Teine nädal ✅ Vaikselt hakkab uus rutiin omasemaks saama ning harjume eluga Ameerikas.

Nansen: Laulev jäätisemasin elamurahoonides on reaalne asi, mitte ainult filmides

Kert: Mul oli see nädal palju sitdowne homeschooling familytega, mis oli huvitav, kuna ma varasemalt nendega nii tihti kokku ei puutu. Oli tore, et paljud olid elevil mind uksel nähes, kuna neile oli varasematel aastatel ustele koputatud ja eelmised raamatumüüjad olid nad heasse tujju jätnud.

Kädi: Nädal nagu Ameerika mäed. Host pere on rohkem kui oodata oleks osanud. Saab pruuniks 2 juuliks küll😁

Mia: See nädal seisin silmitsi oma suure hirmuga, kanadega. Aga self talk töötas ja võtsin isegi kätte nad. Sellest nädalast võtan kaasa endaga mõtte, et inimesed peegeldavad üksteist. Kui naeratad sina, naeratavad ka nemad.

Saskia: See nädal sain käia erinevates rajoonides, ning näha kui erinevalt inimesed elavad. Kohtasin ägedat pere kellele meeldis väga jahil käia 🙂

Tereeee kallid pere, sõbrad, tuttavad ja muud lugejad😊

On möödunud järjekordne nädal nii kui niuhti. Meie labürindijooksjad on visamad kui kunagi varem, võitlevad tuulte ja tormidega, ületavad ookeane, koguvad igasusgust huvitavat kraami (näiteks piimatünne, rattaid, maale) ja otsivad iga nurga tagant ponisid🦄🦄

Seekordse postituse jaoks uurisin suurtelt sõdalastelt, et kui nende möödunud nädal oleks film, siis mis oleks selle pealkiri ja miks…

Piia:

Minu film oleks: PI life

Sõudsin bookfieldi merel vihmas koos oma lõviga. Minu lõvi on Desire to figure things out!! Ja trusting, et see on alles suve algus and it will get amazing!! Always tell the moral of the story in the end

Trevor:

II maailmasõda

Pikk, keeruline, pingeline nädal, palju võitlusi sees iseendaga, mõne päeva võidad ja mõne kaotad, kokkuvõttes ei loe kus ja kuidas alustad vaid kus ja kuidas sa lõpetad.

Kasper:

Titanic, sest nii ilus lõpp oli!!!😭

Katre:

Minu filmi nimi oleks “Katre ja Kariibi mere (Grand Islandi) piraadid”. Küll sain vihma eest ukselt uksele joosta nagu Jack Sparrow, sõita läbi lompidest, mis tundusid kui ookeanid, võidelda raju ilmaga…kuid mis peamine, naerda selle üle mida teen…müün paberit umbes 8000km kodust eemal. Kohtasin jälle megaa toredaid peresid, kes pakkusid nii vett, snäkke ja isegi piibli sain. Vahepeal on isegi hirmus, kui kiiresti nädalat tunduvad minevat. Pühapäeval oma kogu piraadikambaga kokku saamine andis jälle hoogu, et minna uusi maid ja meresid vallutama🌊

Linda:

Minu nädal oleks ilmselt Pixari multifilm “Autod”. Äpardusi/vigastusi sain päris korralikult nädala jooksul, aga kokkuvõtlikult läks nädal kähku nagu Pikne McQueen ja kohtasin imelisi inimesi, kes mind omaks võtsid ja kes kindlasti ei jää lihtsalt näoks ukse peal, keda suvaliselt teekonnal kohtasin.

Jan:

Kui nädal oleks film siis see oleks Ameerika Suvi, sest see on literally film raamatute müümsest ja kõik need emotsioonid mida sealt filmost saad on nagu esimesed 2 nädalt meil.

Evelyn:

Minu nädal oleks zootropolise multa, sest seal on üks tegelane Judy Hopps. ta on üks jänku, kes tahab politseiks saada, aga kõike naeravad ta üle, sest tavaliselt on politseid suured loomad. Judy Hopps on aga väga sihikindel ja teeb kõik selleks, et saada uurijaks. ka minul oli see nädal raskemaid hetki, kuid olin väga sihikindel ja teadsin, et pean pingutama selleks, et enda eesmärk saavutada

Arina:

Kui see nädal oleks film, siis selle nimi oleks „No Expectations“ või „Work Hard and Blindly Believe“.

Ameerika pered on täiesti tavalised inimesed, kes elavad oma rahulikku elu. Minu ülesanne on teha nende päev natuke paremaks – tuua naeratus näole, panna inimesed naerma ja lihtsalt hästi tundma. Mul ei ole ühtegi eeldust. Ma ei tulnud siia müüma, vaid arenema ja avastama. Mida rohkem inimene annab, seda rohkem ta saab. Kui ma usun endasse, inimestesse enda ümber ja olen siiras, siis edu tuleb nii või naa.

Üks maailma parimaid tundeid on rääkida peredele entusiastlikult Eestist ja näha, et nad tunnevad selle vastu päriselt huvi. Mida rohkem mina tunnen huvi nende vastu, seda rohkem tunnevad nemad huvi minu vastu. Sel nädalal kohtusin ühe väga armsa naisega, kes küpsetas hapusaia. Ta andis mulle ühe pätsi kaasa ning sõin seda järgmised kolm hommikut hommikusöögiks. Vihmase ilmaga pakuvad inimesed kuivasid riideid ja jopesid. Üks vanahärra kinkis mulle rattatule, mis on peaaegu sama ere kui autotuled.Ühel õhtul istusin ühe perega laua taha ning nad küsisid minult viisakalt: „Kas me võime sinu eest palvetada?“ Panime kõik silmad kinni ja pereisa palvetas, et mul läheks Ameerikas hästi, et ma oleksin edukas, et inimesed kohtleksid mind hästi ning et Jumal oleks minuga.

Olen aru saanud, et müügitöö juures on kõige tähtsam olla hea inimene ja proovida inimesi aidata. Kui nad näevad, et sinu kavatsused on siirad, siis nad usaldavad sind rohkem ning on avatumad uutele ideedele.

Selle nädala suurim õppetund on olnud, et mul ei tohi olla ühtegi ootust. Heade inimestega juhtuvad head asjad. Ma pean usaldama protsessi. Kui ma annan endast parima ja kohtlen inimesi hästi, siis leian ka edu.

Elo:

Niiii, kui see nädal oleks film olnud, siis mulle tuleb meelde “Mamma mia” 2 osa. Sai vihma ja tormi ja nalja ja naeru, aga nädala lõpuks sai ikka toreda kompoti kokku ning vahvad mälestused tulid just tänu neile inimestele, kes selle loo osalised olid. Mitte kunagi ei anna alla, sest just nende heasüdamlike ja töökate inimestega toredad lood juhtuvadki! 💚

Merlin:

“Vastus on järgmise ukse taga” Üks mees ütles mulle, et kui sulle ei meeldi Nebraska ilm siis oota viis minutit ja siis on juba teine ilm. Tal ei oleks saanud rohkem õigus olla, selle nädala jooksul sai kuuma päikest, äikese tormi, paduvihma, rahet ja tuult. Ilm ei takistanud mind aga tuletas meelde kui toredad inimesed maailmas on. Kuumal päeval pakkusid inimesed vett ja vihma saju ajal pakkusid sooja teed ja rätikut, lihtsalt imelised inimesed. Ja see teadmine motiveerib alati järgmist ust otsima millele koputada, sest inimesed on ilusad ja head.

Lili:

Kui mu eelmine nädal oleks film, oleks selle nimi „Mitte veel kohal”.
See nädal pani mind palju mõtlema sellele, kas ma olen päriselt õigel teel. Oli hetki, kus tundsin segadust ja küsisin endalt, kas ma olen õiges kohas või liigun lihtsalt edasi ilma kindla vastuseta.
Samas oli selles nädalas midagi väga erilist. Sain kohtuda uute inimestega ja kuulda inspireerivaid lugusid — lugusid inimestelt, kes on ka ise mingil hetkel olnud segaduses, kahelnud ja otsinud oma kohta. See pani mind mõistma, et kasvamine ei näe alati välja nagu kindlus või selged vastused.
Kuigi nädal oli raske, oli see ka huvitav ja arendav. Ma sain uusi mõtteid, uusi vaatenurki ja sain aru, kui palju mõjutavad meid inimesed meie ümber.
Ma ei ole veel täiesti kindel, kuhu see kõik viib. Aga ma õpin, kasvan ja liigun edasi. Ning selle kõige keskel sain aru, et mu ümber on rohkem toetavaid inimesi, kui ma vahel märkan.
Ma ei ole veel kohal. Aga ma olen teel.

Markus:

Deadpool

Nädalaga oli palju ägedaid monkeysid (väljakutseid), mis tulid minuga paukuma ja lõid lausa põlved vahel nõrgaks. Sellest vaatamata oli mul jumala pohhui ja sõitsin kõigest hea suhtumisega läbi. Mul oli jumala savi, mis juhtus, sest ma teadsin, et kõik mängib alati välja. Ja ma rääkisin iseendaga majade vahel nagu meie superkangelane ja skisofreenik Deadpool. Täiesti pohhui tõmbame uue nädala käima 😛

Renek:

The office, sest see nädal oli natuke nagu sitcom. Juhtus palju huvitavaid asju, sai koera taga ajatud, jalgratast parandada, sipelgatega võidelda kui nende pesas istusin kellegi porchil. Sai endale ühe fookusega kaardi mängu ja jalgratta ning ühe papsiga sai ka kätekõverduste võistlus maha peetud.

Pühapäeval saime kõik koos jälle kokku Lincolnis, arutasime möödunud nädala üle, jagasime poni sokke, käisime kunstimuuseumis. Sai jagatud toredaid lugusid ja palju naerda. Kõigil on akud taas laetud, et uus nädal võimsalt vastu võtta.💪💪

Armastusega, teie labürindijooksjad💚

Goodbye, Rapid City

They say true growth happens when you leave your comfort zone. They also say that if you spend more than three weeks knocking on doors in one place, the locals start recognizing you and inviting you to their barbecues – which is terrible for our sales metrics.

Sunday officially marked the arrival of The Great Migration. We spent the early morning hours packing up our entire lives, our massive boxes of books, and whatever lingering fragments of sanity we had left. It was a morning soundtracked by emotional, deeply grateful goodbyes to our absolutely saintly host families in Rapid City. These wonderful people took us in, tolerated our erratic direct-sales schedules, and treated us like their own. Saying goodbye was genuinely tough.

Leaving them felt less like a standard moving day and more like Christopher McCandless heading Into the Wild – except, you know, we had air conditioning, a fleet of sedans, and a trunk full of educational literature instead of a tragic lack of preparation. We traded the rocky peaks of Rapid City for the uncharted territory of Sioux Falls. The trek across South Dakota wasn’t just a drive; it was a transition into a wild safari of the weird, the wonderful, and the flat-out baffling.

Tales from the Turf: Cats, Roof Dogs, and Collapsing Bicycles

Matthias had the kind of week that belongs in a book. It opened with him rounding a corner and finding a cat in the middle of eating a squirrel – calmly, on a front lawn, in broad daylight. He stood there for a moment, recalibrated his understanding of American suburbia, and knocked the next door anyway. Later, a group of Native Americans stopped him on the street and asked for a photo, telling him he was simply too cute to walk past without documentation. He is not handling this memory modestly, and we fully support that. Somewhere in between, he found his favorite car – a vintage beauty in someone’s driveway that looked like it had been waiting specifically for him – and climbed right in.

While Matthias was discovering his modeling potential, Gabriel was capturing the true “Duality of Man” on the turf. He balanced his poetic side – taking breathtaking, cinematic photos of the South Dakota sunset – with his chaotic side, pairing those pristine skies with high-sass selfies and a hilarious photo pointing his backside directly at the camera to summarize his feelings on a tough rejection.

Liisa’s week produced the quote of the summer. She was walking her route when she looked up and saw two dogs standing on a roof. Not the porch. The actual roof. Just up there, watching the street, completely unbothered. Her reaction was immediate: “I knew that in the States things are different, but I did not know that they were this different.”

Luise, meanwhile, encountered a doorbell that sounds like the opening of a horror film – not a chime, not a friendly ding, that sound – and then had her bicycle fall completely apart under a well-meaning prospect who had confidently offered to fix it, declared it repaired, and taken it out for a test ride to prove his work. Full structural collapse, mid-ride, while Luise watched from the driveway. There is no photo of the exact moment, which is the only real tragedy.

Michael’s week had a quieter energy – good sky, a squirrel on a fence that looked like it owned the whole street, and a selfie with a talking parrot at someone’s door. Not a parrot making vague noise. One that made eye contact and spoke. As someone on the team put it: we came to sell books and ended up making friends with a bird.

And then, as if to bring everything back to earth – leadership arrived and filmed themselves dancing to “Wiggle.” Full commitment. Zero irony. Every single second of it.

By the Numbers

Behind the talking parrots, the imploding bicycles, and the roof-dwelling canine security guards, there is an unyielding mountain of hard work. We absolutely refused to let the anticipation of a 350-mile relocation slow down our momentum during our final days in Rapid City.

Here is exactly how the raw data from Week 3 shook out compared to our cumulative, all-time stats so far:

Metric	Last Week (Week 3)	All Time So Far
Doors Knocked	5 130	11 247
Calls Made	2 251	5 028
Demos Done	1 465	3 244
Sitdowns	551	1 139

Sioux Falls: Your Turn

New city, new doors, new stories already forming at the edges. Week 3 reminded us that growth doesn’t always happen at the destination – sometimes it happens on the drive, in the goodbye, in the first night somewhere new where you’re figuring it out anyway. Mari, Liisa, Luise, Parvin, Matthias, Gabriel, Michael – seven different versions of the same summer, happening inside one team of independent leaders.

Sioux Falls doesn’t know what’s coming. Same team, new town, more journey ahead. 🚗

Phoenixi org on juba linnasid edukalt vallutanud. Linnad nagu näiteks Washington ja Morton on peaaegu vallutatud ja meie vinge Phoenix jätkab vägitegudega. Pühapäeval läksime ka kõik koos poodlema, sest mida muud sa vihmase ilmaga teed. Täna saime natuke varasemalt puhkama ja järgmist nädalat planeerima.

UUS NÄDAL, UUED INIMESED, PAREMAD OSKUSED, LET’S GO!

May-Britt

Võtan maksimusi igast nädalast, igast päevast, igast tunnist. Hea meel, et org nii tubli, inimesed saavad iga päev paremaks. Tõusud ja mõõnad aga siht selge.

Iga päev mõistan aina rohkem kui suva on see kui keegi ütleb ei, kui keegi ei osta, vaid tahaks lihtsalt saada inimesena paremaks. Olla inimene oma visioonis. Peatse koputamiseni

Johanna

See nädal kohtadin ma igasugu loomi. Nägin hobuseid, kõik koerad tahtsid mind üle nuustada ja pardipojad, konnakullesed ning prussakad said ka üle vaadatud, rääkimata kassidest ja inimloomadest.

Karel

See nädal töötasin countryt ja kohtasin väga palju amišeid. Neil pole nii palju reegleid kui mujal, aga nad ei tohi internetti kasutada, traktoril ei tohi katust olla ja muruniidukil peavad püsti seisma.

Aga neil on solarpanelid ja toas kasutavad lampe mitte küünlaid nagu mõned. Autoks on neil kaarik ja hobune

Joonas

Iga päev USAs näed, et kõik on siin XL suuruses, isegi krõpsupakid ja poed. Muidu möödunud nädal oli mõnus. Minu üks unistustest sai ka teoks tänu ühele ägedale papsile: sain Ford Mustangi (V8 mootoriga) kõrvalistmel kiirust nautida.

Ron

Roni nädal oli nagu film. Sai sõtkutud, sai iguaani hoitud ning koerte eest joostud. Lahedad ja kogemusrohked 7 päeva!

Uku

Iga päev juhtub palju ja kõik päevad on erinevad aga kõigist on midagi õppida. Võtan aina vabamalt ning naudin kõiki neid erinevaid kohtumisi ja kogemusi. Tegin kindlalt parima otsuse nendest valikutest, mida oma suvega teha oleksin saanud.

PONY SOCKS 🧦

Britta
Walked a solid 50 minutes to Target convinced I was about to buy a bike, only to find out they do not sell bikes there at all. Turns out ChatGPT lied straight to my face — but hey, the steps counted for something.

Olari
Met a guy today whose nephew is an actor I genuinely admire, and he pulled out actual photos of them together. Small world moments like that never get old.

Jan
Took the car in for a leaking tire and found a 15-year-old working hard for his grandpa at the shop — refreshing to see kids putting in real summer work like that. Left him a tip and he was genuinely grateful, one of those wholesome little moments. Also crossed paths with someone from the local Catholic church who gave me solid advice on how to frame our Bibles for Catholic families, which turned out to be incredibly helpful.

Elerin
Some people go to work, I go treasure hunting. This week alone I came home with a cybersecurity book, homemade strawberry jam, and a framed photograph from a Swedish photographer — plus enough in donations to basically cover my week’s rent. Not a bad haul.

Nazar
Last door on Monday landed me a bike worth $600, handed over by a family who said they were “too fat to ride it.” Also spent some time with an old man who spent over 30 years as a prison guard — you could tell just from the way he carried himself and the weight in his voice.

Trevon
Knocked on a door after spotting a car in the driveway, and on the way back noticed two elderly people seemingly asleep inside it. Heart dropped for a second thinking the worst — but a gentle knock on the window revealed they had simply had a long day and dozed off. Relief like nothing else.

Angelika
Got a message from a colleague inviting me to shadow him in Coldwater, told him I would be there in two hours, and showed up right on schedule — except I had driven to the wrong Coldwater. Ohio apparently has two. Turned right back around for another two-hour drive to the correct one.

Lysanna
Sometimes the day calls for cookies, and today it delivered exactly that after a bit of a situation. Small wins matter.

Marius
Walked away with some genuinely cool merch from families this week — caps and other goodies included. The generosity never stops surprising me.

Mikk
Was deep in conversation with an awesome dad in his garage when he suddenly spotted someone stealing my bike. Without missing a beat, he launched out of his chair and sprinted after the guy like an absolute superhero. Got the bike back, had a great laugh about it afterward — turns out everyone needs a Batman in their corner sometimes.

Marek
A colleague came along to shadow for the day and we had a genuinely great time working together.

Toomas
Ran into the same lady who handed me my permit back at city hall — small world. She ended up picking up some books for her nephews too, full circle moment.

Daniel
Crossed paths with a couple of fellow door-to-door salesmen, except they were pitching internet instead of books. Comparing notes on the job turned into one of the funnier conversations of the week.

TEIE LEMMIK ORG

 💨PUUX💨 WEEK2

Teine nädal juba tuhinal möödas ja kõik tulemused on rohkemgi kui KAHEKORDISTUNUD. Saame kõik enda üle uhked olla, sest selle nädala lõpuks on meil kõigil ponisokid jalga teenitud ja lõbusad mälestused kokku korjatud. Aga räägime ka igast puuxu liikmest individuaalselt-

💛 Mihkel on mees, kes otsib autot sama suure kirega nagu järgmisi müüke – ja kuidagi leiab mõlemad. Ta võib istuda maha ükskõik kellega ning viie minutiga on võõrast saanud sõber. Selftalk käib tal täistuuridel ja kui ukselt uksele raamatuid müüma läheb, siis annab endast 110%. Kui Mihkel midagi pähe võtab, siis gaas põhja ja tagasi ei vaata.

Mihklit intervjueerides saime ka váikse toreda loo: kohtusin vanema paarikesega, kes olid elanud pikemat aega mitmes euroopa riigis ja naine oli kirjanik. Pakkusid mulle õhtusööki ja panid mind väga hindama seda, milline ma ise elus olen. Tänu neile tundsin, et ma päriselt jahin oma unistusi ja olen hetkel elus kõige paremas kohas!

💚 Jaan on bookfieldi kõige kiirem mees – kui teised alles kaarti avavad, on temal juba pool piirkonda tehtud. Nukid on koputamisest verised, aga hoog ei rauge, sest iga uks võib tuua järgmise loo, müügi või bingo jaoks vajaliku ruudu. Ta leiab üles igasugused inimesed ja oskab kõigiga jutule saada. Ning kui mängus on snäkid ja bingo täissaamine, siis Jaani peatamiseks oleks vaja midagi enamat kui lihtsalt suletud ust.

Jaani intervjueerides tuli välja, et snäkid olid ta nädala highlight, sest ta ei pääsenud ühestki majapidamisest tühjade kätega.

Jaani ja Mihkli nädala põhilauluks on ühiselt Kanye Westi Champion🏆🏅

🩷 Anita on selline inimene, kelle ümber tekib pidu täiesti iseenesest. Mehhiko pered söödavad ta alati head-paremat täis, sest temast lihtsalt ei saa mitte hoolida. Iga äge papa jätab talle kaasa killukese elutarkust ning mammidega leiab ta end üsna pea tantsulkat löömas. Ukselt uksele raamatuid müües ei kogu Anita ainult müüke – ta kogub lugusid, sõpru ja mälestusi kogu eluks. Anita nädala põhilauluks on Bob Marley Is this love🧘🏻‍♀️🪷

💙 Merx sai aga uusi elutarkusi May-Britti follomispäevast, kust sai ka uue playlisti mis tõmbas nädala uuesti värskelt käima. Merxi nädala põhilaul oli Curly Stringsi Seitse pruuti!💃🕺

Oleme rohkem kui valmis vastu võtma uut nädalat suurema entusiasmiga kui kunagi varem💨💨💨💨💨

Uskumatu, kui kiiresti see aeg lendab — üle poole juunist on juba läbi ja järgmine level “Week 2” on edukalt vallutatud!!🔥 Minnesota taevas kostitas meid sel nädalal kõigega: vihma, tormi ja päikesega, aga miski ei suutnud meie hoogu peatada. Selle kõige eest on Pony sokid (loomulikult maailma haruldaseimast ükssarvikukarvast valmistatud🦄) meil kõigil auga välja teenitud ning nüüd on aeg heita pilk tagasi möödunud nädala kõige ägedamatele sit-downidele! ✨

⬇️ ⬇️ ⬇️ ⬇️ ⬇️ ⬇️ ⬇️ ⬇️ ⬇️ ⬇️ ⬇️ ⬇️

Maria: See nädal oli MEGA! Tutvusin Jimiga, kes on väga naljakas. Ta on töötanud sõjaväes ja ta rääkis mulle lugusi sellest kuidas ta elas Saksamaal, siis kui Berliini müür kukutati. Samuti ta kandideerib Coon Rapitsi (see piirkond kus töötan) linnapeaks.

Rico: Mu kõige meeldejäävam sit-down oli kindlasti ühe Hiina perega. Kõnnin tuppa ja istun isaga laua taha. Hakkan rääkima jaa olen Eestist, kas te teate, kus see on? Ta ütleb: aa ei küsi seda mu pojalt ta teab KÕIKE geograafiast. Poeg on 10 ja mängib ipadis diivani peal. Hüüab aa ja ma tean see on seal, kus on Soome ja Venemaa ja Leedu ja siis üks riik veel. Ja siis ma ütlesin: oo wow teie laps teab rohkem kui 99% populatsioonist! hea töö! ja läksin tema juurde ütlesin: high fiiveee! ja siis ta võtab käe teki alt välja ja vaatan, et kuidagi palju sõrmi on või siis ma lihtsalt liiga palju vihma saanud. ja löön vastu kätt ära ja siis saan aru jap see oli kuus. high six! ja siis ta pärast mängis oma mingit hiina pasunat ja hüppas ühel jalal ringi ja see oli kõige naljakam asi maailmas!!!

Mia: Mu meeldejäävaim Sit-down oli mehega nimega Mike. Mike oli oma 80ndates, ta oli käinud 52s riigis, tal oli 7 last ja 21 lapselast. Elutarkusi täis mees! Tema nipp eluks oli omada unistusi ja eesmärke ning ambitsiooni nende täitmiseks, lihtne. Nägin ka teist Mike’i, kelle perekonnanimi oli Bible, tema ütles, et teeb vahest nalja võõrastele, et on juut:D

Liisa: Minu üks erilisemaid sit-downe oli imearmsa Rose’iga, kes päästis mind täielikust vihmatormist ja sai lühikese ajaga mulle väga kalliks. Temaga oli tunne, nagu oleksin kohtunud oma Ameerika vanaemaga. 🤍 Vabal ajal meisterdab Rose ise ehteid – kõrvarõngaid, käevõrusid ja muud. Ta näitas mulle oma kollektsiooni ning kinkis terve hunniku enda tehtud ehteid. ✨ Lubasin talle, et kannan neid meie suve lõputripil ja saadan talle pärast pildid meilile.

Patrick: Istusin eelmine nädal maha perega ühes trailer parkis nende rõdule, kus kohtasin väga kummalise naeruga vanaemat. Ta oli ekstreemselt vali aga ka tore. Veetsin temaga 5 minutit jutustades rippuvate toolide peal, oli väga pull ja ainult naersime. Tal oli 4 koera ka, kes hakkasid ronima mu peal.

Henri Härma: Mu kõige vaffam sitdown oli papsi ja empsiga, kes mõlemad olid nii lahedad ja entusiastlikud mind kuulama ka. Kohtasin papsi garaažis, kes tegi trenni ja rääkisime veidi, aga tulin tsipa busyl ajal. Tulin õhtu poole tagasi ja paps ehitas lapsele puuonni (väga cool paps) ja rääkisime MM-st. Ema ise on insener tervise valdkonnas ja mõlemad uurisid, puurisid minu kohta ka, sest neile oli nii exciting kuulata foreign tudengit, pilte näha Eestist, jne. Nende koer oli üli armas ka (lakkus mind 10min). Mulle oli kõige meeldejäävam see sitdown sellepärast, et mulle tehti vastupidiselt seda, mida muidu mina küsin (nemad tundsid minust sama palju huvi kui mina neist ja see pani mind ka tundma nagu need inimesed hoiavad mind).

Fun challenge, mida tegin see nädal – vahetasin pastaka ratta vastu.

Keitlin: Mu kõige meeldejäävam sitdown oli kindlasti see, kus pere oli õhtust söömas ja nad pakkusid ka toitu mulle. Sõin kanasupp ramenit ja riisi. Philipiini pere oli ja ma näitasin samal ajal raamatuid. See oli produktiivne ja sain hiljem koju ka palju toitu. Tegin terve nädala õhtuti raamenit tänu sellele. Mul see nädal läks jalgrattal rehv katki kui sajas padu vihma, tore pere laenas mulle enda oma ja tegin mu rehvi korda. Sama päeva õhtuks leitsin ka auto!

Henry-Mark: Minu lahedaim sitdown see nädal oli see, et ma läksin uksele, tegin enda approachi kuni jõudsin kohani kus ütlesin, et ma olen Euroopast. Selle peale küsis mees, et “Kas ma müün raamatuid,” millele vastasin ja ning sekundi pealt kutsuti mind vihma seest tuppa, kus istusin kahe vanema inimesega maha. Tuli välja, et Dave oli ise ka müünud samu raamatuid aastal 1988 ning saime palju jutustada elust ja melust. Müüki küll ei tulnud, aga sain iga maja kohta teavet, kuhu koputada ja mõnusalt sai ka juttu räägitud. See oli minu nädala lahedaim sitdown. Also oli meil kodupidamises väike OKSEMAANIA. Kõik algas pühapäeval kui mul hakkas halb, siis oksendasin ja veetsin 2 päeva voodihaigena. Järgmisena jäid haigeks Rico ja Henri, kellel õnneks ühe päevaga asi üle läks. Just siis kui arvasime, et orkaan on rahunenud ärkas see taas ellu Pässa sees, kes terve tänase hommiku öökis nagu dinosaurus ja oksendas nagu lohe. Tegelt oli suht ok nädal.

✨✨✨✨Wendy’s✨✨✨✨ ✨✨✨Starbucks!!!!✨✨✨

Ch1cksid ütlevad selleks korrax TSAUUUUU ja näeme teiega juba tuleval nädalal!!!

Nädal kaks on tehtud!!! Päevad võivad venida, aga nädalad mööduvad kiiresti. Milline nädal, millised kogemused meil selja taga on! Seekordne nädal möödus nii päikseliselt kui ka vihmaselt. Esimesel nädala poolel saime peale ilusa päevituse ja nautisime 35 kraadist sauna. Ning see on alles suve algus! Teisel nädala poolel nautisime troopilist tormi. 

Ja nii minul, Karolinal, Arturil kui ka Robinil on ponisokid välja teenitud! Arenesime kõik ja tegime üle enda eelmise nädala sit-downide tulemuse. Järgmine nädal on dedication week. Valime lähedase inimese, kes on meile inspiratsiooniks, ja teeme nädal aega tööd nendele mõeldes. Võitmiseks peame tegema enda parima nädala ühikutes või klientides.

Ning ka see nädal on palju põnevat juhtunud.

Minu nädala highlight on Cyber Truckiga pildi tegemine. Käisin Marleeni follomas ja maja ees oli kõige suurem auto, mida ma eales näinud olen. Muidugi küsisime pilti. Ma pole ammu sellist sisemist rõõmu tundnud. Järgmine eesmärk on ühega sõita.

Robini parim päev oli laupäev. Siis kui tuli meeletult suurt vihma ja kõik ujus. Robin ei lasknud ilmal ennast mõjutada: laulis terve päev Sami “Kanuud” ja tegi tööd täis tuuridel. Kõige hullema vihma ajal sõi varju all koos päris kanuuga lõunat.

Karolina seiklused rattaga jätkusid. Koju sõites läks Karolina rattal uuesti rehv katki. Marleen sõitis teda aitama ja said ilusti koju. Siis aga selgus, et Karolina telefon on õnnetuspaika jäänud! 

Marleeni käisid see nädal paljud varjutamas ja nii oli töö ka mõnevõrra lõbusam. Sai palju nalja tehtud ja vingeid asju nähtud. Marleen sai palju hispaania keelt harjutada. Tema õhtud möödusid turfis, kus oli palju mehhiklasi ja hea ladinaameerika muusika.

Artur kohtas meest nimega Leonardo, 80 ja väga elujõuline. Huumorisoon sama tume kui nahavärv (Arturi sõnad). Viskasid nalja ja lõpuks lubas ta Arturit head-locki võtta, sest tšekk ei tulnud e-mailile. Tuli välja, et Leonardo oli ise oma e-maili (bigdog_10…) valesti kirjutanud. Artur lubas, et ta ei näe teda enam mitte kunagi. Aga elul on teised plaanid. 3 päeva järjest viis ta enda ratta Leonardo aeda hoiule, kuna see oli piisavalt terve turfi sõitmiseks, aga liiga katki seal ringi vuramiseks.

Paula highlight oli poni nägemine. Ta on meil suur loomasõbra. Pea iga päev tuleb pilte kassidest, koertest, kitsedest, tibudest ja nüüd ka ponist.

Nagu näha, siis igav meil igatahes ei ole!

Sellel pühapäeval sõitsime Fabian ja Candice Gorzo juurde. Nii nemad kui ka nende lapsed on raamatuid müünud ja väga edukad. Fabian grillis imelisi burgereid ja saime nautida tema luksuslikku basseini. Meiega koos oli teine org lätlasi, kes müüvad ka Houstoni lähistel.

Aeg lendab! Mõned meist on USAs juba kuu aega olnud. Enamustel saab järgmisel nädalal kuu aega Ameerikas täis. Me müüme teisel pool maailma raamatuid. Elu ei ole üldse tõsine. Meil pole mitte midagi karta ega kaotada. Ja me oleme juba praegu jõudnud kaugemale, kui oleksime Eestis. Oleme uhked!

GR12ZLIES käisime lasertagi mängimas ja see oli ikka üliäge. 😄 Sai joostud, naerdud ja kõik nädala jooksul kogunenud emotsioonid korralikult välja tulistatud.

PEW, PEW, PEW💥💥💥

See nädal ise oli ka paras blast, palju tööd, palju kogemusi ja palju häid lugusid. Nüüd on aeg uus nädal samas vaimus ette võtta. Vaatame, mida lahedat WEEK 2 tõi! 🚀

DANIEL: Kohtasin ühte üliägedat isa nimega Fred, kes töötas kunagi samas linnas, kus Daniel müüb raamatuid nimega Shakopee. Ja seal on õlletehas. Ja oli 30 aastat seal töötanud ning ta näitas Danielile kõiki kohalikke Shakopee õllesid, mis tal külmkapis olid. Tööajal alkoholi mekkimine on keelatud ja seda muidugi loomulikult ei toimunud.😆🍺

ROMET: Ma istusin maha maakohas ühe perega, kellel oli golfikäru. Ja siis, kui ma perele raamatuid läksin pärast viima siis isa viis mind golfikäruga auto juurde, et ma saaks raamatud välja võtta ja siis viia nendele need raamatud. See oli väga äge. ⛳️🏌️‍♂️

HANNALEENA: Kohtas empsi, kes oli noorem kui tema ja üliäge sitdown oli, et sellel empsil oli ka veel kaks last ja neil lastel oli ka veel aastane vahe, nii et leidud ikka noori emasid siin suures Ameerikas küll. 😀

KASPAR: Mu äge story see, et sain kopaga kaevata!!! Istusin perega maas ja siis ütlesin et tahan ka kaevata haha

MARTEN: Täitsa uskumatu lugu juhtus. Koputasin ühele uksele ja välja tuli isa. Tal oli natuke kuulmisega raskusi ning ta ütles, et kutsub naise. Naine oli parasjagu tööga hõivatud ja mees palus mul homme tagasi tulla.

Sõitsin juba majast mööda, aga mõtlesin siis, et vahet pole – läheme proovime ikka uuesti. Halvimal juhul öeldakse lihtsalt ei.

Läksin tagasi ja seekord tuli naine ise uksele. Rääkisime natuke ning ühel hetkel küsis ta, kust Euroopa riigist ma pärit olen. Vastasin, et Eestist.

Selle peale läks naine täiesti elevile. Tuli välja, et tema ema oli eestlane ja rääkis puhtalt eesti keelt. Neil on sugulasi nii Valgas kui Tartus ning juba nädala pärast lendavad nad Eestisse sugulastele külla.

Kõige ägedam oli see, et ta oskas isegi natuke eesti keelt rääkida. Mõned sõnad tulid tal täiesti välja. Seisad keset väikest Ameerika linna ja järsku räägid inimesega, kellel on Eestiga nii tugev side. Maailm on ikka väike. 🇪🇪😊

EVELIN: Panin see nädal country’s ringi. Kõik koerad ja muud loomad armastavad mind. Lisaks olen iga õhtu ägedaid peresid leidnud kellega laheb SD poole ööni.

ENRIQUE: Fun oli see et tegin doordemo ühele vanemale mehele ja ta ütles, et pole huvitatatud ja siis naine oli toas ölnud, et ostku mingi raamat minult ja tuli truckiga järgi mulle, tegime sitdowni ja andis pärast 100dol kaasa kui ära läksin. 🤑

MARLEEN: Linnas töötades nägi ta maja ees murul hirve ning country’s töötades oli loomadega kohtumisi veelgi rohkem. Ühel perel oli näiteks lausa paabulind õue peal ringi jalutamas. 🦌🦚
Ja nagu sellest veel vähe oleks, tuli vahepeal ka üks eriti sõbralik kass päikese kätte lesima. Sellised väikesed hetked teevad päeva kuidagi palju ägedamaks. 🇺🇸☀️🐱

SANDRA: Minu äge lugu teises nädalast on see, kuidas me leidsime endale uue host pere nimelt juhtus niimoodi, et tegin sit-downi ühe single dad-iga ja oli suht selline chill sit-down, et hängisin põhimõtteliselt koos tema ja ta kuue teise sõbraga garaažis ja sellest istumisest tuli välja, et saime omale uue toreda hoost ema sealt seltskonnast. Ikka imesid juhtub vahepeal. 😇

Здравствуйте! 🇺🇸✨

Вот и подошла к концу наша третья неделя в Америке. Честно говоря, она пролетела настолько быстро, что мы даже не заметили, как прошло время! ⏳

С каждым днём мы всё больше привыкаем к нашей работе и образу жизни здесь. Если в первые недели многое казалось новым и непривычным, то сейчас мы уже намного лучше понимаем, что нужно делать и как делать это эффективно. Конечно, нам ещё есть куда расти, но очень приятно видеть собственный прогресс и понимать, что каждый день приносит новые знания и опыт. 📈💪

Эта неделя, как и предыдущие, была наполнена самыми разными событиями. Погода решила показать нам всё, на что способна Миннесота. 🌦️ У нас были и солнечные дни ☀️, и сильный ветер 🌬️, и дождь 🌧️, и даже грозы ⛈️. Но независимо от погоды мы продолжали двигаться вперёд и выполнять поставленные перед собой задачи.

За эту неделю мы познакомились ещё с большим количеством замечательных людей и семей. Нас продолжает приятно удивлять открытость и доброжелательность американцев. Многие интересуются тем, кто мы, откуда приехали и чем занимаемся. Очень часто люди поддерживают нас добрыми словами, желают успехов и интересуются нашим опытом в Америке.

Особенно приятно, когда семьи не только общаются с нами, но и угощают едой или напитками. Такие моменты делают рабочие дни ещё теплее и помогают почувствовать настоящее американское гостеприимство. 🍕🥤😊

Каждый день приносит новые истории, новые знакомства и новые уроки. Иногда бывают непростые моменты, но именно они помогают нам становиться сильнее, увереннее и лучше справляться с любыми вызовами.

Сегодня, как и каждое воскресенье, мы снова встретились всей нашей командой. 🤝 Мы обсудили прошедшую неделю, поделились своими успехами и трудностями, собрали обратную связь друг от друга и поговорили о наших целях на будущее. Такие встречи очень помогают остановиться на мгновение, посмотреть на свой прогресс со стороны и получить дополнительную мотивацию для дальнейшего роста.

С каждым воскресным собранием мы всё больше понимаем, насколько важна команда. Именно благодаря поддержке друг друга мы продолжаем двигаться вперёд, учиться новому и сохранять позитивный настрой даже в самые непростые дни. ❤️

Сейчас у нас есть немного времени для отдыха и восстановления сил перед началом новой недели. Мы заряжаемся энергией, настраиваемся на новые цели и готовимся к нашей четвёртой рабочей неделе. 🚀

Мы продолжаем расти, развиваться и делать шаги к тем целям, ради которых приехали сюда. И пусть эти шаги иногда небольшие, именно из них складывается большой успех. ⭐

От всей души хотим поблагодарить наших родителей, родственников и всех, кто нас поддерживает. Ваши сообщения, добрые слова и вера в нас очень помогают двигаться вперёд. Даже находясь далеко от дома, мы чувствуем вашу поддержку каждый день, и это даёт нам дополнительные силы. ❤️

Спасибо вам большое за всё! Мы очень ценим вашу поддержку и будем продолжать радовать вас новыми успехами и историями из нашей американской жизни.

До встречи в письме о четвёртой неделе! 🇺🇸✨

С уважением,
Ваша команда студентов в США ❤️🤍💙