Unity week 7

August is right around the corner.

1 more week of July.

Some of us start getting sad, because time flies so fast.

Operations on the bike – normal stuff during the week
Can’t go to McDonalds anymore
Now that’s a collection right there
Roberts brand new bike from the no. 1 store in US & A
These piggies loved the books, especially the little ones
Is the prison wallet accepted tho?
Who stole Dan Moore’s

GRAND RAM nädal #7

Nädalalõpus käisime megakaunis Adam Canyon’is matkamas. Tee oli pikk ja mäed võtsid mõned poisid väga higile, aga see rännak oli kahtlemata seda väärt.

Hendrik võttis uut turfi ja kohtas uksel naist, kes uuris, kust Hendrik pärit on ja arvas ära, et ta on Eestist. Selgus, et tolle ema abikaasa on Gary Wilkinson, kes aastal 2012/13 mängis Kalev/Cramo ridades korvpalli. Tegu oli väga lahke emaga ja too rääkis, mida kõike nad Eestis tegid ja tutvustas isegi tütrele eestlast nagu tulnukat, et eestlane sattus nende ukse taha.

Gary Wilkinson Kalev/Cramo ridades 2012/13 hooajal

Kristo sattus huvitavasse naabruskonda, kui pea igat maja valvab koera asemel hoopis kits või lammas.

Kristo kitse toitmas

Rico oli humoorikas vahejuhtum ühe emaga, kellega ta toas maha istus. Enne raamatute demomist ema ütles, et ta korraks käib teises toas ära. Läks mööda minut-kaks, läks mööda viis minutit ja ema ikka polnud tagasi. Rico kõva häälega küsis üle terve maja, kas kõik on korras ja ühtegi vastust ei tulnud. Ema oligi täiesti haihtunud majast ning Rico seepeale lahkus.

Lisann sai suurest hirmust üle ja võttis mao kätte

Karlil oli suur juubel ja ta sai 20aastaseks. USA seaduste järgi veel alkoholi tarbida ei või, aga see ei takistanud meid tähtsa päeva tähistamisest.

Karli sünnipäev

Corndawgs work week 8 done! 🤘

Jäänud on veel ainult 4 nädalat ja see crazy suvi ongi läbi. Täiesti kindlalt parim suvi meie elus ja last few weeks, et teha veel vingemaid mälestusi juurde ja võtta sellest Ameerika suvest viimast! ⭐️

Check out meie storysid👇👇👇

,,See nädal oli täiesti pöörane. Nädala alguses lukustasin enda ratta ühte parki ja töötasin päeval pargi ümbrust. Õhtul pimedas parki minnes nägin eemalt kahte politsei autot ja mu ratas oli tõstetud laua peale ning kaks mundris meest uurivad taskulampidega mu ratast, suured tangid käes, vilkurid vilkusid jne, mõtlesin, et mis ma nüüd tegin. Selgus, et keegi helistas, sest arvas, et mu ratas oli varastatud ning jäetud parki. Kõige naljakam oli see, et kui politsei rattanumbri süsteemi sisse lõi, siis selgus, et see sama ratas oli varastatud kuu aega tagasi Arizonast. Seletasin seal 30 min, et ostsin selle Walmartist ning ma pole midagi varastanud, jube naljakas olukord oli, õnneks viisid õhtul autoga koju ka, et ma ei peaks pimedas ise sõitma. Väga lõbusad sellid olid. Järgmine hommik läksin jaoskonda, seal kuulati ka üle ja lõpuks uskusid, sest näitasin tšekki. Tuligi välja, et varas oli Walmarti viinud ratta, Walmart oli ratta üle värvinud ja minule müünud. Kompensiatsiooniks sõidutati mind politsei eraautoga poodi ning sain tutika rattaluku endale valida sest eelmise lõhkusid nad ära, politsei viis veel mäkki sööma ka ja tegi jaoskonnas tuuri ning lasi püssi lasta lasketiirus, nägin nende spy arvuteid jne ka. Tohutult ägedad politseinikud. Aa raha andsid ka veel mulle, et mind niimoodi kinni hoidsid. Üks armas officer Curt, kes mulle süüa ka ostis kallistas mind lõpus ja ütles, et ma juba nagu ta enda tütar ja kui midagi vajan, siis alati helistaksin otse talle. Väga lahe oli tegelikult, real American experience kui sai ikka vilkuritega politseiautos sõita ja mundris vendadega mäkis lõunat süüa. Never ei unusta! “☄️

Kristin Taru
Kristin öösel politseiautos🚘
Õhtused söömatiirud koos Kättemaksukontoriga Anul ja Kristinil

,,Teisipäeval suutsin autoga kraavi sõita, esi bumper tuli otsast ära ja jättis väga külma sisetunde kuna auto rendikas. Hiljem leidsin edadi töötades kohaliku venna kes ütles et “parandab asju”:). Tegi auto nagu niuhti korda. Aga siis õhtul kell 21 suutsin autol rehvi katki sõita + politsei tuli samal ajal mind üle küsitlema. Väga teguderohke päev:)’’

Gregon Berezovski
Gregoni auto

,,Iga nädal läheb paremaks, sest ise muutun paremaks.”

Marek Käsper

,,Sellest nädalast vuran mina ka majade vahel autoga ringi ja sain väiksemaid linnu teha. Sellist ala pole seni teinudki. Täiesti kultuurishoki nädal oli. Lõpuks lõppes nädal sellise alaga kus suurem osa inimesi ei rääkinud inglise keeltki. Samas oli nende mehhiko peredega jällegi üli chill rääkida. Plus leidsin endale juhuslikult täitsa kobedad prillid. Walmartis kõndisin laupäeval prillidest mööda, võtsin põhimõtteliselt esimesed mis silma jäid ja nüüd vaatan maailma läbi roosade prillide siis 🧀🧀”

Anu Erbsen
Annukas prillidega
Hardo prillidega

,,See nädal ei läinud ratas katki so that’s nice. Korralikult actionit toimub iga päev. Kui 28c tundub jahe siis tead et oled Sioux city ilmaga ära harjunud. Iga päevaga aina paremaks ja kiiremaks ja kreemikooki teist korda süüa ei tahtnud. Ma olen varsti mr.worldwide valmis veidi Hispaania keelt, veidi Vietnami, Inglise ja tsipa Kongot ka. Kõiki kohtab siin.”

Joosep “joeballer” Viir
Hurmur Joosep

,,Leidsin tänavalt suvalise inimese kadunud telefoni ja aitasin tal selle tagasi saada. Kõik inimesed tahtsid minuga usust rääkida. 2/3 suvest on tehtud, aga nii palju on veel õppida ja areneda, mis on väga lahe. Õppisin oma emotsioone kontrollima paremini ja rasketel hetkedel pingutama. Väga palju ägedaid vanavanemaid kohtasin, igaüks omamoodi huvitav!”

Jakob Mägi
Jakob ja kirik
Kingitus Perensilt Jakobile

Sunday meetingu tegime jälle Fort Dodge’is ning hiljem läksime parki pikniku pidama ja kossu mängima🏀

Sunday meeting
Rahavend Marek
Kristin ja kana

See nädal oli revenge pie nädal ja kes HQst vähem SD-e tegi sai vahukoorega vastu nägu.🍰

Couple of weeks to go niiet killime ära selle nädala!! 💪

Soldados week 8

Kaks kolmandikku suvest on tehtud. Oleme bookfieldil saavutanud kasvava stabiilsuse. Endiselt toimub ratastega jamamist – Lindal varastati nädala jooksul ratas ära kaks korda, Elinal varastati rattal ainult rattad ära (kusjuures ühe lohv oli töss).

Pühapäeval saime kokku. Saime näod taaskord vahukooreseks. Rääkisime tööjuttu ja sulistasime natuke järvevees – üritame elueest teetöölise päevitusest lahti saada. Samuti tähistasime tagantjärgi Karli sünnipäeva. Rõõmusõnumina teatame, et meil on kaks uut SM-i – Karl ja Lisett. Oleme suve lõpuspurdiks valmis. Todo dentro!


Veel toredaid ja mitte nii toredaid jäädvustusi nädalast:

Lucky Seven on seljatanud 8. nädala!

Hei, hei! Juba hakkab lugemine sassi minema, mitmes nädal juba läbi on saanud! 😀 Tuleb välja, et 8.

Kõigepealt klaarime ikka vanad asjad ära ja paneme siia pildi eelmise nädala auhinna võitjatest, sest pingutused käisid isegi pühapäeva õhtuni ja uue pildi koos sai teha alles sellel pühapäeval.

Ema auhinna võitjad!

Tundub, et oleme kohanud juba nii palju erinevaid inimesi, et need meid enam ei üllata. Seetõttu on enamus selle nädala muljeid seotud loomadega. Oli neid, kes pidid loomade eest peaaegu põgenema, kuid ka palju neid lemmikuid, kellele sai pai ja väikse kalligi teha.

Kahjuks neist toredatest päevadest meil pilte ei ole näidata kui Kristian kohtus paabulindudega või kui Gregor pidi olema ettevaatlik, et kalkun talle kallale ei tuleks.

Ning ega ükski nädal ei saa lõppeda ilma korraliku ratta või auto loota!

  • Janari sai ka endale auto renditud, nii et nüüd vurab temagi raamatuautoga ringi!
  • Minul, Urmil, läks laupäeval ratta esikumm katki, nii et jätsin ratta ühe pere juurde ja tegin päeva jala tööd. Õhtul läksin ja võtsin selle pere juurest enda ratta, mille esikummi nad olid minu jaoks ära vahetanud.

Pühapäeval saime jällegi kokku pargis, kus sõime seekord mureleid ja viinamarju. Saime käia ka suplemas, mis oli väga kasulik, sest selle nädala võistluseks oli uuesti koogiga näkku saamise võistlus. Puhtalt väljusid sealt Kaspar ja Karl-Gustav! Teised said enda näost kooki ja koogiglasuuri süüa. PS! Pildi tegemis ajaks olid Gregor ja Paekas jõudnud ennast juba puhtaks teha!

L nagu Lucky Seven ja W nagu Winged

Lendame uuele nädalale ikka hooga peale! Kõik vallutame ära!

WEEK 7 INVICTUS

Juhhuu! Ja ongi SEITSMES nädal juba tehtud. Oleme kõik selle aja jooksul nii palju õppinud & arenenud.

Väga oluline on see, et meie imeline Mikk sai sel nädalal (tegelikult 8. nädala esmaspäeval) KAKSKÜMMEND ÜKS! Nii et PALJU, PALJU, PALJU ÕNNE, KALLIS MIKK! ❤

Seitsmenda nädala toredad momendid:

  • Adriana – istus maha perega, kes olid oma vanematele Washingtonist külla tulnud, nad olid kuu tagasi ostnud 2000$ eest ukselt-uksele müüjalt tolmuimeja (4 tundi demonstreeriti!), seega ei tahtnud uuesti raha kulutada, aga eks ikka buyer’id jäävad buyer‘iteks.
  • Ivo – kohtus perega, kes oli just äsja käinud Eestis reisil ja andsid talle Kalevi pähklitega šokolaadi!
  • Mikk – kohtus perega, kus tundus uksel väga noor härra, aga tuli välja, et ta ongi 24, naine on 25 & neil on 7 last, kellest noorim on 14 (kui matemaatikat natukene teha, siis päris varakult on alustatud!)
  • Triinu – ühel tänaval kõik inimesed töötasid kas koolis, olid arstid või tuletõrjujad, seega ta kohtus selle piirkonna tuletõrje peadirektori naisega (kes on arst!) & nad ostsid mõned aastad tagasi.
  • Ola – töötab nüüd maapiirkonnas, seega ta on näinud nüüdseks kõiki loomi: lehmi, lambaid, kitsi, kanu & sai isegi ühte hobust paitada! Nagu väike loomaaed!
  • Rihard – kohtus veteraniga, kes siis kui Berliini müür langes, tulistas venelasi rindel & aitas inimestel põgeneda vabasse maailma (sai ka ise haavata, aga päästis nii mõnegi inimese!)
  • Karl & Lukasz – imeline potitreenimise periood! Väike laps oli täiesti paljas & istus palja tagumikuga täpselt raamatu kõrvale!
  • Taavi – näitas isale, et meie raamatulehed ei lähe kunagi katki & just siis läks esimest korda katki! 😀
  • Edith – kohtus see nädal ilusate musklis noorte poistega hoopis, kes talle & Adrianale ajaveetmise võimalusi pakkusid (disclaimer: nad ei läinud)
  • Carolyn – käis ühe pere juures pühapäeval õhtusööki söömas & nad tegid kõige imelisemat mustikakooki & ribisid! Perel on ka supersuur koer, kellele meeldib kaisutada & ülinunnu 7-kuune beebi, seega plaanitud tunnikese asemel oli seal hoopis 2,5 tundi.
  • Gosia – kohtus nii paljude peredega & oli niisama supertubli! Iga nädal teeb aina paremini!

Pühapäev oli ka ülilahe – käisime see kord Eugene’is vaatamas maailma meistrivõistlusi, just kümnevõistlust, kus kolm Eesti meest ka mõõtu võtavad! Janek Õiglane, Johannes Erm ja Maicel Uibo said kõik nähtud & elasime kõik neile väga-väga kaasa. Kogemus oli võimas – eriti meeliülendavalt tore oli muidugi hoopis see, et seal pakuti tasuta sõõrikuid ja lastele mõeldud tätoveeringuid!

Peale võistluse vaatamist läksime veel lõunasööki parki sööma ning Mikule sünnipäeva laulu laulma & kooki sööma! Miku lahedat kingitust näete ka piltidelt!

POLSKI:

Wow! A SIÓDMY tydzień już się skończył. Przez ten czas wszyscy tak wiele się nauczyliśmy i rozwinęliśmy.

Co najważniejsze, nasz wspaniały Mickey skończył w tym tygodniu DWADZIEŚCIA JEDEN (właściwie poniedziałek tygodnia 8)! A więc GRATULACJE, GRATULACJE, Drogi MIKK! ❤

Wspaniałe chwile siódmego tygodnia:

  • Adriana – usiadła z rodziną, która przyjechała odwiedzić rodziców z Waszyngtonu, miesiąc temu kupili odkurzacz za 2000 dolarów od obwoźnego sprzedawcy (4 godziny demonstracji!), więc nie chcieli znowu wydawać pieniądze, ale na przykład kupujący będą kupującymi.
  • Ivo – poznał rodzinę, która właśnie była na wycieczce do Estonii i dali mu czekoladę z orzechami Kalev!
  • Mikk – spotkał rodzinę, w której wydawał się bardzo młodym dżentelmenem w drzwiach, ale okazało się, że on ma 24 lata, żona 25 i mają 7 dzieci, z których najmłodsze ma 14 lat (jeśli trochę matematyki, zaczęło się dość wcześnie!)
  • Triinu – na jednej ulicy wszyscy ludzie albo pracowali w szkole, byli lekarzami albo strażakami, więc poznał żonę komendanta rejonu (która jest lekarzem!) i kupili kilka lat temu.
  • Ola – teraz pracuje na wsi, więc widziała już wszystkie zwierzęta: krowy, owce, kozy, kurczaki, a nawet pogłaskała konia! Jak małe zoo!
  • Rihard – spotkał weterana, który po upadku muru berlińskiego strzelał do Rosjan na froncie i pomagał ludziom uciec do wolnego świata (sam został ranny, ale uratował tak wielu ludzi!)
  • Karl & Łukasz – wspaniały okres nauki nocnika! Mały dzieciak był zupełnie nagi i siedział tuż obok książki z gołym tyłkiem!
  • Taavi – pokazał swojemu ojcu, że nasze książki nigdy się nie łamią i właśnie wtedy pękła po raz pierwszy! 😀
  • Edith – w tym tygodniu spotkała się z przystojnymi, muskularnymi młodymi facetami, którzy zaoferowali jej i Adrianie możliwości spędzenia czasu (zastrzeżenie: nie poszli)
  • Carolyn – poszła do rodziny na obiad w niedzielę i zrobili najbardziej niesamowite ciasto jagodowe i żeberka! Rodzina ma też super dużego psa, który lubi się przytulać i super uroczego 7-miesięcznego maluszka, więc zamiast zaplanowanej godziny było 2,5 godziny.
  • Gosia – spotkałem tak wiele rodzin i było po prostu super dobre! Z każdym tygodniem jest coraz lepiej!

Niedziela też była super fajna – tym razem pojechaliśmy do Eugene’a obejrzeć mistrzostwa świata, a konkretnie dziesięciobój, na którym pomiary mierzyli także trzej Estończycy! Janek Úiglane, Johannes Erm i Maicel Uibo wszyscy byli widziani i wszyscy bardzo, bardzo im sympatyzowaliśmy. Doświadczenie było potężne – oczywiście fakt, że oferowali darmowe pączki i tatuaże dla dzieci, był szczególnie podnoszący na duchu!

Po obejrzeniu zawodów poszliśmy do parku, aby zjeść lunch i zaśpiewać piosenkę urodzinową Miku i zjeść ciasto! Na zdjęciach możesz też zobaczyć fajny prezent Miku!

Musid-kallid-paid // pocałunki-kochanie-pieszczoty

Adriana, Aleksandra, Carolyn, Edith, Ivo, Karl,  
Łukasz, Małgosia, Mikk, Rihard, Taavi, Triinu

Sizzling Timberwolves week 8

Nagu ka muinasjuttudes, siis oli ka huntide jaoks nädal seitse bookfieldil maagiline ning täis üllatusi.

Caspar: Kui peamiselt tuntakse SW-d kooliraamatute müüjana, siis vähesed teavad, et meil on pakkuda ka üks kokaraamat, mis juba müügikoolist saati meie HQ-le palju nalja pakub, sest selle kohta otseselt müügiteksti pole ning pole saanud seda kunagi isegi käes hoida. Tekib küsimus, kuidas sa müüd midagi, mille olemasolus sa pole isegi kindel ning ainus info, mida sa omad on selle raamatu nimi “Encyclopedia of American cooking”. Vot seda ma suutsin neljapäeval teha ühele toredale majapidajannale, kellel endal lapsi polnud, aga tahtmine midagi minu käest soetada oli. Pakkusin talle naljaga, et meil on ka kokaraamat, mille ta algul välja naeris, kuid siis mõttesse jäi. Hind on koos maksude ja kohaletoomisega üle 60$, ehk mina naeraks ka. Siiski otsustas ta raamatu kasuks, kuna olin talle oma olekuga meeldinud. Nüüd aga järgmine probleem, nimelt puudus mu tahvelarvutil juba teist päeva mingil põhjusel nett, ehk tellimust ma võtta ei saaks. Wifile ligipääsu tal kah seal majas polnud, kuid mulle meenus üks tankla, mis asus majast mõne minuti kaugusel, ning kus ma eelmisel õhtul Conradi ootasin. Pakkusin idee välja ning tädi oli nõus minuga sinna sõitma, et asi kaubaks teha. Väntasin siis rattaga ja tema autoga ning saime tellimuse tehtud.

Kelly-Ly: Follosin Oskarit. Sitdownis hüppas kits mu peale ja kakas konkreetselt sülle. Pildilt ka veidi näha. Ja koer ajas pulli pärast kitsi taga.

Daniel: country teed on päris pehmed ikka, kui vaja kiiresti uksele koputama minna tasub vaadata et tee ikka autot kannataks ka, tulin siis ukselt tagasi ja märkasin, et auto tsipa kraavi vajunud. Proovisin siis välja sõita aga olukord muutus ainult kehvemaks. Aga õnneks leidsin 5 minutit hiljem ühe toreda vanaisa, kes mind oma pickup’iga välja tõmbas.

Karoliina: Laupäeva õhtul sõidan ma siis majade vahel rattaga ja käib mingi hääl rattal. Jään korra seisma vaatan rattast ning tundub, et kõik hästi. Sõidan siis edasi ja järsku käib suurem ja veel hullem hääl ning minu ratas edasi ei liigu. Lähen maha vaatan ja saan aru, et see on täiesti katki ning sellega ma enam ei sõida. Seega jätsin ratta siis sinna ja läksin jala edasi. Õnneks sai Daniel endale auto, seega saan tema oma kasutada.

Mingid mehed üritamas seda parandada

Oskar: Töötasin Pine Countys ja naabervalla nimi oli Kanabec (loe: kaneibek) County. Mingi väike koerake ilgelt karjus mu peale, mille peale paps ütles.: “kuule ole vait väikene, ta võib sind nii kõvasti lüüa, et ta lööb su kohe Kanabec Countysse.

Ott: Esmaspäeval sai follomas käidud vanakooli meistrit Hardo Hansarit. Tehtud sai palju märkmeid mida ise nüüd enda töös vaikselt rakendama hakata. Lisaks nägin esimest korda elus light buge. Olime talus müügi olukorras ja järsku vaatan, et põld on kaetud sädematega. See nädal sai pühendatud enda emale ja viimasel tööpäeval otsisin turfist sarnase omaduste ja karakteri joontega emasid nagu seda on minu oma. Pühapäeval käisin esimest korda Duluthi järve ujumas, tegu on talisuplusega ja meetinul sai pead keerutatud karusellidel, mis meenuts lapsepõlve. Akud täis ja valmis uude nädalasse minema.

Annabel: Milline nädal. Põhjustasin oma esimese lahutuse. Ilmselt. Loodan, et tegemist esimese ja viimasega. Nimelt viisakalt öeldes olime oma autoomanikuga natuke erimeelsusel ja lahendasime oma muresid tema hoovis, mille tulemusel sai kogu naabruskond kuulda sõimu, näha pisaraid ja meeleheidet. Suurt rolli mängis ka asjaolu, et noormees oli just tarbinud erinevaid narkootilisi mõjuaineid. Suure draama lõpuks tuli ka autoomaniku naine majast välja ja sealt alles läks skandaal lahti. Siis Annabel ja Daniel mõistsid, et on aeg lahkuda ja võtsime oma kodinad ja raamatud ja lahkusime ilma autota. Aga elu on seiklus. Raha tuleb ja raha läheb. Auto tuleb ja auto läheb. Loodame, et nende abielu jääb.

Conrad: Caspariga laksime siis nuud toole Iron Range alasse. Seal on vaikesed kulad nagu: Mountain Iron, Hibbing, Buhl jne ja 2 vaikelinna ka. Siuke lahe ala kus on juba ammusest ajast palju kaevandusi raua ja susiniku uhendite jaoks. Kunagi oli Henry Ford ka siin alasid omanud ja Fordi tehaste jaoks tuli toormaterjal siit.
Esimene paev kaisime uhest kohalikust politseikontrosit ja linnahallist labi ja andsime siis kohalikele teada, et tegutseme ka nuud siin siis.
Tegime seal pildi linnapea Champaga ja sellest laks ka postitus FaceBooki liikvele, et me kaime ringi. See tootas vaga hasti ja kohalikud inimesed juba enamus teadsid ja ootasid meid.
Mega vagev on ka see, et me olime olnud lisaks ka uhes kohalikus ajalehes, mis om liikvel ule kogu Pohja-Minnesota. Aga kahjuks me ise seda kordagi ei nainud ja siia pilti ei saanud… 😞

Meie linnapeaga

Pille: Vaatasin ühel õhtul messengeri ja üks emps, kellega olin sitdowni teinud, oli mulle kirjutanud. Olin temaga maha istunud 3 nädalat tagasi, aga ta oli erakordselt särav ja tore. Ei ostnud, aga jãi meelde mulle. Kirjutas “Heyy, girl, do you remember me? Wanted to ask if you would be interested in chatting and having dinner with us?” Ja see muutis mu õhtu. Me jääme inimestele meelde ja oleme erilisemad, kui seda alguses arvame! 🙂

Corndawgs 8. work week done! 🪐

Suve selgroog on murtud ja nüüd ainult täis käigul mäest üles! 🔥

Eelmine nädal oli mom dedication week ning pühendasime nädala enda empsidele. Nädala võitmiseks pidi tegema enda suve parima nädala klientides või müügi ühikutes. Järgmine nädal on revenge pie nädal, inimene, kes teeb kõige rohkem sitdowne saab teisele HQ liikmele koogiga näkku lüüa! 🍰

Lähme ja istume kõikide peredega maha, sest mis kõige vingem, Hardo teeb kõigile hiinaka välja kui sitdownid orgiga üles saame 😉

Also oli super lahe nädal ja areneme ikka jõudsalt edasi⭐️ checki meie muljeid👇

,,Sellel nädalal buildisin enda karakterit ja õppisin veel tōsisemalt eesmärkide nimel töötama ja asju mitte südamesse võtma. I will persist until I succeed käis alati peast läbi. Tunnen, et olen juba praegu tohutult inimesena arenenud, see programm on mega! See nädal oli väga palav ligi 39 kraadi ja pani jällegi kogu attitudei ja mindseti proovile, aga elulahe, mitte kuskil mujal ei saa selliseid omadusi endas treenida, kui bookfieldil kuumaga 13 h töötades. Ei suuda siiani uskuda, milline võimalus mul olemas on ja et sellist asja siin teen. Whole new person already.💛”

Kristin Taru
Kristin ja krõpsud

,,Kolmapäeval kohtasin country pere ja pereisa on suur farmer. Nägi kohe ära et kannan John Deere mütsi ja vend oli kohe palju sõbralikum ja avatum. Veetsin nendega pool tundi aega ja lõpetuseks ütles isa et davai lähme teeme nüüd ühe tiiru traktoriga. Väga pull perekond:)”

Gregon Berezovski
Gregon ja hosti kutsu

,,Oli tore nädal. Õppisin palju uusi skille. Alguses oli väga raske countrys tööd teha, aga iga päevaga sain aina paremaks. Olin tubli ja persistent ja sain tublisti hakkama. Kõige tähtsam on olla positiivne ja proovida teha võimalikult palju asju õigesti ja hästi. Lihtsalt Edasi liikuda ja see ongi edu võti ning küll tuleb ka tulemus.”

Anton Krutogolov

,,Üks inimene oli täiesti kindel, et ma olin telekas. Temaga oli päris naljakas juttu ajada, tuli välja, et ta tegelikult nägi lihtsalt minu Facebooki postitust. Nädalavahetusel mängisime poiste-tüdrukutega kossu, seda nautisin väga. Iga nädalaga järjest rohkem ja rohkem hindan seda, mida ma siia tegema tulin. Lisaks ka neid inimesi, kellega koos ma seda teen ja neid kogemusi, mis ma siit saan.”

Jakob Mägi
Jakob ja jänku
Jakobil oli sünna ka🌸

,,Järgmine nädal järgmine ratta kumm. Sel nädalal sai Hispaania keelt õppida, palju toredaid mehhiklasi. Kohtusin Orlandoga kes töötab kohalikus ülikoolis ja tal oli igast ülikooli märgistega, sain endale ka uue nokatsi.”

Joosep Viir

,,Nädal seitse siis tehtud ja ainult 5 minna. Kui vaadata, mis nädala lõikes juhtus, siis oli nagu tavaline nädal, kuid kui vaadata terve elu lõikes, oli see nädal üks segasemaid. Olen hakanud näiteks aru saama vaikselt hispaania keelest vesteldes kohalike Fernandode, Juanide ja Josedega (kes on väga meeldivad inimesed kõik), sain oma esimese suveniiri Eestisse tagasi viimiseks(mütsi) ning aidanud ka peresid investeerida rohkem enda laste tulevikku ja haridusse. Iga päev muutub minu silmaring üha laiemaks ning hakkan aru saama samuti ka endast: kuidas ma töötan. Pühapäeval mängisime tuliselt kossu ja sõime vapustavat arbuusi. Greeeeat Success”

Karl Perens
Arbuuus

,,Sain terve nädala autoga töötada, peanut butter võikarid on lifesaver õhtuti.”

Marek Käsper
Peanutbutter võikar meega

Täna pidasime miitingu Jani, Mareku ja Kristini hosti juures. Sõime snäkke, valmistusime uueks nädalaks ning hiljem läksime kõik koos kossu mängima. Sõime sushit ka😉☀️

Power kossutiim
Marek ja Karl lebos

Loora pidi kahjuks tervise tõttu Eestisse tagasi sōitma ning Kristin ja Anu kolisid kokku! 🌻 ⭐️Tüdrukute power HQ⭐️

Kristini ja Anu šopingutiirud

Letsgooo see ya next week! 🔥

Lucky Seven on olnud väljakul 7 nädalat

Hei, hei!!! Läbi on saanud järjekordne nädal ja võtame kaasa uued kogemused 7. nädalast. Kõik head harjumused on juba olemas ja tuleb olla lihtsalt julge ja minna järgmise ukse taha. Nii kerge see suvi meil ongi. Sellel nädalal oli eriti lihtne tööd teha, sest pühendasime selle enda kallitele emadele ning Kaspar, Karl-Gustav ja Gregor tegid enda parima nädala ning võitsid emaauhinna. Pilt on nii vägev, et seda saate näha alles järgmine nädal, sest Gregor sai pühapäevasel kokkusaamisel teada, et tal on auhinnast vaid üks klient puudu ja läks veel peale kokkusaamist endale klienti otsima. Kes otsib, see leiab!! Niikaua saate vaadata eelmise nädala auhinna võitjaid, kes said endale nii võimsa pastaka, et kui selle kotist välja võtad, siis ema ei jõua ära oodata, millal veel lahedamad raamatud sealt kotist talle laua peale paned 😀

Pühapäeval saime jälle kõik kokku pargis, kus sõime nii sõõrikupalle kui ka maasikaid. Kui õpetlik osa kokkusaamisest oli läbi saime ennast jahutada mõnusas jões, sest temperatuurid on siin olnud ikka päris kõrged ning üks korralik ujumine oli väga värskendav!

Natuke muljeid ka möödunud nädalast (need, kes on ennast meie tegemistega kursis hoidnud saate aru, et mõned asjad siin suvel ikka ei muutu ja ütleme nii, et traditsioone peab jätkama 🙂 )

  • Karl-Gustav sai hoida terve nädal erinevaid sisalikke ja prantsuse bulldoge. Vahel juhtus ka, et sai koera kusega kokku, sest koerad on ju selleks, et neid sülle võtta – see oli väärt seda. Sai endale ka ägeda mütsi, mida tema toakaaslane, meisterkoguja Kaspar, iga hinna eest endale tahab, aga ega Kusti ei murdu!
  • Kaspari vahva lugu pärineb laupäevast, kui peale perele raamatute näitamist mängis 4. klassi lapsega PlayStation 5 peal ameerika jalgpalli. Perepoeg oli hea nii mängus kui ka mängu juurde käivas trashtalkis ehk mängu juurde käivates “sõrbralikes” komentaarides. Lisaks lisanud tema kogusse nii särke kui ka mütse.
  • Janaril tuleb see nädal üllatus-üllatus uus rattalugu, sest kus on, sinna tuleb ikka juurde. Seekordne lugu on pigem positiivsetes toonides, sest Janari kasutas enda müügioskusi ka sellleks, et endale parem ratas saada ning rääkis endale välja elektriratta. Sellega on väga mugav majade vahel ringi liikuda!
  • Ka minu, Urmi, lugu on seotud Janari ja tema rattaga – nimelt läks Janari laupäeval töövarjupäevale, vaatama, kuidas kogenumad seda tööd siin majade vahel teevad ning kuna elan temaga koos ja ratas ta sellel päeval ise ei kasutanud sain minagi päeva elektrirattaga ringi sõita ja pean ütlema et väga mugav ja täitsa teine kogemus! Lisaks on käimas praegu kergejõustiku maailmameistrivõistlused ning teisipäeval leppisin ühe perega kokku, et tulen peale tööd nende juurest läbi ja vaatama koos, kuidas Rasmus Mägi jookseb 400m tõkete finaalis!
  • Al ütles, et käis ja tegi jällegi tööd see nädal. Tõestuseks saab isegi pildi lisada.

Pildimeenutused pühapäevast!

Karl-Gustavi auto, kuhu mahub terve Lucky Seven sisse!

Järgmine nädal ja järgmised seiklused ootavad meid juba ees!

Soldados week 7

11 soldadost lõpetasid oma seitsmenda nädala bookfieldil. Viis on veel ees ootamas. Oli üks emotsionaalne nädal, mille pühendasime oma kallistele emadele. Emade nimel valasime verd, higi ja pisaraid. Võitjaid oli kolm – Getlyn, Lisett ja Linda.

Nädal läks kiirelt. Võib öelda, et bookfield muutub iga päevaga aina kodusemaks. Pühapäeval saime Rosevilles kokku. Nautisime host-empsi burkse ja rääkisime ka natukene tööjuttu. Samuti tähistasime tagantjärgi Rico sünnipäeva.

Poisid said kassipojaga mängida.

Triin ja Lisett nautisid USA kultuuri. Käisid hirmkallis pediküüris ja pesapalli mängul. Lisaks tegi host-mamps neile hommikul vahvleid kanaga. Tüdrukud nautisid oma pühapäeva täiega.

Rico kohtas sel nädalal eestlast

Tuleb vinge kaheksas nädal. Me oleme selleks igatahes valmis!