourth week done, eight more to go. Kolisime tüdrukutega Columbusesse, kohtasime city hallis Lindat – teda köitis see mis me teeme ning ta võttis meid enda juurde elama. Töönädala poolest oli suht huvitav nädal, sain naabruskonna hästi tööle, õppisin palju, kohtusin toredate empsidega.
OSKAR – Had a super fun week! Sünnipäeva nädalad on alati toredad☺️
KAROLIISE – Esmaspäeva hommikul kolisime Columbusesse, kus viimase koputuse tegin esmaspäeval ühe pere uksele, kes 22 aastat tagasi ostsid ask me seti. Sain näha kuidas raamatud olid muutunud. See interaktsioon oli üldse äge – koputasin uksele ja ei jõudnud ennast isegi tutvustada kui nad juba tuppa kutsusid. Isa jagas juba PR postitust oma firmakontoga 10 minutit enne kui ma jõudsin seda küsida ja teisipäevaks olid enamik elanikke juba seda postitust näinud.
SUNDAY MEETING☀️
Sel nädalal käisime Omahas elu nautimas. Leidsime sellise koha nagu I’Smash, seal saime sõna otseses mõttes asju lõhkuda.😂 Kuulasime muusikat ja lihtsalt naersime üksteise seltsis kuniks aega jätkus.
Reedel tähistasime ka meie liidri Oskari sünnipäeva, juhuuuuuu!🎉🎉 Vaesed tudengid nagu me ikka, siis kallist kingitust talle osta ei saanud, aga see eest on meil nii vahvad inimesed siin ümber, kellelt siis head ja paremat kokku korjasime, et pealikule ilus suur kingitus teha.💕 Soovime nüüd kõik talle õnne, eksju!😉 Minionid kirjutasid ka laulu Oskarile, kuid seda saate kuulda ainult siis kui meid in real life näete!😏
Sätime asjad valmis ning alustame uut nädalat, uue hooga. Ainult paar nädalat ju veel seda Ameerika elu.☀️
Mägironijate üks kolmandik suvest on juba ületatud, juba on juulikuu. Kindlasti on olnud segadust, põnevust ja naeru, kuid samal ajal tehtud ka kõvasti tööd. Oleme kõik üksteise üle väga uhked!☺️
Igal meie grupi liikmel paluti kirjutada mõni vahva seik sellest nädalast🙃 Niiet hoia nüüd kinni, asi kisub huvitavaks!
Grete-Ly:
See nädal sai palju erinevaid loomi nähtud. Merilit followmas käies saime isegi hobust paitada ja pilti teha🙂 Samuti nägime enda suuruseid kutsusid, kes meie suurteks sõpradeks said.
Kristjan:
Nägin see nädal uues linnas naist, kes oli samuti kunagi raamatuid käinud müümas, 15 aastat tagasi. Olin kohanud eelmises linnas ühte meest, kelle parim sõber oli ka käinud, tema nimi oli Pete ja ta võttis oma gruppi inimesi sama linna ülikoolist. Küsisin siis sellelt naiselt, kas teda kutsus Pete raamatuid müüma ja ta vastas jah ning siis oli meil kohe, millest rääkida:)
Linda:
Sõitsin turfis ringi, mis oli linnast pisut väljaspool ning järsku pidin pidurdama, sest kanad jalutasid mul üle tee. Ma pole kunagi seda ise näinud, et kana kõnnib üle tee ning see oli mu jaoks suur üllatus.
Linnea:
Mulle visati 40 dollarit näkku, et ma vait jääksin ja 100 dollarit anti lihtsalt, et ma nii ilus olen 😇😇😇 Üks vanaisa andis ka mulle nende ülikooli merchi pusa, sest mul oli külm :,))
Lisete:
Lahedat lugu mul sellest nädalast ei ole, aga nägin kõige lahedamat jätsiautot.
Merili:
See nädal olin country girl. Kopsisin ühel päeval ühe tädi uksele, rääkisin mis teen, mille peale ta ütles, et peab lehma minema lüpsma. Olin üllatunud ja ütlesin, et pole seda kunagi teinud. Ei saa enam sama öelda, sest sain ka proovida🙂
Samuti sain see nädal ka hobust paitada ja teada, et kanad natuke siiski lendavad kui ühe pere juures ta mulle käe peale hüppas.
Merilyn:
Sellel nädalal kohtusin perega kes on “Crow” hõimust ning räägivad omavahel vareseindiaani ehk oru siouani keeles. See õlas väga huvitavalt ja kõlas natuke nagu linnud oleks rääkinud!😄
Igal pühapäeval koguneme grupiga ka mõnes ilusas kohas. Sellel nädalal käisime jällegi Parkhill Park-is ja seejärel mägedes matkamas (oleme ju siiski mägironijad😉). Jagasime nädala muljeid ja auhindu ning sõime-jõime head ja paremat.
Igal nädalal tunnustame ka tublisid tööloomi💪🏽
See nädal rääkis kõige rohkem prospectidega (potentsiaalsete klientidega) ehk tegi kõige rohkem calle meie Grete!
Kõige rohkem näitas prospectidele raamatuid ehk tegi kõige rohkem demosid samuti meie Grete!!
Jaaa kõige rohkem istus prospectidega maha ehk tegi sitdowne meie Lisete!
Ning viimaks, sellel nädalal sai kõige rohkem online kliente meie Linnea!
Eelmisel nädalal käis ka Dedication award, mille võitmiseks pidi tegema parima nädala strong customerides või strong ühikutes. Jaaa Dedication awardi võitsid meil… Merilyn, Lisete ja Linnea!!! Palju õnne!
Samuti käis meil oma grupi siseselt võistlus ka sees tehtud sitdownide peale, mille võitsid meeiilll Linneaaa ja Lindaaa!!
No mida nädalat🫨
Järgmine nädal uue hooga, sest siis on võimalik võita palju erinevaid auhindu, alustades kinkekaartidest, lõpetades iPadide ja iPhone-dega. Nende võitmiseks saab nädala jooksul koguda kuponge klientide, sit-downide või online klientide eest. Seega tule siia nädala pärast tagasi, et näha, kes olid viienda nädala kõige kõvemad töövennad!
Seekord tegime pühapäevase koosoleku Charlottesville’is. Tunnustasime tublimaid ja panime uue fookuse tulevaseks nädalaks.
Möödunud nädal oli aga 🧡dedication week🧡 ehk igaüks pühendas nädala kellelegi olulisele. Kõik, kes tegid parima nädala strong unitites on alloleval pildil koos neile erilise inimese nimega. Nimekandjaid ootab sügisel ka auhind🏆
Lähedaste nimel🧡
Saime ka kõik Success Coin’i omanikud ühele pildile.
Tugev start💪
Tanzaania kaelakee rändas nüüd Elina, päevas kõige enam keskmiselt inimestega maha istunud (13!) bookgirl’ile!
Järjepidevus ja hard work tasub ära 🌟Looking Glass – Virginia’s first immersive art experience
Nädala kõrghetked:
Marko
Vaade
Pärli
Kolmapäeva õhtu lõppes minu jaoks hilja. Kell üheks sain sitdowni emaga, kes ka ostis minu käest raamatud. Poole sitdowni peal tuli mul mingi allegriline rektsioon ning nina läks nii kinni, et hingata ei saanud ja pool sitdowni oli alles ees. Seega sitdown sai lõpetatud buratiino häälega. Kui sitdown läbi sai siis viis ta mind enda suure valge kaubikuga enda restoraani, kus ta pidi ühe kandiku kaasa haarama aga kuna mina olin näljas siis küpsetas ta mulle suure Venezvela õhtusöögi ja andis ka koogi kaasa. Autos tegi ta nalja, et ma kindlasti enda emale ei ütleks, et mingi tädi andis mulle valge tableti (allergia rohtu), süüa ja käskis kaubikusse istuda, sest see võib olla veidi imelik.
Ühe pika päeva lõpus jalutasin enda ratta juurde, et koju sõita ja avastasin, et mingi pere oli minu ratta kiivri sisse pannud suure paki proteiini brownisid. ❤️
Kaur
Sain kokku alumniga kes tegi sama programmi aastal 1965. Samuti sain sõita Miniga ning sain vahvate inimestega kokku nagu alati.
Jonete
Koputasin uksele ja vastu tulid kaks suurt lambakoera. Isa ronis koerte alt läbi, kuulas ära ja oli nõus raamatutele pilgu peale viskama. Naine oli öelnud, et olen sõbralik ja nad kutsusid mind sisse. Isa ütles et koerad ei hammusta, aga tahavad üle nuusutada. Üks koertest hüppas mulle peale, sest ta oli ära õppinud, et ta on piisavalt pikk, et sel viisil inimestele otsa vaadata.
Caspar
Uus linn, uued inimesed, uued seiklused. Linn mega lahe, kolme jõe poolt ümbritsetud. Siin asub paberivabrik, ehk kes Kehras käinud siis teab, mis aroom õhus valitseb 😄
Leidub ka selliseid masinaid siin siis
Emili
Sellel nädalal olid inimesed eriti lahked ja hoolitsesid selle eest, et Emili kõht täis oleks. Nädala alguses sai ta väga armsalt vanapaarilt kõrvitsakeeksi lõigu ja nädala lõpus maiustas ta juba laste korjatud virsikutest tehtud virsikukoogi lõiku.
Ja et eluke liiga hea selle suurepärase toiduga ei tunduks, otsustas emake loodus maapinda natukene niisutada, seega kolmapäeval saime tunda korralikku tormi välgu, müristamise, paduka ja tuulega.
Olivia
Minu juurde tuli tänaval naine ja küsis kas ma töötan Southwestern Advantage’iga. Selgus, et ta oli 90datel kaks suve ise ka raamatuid müümas käinud (ühe suve oli teinud ka ta isa). Tal endal on praeguseks 10 last ja neile kõigile väga meeldivad SW raamatud. Väga inspireeriv ja motiveeriv jutuajamine oli. Sara sõnul kandusid kõik need oskused, mis ta kahe suve jooksul õppis igasse eluvaldkonda üle, muutes suve unustamatuks ja asendamatuks kogemuseks. Väga tänulik, et temaga kohtusin ☺️
Sain kaladele süüa anda🐟Ühes naabruskonnas räägiti mulle teada-tuntud hulkuvast koerast Beagle, kes ühelegi inimesele lähemale kui 3 m ei lähe, kuid kes see-eest sõbrustab metskitsedega🦌
Хей-хей! Вот и прошла 4 неделя:) Мы прошли через многое, преодолели трудности, стали сильнее и умнее! У нас было много интересных приключении, мы столкнулись с разной погодой, от дождей до солнца – в принципе как дома!
Гордимся собой и с уверенностью идем в новую неделю✌🏼🕶️
Tähendab, nüüd ongi nii, et kalendrist vaatab vastu juulikuu. Uskumatu! Kohati tundub, et sales school oli aastaid tagasi, teisalt alles me ju maandusime siin Ameerikamaal…
Tulime nädalaga läbi tulest ja veest! Kellel sekeldused sõiduvahenditega, kes sai vihma kaela ja kes mässas ööpimeduseni ringi (kõik on hästi ja turvaline!!!) — tehtud jälle need kuus päeva kui nipsust said!
Seekordse pühapäeva veetsime Silver Lake’i ääres, mida üks kohalik emps soovitas. Koht oli igati mõnus ning taaskordsed nipid-trikid-auhinnad said üle vaadatud. Emme Getlyn tõmbas kõigile ka möödunud nädala ponisokid isiklikult jalga!
Sellenädalase Dedication Weeki auhinna tõid koju Marek, Getlyn, Ramona ja Kristelle! Igati uhked ja tänulikud oleme me KÕIGI koduste toetajate eest, seega suured kallid teile! Ka meid surub edasi teadmine, et te toetate meid igal juhul igas olukorras!🩷
Saime ka varbad vette kastetud ja suvise ujumistiiru järves tehtud. Ilmselgelt üritasime töösärkide rantidest lahti saada, aga selleks läheb vist veel paari pühapäeva vaja…
Lõunaeineks (ja ka õhtu, sest portsud olid pirakad!) kostitasime end korralike kaloripommidega kohalikus restos — kõht täis, meel hea, eks?
Ready for the upcoming one!
Week 4
Nagu ikka, müttasid pisikesed suurte huntide jälgedes nende õpetussõnade järgi ning püüdsid maailma parima attitudega hoolsalt (ja hoogsalt) oma kontrollitavaid numbreid!
Käib töö ja vile koos? Jah! Meie sellenädalast rasket tööd iseloomustas eestimaistelt esitajatelt kõige enam…
Evelyn: Eesti laulud, mis minu tööpäeva iseloomustaksid, oleks Ivo Linna “Julge laul”, Uudo Sepa “Võitmatu” ja Karl-Erik Taukari “Seitse Pühapäeva”, sest esiteks laulan neid laule kõige rohkem turfis, et tuju üleval hoida, pluss eriti Taukari laulusõnad lähevad meie rutiiniga üsna hästi kokku.
Kasper: “Kui sul tuju hea” laul, sest alati on tuju hea! Ja kui pole, siis see laul teeb heaks!
Kristelle: Eks Termika “Kõik mis ei tapa” või Iffi “Kuidas läks sul see mäng” või midagi Taukari poolt, lihtsalt sõnade põhjal. Turfis kummitab miskipärast “Mõmmi laul” aeg-ajalt…
Miia: Ithaka Maria “Hopa Pa Rei” – valjusti self-talki tegemine on parim attitude ja fookuse hoidja!
Mirlen: Mina laulan igapäevaselt bookfieldil Curly Stringsi “Kauges külas”, see sobib kuidagi nii hästi rattasõidu juurde ja teeb tuju heaks. Otseselt tööpäeva see ei kirjelda, aga selline teises kohas olemise meeleolu on niikuinii.
Kogu töö kõrvalt tulime siia ju ka kultuuri õppima… Kohalikud jagavad teadmisi küllaga, kõike ei jõua meeldegi jätta! Mõned tarkuseterad (äkki) siiski:
Evelyn: USA kohta ma isegi just eriti palju õppinud pole, kui siis ainult see, et Fargo on üsna liberaalne ja vanem generatsioon ei ole selle poliitikaga siin alati rahul. Isiklikult arvasin, et eestlastel pole mingit hullu kultuuri ja liiga palju traditsioone, aga julgen öelda, et usakad on veel igavamad. Nad on küll toredad ja avatud, aga eesti kultuur on ägedam!
Kasper: Inimestele meeldib hoolitseda oma aia eest (muru niita ja puid pügada ja kaunistada), aga tube ei koristata eriti miskipärast. Väga palju homeschoolereid on ja daycare’e! Kõigile meeldib rääkida poliitikast ja religioonist (just need 2 asja, mis mind ei huvita…).
Kristelle: Native Americanide n-ö pärisajalugu on vist keelatud koolides õpetada, neil ei ole ajalootundides seda, et tegelikult tehti nii palju liiga pärismaalastele, kui Ameerikat avastama tuldi ning vist Californias(?) on seadustega pahasti — kuni 950dollarise varguse korral ei ole mõtet isegi politseid välja kutsuda, kuna nad ei tee midagi…
Miia: Olen siiani nädalatega teada saanud, et iga neljas ameeriklane teab, miks flamingod on roosad…
Mirlen: Ma sain näiteks teada, kuidas nad kutsuvad kohti, kus majad on ringis. Need on culdesacid. Võttis aega, et aru saada ja pähe jätta. Ning tundub, et ameeriklaste lemmik pop (karastusjook) on suuremas osas Dr. Pepper, nüüd on see minu lemmik ka.
Ja taas, kõik tõesti hellitavad ja hoiavad meid väga! Neid tänulikkusest pulbitsevaid hetki, mis südame soojaks teevad, on siin meeletult palju! Samuti ka uusi kogemusi ja juhtumisi. Sel nädalal näiteks:
Evelyn: Kõige ägedamad asjad olid lihtsalt mu hea söögisaak, mida rahvalt sain, üks tore nunnu kutsu ja kukerpallitamine ühe vanaisa ja ta lastelastega.
Kasper: Nägin ühte vahvat papsi, kes tegeleb väga aktiivselt autonäitustega ja tal oli 1970. aasta kollane corvette cabrio ja terve garaaž oli karikaid täis! Auto numbrimärk oli “ninetoes” ja tuli välja, et papsil oligi 9 varvast ja sellepärast ka selline nimi. Väga huvitavad inimesed siinkandis…
Kristelle: Kohtasin kirjanikku Jim Puppe, kes siis oma raamatu “Dakota Attitude” mulle andis (2021 ND bestseller?) ja pühenduse sisse kirjutas. Pani veel isetehtud salsa ja vorsti ka kaasa. Tagasi ratta juurde minnes avastasin korvist kausikese smuuti-šokolaadi-banaani-müsli seguga, mille üks emps sinna toonud oli!
Miia: See nädal sai sit-downis nii laua taga õhtust süüa kui ka peredega tagaaias s’more maiustada😋
Mirlen: Sellel nädalal juhtus nii, et sattusin maha istuma ühe empsiga ja ta ei suutnud oma silmi lahti hoida ja jäi pidevalt magama, samal ajal kui ma temaga rääkisin. Polnud mõtet seal eriti kaua olla, ta kuulis umbes 1/10, mis ma rääkisin ja pidin teda pidevalt üles ajama…
Ja meie kõige änxam mänedžer Ramona otsustas, et on aeg kondimootor hobujõudude vastu välja vahetada. Uuris turfis igalt ukselt ja hoidis pingsalt silmad lahti, kuni hostpaps leidis ühe tõelise ferrari. Või noh, tegelikult siis hoopis tõelise empsimagneti? Teist inimest peegeldades on ju kergem ideaalset connectioni luua, eks? Seega skooris Ramona endale … (trummipõriiiiin) ühe tõelise MOM VANi!!!
Nimelt tundis hostpaps ühte vanaema, kelle lapsed enam ei soovinud, et ta autorooli istuks ning panid neljarattalise müüki. Hind oli ka magus 😉
Disclamer: Kui USAs seda autot näed, on suur tõenäosus, et roolis istub justnimelt pereema, seega sellest uhke nimetus. Ei midagi muud, kui et korralik kast, mis mahutab kõik käed-jalad-tööd-täis-emadele vajamineva.
Meie oleme valmis juulikuu ka vallutama. Kasvõi siis, kui juulikuus lumi on maas, see pole ime, seisaks paljajalu rannas ja vaataks, et kaunis, aga kummaline 😉
Seega, kõik suured soojad soovid teile, kuulake meie nädalalugusid ja kujutage meid ustele kopsimas, kui igatsus liiga suur juhtub tekkima. Muidu olge muhedad ja juba üsna pea on kõik!
Dedication nädal on tehtud! Wow, milline osariik, millised inimesed ja oioi kui palju lahedaid seiklusi.
Meie pühapäevane seiklus leidis aset Friendsis. Nimi juba ütleb ära, milliste inimestega on tegemist. Thank you Shirley and Bob!
Isiklikud emotsioonid väljakult:
Kert:Eelmise nädala pühendasin enda vennale, kes on mulle suureks eeskujuks. Energiat oli rohkem, kui oskaks oodata. Iga päev keskmiselt 25-30 tuhat sammu ja seinast seina huvitavaid olukordi. Üks hetk räägin linna kuulsaima pesapalli treeneriga, teine hetk proovin suitsutatud liha ning järgmise ukse taga peidab ennast batmani kostüümis isa. Pulli saab normilt, paar villi ka, muidu täitsa vahva. Ameerika suur püha on tulemas, terve linn alates lõunast laseb rakette ja taevas värviline, elamus omaette.
Ütlesin Tannerile, et meil nõudepesuga veits keeruline, mees andis suveniiri.Väike printsess premeeris mind maiustustega, 4 of July on ukse taga.
Georg: It does not mattee how much I sell, my habits will feed my anyways.
Pere kutsus sööma.
Mikk: Selline on bookmani auto tavaliselt nädala lõpuks!! Ainuke koht mis on puhas on see kus bookman istub.. mujal on ümberringi prügi!! See nädal tegin Crete linna, kus oli palju hispaanlasi!! Sain paar sõna jälle selgeks!! Kes oskab hispaania keelt siis Crete võtab teid rõõmuga vastu!! Väga tore linnapea on seal, väga sõbralik ja abivalmis!! Meil oli Dedication week, pühendasin selle oma nooremale õele, sest tunnen, et oleme saanud lähedasemaks tänu Ameerika suvedele, kuna mind pole koguaeg!
Uus nädal- uus käik sisse!! Ja saame selle bookfieldi välja figurdatud!!
Mr.Chad
Elo: Sel nädalal sattusin kohe eriti põnevate inimeste otsa!! Ja haha, essat korda elus nägin skunke, lausa pisikesi pojukesiii! Crazyyy, et juuli juba algab! Let’s keep givin out besttt
Rene: Nädal algas aeglaselt, aga sihtmärk silme ees, andsin endast parima. BEST WEEK YET!
Esimene kuu USAs on läbi, INVINCI6LES on tugevam kui eales, rong hakkab hoogu üles võtma ning pidureid me ei kasuta. Paneme aina juurde, me ei oska muud moodi. Järgmiste eesmärkide purustamiseni!
SW Eesti 