WHATATIIM week 1🦀

WHAAAAT JOUUU! Terve meie tiimi nädala areng on olnud meeletu, mida näitab ka numbrite tahvel. Oleme enda üle meeletult uhked. Ei ole ainult Kristjanil kõik hästi, meil kõigil on kõik hästi. Ja läheb aind paremaks. 

Võib öelda, et Lõuna-Texas ei väsi meid üllatamast. Nälga ega janu siin kartma ei pea – kui endal toit või jook otsa saab, siis piisab lihtsalt küsimisest. Mihkel on isegi viisakusest paar dollarit vastu pakkunud, aga siiani vist nii hea laps olnud, et keegi pole tahtnud midagi vastu võtta. 😂 Kristjanil õnnestus süüa oma aia viigimarju ning parandada taaskord Walmarti ratast.

Tööalaselt oleme alles alguses, aga ka meie kogenumate tegijate rooste hakkab vaikselt maha kuluma. Päevad mööduvad aina kiiremini, sest uksi, millele koputada, on lõpmatuseni. Koputada oleme saanud igasugustele ustele – mõni on rohkem Narnia, mõni vähem. Üks meie lemmiklausetest ustel on olnud: „I’m from Europe, that’s why I melt like a snowman out here.“ Ja ausalt – üheksa inimest kümnest naerab selle peale. See muudab ka endal päeva 67 korda paremaks. Ja vähemalt 3 korda päevas kutsub mõni paps endaga jalgpalli vaatama.

Muidugi pole kõik ainult lihtne olnud. Texas ei halasta ja kuumus võtab oma osa. Kõik need 712 oravat, kes on näinud meid ratta seljas väntamas (jep, Kristjan luges ükshaaval kõik oravad kokku), võivad tunnistada, kui palju higi siin päevade jooksul valatud on. Aga kui suvel endast kõike ei anna, siis ega see suvi väga kauaks meelde ei jää ka. Tuleb võtta maksimum ja teha sellest parim suvi üldse. WHAT A SUMMER!

Selle nädala jooksul õppisime nii mõndagi – kuidas turfis õigesti liikuda, kuidas saada majade kohta kasulikku infot ja miks turfide vahel rattaga hüppamine ei ole maailma kõige geniaalsem idee. Vahepeal tundub, et kogu Texas on üks suur sotsiaalne eksperiment, aga just see teebki asja põnevaks.

Üks legendaarsemaid hetki oli kindlasti see, kui Lisann kohtas päris Mr ja Mrs Jonesi. Nii me nimetame klassikalist USA ema, kui Eestis veel müügiteksti harjutame. Super tore pere 6 lapsega!!

Nädala tipphetk saabus laupäeval, kui Aksel pidi keset autoteed päästma lõksu jäänud kilpkonna. Operatsioon õnnestus ning kilpkonn sai edukalt tagasi kanalisse visatud oma sõprade juurde. 🐢 Just selliste hetkede pärast armastamegi seda tööd – kõige ägedamad lood juhtuvad just siis, kui sa neid üldse ei oota.

Ja Maileen nägi vanaisade garaažides uskumatult ägedaid 80ndate ja 90ndate autosid ning sai kinnitust sellele, kui väike Victoria linn tegelikult on. Üks ema tundis näiteks oma expeika ära ja oli täiesti šokeeritud avastusest, et mees on nüüd abielus. Väikelinna elu oma kõige puhtamal kujul.

Ja muidugi – bookmani päevitus edeneb suurepäraselt. 😎

Uus nädal ootab ees, uued väljakutsed samuti. Vaatame, mida Texas järgmisena välja mõtleb ja mitu uut nokamütsi Rasmus järgmisel nädalal koju toob.

Stay hydrated ja cya! 🤠