Täna tegime komuuni ilusamaks ning koristasime kohaliku parki. Loomadel edaspidi rahulikum ujuda ja päikest nautida!
Personaalsed kogemused:
Kert:Väga huvitav, enda kohta õpib väga palju, kolme kuune enesearengu laager siin. Mõõnad on valusad ja tõusud on suured. Mõlemad premeerivad ja annavad raskeid õppetunde. Pulli sai ka 😀
Kohalik paps, endine military poiss. Ütles konkreetselt ära, et kui hommikul vaatad peeglisse ning ei meeldi, mis vastu vaatab, on aeg tööd teha.Selg saavutamas kumerusi
Mikk:
Selline on bookmani elu! Uus nädal! Uus pere! Uus linn! Uued inimesed! Kõik on uus Augustikuus! Kolm nädalat minna! Lets go lets goo!! Olge tänulikud mis teil on ja tundke elust rõõmu! It is such a good life!!
Elo:
Kreisi ikka, kuidas see bookfield emotsioonid mängima võib panna, iga kord paneb imestama! Lõpp on ootamatult lähedal, nii et fookuse hoidmine siin ja praegu on veelgi suurem väljakutse, aga siis ju saame tugevamaks ka! Ootan, et saaksin juba uuenlinna permiti kätte, et siin kõmmutama hakata! Põneviiil!
Georg:
Everyday is a stake day!
Kes ei tööta, see ei söö. Georg töötab iga päev 😉
Rene:
“Esimest korda sain olla tanulik selle ule, et usas on kohutav internet. 500 dollarisest trahvist sai paasetud, sellegipoolest votsin oppetunni, et jalgida oma kiirust. Oli fun nädal. You get lucky when you are composed and put the effort in regardless what happens. Uueks nädalaks valmis, Rejectionproof vest seljas ja ustele kolistamiseks positiivne hoiak hinges.
Honor Roll student
Viimased nädalad on jäänud. Kodust veel ei saa mõelda, peame veel suurema pingutuse lõppu panema. Mäng ei lõppe enne vilet. Paugutame edasi ning tõmbame pinge maha. Tegelt on po**ui.
Taaskord on üks nädalake lõppenud. Sai tehtud palju tööd ja aidatud palju peresid.
Seekord kogunesime Mj ja Lisbethi HQ, imearmsa Plathe pere juures. Nad on hostisid tüdrukuid 2 kuud ning nüüd on aeg edasi liikuda. See on kirjeldamatu kui hoolivad ja abivalmid nad on ning seda kogu meie orgi vastu. Oi kui palju nad on meid kõiki aidanud nii nõu kui ka jõuga. Lihtsalt imeline pere❤️
Väike kommentaar kõigilt:
Anton – Nädal oli ilmtingimata huvitav. Kohtasin Iskanderi kliente 2017-st aastast. Huvitav on see, et inimesed siiani mäletavad Bookmanne ja Bookgirle vaatamata sellele, et on juba omajagu aastaid möödas. Paratamatult sisestas usku, et teeme head asja ja päriselt muudame inimeste elusid. Ema, kes ostis raamatuid 7 aastat tagasi ütles ka, et te eurooplased olete nii viisakad ja töökad, et ma lausa imestan teid 😀 Tekitab tõesti hea ja väärtusliku tunde
Kevin – Juba kaheksas nädal tehtud! Iga nädalaga muutub töö järjest põnevamaks. Kohtab palju ägedaid inimesi, saab kuulda erinevatest kogemustest ja näeb ka uusi põnevaid paiku. See nädal töötasin väiksemaid külasid ja linnu ning sain kogeda päris maalähedast elu. Teepeal jäi silma ülekaaluline siga ning väga huvitav postkast.
Igor – Kohtasin pere, kellel oli 9 last ja isa vanemad olid Lätist pärit. Hakkas mulle venekeelseid fraase rääkima. Paari tunni pärast avasid mulle ukse 2 vanameest kleidis.
Mj – Auto on seisnud natuke pikemat aega lahtiste akendega. Liigun auto poole ja kuulen, et ükshetk mingi kõva krabin käib auto tagaistme juures. Järgmine hetk kargavad kaks oravat kastist välja.
Lisbeth – Rääkisin rahulikult empsiga juttu, kui näen, et nende kass seadis ennast mugavalt minu bookbagi magama.
Davaiks, selline see nädal oli ja kohtumiseni uuel!
Сегодня завершилась восьмая неделя лета, и мы с нетерпением ждем новых ярких событий. Мы полны энтузиазма и готовы работать с максимальной отдачей.
Утром мы собрались с ребятами на пляже и провели встречу, направленную на улучшение наших результатов. После этого подвели итоги соревнования, где мальчики получили сливки в лицо — это было очень весело и незабываемо. Затем мы насладились купанием в озере и отправились в ресторан итальянской кухни, чтобы отпраздновать наши достижения.
Мы искренне благодарим вас, дорогие родители, за вашу неоценимую помощь и поддержку. Мы вам очень признательны!
Hei hei, tuleme 8ndalt nädalalt tagasi jooksujalu ja liigume uude nädalasse veel kiiremini. 2/3 suvest on juba läbi saanud ja parem on veel ees.
Tänane pühapäeva meeting toimus meil West End pargis, koht, kuhu kõik vähemalt tund aega sõitma pidid.😆 Käisime nädala tulemused üle ja jagasime välja auhinnad. See nädal oli Dad’s award week ja selleks oli vaja teha parim nädal strong customerides või unitites.
Dad’s award
Õppisime Kasparilt, kuidas paremini Advantage raamatuid peredele näidata ja lõpetasime nädala Pizza Hutis pitsat süües.
Kaspar näpunäiteid jagamas
100 units ja steak day
Nädala storyd:
See nädal oli palju maakohtade/ country töötamist. Liis, Alex ja Karel kolisid maale ära ja veetsid päeva hobuste ja lehmade seltsis.
Probleemid ratastega jätkuvad ja Karel lask sisekummi ära vahetada. Kumm läks tühjaks juba maanteel, aga sellest polnud hullu midagi, sest Karel hääletas rekkameestega rattapoodi. Lisaks uuele kummile sai ta samal ajal Olümpiamänge vaadata ja sai lõpuks soodukat ka veel.
Evelini rattal oli iste väga ebamugav ja pärast selle mainimist host isale vahetati kohe järgmine päeviste välja. Ja niisama lihtsalt sai heast rattast veel parem. Ja mis kõige tähtsam, tagumik enam ei valutanudki.
Kaspar ja Alex on omadega juba Kanadas. Nimelt kolisid nad Peru-sse, mitte küll päris Ladina-Ameerika, aga peaaegu.
Gert läks uude linna tööle ja ta on nüüd üle linna mees. Temast tehti lausa linna ajalehte artikkel.
Rainer istus maha empsiga, kes tegi samal ajal college tüdrukutele küüsi, kus ta kuulis kõike tea’d ja draamat.
Itaalia päritolu perega maha istudes sai aga Rainer teada kogu Saratoga Springsi maffiategevusest.
Liis istus maha ühe türgi perega, kes pakkusid talle türgi kohvi. Lisaks kohtas ta poola, hiina, portugali ja india peresid.
Evelini ja Liisi host tegi õigeid Ameerika hot doge
Uus nädal toob uue ja viimase kuu. Kiirused kasvavad, me saame ise paremaks ja absoluutselt kõik on arvel. Algab Championsite Tournament, mille eesmärk on minna koos tiimiga kiiremini, kõrgemale ja kaugemale kui üksi keegi kunagi suudaks. Baasi tiimid võistlevad omavahel ja auhinnad on magusad.
Kaheksa! tehtud! Kui kummuli kaheksa – ∞ – tähendab lõpmatust / igavikku / lõputut minekut, siis meie kaheksas nädal on järjekordselt vastupidi linnutiivul möödunud (isegi kui teie tunnete, et oleme kaua kaugel olnud (kui tunnete?)).
Pühapäeval nautisime taas järvemõnusid ja võtsime õpetlike sõnadega nädala kokku. Jagasime laiali auhinnad – Dad’s / Sister’s award week sai nii mitmelgi edukalt koju toodud ning Piia suurendas oma garderoobi veel ühe (saabuva) särgi võrra.
Möödunud nädalal leppisime kokku, et kes oma eesmärke mahaistumise numbrite raames ei täida, tuleb meetingule pampersitega… Kahjuks või õnneks pidi vaid seltsimees Marek need jalga tõmbama. Temagi nendega ujuma ei jōudnud, kuna kartis vee alla vajuda🏊♂️
Mida aga nädalaga korda saatsime?
Week 8
Ega siin midagi üllatavat pole – möllasime ja mässasime tublisti terve nädala. Pildid ütlevad rohkem kui tuhat sõna, seega:
Siinpool maakera ikka juhtub! Kõige naljakamad lood ja apsakad nädalast:
Mirlen: Pidin ühel päeval hommikul rattaga mäest alla ka väntama, sest tuul oli nii suur ja terve tee jõudis sõita ainult kõige väiksema käiguga. Oli see alles vahva algus päevale.
Miia: Sain see nädal esimese parkimistrahvi. Tulin sit-downist ja autosse istudes oli $20 kviitung kojamehe vahel.
Kristelle: Minu ratas otsustas esmaspäeva hommikul kell 8 keset ristmikku töötamise lõpetada, viskas keti maha ja tagumise ratta all viltu, et edasi enam ei liigu… Mähkisin seal siis natuke, aga mure sai lahendatud ja päev ilusti käima!
Kasper: Ma approachisin ühte ema ja kiikusin päkkade peal üles-alla ja jäsku läksid mõlemad sääred krampi ja kukkusin ümber – õnneks käsipuu peale!
Evelyn: Sel nädalal sattusin ühe empsiga maha istuma, kellel pole jutu pealt läks suitsuandur tööle. Ta väitis mulle, et kõik on okei ja see on lihtsalt väga tundlik suitsuandur. See andur aga ei tahtnud üldse vait jääda ja minu arust oli seda tossu ka seal päris piisavalt ehk suitsuandur tegi oma tööd pigem ikka õigesti. Empsil oli kõik chill, aga mul hakkas üks hetk isegi raske hingata. Mina ei tea, mis ta seal lõpuks kokku küpsetas või ära kärsatas, aga maja jäi püsti ja mina sain värske õhu kätte.
Samas pole mitte kõik perekonnad musternäited, millist elu endale tahaks!! Kõige veidramad pered, keda kohanud oleme:
Mirlen: Kõige šokeerivam on minu arust see, kui palju ma näen peresid, kus 2aastane laps sõnagi ei räägi, aga annad youtube kätte ja nad oskavad isegi videoid queuesse panna (ehk valida ette, milline video järgmisena mängima hakkab). Kõik asjad oskavad oma tahvelarvutites ära teha.
Miia: (Mõtles ööd ja mõtles päevad, aga kummalist lugu välja ei mõelnudki – seega on kõik nunnukad vist kokku sattunud?!)
Kristelle: Natuke kummalisi peresid tuleb ikka ette, aga kõige naljakamad on need, kes iga su lause või kasvõi sõnapaari vahele “Yup” / “Okay, cool” vastavad või kui sa lihtsalt sisse astudes näed, et lapsed on nagu metslased ja kodu väga sassis…
Kasper: Kohtasin ühte pere, kes olid kõik gamerid. Lapsed mängisid igaüks oma ekraaniga ja ema tegi tiktokis laivi. Isa polnud kodus, aga ka isa pidavat gamer olema ja arvuteid ehitama. Väga huvitav sats ja laps tegi mulle hot dogi kaasa (see pidavat nende põhiline toit kodus olema).
Evelyn: Kõige kummalisem pere sel nädalal oli üks üksikema, kes elas treiler-pargis. Nimelt oli ta kuskil 25aastane kahe noore lapsega ema. Tema noorem laps oli 2aastane ja ei oska siiani rääkida sõnagi. Kui empsilt küsida, kuidas ta kõigega hakkama saab, siis ta vastas, et suitsetab kanepit ja töötab bensukas. Selline olukord pani mind lihtsalt väga nende laste peale mõtlema ja sain jälle näha, kuidas mõned inimesed oma elu elavad.
Ja ega meid läbi päeva miski muu lõpuks ei kanna kui me ise! Seega, oleme õppinud ennast motiveerima. Igaühele oma, seega meie kõige lemmikumad laused, mis jalad edasi vurama panevad:
Mirlen: “Kui ma pingutan, siis ma saan New Yorki ja siis see jõuab kiiremini kätte.”
Miia: Lemmar self-talk lause viimasest nädalast oli “it always works out”.
Kristelle: “Day 1, week 1, sitting on zero, just getting started, MONDAYMONDAYMONDAY!” ja “All you can do is all you can do and all you can do is enough!”
Kasper: “Everybody is getting theseee and everybody has been sitting down with mee”
Evelyn: Minu lemmikud self-talki laused on “I feel good, happy and terrific” ja “Mina olen üks väike päike, kes paneb kõik teised ka naeratama”.
Olgu nii, meil aeg silmad sulgeda ning teil õige pea see esmaspäev juba vastu võtta! Kui seda loete, saatke oma seltsimehele ka üks tore laul, mille viisijupi ümisemise saatel me ärgates tööle või õhtul koju vurada saaks!
Boss Marek – 1986 aasta alumni käis kaks aastat raamatuid müümas. Müüsid tol ajal takoiseid raamatuid
Takoised
Gregon – avastas pärast sitdowni, et auto liigub kuidagi jube raskelt ja vaevaliselt. Paps karjub et seisma jääks, tuli välja et rehvis oli takoine kivi sees
Takoine
Lisette – Sain värsket Iowa maisi ja isetehtud põdravorsti – Iowa people are so welcoming and easy going – love it here!!
Marleen ja Nora
Turfi minek
Marleen – läks approachima ja paps tuli tytrega vastu liblikavõrguga mille sees oli väike nahkhiir ❤️
Nora – tihe graafik ja suur nädal vajab head preppi
Sorry mamps ja paps 😀
Luise – Kristo käis follow päeval ja päev oli naeru ja õpetusi täis. Juhtus ka monkey’sid, käisime näiteks ühe maja juures kaks korda approachimas ja poole approachi ajal sai Luise aru, et oleme siin teist korda… pööras ümber ja hakkas minuga (kristoga) eesti keeles rääkima, et Me oleme siin juba käinud D: also täna hommikul pani autovõtmed pessu. Sai võtmed puhtaks ja auto samal ajal ☺️
Kristo – sain summ summ mesimummult nõelata. Ameerikas nad ei ole ka surmavad. suurepärane! Ameerika hommikusöögid on BANGER
Big ÄLL – sai endale uue auto ja enam ei ole tolmune Ford Fuse ja saab always olla on good looking, because good looks sell books.
Väga rahulik nädal oli kokkuvõttes. Sain testie panna kannatlikkus. Esimesed suuremad mõõnad ja kõrgused on läbi elatud. Nüüd tunneme, et peame stabiilselt hea lõpu meie seiklusele panema. Jah, me oleme väsinud, aga meid ei huvita. Saame ainult 4 nädalat veel USA nautida. Anname maksimumi jackeskendume ainult tööle, me oleme tublid ja saame hakkama. 🙂
Käisime veepargis ka täna, aga kahjuks telefone kaasa ei võtnud. 😦
Personaalsed kogemused:
Kert:Huuuh, ei teackust alustada, väsimus on kontides ja tahaks ainult magada, kuid missioon ei ole veel läbi ning peab kõik eelneva õpitu rakendama, et teha viimane lõpu spurt
Koka raamatu müümine kõige meelt lahutavam tegevus.
Elo:
Crazzzyyyyy! Bookfield pigistab ikka vahel nii tühjaks ja siuke hapu sidruni tunne on ja siis on jälle siuke tunne, et no tõesti, vingemat tööd vist maailmas polegi. Ja see etteaimamatus mulle meeldibki! Super põnevil uue nädala ees, kolisin selle suve jooksul essat korda! Nüüd tuleb kõva viimane neljandik teha!! Olen uue ala kuninganna, vot sellise mõtteviisiga lendangi peale siit McDonaldsi vetsust!! Hahah, juhuu!
#Backbacker
Rene:
Rusikahaamri nädal 8. Elu võttis veel hullema pööree, kui eelmine nädal. Olen valmis õppetundidest õppima ja olenemata situatsioonist arenema. Lets go
Kohalik farmer
Georg:
Im sorry sir, I am from Europe
#woopwoopthatsthesoundofthepolice
Mikk:
Lahe nädal. Palju countryt, palju farmereid! Tean täpselt palju on maisi busheli kulu ja mis on oodatav tulu. Nägin kohalikke farmerite masinavärki, enamus vanemad masinad. Eriti rekad,nt 2014 aasta reka näeb seest välja nagu oleks euroopa 1990 aasta reka.. tegime suure hüppe, neli tundi lausa!! Uus koht Mccoook!! Otsime siin hosti kibekiirelt sest hotelli hind on 30 dollarit öö aga muidu mõnus, sest meil on bassein siin 🤣
Kaks kolmandiku on tehtud. Palju võite ja palju õppetunde. Tunneme ennast enesekindlalt ja nüüd on puhatud piisavalt. Tuleb viimane kolmandik tugevs pingutusega lõpuni teha. Elu justkui nagu kergejõustiku 100m sprint. See, kes on võitja, selgub viimasel kolmandikul. Tõstame pead püsti, selljad sirgu, naeratus suule ning PANEME SELLE SUVE PURKIII!!!
We prioritize and execute! Week 8 is going to be amazing! 🙂
Your INVINCI6LES! 🙂 😎
Head ilma ja päikest soovides! ☀️☀️Kert, Elo, Mikk, Rene, Georg
Conrad kogus see nädal üks päev ägedaid mütse ja meie saime täna valida kõik endale uue mütsi.
Täna leidis ka paar käepaela endale uue omaniku.
Liisbet – Mul on väga palju päevalille põldusid tööpiirkonnas, need on reaalselt kilomeetrite pikkused põllud. Esmakordne ka minu jaoks. Sain ka eile lõunat süüa koos perega ja samal ajal neile raamatuid näidata. Mõned pered jäävad kuidagi eriliselt meelde, teevad isegi kalli.
Pille – No ikka väikelinn on põnev koht kus töödata ja väga suur vahe on Plymouthiga tunda. Üks päev sain oma kalli elukaaslasega tööl käia ja no ammu pole nii palju naerda saand et kl 8-22 välja. Palju auto probleeme oli ka ja noh dads week oli ikka kõva kuna rehv vahetati meil tee ääres ära ja 3 erinevat meest käisid auto kapotti all vaatamas mis viga on ja keegi ikka ei tea. Üks päev komistasin ka vana müüa otsa kust sain omale sample piibli raamatu ja tema juures kui käisin wc ss tal oli bidee ja ma kogemata vajutasin seda nuppu ja lasin kõik püksid märjaks endal aga peale seda itsitasin terve päev vähemalt. Kohtusin ka tatoveeriaga kes tahtis väga mulle ühe tatoka teha ja ss kõrvaaugud ka veel ning teadis ka juuksurit nii et pärast suve siis näete kas tulen millegagi lisaks tagasi. Laupäeval tegi ka host ema meile hommikusööki ja ise tehtud kaneelirulle mis olid mega head nii et seda pole vaja muretseda et nälga jääme. Ohhhh tõin ka Annabelile koju süüa üks päev.
Annabel – Uus linn, alustasin autoga töötamist, sain ka raamatuid ise juba kätte anda. See nädal on olnud suur seiklus – palju uusi asju ja vimpkasid. See nädal küsisin väga palju FB jagamisi meie postitusele ja inimesed kuhe juba teadsid tänu sellele, kes me oleme. Pille käis minuga tööl kaasas üks päev – see oli äge kogemus ja üks naljakamaid päevi siiani. Naeru jagus terveks päevaks. See nädal elasime ühe toreda pere juures maal, kellel on lehmad, kanad, koerad, kassid. Väga tore pere oli ja isa aitas meid ka auto muredega ning ema tegi meile süüa ja kaneelisaia. Üks parimaid mida ma saanud olen. Nädal lõppes kilpkonnaliha proovimisega, üllatavalt maitsev oli.
Annabeli ja Pille auto seiklused! Rehvi lõhkemisest kuni auto mitte tööle hakkamiseni, aga meil on olnud nii lõbus!
See nädal oli kõigi jaoks väga põnev kuna toimus “Pie in the eye” (pirukaga näkku) võistlus. Kaotajad said kreemiseks ja mõnusa vahukoore lõhna endale mitmeks päevaks. 🙂
Lisaks võitsid Liisbet ja Conrad endale SteakDay (manageridel 2×100 ühiku päeva nädalas)!! Oleme kõik väga uhked!
Pühapäeval käisime natuke maaelu uudistamas ja ka kõhud saime täis.
Liisbet – See nädal oli vahva, Annabel käis esmaspäeval minuga tööl, meil oli tore. Teisipäeval sain endale uue rendiauto, millega saan olla suve lõpuni. Kolmapäeval saatis Hardo mulle lillekimbud, sest meil sai 2 kuud abielu, see oli väga väga armas ja südamlik üllatus. Siis kohtasin ka inimesi, kes olid Eestisse reisinud varasemalt ja nad näitasid mulle telefonist pilte Tallinna vanalinnast, ühel oli isegi Tallinnast maal seina peal.
Pille – See oli siis viimane nädal Plymouth’is ja kolime uude väiksemasse linna kantris nii et oleme kolimise proffideks saand juba. Also kui mõtlete et vene keelt pole usas vaja ss eksite pidin ühele koerale karjuma et ta koju läheks ja istuks kuna ajas taga mind (omanik rääkis vene keeles temaga ja see pärast mina ka).
Annabel – Tegin viimast nädalat tööd Plymouthis. Edasi suundume Pillega Willmari. Mul oli ka võimalus Liisbeti follomas käia Barneswilles, oli väga äge päevake. See nädal panin tähele et väga paljud inimesed on tarkvara insenerid siin. Mul oli õnn ära näha oma silmaga ka ameerika rahvusind, valge peaga kotkas. Lisaks kohtasin üliõpilaste kes õpib geoloogiat. Rääkisime kiirelt kividest. Nädalasse jäi ka meie armsa hosti Davidi sünnipäev – laulsime talle sünnipäeva laulu Pillega nii eesti kui inglise keeles. Kohtasin ka isa, kellel on kõik raamatud juba olemas kuna ta ise müüs ka 11 aastat tagasi, nii äge!!
SW Eesti 