Heihopsti!

Viimane nädal ongi peagi algamas! See on ikka vahel hirmus kuidas aeg lendab!

Täna kohtusime oma grupiga veebis. Kuulasime Dave Browni rääkimas imedesse ja endasse uskumisest. Lisaks hüppas kõnne korra ka meie kõige vägevam DSL, üks ja ainus Timo! Juhuu!

Koosoleku lõpetasime tantsuga! Vana hea Gagnam Style hahah.

Liisbet – Tore nädal oli. Palju vihma sai, jäin autoga tunniks ajaks mudasse kinni, lõpuks tuli klient appi ja päästis mu välja. Pillega sai esmaspäeval tööl käidud, leidis mulle kastani. Minu enda coachid saatsid mulle üllatuseks mu lemmikjooki- Noccot, nii armas.

Annabel – Mina alustasin jälle uut turfi. Esimene nädal poistega koos elamine on olnud väga tore. Meie host Sandy küpsetab ja annab meile ka keeksikesi. Suvikõrvitsa oma oli nii nämma. Alustasin maal töötamist. Maaelu on nii äge. Ma sain süüa värskelt aurutatud maisi. Nii hea oli, siis mulle näidati kuidas koeri pardijahiks treenitakse ja isegi nägin kuidas lennuk pritsib sojaube kemikaalidega. Ühel õhtul käisime ühe isaga kogu aia läbi ja sain nii tomatit, kurki kui ka progandit. Lisasin viimase ka oma viimase nädala lõuna juurde. On olnud väga menukas nädal.

Pille – No nii viimane nädal läheb nüüd kohe käima aga see 11 oli täitsa tore. 3mele inimesele süüa teha on päris aega võttev muidu aga tore. Kõvad vihma sajud olid nädala alguses aga ma sain jope hostidelt ja uued kaaned ühelt emalt nii et päris hästi läks ei pidand oma raha kulutama. Laupäeval sõitsin ka seisvale autole sisse nii et väike hit and run tehtud Ameerikas ka (kriimu vist ei jäänd). Siin linnas värvitakse ka fire hydranteid ja mõned olen pildile ka saand ning suve lõpus on ketside talla alt muster ikka kulunud juba.

Turnament teiste orgidega on täies hoos ja mitte midagi pole veel otsustatud kuni viimaste minutiteni bookfieldil.

Nüüd tuleb tõesti tõesti kõik siia Ameerikasse jätta ja teha oma parim nädal!

ALL IN!!!

Whoop!-Whoop!

No tsauki tsau! Oleme tagasi eelviimaselt nädalalt. Täna saime kokku lake George ääres. Nautisime vaateid ja pidasime viimase meetingu seal. Kastsime ka varbad vette ja panime suurejooneliselt plaani paika eelolevaks ja viimaseks nädalaks.

Lood nädalast:

Marleen istus maha 101 aastase vanaisaga ja tegi temaga veel pilti ka.

Liis sai baabuška käest päris ehtsaid pelmeene. Vanaema veel näitas ka, kuidas neid nullist valmis teha. Maitses täpselt nagu kodus.

Rainer sai päris tuletõrjeautoga sõita. Istus peale ja tegi pilti ja värki.

Evelin ja Marleen hakkasid tööle uues linnas nimega Northampton. Väga liberaalne linn, mis annab sellist Euroopa vibe (tunnet). Inimesed päriselt jalutavad ja sõidavad rattaga. Hehe

Kaspar ja Alex vahetasid see nädal HQsid nagu sokke. Peaaegu iga päev oli neil uus kodu.

Poisid käisid lake Georges ja olid lausa puusani vees (edasi ei lubanud vetelpäästjad neil minna)😆

Evelin tegi läbi SMIT (student manager in training) protsessi ja on nüüd ka ise student manager

Järgmine nädal tuleb kõva 7 päevane töönädal. Niiet siinkohal ütlen tsau ära, sest tuttu on vaja ka minna.

Golden seals🏆🦭

Juba jälle käes ongi see päev, kus aeg nädal kokku võtta! Aeg läheb kohati, et liigagi kiiresti ning hakkamegi vastu võtma viimast täispikka nädalat!?

Pühapäeval saime natukene golfis kätt harjutada ning meiega liitus programmi vilistlane Bret Feirstine, kes üle kümne aasta tagasi ise samuti 6 suve raamatuid müümas käis! Bret jagas natukene oma kogemusi ning andis meile nõuandeid, kuidas teha tugev lõpp suvele.

Lisaks saime juurde ka 2 uut SMITi ehk Student manager in training, kelleks on Bookgirl May-Britt ja Remi!

Muljed kõigilt möödunud nädalast:

Ranel: Normaalne nädal, sai maa piirkonnas töötad, hoopis teine elu ja melu. Esmaspäeval sai kohalikus koolis käidud ja koolijuhiga jutud räägitud. Sheriffi juures käisin ka ja tegin end FB-s kuulsaks. Sain kooli särgi ja sheriff andis ka nänni. Lihtsalt lahe on kõik mis siin teeme.

May-Britt: See nädal sai natuke lõbutseda. Pereisa viis hobuseid toitma, emaga püüdsin kala, laps viis kassipoegi paitama ja atv-ga sõitma. Ja lõpus isa vahetas autol õli. Võidetud päev! Ja müüsin oma auto maha.

Mihkel: Eelmisel nädalal ostsin uue ratta. Sain sellega 8 päeva koos olla ning laupäeval tunnen, et pedaalile vajutada pole mõnus :). Vaatasin, et juba katki. Küsisin ühe isa kaest abi ja ta andis mulle uue pedaali asemele.

Tormi: Minu selle nädala lugu tuleb laupäevast, kus läksin ühe perega maha istuma, kes tegid Elvise teemalist garaaži müüki. Ma mõtlesin, et äge oleks modagi Elvisega seotud omada ja läksin vaatasin. Kui aga jõudsin garaažini ja olin esimesed sõna omanikiga rääkinud, tuli sinna üks täiesri teine mees, ütles: “This is for you Storm,” andis mulle 20$ ja läks minema, mis oli huvitan. Selle 20$ eest dain endale ägeda Elvise PEZ kommide dispenseri.

Remi: Järjekordne äge nädal möödas! Sai alustada uut linna Sidney, kus inimesed ikka sama toredad ja meeldivad! Uskumatu näha ja mõelda, kui palju on võimalik ikkagi inimesena areneda niivõrd lühikese aja jooksul ja millise perspektiivi siinne kogemus loob! Pingutame ja näeme vaeva edasi, et tugev lõpp teha!

Aphelandrea: Üks tore nädalat lõpetav seik oli see, kui laupäeva õhtul, pärast tööpäeva lõppu, May-Brittiga kodu ees muru peal istusime ja olime parasjagu oma lemmik pitsahõrgutist nautima hakkmas kui üks USAsse reisile tulnud itaalia pere meist mööda jalutas. Ajasime nendega natukene juttu, jagades oma muljeid kõigi võimaluste maast

Julius: Laupäeva õhtul koputasin pere uksele, kus uksele tulnud emps teadis kohe täpselt öelda, kus Eesti asub. Hiljem tuli jutu käigus välja, et tema õde võõrustas 20 aastat tagasi kolme Eesti tudengit. Ja siis selgus, et nad olid samuti Southwesterni tudengid ning kirsiks tordil oli see, et kaks neist olid Veiko Roos ja Veiko Tell, kes on kaks neljast Southwesterni müügidirektorist Euroopas. Ehk nemad on ehitanud üles Southwesterni baltikumis! Lisaks sai teisipäeval pisut autoga mürgeldatud – pilt illustreerivaks

Marten: Äge nädal. Töötasin palju kantrit see nädal. Nägin kalkunit aias ringi jalutamas vabalt. Minu maakonnas algab “county fair”, mis on sisuliselt maakonna laat, kuhu kõik farmerid oma loomad viivad.

Kaarel: Tore ilus armas nädal. Tervitused Kalaranda! Juhuu!

Jan: Öeldakse, et kasv suve müügis ei toimu tihti suvel vaid eelkõige kahe suve vahel. Enne seda suve tegin võhandu maratoni ja siiani eriti ei olnut tunnet, et selle katsumuse läbimine ennast eriti palju see aasta aitaks, kuid sellele nädala tundsin, et olen justkui Võhandu maratoni viimasel 25km ja seal sai samuti võidukalt ja tugevalt lõpuni sõutud. Seega äge näha, kuidas erinevad kogemused üksteist rikastavad.

Võtame uue nädala vastu ja jookseme mitte finišini, vaid sellest üle ja pingutame lõpuni!

Olge tublid ja näeme varsti!

Täiitsa pekkiis hakkabki viimane nädal!!! Räägime natuke mis meil see nädal põnevat juhtus…

Tristan, Oskar ja Ksenija kohtasid eestlasi, Tristan kohtas vanatädi Eda Vermontis ja Ksenija kohtas tervet eesti pere New Hampshires.

Jasmin ja Robert väntavad ikka rattaga ringi, mõlemal mõnusad mäed ning Jasminil pidurid ka ammu katki, tossutaldadest väga palju järgi ei ole

Nägin elus esimest korda virsikupuud!!

Ning attitude millega me kõik igat oma päeva alustame näeb välja järgmine:

Ja niimoodi tulebki elu parim järgmine nädal. We will persist we will SUCCEED!

Patrik: Palav nädal. Viimased päevad sai veeta Türgi saunas konstantselt tilkudes. Love it. Pühapäevane meeting oli nii tuus ja sai ka esimest korda jetiga sõidetud ning viimaks ehedat kodust toitu. Laupäeval kohtasin peret kellel oli kõige kummalisem kombinatsioon koduloomadest – mingi gekolaadne ja madu. Igal juhul õppetunde ja meeldivaid vestlust täis nädal. Järgmine nädal tuleb parem! Lähme naudime!

Lisann: See nädal oli nii fun. Host dad ladus garaažis kõik raamatud õigetesse virnadesse mulle ette. Leidsime ukse eest inimese, kes oli liiga kauaks potile jäänud ja Walmart küpsetas liiga palju! 😀Also super fun Sunday meeting, käisime host pere juures paadi ja jetski’dega sõitmas järvel!

Kaarel: Äge nädal oli, nägin palju toredaid inimesi. Nägin palju euroopahuvilisi, kes uurisid, kust ma pärit olen ja mis me maailmas toimuvast arvame😃

Henri: oli huvitav nädal, algus ei läinud üldse käima aga tänu heale follomisele sain aru, mis valesti olin teinud ning võtsin õppust ja tegin paremini nädala lõpus!

Tegime ka natuke head kogukonnale ja puhastasime kõik koos järveäärset ala umbrohust ☺️

Marcus: See nädal algas slowilt, sest olin haige 3 päeva ja põdesin kõhuviirust, mis oli kohutav. Sain tööle alles kolmapäeval ja see töö algus oli väga aeglane ja väsitav, aga mu mentaliteet oli mega, sest ma tahtsin nii väga tööle tagasi minna. Ülejäänud nädal oli super hea ja olen uhke enda üle, et ma still suudan endaga võidelda! See nädal kohtasin nii ägedaid inimesi, et uskumatu. Üks paps andis mulle lihtsalt raha, sest talle meeldis see, kuidas ma väljas lihtsalt grindin, mitte ei istu kodus nagu enamus noori, kes raiskavad oma potentsiaali. Nii äge vend lihtsalt ja ma tema nimel panin veel kõvemini edasi! Kohtasin resto omaniku, kes tegi mulle resto kulul söögi välja ja see jääb mulle eluks ajaks meelde! I just love my turf ja ma ootan nii väga uut nädalat, sest mu PR on lihtsalt nii fu..ing hea, et HAIGE! LETS GOO WEEK NR 9 BABY! 🥴🫡

Merit: Käisime jetski’dega sõitmas. Sõitsin ka koos Kaarliga ühes täispuhutavas paadis, mida vedas mootorpaat. Üks hetk läks hoog nii suureks, et vaatasin, kuidas Kaarel lendab ja paat käis ummuli. Siis olin mina järgmine ja lendasin sama suure hooga! Väga äge oli! 😁

Orkaani, vihma, tormi, aga ka päikese ja kuumuse nädal möödas ning lähenevast suve lõpust annab aimdust ka õhtul tekkiv vajadus kampsuni järele.

Kaks vinget nädalat veel, et suure pauguga lõpetada.

Seekordne meeting Richmondis keskenduski parima nädala saavutamiseks fookuses, hetkes püsimisele ja enesekindlusele. Sealjuures said kõik oma kostüümi leide näidata.

Julgustus-, tarkuse- ja motivatsioonisõnadega kostitas meid ka alumni Nhat Pham, kes tegi kaks suve 90ndatel.

Viimane kohtumine sai punkti lendamise ja hüppamisega SkyZone batuudikeskuses.

Järgmised kaks nädalavahetust kohtume interneti vahendusel, et jääks rohkem aega ka pühapäeviti peresid haridusega aidata💪

Oti seatud vaheetapi, burgeri🍔 50 ühiku päeva eest võitsid pildil olevad töörügajad:

✨Nädala kõrghetked✨

Marko

Car monkey ja huvitav takistus oli mul ukse ees (siga)

Kaur

Sai palju kokku rahvusvaheliste inimestega, kellega on alati huvitav. Ning mingi ärikaga kes oli 3 korda käinud Eestis.

Kätrin

Ratas läks katki, kohtusin mitme eurooplasega, sain süüa mexidelt, nägin collage studenteid ja nautisin tormist ilma

Pärli

Nii lahe oli kohtuda erinevate lahedate peredega. Iga päev õpin neilt midagi uut ja mulle nii meeldib see.
Samuti on nii lahe kui mõned inimesed on nii üllatunud, et sa midagi sellist teed ja nad näitavad seda välja ja lihtsalt tänavad sind. See on vist parim tunne üldse bookfieldil.

Elina

Kümnes nädal tehtud! Ebareaalne tunne! Sel nädalal oli põnev torm ja palju mehhiklasi jälle. Neljapäeval sadas pool päeva korraliku paduvihma ja kui õhtul läbimärjana ühele uksele koputasin, tuli välja üks ema Hondurasest. Saime mu puuduliku hispaania keelega üksteisest aru ja kui istusime köögilaua taha maha, selgus, et isal, kes inglise keelt räägib on parajasjagu telefonikõne pooleli. Niisiis jõime koos kohvi ja vaatasime pilte Eestist ja kui lõpuks isa kohale jõudis, vaatasime raamatuid ka. Õhtul sain veel autoga koju ja kotitäie salateid kaasa. Lahedad inimesed!

Caspar

Naudin igat hetke siin lahedas linnas, inimesed on super ning ümbritsev loodus ka lihtsalt mega. Mäed!!

Emili

See nädal on kuidagi väga lõbusalt välja kukkunud ja kusjuures ka väga toitvalt.
Kolmapäeva, esimest koolipäeva Waynesboros, õnnestus alustada imelise hommikusöögiga potentsiaalse hostpere juures, kus sai mitte ainult omletti, ahju köögivilju ja hashbrowne kui ka sooja kohvi turgutuseks. Tundub juba piisavalt hea, et lugeda päeva õnnestunuks, või mis? Aga see ei ole veel kõik. Lõunal õnnestus mul ühe Mehhiko pere juurest läbi hüpata ja mitte lihtsalt haridusest muljetada, vaid ka degusteerida äsja valminud tortillasid ja oi ma ütlen teile, need olid head. Ja kui see tundub juba liig, mis liig, et tõsi olla, siis valmistuge, siit tuleb veel. Kõik teavad, et Lähis-Ida inimesed on kõige külalislahkemate hingekestega ja kutsuvad su kohe sisse olgu sa jõuluvana, meremees või lihtsalt bookgirl. Nad isegi ei küsi, kes sa oled või mis sa tahad, avavad ukse ja kohe su kõrvuni jõuabki “Come inside, come in.” Ja minu suureks õnneks koputasin ma täpselt õhtusöögi ajaks ühe Süüria pere uksele, mis tähendas, et nemad ei saanud mitte mõhkugi aru, mida ma endast kujutan või mida ustele koputades üldse teen, aga sellegi poolest pool tundi hiljem istusin ma juba nendega põrandal ja mekkisin kodutehtud riisi viinamarja lehtedes. Öelda, et ma olin peale õhtusööki ümar, ei ole midagi öelda. Aga kuna perenaisele tundus, et ma olin ikka vähevõitu söönud, sain ma ka kaasa karbitäie head ja paremat, mida me toakaaslastega koduteel mugida saime.

Olivia

Hingemattvad vaated ja sõbralikud inimesed kes vihmajakide, vihmakindlate jalanõude, kuivade sokkide, söögi ja koju viskamisega kostitavad.

Eesootaval nädalal on peale IMPACT’i turiiri 🏆lõpureisi raha nimel motivaatoriks ka Oti lubadus: kui tema seatud neljast tingimusest kaks täidame, saame Imagine Dragons kontserdile minna🤩. Selleks peame saama kätte vähemalt kaks neist: parim nädal mahaistumistes, klientides, unitites, online klientides.

Lisaks on rerun nädal ehk kõik saavad veel korra proovida ühe varasemalt kätte saamata jäänud auhinna võita. Olgu selleks pühenduse nädal, success coin, poni sokid, misiganes, kõik võimalused valla.

Motivatsioon on laes, oskuste poolest oleme parimas vormis nii et ei jää muud üle kui peale lennata parima suhtumise ja pingutusega ning tulebki parim nädal!

Let’s goooo✨✨✨

Marek – sai snaipri relvaga lasta ja maheda purgi mett

Marleenist sai kleepsuraamat, SD ajal laps kleepis ta täis.

Nora korjas Marleeni 22:15 peale Ames-ist, panid Waze peale et koju saada, aga teetööde pärast oli see kinni pandud. Aga Waze ei teadnud sellest midagi ja juhatas kogu aeg sama tee peale tagasi. Seiklesid üli pikalt Amesis, sest Waze saatis kogu aeg tagasi sama tee peale. Käisid kuskil põllul ja siis lõpuks tund aega hiljem leidsid ennast koduteel.

Luise hakkas uut linna töötama ja sai PR posti nii hästi käima, et jõudes vanavanemate ustele, läks vanaisa vanaemale ütlema: “Hei Eugene, Luise is here! :)” Made the day!

Lisette – Kohtas sellel nädalal ühte ägedat ema, kes oli raamatuid müünud Californias – rääkisime sellest, kuidas hommikuti külma duši siiani võtame ja breakfast place’s executive exercise teeme. Augusti lõpuks ilmad lähevad natuke jahedamaks, aga inimesed on ikka soojad ja mõnusad. Naudime täiega!

Big Äl kohtas ema, kelle õe mees oli USA korvpalli Olympic tiimi abitreener ja Golden State abitreener 😎

Kristo – sai sünnipäevast osa võtta ja lisaks sai annetuse Vasquez pere käest.

Gregon – armastab oma tööd ja turfi

Подошла к концу десятая неделя лета, и с каждым днем кажется, что время летит все быстрее. Несмотря на это, наши усилия и стремления только возрастают. Сегодняшний день стал особенным: мы всей командой отправились на озеро к дому одного из выпускников нашей программы. Этот человек, 50 лет назад, продавал Библии от двери к двери, и его жизненные истории — настоящие сокровища.

С самого утра мы погрузились в атмосферу расслабления и наслаждения природой. Прозрачная вода озера манила нас своей прохладой, а солнечные лучи, отражаясь от поверхности, дарили ощущение безмятежности. Мы купались, смеялись и просто наслаждались моментом.

После купания, слегка проголодавшись, мы заказали пиццу и слушали удивительные истории нашего гостеприимного хозяина. Его рассказы о том, как он шагал от двери к двери, продавая Библии, были пропитаны мудростью и опытом, который накопился за десятилетия.

Этот день наполнил нас не только теплом летнего солнца, но и ощущением единства, которое приходит, когда делишь такие моменты с людьми, которые стали тебе близки.

Мы все вас очень любим и ценим! Ваши любимые дети!

Hola, Top Dawgsi tuligingelised fännid tribüünidel! Mängumeeste minutid on käima läinud ja lõpp paistab, kuid ei ole veel täiesti käes!

Pühapäeval käisime Newcastle Beachis ning kohtusime ei kellegi muu kui legendaarse Ron Alfordsiga. Saime hunnikus häid nippe järelejäänud ajaks ning nautisime üht viimast Sunday meetingut nii, kuidas oskasime. Samuti võitis Sandra flower power võistluse kenasti ära.

Mis siis vahepeal toimunud on? Seiklusi, erinevaid seiklusi on vist lihtsaim vastus. Aga nii nagu klassikaks on juba saanud, siis las jutuvestjad kostavad ise oma parimatest paladest.

Patrik:

Kantris töötamine on omaette kogemus. Eraldi huvitavat lugu välja ei oska tuua, aga mõnel korral ütleb pilt rohkem kui tuhat sõna.

Sandra Elisee:

See nädal juhtus päris suur monkey. Olin ühe emaga sitdownis ja siis kuulsime kõva pauku. Läksime vaatama ja mu auto tagaklaas oli täitsa puruks (ühe auto alt lendas lahtine kivi tahaaknasse). Niiet huvitavaid asju juhtub bookfieldil. 😄

Melanie:

Juhuuu, viimased paar nädalat on jäänud! Nädala vältel oli korralik karakteri ehitamine, aga kõik raskused on ületamiseks. Oleme tublid ja töötame ainult edasi! Yellowstone pole kaugel!

Robert:

Hommikuti bussiga tööle sõitmised on muutunud naljakaks ja legendaarseks samal ajal, sest bussi peal kohtab alati kirjut seltskonda. Ning huvitav on mõelda, et pea kõik tudengid üle USA lähevad tööle ju siiski auto või rattaga. Eks näis, kaua sellist seiklust jagub.

Georg:

Üks õhtu unustasime võtmed autosse ja auto läks ise lukku. Samuti oli suur osa olulisi asju seal sees. Järgmine hommik proovisime ise seda lahti muukida ning lõpuks ei jäänud siiski muud üle, kui lukuabi kutsuda. Tööle jõudsime hiljem, aga vähemalt sai ehmatav probleem lahendatud.

Mikk Hendrik:

Kohtasin Wenatchee’is üht väga pika staažiga tuntud raadiohäält, kes teadis absoluutselt kõike spordist. Kuulnud, et ma olen Eestis jalgpallikommentaator, sattus härra täiesti ekstaasi ning hakkas agaralt kodumaa vutisüsteemi kohta uurima, jagades takka igasuguseid nippe vastaval alal edasipürgimiseks. Olles välja uurinud, kes on minu arvates Maarjamaa parim kommentaatoriduo, saatis ta Facebookis sõbrakutsed Kalev Kruusile ja Toomas Varale. Tervitused kahele viimasele ning küsimuste korral olen valmis selgitusi jagama ;)))

Nõnda, juba kahekohaline arv nädalaid on kirjas ning palju pole minna. Kinnitame turvavöö ning teeme suve lõppu ühe hea spurdi. Seniks aga kuulmiseni ja kohtume uuel nädalal!