TIME IS FLYING BY – WEEK 5 INVICTUS

Juhhuu! NÄDAL VIIS ON TEHTUD, aeg läheb nii kiiresti. Alustame seda postitust kohe rõõmsate uudistega – meil kõigil on nüüd olemas püsivad ja superhead HQ-d ehk ööbimiskohtadega on nüüd kohe täitsa korras (ja kõik tudumiskodud on üliilusad, niiet oleme väga-väga tänulikud)! ❤

See nädal läks kiirelt mööda – tegime oma orgi senise parima nädala, aga on veel palju arenemisruumi! Oleme kõik väga elevil ja valmis juba uueks nädalaks, tuleb veelgi parem nädal.

Selle nädala meeldejäävad momendid:

  • Taavi – isa kutsus laupäeva õhtuks tagasi, Taavi siis koputas ja uks avanes, sealt kõlas aga: “Welcome to the swinger party” ning pereema oli püksata – ootasid vist kedagi teist hoopis külla.
  • Karl – sel nädalal ei näinud ühtegi pahurat ega kurba inimest, armastab oma ala!
  • Adriana – approach’is ütles vahepeal: “You probably have not heard about Estonia before,” aga tuli välja, et peretütar oli aasta tagasi kuulanud Eesti pärismuusikat (folki) Estonian Voice’ist kuni Curly Strings’ini.
  • Edith – leidis kahe suure luukerega maja (vaadake pilti all pool).
  • Ivo – leidis ühe suure luukerega maja = halloween‘ine maja (vaadake samuti pilti all) + sai ühe küpsiseretsepti jälle.
  • Carolyn – kohtas ühte peret, kus räägitakse KOLME keelt & 4-aastane laps räägibki kolmes keeles (USAs on juba kakskeelsus pigem haruldane), kodus räägitakse inglise keelt, hispaania keelt ja ameerika viipekeelt.
  • Mikk – isa pakkus hot dogi ja samal ajal kui Mikk istus ja sõi, siis ema lappas raamatu läbi & müüs iseendale maha selle.
  • Triinu – leidis ülilaheda hostpere koputades endale ja oma tibudele (kolmekesi Triinu, Gosia ja Ola). Hostpere on noor paarike, kellel on kassipojad!!!, naine on õpetaja & maja on supersuur.
  • Gosia – see nädal oli nii põnev, et lausa kaks juttu!
    • Ühe pere juures ei pidanud isegi küsima, kus tualett on, sest lapsed olid wc paberist kinni haaranud & sellega mööda maja ringi jooksnud, seega nüüd oli punase VIP vaiba asemel wc paberi vaip valmis!
    • Kohtus ühe vanaemaga, kelle nimi oli veidi keerulisem ning Gosia palus uuesti korrata, seejärel rääkis vanaema aga loo, et nimi ongi keeruline, nimelt tema enda mees hääldas kogu aeg valesti nime, kuniks nende pulmas (peale 2aastat üheskoos aja veetmist) naine siis mainis, et tegelikult on hoopis teisiti.
  • Ola – paabulinnud, igal pool. Tuli välja, et nad elavad seal linnas, keegi ei tea, kuidas nad sinna said, aga seal nad on, jalutavad mööda tänavaid.
  • Rihard – HQ perenaine üllatas kolmekäigulise tai köögi einega laupäeva õhtul.
  • Lukasz – kohtas ühte algkooli direktorit, kes oli väga tore & rääkis oma tööst ning oli väga toetav ja uhke, et Lukasz just seda tööd teeb ning et raamatud tõepoolest aitavad kõiki perekondasid.
  • Mike (15+ aastat tagasi) – hakkas ära sõitma ühe kodu juurest ja siis avastas, et tagaistmele oli beebikits hüpanud.

Pühapäeval kohtusime rannas – Detroit’i järve ääres – tegime seal oma iganädalase koosoleku, seekord oli ka ülilahe külalisesineja Mike, kes on ise 5 suve kunagi müünud (2000-2005, seega siis kui enamik meist alles sündisid). Ta jagas meile palju erinevaid nippe ja trikke, kuidas meeleolu hoida & üleüldse väga hea suvi teha. Näitas meile ka oma approach‘i, mis tal siiani meeles on. Rannas käisime loomulikult ka UJUMAS, võrdlesime päevitusrante, ning sõime arbuusi ja juurvilju dipikastmega! Nagu tavaline Eesti suvi!

POLSKI:

Wow! TYDZIEŃ PIĄTY ZAKOŃCZONY, czas leci tak szybko. Zacznijmy ten post od razu od radosnych wiadomości – wszyscy mamy teraz stałe i super dobre kwatery główne lub miejsca, w których możemy się zatrzymać (a wszystkie znajome domy są wspaniałe, więc jesteśmy bardzo, bardzo wdzięczni)! ❤

Ten tydzień minął szybko – mieliśmy jak dotąd najlepszy tydzień w naszej organizacji, ale wciąż jest wiele do zrobienia! Wszyscy jesteśmy bardzo podekscytowani i gotowi na nowy tydzień, będzie to jeszcze lepszy tydzień.

Niezapomniane chwile z tego tygodnia:

  • Taavi – ojciec oddzwonił na sobotni wieczór, potem Taavi zapukał i drzwi się otworzyły, ale stamtąd zabrzmiało: “Welcome to the swinger party” i matka rodziny była bez spodni – chyba spodziewali się kogoś innego.
  • Karl – w tym tygodniu nie widziałem żadnych zrzędliwych ani smutnych ludzi, kocha swoją dziedzinę!
  • Adriana – w podejściu powiedziała w międzyczasie: “Prawdopodobnie nie słyszałeś wcześniej o Estonii”, ale okazało się, że córka rodziny miała słuchałem prawdziwej estońskiej muzyki (ludowej) od Estonian Voice do Curly Strings rok temu
  • Edith – spotkała dom z dwoma dużymi szkieletami (patrz zdjęcie poniżej).
  • Ivo – znalazł dom z dużym szkieletem = dom na Halloween (patrz też zdjęcie poniżej) + ponownie dostałem przepis na ciasteczka.
  • Carolyn – poznała rodzinę, w której mówi się TRZY językami i 4-letnią stare dziecko mówi trzema językami (dwujęzyczność jest już dość rzadka w USA), w domu mówi się po angielsku, hiszpańsku i amerykańskim języku migowym.
  • Mikk – ojciec zaoferował hot doga, a kiedy Mikk siedział i jadł, matka przekartkowała książkę i sprzedała ją sobie.
  • Triinu – znalazła super fajną rodzinę goszczącą pukając do siebie i swoich piskląt (trzy Triinu, Gosia i Ola). Rodzina goszcząca to młoda para z kociętami!!!, żona jest nauczycielką i dom jest super duży
  • Gosia – ten tydzień był tak ekscytujący, że nie mogę powiedzieć wystarczająco dużo!
    • U jednej rodziny nie trzeba było nawet pytać, gdzie jest toaleta, bo dzieci złapały papier toaletowy i biegały z nim po domu, więc teraz dywan z papieru toaletowego był gotowy zamiast czerwonego dywanu VIP!
    • Spotkałam babcię, której imię było trochę bardziej skomplikowane i Gosia poprosiła o powtórzenie go jeszcze raz, potem babcia opowiedziała historię, że imię jest skomplikowane, a mianowicie jej własny mąż ciągle błędnie wymawia imię, aż do ślubu (po 2 latach spędzonych razem) kobieta wspomniała wtedy, że w rzeczywistości jest zupełnie inaczej.
  • Ola – pawie, wszędzie. Okazało się, że mieszkają tam w mieście, nikt nie wie, jak się tam dostali, ale są, spacerując po ulicach.
  • Rihard – Gospodyni centrali zaskoczyła nas trzydaniowym posiłkiem kuchni tajskiej w sobotni wieczór.
  • Łukasz – poznał dyrektora szkoły podstawowej, który był bardzo miły i opowiadał o swojej pracy i był bardzo pomocny i dumny, że Łukasz wykonuje tę pracę i że książki naprawdę pomagają wszystkim rodzinom.
  • Mike (15+ lat temu) – zaczęli odjeżdżać z domu a potem odkrył, że kozioł wskoczył na tylne siedzenie.

W niedzielę spotkaliśmy się na plaży – nad jeziorem Detroit – mieliśmy tam nasze cotygodniowe spotkanie, tym razem był też super fajny gościnny mówca Mike, który sam sprzedał 5 letnich (2000-2005, więc kiedy większość z nas się urodziła). Podzielił się z nami wieloma różnymi sztuczkami i sztuczkami, jak podtrzymać nas na duchu i ogólnie mieć bardzo dobre lato. Pokazał nam też swoje podejście, które wciąż pamięta. Oczywiście pływaliśmy też na plaży, porównywaliśmy plaże do opalania, a także jedliśmy arbuzy i warzywa z sosem do maczania! Jak normalne polskie lato!

Musid, kallid, paid // Pocałunki, kochanie, pieszczoty

Adriana, Aleksandra, Carolyn, Edith, Ivo, Karl, 
Łukasz, Małgosia, Mikk, Rihard, Taavi, Triinu

KOLMANDIK TEHTUD! – WEEK 4 INVICTUS

Juhhuu! Kolmandik suvest on tehtud, üks kuu on ametlikult läbi. Muljetasime omavahel ka, et aeg on tegelikult läinud ikka väga kiiresti.

See nädal oli põnev, nagu siin juba tavaks, siis loomad on igal pool. Oravad, kes ei karda inimesi; kassid, kes tahavad pai saada; suured koerad, väikesed koerad, lahtised koerad ja kinnised koerad (isegi K9 politsei koerad!); jänesed, kes elavad lahtiselt inimeste aedades; paabulinnud; laamad; papagoid; kanad (seadus lubab ainult 6 kana, aga enamikel on pigem mõni rohkem); hirved ja kõik muud vahvad karvased ja sulelised.

Autoturg ei ole eriti rikkalik, aga õnneks kõik ostetud autod on siiani täiesti töökorras *sülitan 3 korda üle õla* & rattaid on õnneks lihtne uusi leida ja/või vanu parandada.

Muidu on kõik üpriski sama nagu eelnevatel nädalatel, on väga toredaid inimesi, toredaid inimesi ja lihtsalt inimesi. Mõned meist on pisemates linnades ja mõned suuremates, mõned on rikkamates rajoonides, mõned vaesemates – seega kõike erinevat. Siiski oli seekord kaks suurt erinevust: 1) Iskander ja Krisette käisid meil külas ehk siis käisid igaüht meist follow‘imas, meie tööd jälgimas ja nippe jagamas; 2) 4. juuli on iseseisvuspäev USAs, seega igal pool on väga palju punase-sinise kirjusid kaunistusi & harjutatakse juba rakettide laskmist päeval ja õhtul.

Aga pühapäevast! Alustuseks saime kokku Carolyni ja Adriana hostpere kodus, kus pidasime iganädalase koosoleku, seejärel suundusime parki, et pie-in-the-eye võistluse võitjad välja selgitada & võitjad said siis kaotajatele vahukooretaldrikuga näkku virutada – võin öelda, et võitjad nautisid olukorda väga. 😀 Seejärel käisime smash room‘is ehk siis lõhkumistoas, kus saigi asju (nt. taldrikuid, pudeleid, videokassette) katki lüüa. Hüüdsime üheskoos välja kõige levinumaid klientide vastuväiteid, miks nad praegu osta ei taha või ei saa, ning elasime end välja. Nüüd oleme uueks nädalaks super valmis!

PILDIMINUTID:

POLSKI:

Hurra! Jedna trzecia lata minęła, oficjalnie minął jeden miesiąc. Wyraziliśmy też wrażenie, że czas minął bardzo szybko.

Ten tydzień był ekscytujący, jak zwykle tutaj zwierzęta są wszędzie. Wiewiórki, które nie boją się ludzi; koty, które chcą być głaskane; duże psy, małe psy, luźne psy i zamknięte psy (nawet psy policyjne K9!); króliki żyjące na wolności w ogrodach ludzi; pawie; lamy; papugi; kurczaki (prawo dopuszcza tylko 6 kurczaków, ale większość ma kilka więcej); jelenie i wszystkie inne wspaniałe futra i pióra.

Rynek samochodowy nie jest zbyt bogaty, ale na szczęście wszystkie samochody, które kupiłem, są nadal w idealnym stanie Plułem 3 razy przez ramię i na szczęście łatwo jest znaleźć nowe felgi i/lub naprawić stare.

Poza tym wszystko jest prawie takie samo jak w poprzednich tygodniach, są bardzo mili ludzie, mili ludzie i po prostu ludzie. Część z nas jest w mniejszych miastach, część w większych, część w bogatszych dzielnicach, część w biedniejszych – więc wszystko jest inne. Jednak tym razem były dwie duże różnice: 1) Iskander i Krisette odwiedzili nas, to znaczy śledzili każdego z nas, obserwując naszą pracę i dzieląc się sztuczkami; 2) 4 lipca jest Dzień Niepodległości w USA, więc wszędzie jest dużo kolorowych czerwono-niebieskich dekoracji, a rakiety są ćwiczone w dzień i wieczorem.

Ale od niedzieli! Zaczęliśmy od spotkania w domu rodziny goszczącej Carolyn i Adriany, gdzie mieliśmy nasze cotygodniowe spotkanie, a następnie udaliśmy się do parku, aby poznać zwycięzców konkursu na ciasto w oku, a następnie zwycięzcy otrzymali bat przegrani w twarz z talerzem bitej śmietany – mogę powiedzieć zwycięzcom, że sytuacja bardzo się podobała. 😀 Potem udaliśmy się do pokoju rozbijania, gdzie mogliśmy rozbijać rzeczy (np. talerze, butelki, kasety wideo). Razem wywołaliśmy najczęstsze zastrzeżenia klientów dotyczące tego, dlaczego nie chcą lub nie mogą teraz kupować, i przeżyliśmy to. Teraz jesteśmy super gotowi na nowy tydzień!

Adriana, Aleksandra, Brandon, Carolyn, Edith, Ivo, Karl,
Łukasz, Małgosia, Mikk, Rihard, Taavi, Triinu

Sizzling Timberwolves 🐺 nädal 5

Neljas nädal raamatuid müües jälle selja taga ning on aeg tagasi vaadata, mida huvitavat hundid kohtasid maagilises Minnesotas.

Panoraam Duluthi mägedest

Conrad: Ostsin pühapaeval endale auto. Nimelt 2000 aasta Chrysler LHS. Normaalne paugupill on see. Esimene päev tööl olles naiteks juhtus selline lugu, et võti ei keeranud enam autot tööle. Tegin mingi 30minti jala jälle edasi ja siis mingi hetk sai jälle auto tööle järsku. Üks suur naljanumber on see masin ma ütlen. Käivitamine on ka näiteks väga vaevaline, kuna kütusepump on omadega läbi. Selline 2-3 käivitamisega saab tavaliset tööle auto. Roolivõim on veel üks tore vigur. See kaob vahepeal täiesti ära. Vahepeal midagi annab juurde. Vahepeal on täitsa korras. Lisaks on mingi veider loks sees roolil. Naljakas hall ala on rooli raadiusel keskel sees kus rooli natukene paremale või vasakule keerates liigub auto ikka sirgelt otse. Lisaks kisub auto kuskile kõrvale. Mingid sillad on ilmselt kõverad. Täpselt aga ei oska öelda kuhu poole kisub, see on vastavalt päevale erinev. Pidurid krigisevad ja kragisevad. Nendega on natukene kehvasti. Aga no veel peavad ja veab vast välja. Armatuur on nagu ostukeskus jõulude ajal. Kõikides erinevates vikerkaare värvides tulukesi võib sealt helkimas leida. Sisut pole mõtet rääkidagi. Pool interjööri on puudu ja stereo ei tööta, aknad ei käi alla, konditsioneer ei tööta ja kõik, mis veel olemas on seisab viimase ausõna peal paigal. Väljast natukene roostet on aga kõige hullem pole. Pagass on suur, nii et vähemalt mahub lademetes raamatuid sisse. Eks ta üks korralik book-mobile ole. Linnvahel tiirutada kõlbab küll. Väga odava hinna eest saadud arvestades seda, et kasutatud autode hinnad siin on EBANORMAALSELT kõrgel. Ja vast veab see pahapoiss suve lõpuni välja ka.

Kelly-Ly: Ma täna approachisin vägaaaaa vana meest kes arvas et ma ukrainast ja aina rääkis et tal nii kahju et ma siin pean olema ja ukrainasse tagasi ei saa minna. Demosin raamatut ja küsis miks meil sõjast raamatuid pole et kõik ostaks neid. Jätkas sama juttu et ma pean sōjaga ettevaatlik olema ja ütles et täna juhtub minuga midagi väga halba 😂🧙‍♀️🧙‍♀️🧙‍♀️ 1 minut hiljem juhtus see:

Oskar: Ema päeval ytles, et tal üheaastane laps, läksin õhtul tagasi ja siis paps oli veits frustreeritud, et kurat ta mõtles jälle koera, we don’t have like real human kids 😂 aga ostsid ikka.

Pille: Minu lugu see nädal – pereisa mainis, et mängib kitarri ja ma ei jätnud võimalust kasutama! Sain neile korraks esineda! 🙂

Vahetuskaup hiilgab laual juba muidugi

Karoliina: See nädal oli tavaline. Inimesed olid toredad ja lahked. Üks isa parandas mu ratta ära kell 21:00, üks vanaema andis jäätist ning paljud andsid juua. Seega inimesed on USAs toredad ja tegelt on raamatute müümine ka vahva!

Annabel: Nädala jooksul juhtus palju. Temperatuuri kohapealt kohtasime kõike. Oli soe ja oli külm. Vahepeal saime kõva palaviku, mis muutis töötamist kuumalainetest külmavärinateni väga lõbusaks. Vahepeal oli lausa ilm nii soe et asfalt sulas ja märkamatult kleepusin ise sitdownis driveway külge. Pigi pole siiani kätte saanud, niiet kui kellelgi häid nippe siis jään ootama. Nädala isa tiitel läheb ühele noorhärrale kes juba esimeses approachis oli tohutult kannatamatu ja käskis mul pointini jõuda, et kes ma olen ja mida ma ta hoovist tahan. Jätsin kõik keerutamised kõrvale ja selgitasin et jep müün raamatuid jep umbes 30 dollarit tükk. Üritasin kuidagi suhteid soojendada ja selgitada et olen Euroopast ja mida kõike veel. Isa surus mulle 20dollarit kätte ja hakkas mu demo raamatut käest kiskuma et jah ma ostan selle. Üritasin selgitada, et kahjuks seda ma müüa ei saa ja isa pahameel aina suurenes. Lõpuks saime ema ka juurde ja sain natuke tagamaad selgitada, kes juba ostnud on ja millised raamatud meil on. Kui jõudsin rakenduste ja mängude demonstreerimiseni, näitasin kuidas töötab raamatud ja mängud koos ja selgitasin kuidas kaamera abil lapsed saavad erinevaid loomi näha. Liigutasin oma tahvlit mööda hoovi ja isa läks täiesti endast välja et mida sa teeed?!?!?! Miks sa mu auto numbrimärki filmid. KAS SA OLED VENE SPIOON. Ma vana naljavend naersin ja ütlesin et jahjah olen muidugi spioon ja isa hakkab juba täiesti mõistust kaotama. Tuleb välja, et nalja nad ei mõista. Sealt sain kohe muidugi süüdistuse, et nad teadsid kohe, et ma teesklen oma aktsenti ja ükski normaalne õpilane ei teeks sellist programmi. Seal samas hoovis ristiti mind vene spiooniks ja see oli mu kõige naljakam intsident, mis kandis mind terve nädala. Aitäh kuulamast.

Ott: Nadalad lendavad. Paris lahe nadal oli. Tootan Two Harbor kulas, kus inimesed koik tunnevad mind ja vaated on ilusad. Lisasin pildi ka kus Caspar follob mind. See nadal suutsin lisaks tava raamatutele muua enda elu esimese koka raamatu maha. Huvitav kogemus oli ka ameerika panga drive ini kulastus. Soidad autoga sisse, annad checki ja saad umbrikus sularaha.

Caspar: Teatavasti muudeti USAs abordiseadust, sellest tulenevat levib üle riigi suur pahameel. Sattusin see nädal töötama Downtown Duluthi, kus esmaspäeval tänavate vahel ringi vurades kuulsin kaugelt kiledaid hõiskeid. Uudishimuliku turistina veeresin kolm blocki oma hetkesest asukohast alla ning sattusin naiste õiguste meeleavaldusele. Seal kohtasin ühte isa nimega Bobby, kes oskas mulle olukorda täpsemalt seletada, ning oli ka ise minu tegevustest väga huvitatud. Tegin talle siis seal samas tänava nurga peal “sitdowni”, midagi ta lõpuks osta küll ei tahtnud, kuid ütles, et töötab järve ääres ühe laeva peal ning kutsub meid talle külla, kus ta meile tuuri lubas tasuta teha.

Tähelepanelik vaataja võib Bobby oma võrriga mäest üles vuramas näha

Pühapäeva veetsime Oskari ja Danieli host family ja alumnide juures, kes meile oma kogemustest 80ndate alguse bookfieldilt rääkisid. Päeva tipphetk oli kui isa Mike meid oma perega jõe peale jet skidega sõitma viis. Adrenaliini jagus kõigile ning nägime, mis kiirusega majade vahel kah liikuma peaks.

Soldados week 4

11 soldadost lõpetasid edukalt oma neljanda nädala raamatutandril. Sel nädalal motiveeris vapraid ja ilusaid tudengeid legendaarne võistlus “Pie in the eye”. Astusime sõbralikult sõtta eesmärgiga mitte vahukooretaldrikuga näkku saada. Kujutasime ööl ja päeval ette, kuidas teistele tiimikaaslastele pühapäeval magustoitu pakume. Selle nimel istusime kõikide perekondadega maha. Pühapäeval krooniti kaotajad mõnusalt vahukoorese näoga. 

Samuti jagati välja esimesed unitite särgid.

Lisetti nädala story: 

Uus nädal ja uus linn nimega Farmington. Broneerisin motelli meile ja kohale jõudes öeldi, et ei saadud meie reserveeringut kätte ning maja fullis. Otsisime siis uue koha ja ööbisime seal. Farmington on väike linnake, kus on rohkem rohelust ja kanjon iga nurga peal.

Rico nädala story:

Kuna me üritame igat peret kätte saada neljal erineval korral, siis käisin laupäeval ühe pere juures neljandat korda. Nägin seal ühte naist, kes oli pererahvale külla tulnud ja parkis oma autot selle sama maja ette. See oli minu kuldne võimalus lõpuks see pere kätte saada. Hõikasin siis üle tänava naisele, et kas tohib ma selgitan talle, millega tegelen siin naabruskonnas. Naine hakkas selle peale naerma ja ütles, et ilmselt pererahvas ei ole huvitatud ja kutsus mind pererahva ukse juurde. Nägin seal eelnevast päevast pärit vahvat pilti iseendast. Lõbus naine ütles selle peale, et ma olen siin kuulus ja naersime selle üle. Tegin ka sellest sõnumist pilti:

Karli nädala story:

Leidsin ja kolisime toreda vanaemaga kokku elama. Ta on meid hellitanud kookidega ja milkshakeidega. Kohalik rahvas juba teab, et kaks raamatumeest käivad ringi ja koputavad. Sain ühelt kliendilt roboti, mille sidusin oma koti külge ja nimetasin ta oma kliendi järgi. Jalgratta tagumine rehv ei tahtnud ära tulla, kuna mutrid olid kinni kiilunud ja ei andnud üldse keerata. Siis proovisin haamriga virutada ja mutter hakkas liikuma.

Peale org-i kohtumist läksime kõik uutesse linnadesse laiali. Ootame põnevusega viienda nädala ja USA suurpüha 4th of July algust. Todo tentro!

Corndawgs 4. work week done!🌾

Crazylt äge nädal jälle möödas! Asjad hakkavad vaikselt paika loksuma ja head harjumused on sisse juurutatud.🌱

👇Tšeki meie seiklusi👇

,,Mul on ikka iga nädal aina rohkem tunne, et olen justkui koju jõudnud. Iga pere, keda kohtan on juba nagu mu enda pere, emad on tohutult hoolivad ja kohtlevad nagu enda last, nii armas. Kohtasin nunnut vanaema ka, kes mulle kohe kommipaki tõi ja tuppa jahenema kutsus, selgus, et ta on elu aeg kunstiga tegelenud js seda kogunud, põnev oli temaga vestelda. Kui ära hakkasin minema, kallistas mind ja andis enda numbri, juhuks, kui peaksin midagi vajama. Kõige armsam oli see, kui olin eelmine päev ühe pere juures käinud ja lastele raamatut näidanud ja siis järgmine päev majast mööda kõndides need pisud jooksid üle tänava mulle sülle. Täitsa lõpp, mis inimesed🥰”

Kristin Taru

Lebo ride

Pidevalt areneme ja omandame uusi oskuseid.🌻

,,Väga korralik arenemise nädal. Õppisin väga palju asju juurde ja natuke avastasin ka enda jaoks päriselt, miks ma siin olen ja miks ma seda ikkagi teen. Neljapäeval kohtasin ühte eestlast, kes oli 33 aastat tagasi Ameerikasse kolinud, niiet temaga oli väga vahva vestlus. Pühapäeval saime koogiga näkku ka, sest et saime ühes võistluses pähe, aga õnneks on järgmine nädal juba uus niiet ei pea selle pärast muretsema :). Siin on siis paps, kes ütles poole sit-downi pealt et ta läheb garaaži tööle, et tal on kiire”

Jakob Mägi
Päevitav isa

Ikka ja jälle võitleme enda suksudega💪

,,Murdsin rattal pedaali küljest ja siis oli päev vaja jala läbi teha. Õhtul leidsin ühe toreda pere kes mul ratta korda tegid ja siis koduteel sain sama pedaali uuesti ära murda :D. Ägedaid olukordi ikka tekib, ma sain sel nädalal steiki kui ma BBQ sisse jalutasin oma raamatutega.”

Joosep Viir

,,Sõitsin rattaga mööda tänavaid ja korraks piilusin telefoni et mapi vaadata. Kui pea tagasi üles tõstsin siis nägin enda ees 2m kaugusel valget chevrolet autot:). Ühesõnaga panin auto tagaotsale korralikult matsu. Õnneks juhti ennast kohal polnud ja autoga midagi ei juhtunud. Ise jäin ka terveks lihtsalt väga rumal tunne oli sellel hetkel. Naabermaja aias vanatädi vaatas ka kahtlselt:)”

Gregon Berezovski
Gregon ja tema iidne auto
Jälle autot parandamas

Bookfieldil meil juba igav ei hakka…😂

,,Whatsupppp, it is Karl with a K back at it againn. Päriselt pidasingi päevikut terve nädal, et mäletaks mida siia ka kirjutada. Tegelikult on iga päev ühte samapidi crazy kuwalda. Ma armastan mehhiklasi enda aktsendi ja olekuga. Sisse rännanud Somaalialased ja teised aafriklased jagavad alati pepsisid ja sprite’i. Esmaspäeval kasutasin esimest korda bideed, kuna kaotasin beti. Reedel lohutasin ema, kelle laps viskas tossuga akna katki meie jutu ajal. Laupäeval panin ühe papsi meelerõõmuks nende tagaaias dunki. Algab teine kuu, hakkame normima. Ma ei kontrolli mitte midagi muud, peale enda järgmise sammu, mille astun. Lihtsalt vaata ja astu. Leidsin ka ühe kauni stseeni metsikust toolist.”

Karl Perens
Metsik tool

,,Sel nädalal sain kahel pea järjestikusel uksel aidata koeri leida ja püüda. Esimesel korral astus üks hästi tore tüdruk uksest välja, jõusime rääkida paar lauset kui ta küsis et ega ma juhuslikult siin ühte kollakat koera näinud ei ole. Ma polnud. Järgmine jetk me juba kiirustasime täiesti sujuvalt koos läbi tema maja taha aeda et sealt seda koera otsida. Seal koera ei olnud. Mina jõin taha aeda ülajäänud kolme koera valvama kui see maja omanik tüdruk ronis üle aia naabria aeda koera otsima. Õnneks leidsimegi selle koera naabri aiast ja lugu sai lahendatud. Kõik toimus lihtsalt väga kiiresti ja kaootiliselt. Vähem kui poole tunni põrast tegi ühe järgmise ukse lahti pks umbes 10-aastane poiss. Uksest tormas kohe välja üks pea selle poisi suurune koer ja pani jooksu. See poiss küsis kohe abi et ma aitaks tal koera püüda ja nii me siis ajasime kahekesi ühte suurt halli koera taga. Lõpuks saime Charlie kätte aga kuna koer oli sama suur kui poiss siis ta tõmbas end lahti ja koos sellega ka selle poisi pikali ja trall läks uuesti lahti. Lõppes lõpuks kõik õnnelikult aga tegemist oli küllaga. Lisaks kohtasin lahedat kassi. Tõug pidi olema Himalayan 😉”

Anu Erbsen

,,Jakob käis “töövarju päeval” ja ühe ukse peal pooleldi Hispaania ema ei saanud aru, mida ma talt küsin ja hakkas naerma nii naljakalt, et me Jakobiga lõpuks mõlemad nutsime ja naersime samal ajal koos temaga, sest meie ei saanud temast aru ja tema ei saanud meist aru.”

Jan Khurana
Sunday meeting
Sunday lunch
Bossid

HQde vahel oli sitdownide võistlus ning kaotajad said vahukoore taldrikuga vastu nägu. 🎂

Karl ja Joosep peale koorega näkku saamist
Hardo leidis auto endale

Peale miitingut veedame enda hostidega veidi aega ja sätime kõik järgmiseks nädalaks valmis.💫

Kui juuksurisse ei saa, siis tuleb ise hosti aias salong avada🌟

Soeng valmib

Trenniga valmistume uueks nädalaks💪

Marek ja Jan
Õhtune pesu voltimine

See ya next week👋

Lucky Seven ja nädal 4

Hello! Lucky Seven on edukalt lõpetanud nädala numbriga 4!

Elame kolmes erinevas kohas kolme grupina: Urmi, Kaspar ja Karl-Gustav elavad koos Des Moines’is, Janari ja Al on West Des Moines’is ja Kristian ja tema toakaaslane Gregor elavad Council Bluffis. Kutsume neid elukohti meie HQ-deks. Ning see nädal oli meil HQ-de vahel võistlus, kes istub kõige rohkem peredega maha. Võitjad saavad teisele koogiga näkku panna. 🙂 Võistlus kujunes väga tasavägiseks, kuid võitjateks osutus HQ nimega Starlight – Urmi, Kaspar ja Karl-Gustav!!! Ning eks andmisrõõm ole ikka suurem kui saamisrõõm 🙂

“Kõigepealt maitseme ise ja siis anname teistele” – Urmi

Ning nagu ikka lõbus pildigalerii meie nädalast!

Tegime pühapäevase kokkusaamise pargis, kus leidsime isegi korvpalli. Kui nädala muljed ja lood olid räägitud, uued õpetlikud sõnad ja mõtted uueks nädalaks olemas ning ka koogitükid jagatud tegime paar korralikku kossumängu ka!

Oleme uueks nädalaks juba supervalmis, sest homme, esmaspäeval, on ju ameeriklaste lemmikpidupäev – iseseisvuspäev 4. juuni!

Toros de Fuego week 4

It was an amazing week! Everybody has a lot of cool stories from the bookfield😂
This Sunday we had a meeting on the lake where we had a lot of fun and got a new tan 😅

Pie in the eye competition is one of the funniest ones during the summer so this Sunday meeting was super cool😎😁😂

Got a lot of great pictures from this week!!!

Unity week 4

After 3 hard weeks we’re all getting into our flow.

Everyone has their own style to make a great day on the field.

Who sings ”Matkalaul” by Apelsin or ”Let it go” in Frozen from door to door to lift the mood?

Who makes the moms laugh before they even introduce themselves?

Who makes great connections – meeting the directors?

Who needs just one arm to show the books?

In the end, we all know how to have fun on & off the turf.

Plus this Sunday… some of us had to face the pie… in the face 🙂

1/3 finito de 7/7 – seitzme ime neljas nädal

Aeg lausa lendab & so do we! imeline seiklusterohke nädal on taas selja taga ning tugevad tulemused jõuavad ka järele! Eelmine nädal teenisime välja oma 100, 300 & 1000 ühiku särgid ning see nädal asusime üksteist trumpama emadega maha istumiste numbrite üle. Võitjad said teisi kostitada mõnusa näomaskiga, mida me kutsume siin pie-in-the-eye võistluseks

Kuna me oleme ilma siin niivõrd kuumaks kütnud, siis pidime täna end pisut maha jahutama võrkpalli, maadluse ja kaugushüppega – jões! 4/7 meist elab sama jõe ääres. Hea tahtmise puhul võiksime pühapäevastele kokkusaamistele paadiga sõita. Eriti praeguseid kütusehindasid arvesse võttes 😏😏 aga keskendume heale, mida ellu tahame! Selle nimel me praegu tööd teemegi 🤩 piltidelt võite ise ka näha 🤪

Homme on tulemas aasta suurim peopäev – USA võidupüha 🇺🇸Kõik on kodus & meie oleme valmis!

Näeme juba nädala pärast! Stay cool 😎

Grand RAM-i 3. nädal lõppes lennukalt

Veerand suve on juba möödas ning Grand RAM sai taas kokku ning veetsime aega Utahi lennushow’l lennuväebaasis. Saime sõjaväe helikopteritesse ning lennukitesse sisse istuda ning tunda omal nahal, kuidas on kokpitis istuda.

Grand RAM kavatseb samamoodi pärast edukat suve koos Sizzlerile sõita

Pühapäevasel miitingul said Kaarel ning Karl oma esimesed nädalas müüdud 100 ühiku särgid kätte ning Kristo ja Andriana teenisid ka 200 ühiku särgid välja.

Karl osutus sel nädalal tõeliseks kutsude lemmikuks ning lausa kaks kutsat jõudis talle suurest õnnest või hirmust täis pissida.

Rico Ja Karl koolibussiga airshow’le suundumas

Rico sai kokku vanaisa Jackiga, kes oli omal ajal kõva füüsik olnud ja Rico sai tutvuda tema laboriga ning pealekauba root-beeri limpsida.

Rico ja Jack

Kaarlil oli omapärane lugu oma Huffy jalgrattaga. Kaarel jättis ratta tänavale ja tegi veits tööd ja istus empsidega maha ja kui ta rattani tagasi jõudis, siis see, mida enam ei olnud oli ratas. Kaarel teatas politseisse, kes võttis tunnistused ning paari päeva tuli politsei meie kuttidele kadunud rattaga ukse taha, mis küll ei olnud tegelikult Kaarli oma, ent mis on peamine – Kaarel saab rattaga edasi töötada xd.

Ivarit teretas sel nädalal üks pereisa täiesti eesti keeles kohe. Nimelt oli too paps olnud 25 aastat tagasi elanud misjonärina 2 aastat Tallinnas ja Tartus. Paps lubas ka lõunasöögile ühel päeval viia, et saaks pikemalt vestelda. Ka Kristo kohtas Eestis käinud misjonäri ja sai samuti eesti keeles rääkida.

Poisid tegid taustal veidi pahadust