Alles on jäänud 11 viimast tööpäeva, et anda endast parim ja lõpetada aasta pauguga. Või vähemalt andes endast parim, sest see on kõik mis loeb.
10nda nädala lõpetasime aga küll pauguga – nimelt adrenaliinipauguga. Utahi maalilised ning kurvilised mägiteed viisid meid Bear Lake’ni ehk eesti keelde tõlgituna Karu järveni. Seal rentisime endale jetid, millega kimasime ning driftisime järvevees. Tundus, et kõik jäid ülirahule ning samasuguse hooga paneme suve lõpuni.
Grand RAMi emotsioonid pärast jetidega sõituMeie oma “Rannavalve”
Sel nädalal Ivaril läks taaskord auto katki. Nimelt lendas piduriklots minema nii, et auto tuli mehaaniku juurde taaskord pukseerida. Ägedamate seikade poolest sai Ivar naabrite käest teada, et tema tööpiirkonnas on ühe kodu omanik endine Prantsuse korvpallikoondislane Boris Diaw, kes mängis 14 hooaega ka NBAs. Kuna Ivar mängis ka kogu lapsepõlve korvpalli, siis ta läks väga elevile, ent meest ennast ei õnnestunud tal tabada. Siiski, kui auto saab töökorda, siis ta kavatseb enne suve lõppu veel õnne proovida.
Ivar Boris Diaw maja ees
Andriana kohtus ühtede vanavanematega ja vanaisa oli megalahe ning esitas Andrianale enda luuletusi. Too vanaisa kinkis Andrianale ka plaadi, kuhu on peale lindistatud kõik nende luuletused.
Andriana ja imelised mäed, mis kaunistasid teeääri, mis juhatasid meid Bear Lake’niKristo tegi tõesti kõvasti tööd sel nädalal
Iga nädal läheb aina kiiremini ning anname endast parima iga päev, et sellest suvest veel viimast võtta! 💥
Lifechanging summer hakkab läbi saama ning oleme juba täiesti teised inimesed, kes olime suve alguses. 🐛
Nüüd veel kaks nädalat, et ennast arendada ning maksimum levelil proovile panna! Crazyyyyy! 🤘
Last Sunday meeting together⭐️
👇Aga nagu ikka siis tšekka meie storysid, sest meil bookfieldil juba igav ei ole👇
,,Sellel nädalal õppisin veelgi rohkem seda, kui oluline on see, mis on sinu sees mitte sinu ümber. Töötan hetkel Marshalltowni, kus on palju mehhiklasi, kes töötavad tehastes. Elavad kehvades tingimustes, aga tohutult soojad inimesed. Kõik pered, kellega maha istusin alati kallistasid mind pärast ning ütlesid, et meie pere on ka sinu pere. Ma pole terve suve jooksul nii palju armastust tundnud kui seal Marshalltownis nende mehhiklastega. Imelised inimesed. Samuti jõudis kohale see, et me teeme päriselt head asja. Üks ema ja isa hakkasid sitdowni lõpus nutma ning tänasid, et tulin ja koputasin nende uksele, et lastele hariduse olulisusest rääkida ning ütlesid, et just seda nad praegu vajasidki. Mul pole enam oluline, kas inimesed ostavad või mitte, peaasi, et saan enda kohalolekuga kasvõi natukene nende elu muuta. Amazing asi, mida saan siin teha! We are serving people💛”
Kristin Taru
Kristin ja Anu chillamas
,,Sain see nädal oma John Deeri mütsi ja olen nii uhke selle üle. See kõige suurem story mis mul rääkida”
Anton Krutogolov
,,Väga paljude lahedate inimestega kohtusin see nädal, nägin ka täpselt samasugust koera nagu Bella kodus, tuletas natukene meelde, nüüd pühapäeval saime arcades käidud ja pulli tehtud. Suve lõpp juba paistab, kuid selle peale mõtteid ei lase, tuleb ikkagi tugevalt lõpetada ja fookuses püsida. Mida ma armastan selle programmi juures ongi see, et vahet pole kuidas läinud on ja mis juhtunud on, alati on arenguruumi väga palju ja iga päev ja tund on uus võimalus ennast tõestada. Selle nädala moto oli siis et – “just do it…and do it…and do it…and do it…and do it……until the job gets done” Let’s go Winged!!!!”
Jakob Mägi
Gregon ja Jakob Teodoriga
Jakobil oli vahepeal ka sünna ning tähistasime seda ikka korralikult🎉
Pralle
,,See nädal saime elada täiesti mehhiklaste hotellis. Kultuurishokk once again. Vähe sellest, et turfis kõik hispaaniakeelne siis nüüd õhtul, öösel ja hommikul ka. Lisakas sain areneda alal millega seni üldse pole tegemist teinud. Autod 🙂 Ja just siis kui nendega midagi tuksis on. Suhtlesin mitmete autotöökodatega, vahetatud sai õli ja lõpuks ka kõik auto pidurid. Kõvasti arenemist ja silmaringi avardamist see nädal.”
Anu Erbsen
Anu ja Jan autot töökojast ära toomas
,,Ülikõva nädal. Ilm on hea, tuju laes. Võiduka lõpuni välja!”
Marek Käsper
,,Kümnes nädal peab tunnistama on olnud siiani üks väljakutsuvamaid, kuid ka arendavamaid. Sain lõpuks näiteks näha, kuidas vanameister Hardo ka tööd teeb ning täiesti uues linnas tööd alustada. See oleks siis Jeffersoni linn. Seal saan inimestega hästi läbi v.a. üha vanaga, kes vist väga hästi aru ei saanud, mida ja kuidas ma täpselt midagi teen, mistõttu ta mind linnast välja kihutada üritas. See tal aga ei õnnestu, kuna kõigile teistele ma meeldin :). Sellest hoolimata ma tema tänavasse enam ei naase. Pühapäeval käisime ka arcades ja sain hispaanlaselt 8 mindiga retsi fade’i. Suht kõva kogemus oli. Uuel nädalal teen crazysid demosid inimestele. Shoutout ka mu toakaaslasele Jakobile, kes student managerina uuel aastal jätkab!!! Lets GO! Ja tänud meie hostidele Aliciale ja Nate Perryle, Krisile ja Dwayne’ile. Pildil on mu fade.”
Karl Perens
Karli fade
Täna oli meie ametlikult viimane face to face Sunday meeting! Läksime Fort Frenzysse ning lõime erinevaid mänge mängides raha laiaks👀
Valmis nädalat vallutamaKarl ja Holm virtuaalreaalsusesAnton skooris 1000Holm näitab minigolfis skilli
Ja mis kõige vingem, siis Jakob ja Marek on nüüd ametlikult järgmised SW Student Managerid!!! 🤯
Jakob da bookmanMarek da bookman
Järgmisel nädalal on meie eelviimane nädal siin Ameerikas, see on crazyyyyy🤯
Teeme pühapäevase miitingu netis ning lähme poole päeva pealt tööle, et suvest ikka veel viimast võtta! 💪
Sellel nädalal on I want to win week ning me kõik paneme enda orgiga 100% effortit sisse ning töötame 100% rohkem, et breakida belife ning võita see suvi ära! 🔥
Kümnes nädal ägedate USA perekondade haridusega aitamist läks linnulennul. Saime sel nädalal nii padukat kui ka kõrvetavat kuumust. Meid ei takista aga miski.
Janil oli nädala jooksul üks väga vähese unega öö. Nimelt juhtus tal renditud autoga hilisõhtul selline apsakas, et puksiir pidi Texasest kohale sõitma. Kõik on kõige paremas korras, lihtsalt võttis natukene kaua aega.
Saime pühapäeval Roswellis viimast korda kokku – burgeritega võõrustas meid 10 aastat seda tööd teinud pereisa, kes jagas meiega mõtteid suve kohta. Nautisime väga temaga kohtumist ja panime ideed kõrva taha.
Samuti jagati välja mõned särgid.
Järgmisel pühapäeval blogi ei tule – paneme nüüd viimased kaks nädalat täiega hullu ja kirjutame juba Las Vegases!
Karlil jäi särke väheks, otsustas kliendilt uue tellidaKäepael peaks sääski eemale peletamaÜks laps kinkis Elinale kaisuloomaNeed hiiglaslikud truckid sõidavad ühe liitri bensiiniga 5 km
Pärast väikest pausi ja tegusaid töönädalaid on vaja need nädalad korra kokku ka võtta. Kaks nädalat ja kaks lugu kõigilt, palju pole enam minna. All in!
Conrad: Nuud juhtus siis nii, et uhel hommikul autoga toole soites oli mul armatuuril jahutusvedeliku temperatuuri naidik jalle laes. Ehk siis mootor kuumenes jalle ule. Ja nuud siis ikka taitsa kehvasti. Onneks oli uks kohalik talumees abivalmis ja vedas oma truckiga mul auto tookotta ara. Ja sinna ta nuud jaigi… Nimelt on katki radiaator ja selle parandus on veidikene krobedam summa. Seega vist jaab see selle auto lopuks. Ja peab endale uut soiduvahendi varianti otsima
Ülla Ülla! Parast pogusamat doktori kulastust ja natukene hella katt ja palju hoolitsust kohalike tohtri poolt on juhtunud selline ime. Et minu tubli tooloom Chrysler on taas jalad alla saanud. Ja joudsalt lahme me koos seda suve loppu vallutama nuud
Lasin poisil ka vannis natukene sulistada
Caspar: Laupäev oli möödumas nii nagu ikka- ilm oli ilus ja inimesed kodus, ehk koputamiseks paremat aega pole. Olin ennast parajasti majade vahel puu alla maha istutanud ning hakkasin lõunat sööma, kui minu poole lippas väike koerake, kes oli väga sõbralik, kuid tundus ilma omanikuta. Tollel hetkel meenus mulle üks isa eelmisest päevast, kes minust pojaga mööda sõitis ning oma koera taga otsisid. Kirjeldused tundusid sobivat, aga ei osanud kuhugi helistada. Otsustasin koputada lähima ukse peale, kust ukse peale tuli ema- tegemist oli majaga, kus naabrite andmetel pere polnud. Ema helistas politseisse, et uurida kadunud koera kohta, ning nii oligi. Andsime talle kausiga vett ja midagi hamba alla, mille koer tänulikult vastu võttis. Paari minutiga oli meie juures tore politseinik, kellele koer üle sai antud ning kust ta hiljem ka koju jõudis. Ema hakkas aga mult ka uurima, et mida mina siis siin teen kah ning näitasin talle jala otsas kiirelt raamatuid, mis talle väga meeldisid. Ehk tänu kadunud koerale koputasin ma uksele, millele ma muidu poleks kunagi koputanud, ning aitasin koju koera ja müüsin veel raamatuid kah, see oli äge tunne!
Sain kah rattad alla endale, Duluthis kohtasin kunagi Ukrainast pärit härrat nimega Andrei, kes mulle sümboolse 100$ eest nädalas oma autot oli nõus kuuks ajaks laenama.
Ott: Uuh, oli see vast nadal. Eesmark oli muua 600 unitit, paris tais ei tulnud, natuke jai puudu. Lisaks oli bet et kui ma see nadal jouan iga paev oigel ajal toole ja teen keskmiselt 10SD siis lahen sugisel ATV safarile. Kulas kus ma tootan, olen ma kui kuulsus, inimesed runnevad mind kaugelt ja ootavad. See nadal tekkisid ka esimesed probleemid autoga. Ullatusena avastasin kui abivalmid usakad on, uhel ohtul tuli politsei mulle appi ja leidis ohtul kulast mulle uhe autopoe omaniku kes minu jaoks poe avas, et ma oli osta saaksin. Teisel paeval aitas mul teine politsei auto ule vaadata ja ohtul kui auto mootor otsa andis ja ma keset maanteed jain aitasid tudengid mul taas autole oli ista ja viisid mu koju. Olen meeldivalt ullatunud kui sobralikud ja abivalmid USAkad on.
Kui üleeelmine nädal läks auto katki, siis see nädal sai soetatud endale uus auto. Mis on senisest kolmest mis mul olnud on parim. Vanad autod on ikka töökindlad. Viisin see nädal ka enda auto hooldusesse ja kuna ma enda turfis kuulus vend ja inimestele meeldib mis ma teen nende kommuniti jaoks siis raha mult hoolduse eest ei küsitud. Lisaks avanes mul võimalus esimest korda külastada vahtrasiirupi tootmise farmi. Two harbours oli nädalavahetusel mingi laeva festival, mille raames tiirutasid järvel vanad piraadi laevad. Päris kõva atmosfäär ja lahe vaatepilt.
Pille: Ühe maja ette sõites tulid kitsed justkui koerte asemel mind uudistama. Kõige uudishimulikum on Daisy!
Olin keset kruusateed, lähedal 0 maja. Tahtsin ümber pöörata, sest teistpidi oleks kiirem olnud ikkagi järgmise maja juurde. Keerasin natuke liiga kraavi ja enam ise välja ei saanud, jäin aina rohkem kinni. Olin korraks nõutu ja siis kirjutasin ühele kliendile, kes oli 10 minutiga kohal ja lükkas mu toore jõuga välja sealt.
Kelly-Ly: USA-s märgitakde kuupäeva tagurpidi ehk kuu enne ja siis päev ehk mu 08/05 sünna oli uuesti!
Küts oli nii odav et terve tankla oli tühi ja katki.
Karoliina: Saime pillega eelmine pühapäev kell 15:00 et kolime uute linna Grand Rapids sama päev. Seega panime asjad kokku ja hakkasime eelmine pühapäev sõitma Grand Rapidsi suunas. Kell 21:00 polnud meil veel õrna aimu ka, kus ööbime see öö. Suht kiirelt saime aru, et peame panema hoteli toa paariks ööks ning tööd tehes hakkama endale kodu küsima. Terve esmaspäeva küsisin peaaegu igalt inimeselt, kas neil on vaba tuba. Ja muidugi kui sa paljudelt küsid siis lõpuks saad selle, mis sul vaja on. Seega kohtasin ühte kõige toredamat naist Courtney Kerns, kes tegi minu kohta nii postituse facebooki ja lõpuks oli nõus isegi meid hostima. Saime endale terve keldri korruse ja segi laupäeval tegid sauna meile.
Koputasin ühele uksele ja isa tuli välja. Rääkisime temaga ja siis ta ütles, et me sööme hetkel õhtust kohe ja ei tahtnud mind sisse istuma kutsuda. Palusin tal veepudeli täita ja ta läks seda tegema. Pärast seda tuli ta abikaasa ehk ema välja ja ütles, et palun vabandust mu ebaviisaka mehe pärast ja tule sisse palun. Läksin sisse ja ema pani tõi mulle taldriku õhtusöögiga ette. Seega samal ajal sõin ja müüsin raamatuid.
Daniel: Tegin siis ühe perega sitdowni ning kui hakkasin lahkuma siis ronis selline tore kutsa mulle autosse. Algul läks esiuksest sisse ja kui tahtsin teda välja ajada, et edasi järgmise pere juurde minna, põgenes ta taha istmele ning hakkas seal mu lunch boxi uurima. Lõpuks tuli siis ka pereema ning tiris ta sealt lõpuks välja🐶😂
Valisin siis SalesRabbit appist ühe maja valmis kuhu minna ning hakkasin sõitma, selle majani viis ainult üks väga pikk tee ning kui olin juba 3-4 miili sõitnud tuli ka selline silt vahepeal ette (pilt all). Sõitsin siis ka ca 2 miili mööda seda sama teed ning jõudsin siis lõpuks kohale. Üllatuseks oli aga hoopis see et seal oli püsti ainult väike laudamaja ning kui vaatasin teisele poole siis olid seal ainult mingi maha põlenud maja varemed. Sõitsin siis need 5 miili tagasi ja järgmise pereni… Vähemalt ei jäänud autoga kinni😆 tore sõit oli ikka.
Annabel: Mis lahedat juhtus see nädal? Sain kana paitada. Kolisime uue hostfamily juurde. Nende kodus keskmiselt ühe ruutmeetri kohta 3 jeesuse kuju. Me väga hoitud seal igatahes. Aaa uue auto sain ka. Ma tegelt ei tulnud siia raamatuid müüma, tulin tegelt autosid ostma. Milline tingimine. Milline ost. Päeva lõppedes lõin oma vaese tudengi kaardi lauda ja säästsin järjekordselt 400 dollarit. Tänulik ja õnnelik.
Sain kanasid, jänkusid ja sisalikke paitada. Kohtasin ka endiseid raamatumüüjaid. Leidsin ühe ema kes tuli mulle juba hoovis joostes vastu samal ajal karjudes et isssand kas sa southwesternist. Seejärel ta tõi kõik oma 5last ja 40 raamatut õue ja hakkas rääkima kuidas southwestern ta elu muutnud on. Õhtul koputasin aga uksele kus üks vanem meesterahvas ahastuses ütles et issand kas sa southwesternist, ma tegin seda sama tööd 30a tagasi. Pärast toas istudes ta rääkis oma naisele ja lastele kui hullumeelne orjatöö see on, kuidas noored peavad ise oma raamatute, elamise, auto, raha ja müügi eest vastutama. Kui küsisin talt kas ta sizzleri võidureisi võitis, siis vastuseks sain suure segaduse ja kukla kratsimise. Niiet eks inimesed ja kogemused ole erinevad. Jutu lõpuks julgen väita et wolfpack langeb kindlasti esimesse loo kategooriassse.
Oskar: Leidsin kliendi eelmisest aastast ja paps oli nii heas tujus. Ütlesin, et jaja Paulius käis teil eelmine aasta ja ütlesin, et ta vist jättis teid väga heasse tujju – paps vastab – “Ojaa ta meeldis mulle” Hakkan siis tagasisidet küsima ja uusi ramse näitama – siukse emotsiooni laksu sain, sest nad kasutasid raamatuid ja keskmine hinne läks aastaga 3.0 pealt peaaegu 4.0 peale – amazing – aga, paps ütles: Oskar, mu naine keelas rohkem ostmise ära, sorry, me lähem Disneylandi ja ta ütles ei 😂
Istume perega maha ja paps on nii kahevahel, mida osta, kas ainult mata või terve sett. Ema käib poole kohaga bensukas tööl, papsil pole tööd mitu kuud. Otsustame, et teeme mata ära, paps kaob korraks nurga taha ja tuleb tagasi, nagu oleks just Mike Tysoni käest lööma koolituse saanud. Ei teadnud, kas saan nüüd peksa või saan jalad kõhu alt ikka välja – ehtne stseen Tulnukast. Paps ütleb: kuule, ei ei, teeme ikka kõik ramsid, need on head
Lõpetasime üheksanda nädala bookfieldi laulu saatel. Eelmisel nädalal leppisime kokku väikese võistluse – kes ei suuda sel nädalal kahe rohkema empsiga maha istuda, peab pühapäeval Walmarti ees tänavamuusikuna laulma. Nii mõnedki meie seast said Adele’i laulu “Rolling in the deep” lõõritada.
Alexandral oli sel nädalal sehkendusi täis õpetlik nädal. Tema nädal algas valel pool teed parkimisega ja politseiniku poolt maha võtmisega. Sel korral neiu pääses. Politseid kohtas ta sel nädalal aga kahjuks veelkord. Nimelt oli ta väikeses autoõnnetuses. Alexi endaga on kõik korras, aga autoga on natukene nutusemad lood. Õnnetusejärgsest šokist olenemata suutis ta autos olnud mampsile siiski raamatud maha müüa. Õppetund oli see aga meile kõigile – olge ettevaatlikud!
Pühapäeval saime Roswellis kokku, valmistasime end uueks nädalaks ette, käisime lõpuks kohalikku toitu söömas ja tegime natuke sulla-sulla. Viimased kolm nädalat – siit me tuleme!
Lisaks teatame rõõmuga, et meil on uus SMIT – LINDA!!
See nädal oli Iowas kuumalaine ning kraade oli vahepeal ca 40 ringi, kuid see meid ei peatanud vaid panime täiega edasi ja võtame viimastest nädalatest viimast, sest we work hard to achieve more and nothing can stop us! ⭐️
See nädal oli ka flower power nädal, mille võitmiseks pidi tegema parima nädala unitites või customerides. Nädala võitsid Gregon ja Kristin. ☀️
,,See nädal oli päris pöörane, sai palju mexidega maha istuda ning nende kultuuri tundma õppida. Keerutasin paari Mehhiko papsiga tantsu ja sain palju palveid endale peale mexide empsidelt, et mul oleks ikka turvaline selles alas töötada. Tohutult armsad ja siirad inimesed need mexid, tahaks ise ka sellises kogukonnas elada, elu on nii muretu ja hästi isegi kui rahaliselt pole inimesed eriti heal järjel. Amazing võimalus nii palju kultuure tundma õppida. Käisime Anuga kirikutes ka, et hosti uude linna saada ning ühes moodsas kirikus pakuti tasuta sõõrikuid ja karamellikohvi ning see oli päris lahe, niimoodi hakkaks kasvõi ise iga pühapäev kirikus käima.😄”
Kristin Taru
Kristin kiriku sõõrikuleti juures
,,Politsei peatas mind kahel päeval. Esimesel päeval, sest license plate oli vahetamata ja vana omaniku peal oli 2 warrantyt, politseinik aitas plate’d ära vahetada. Teisel päeval ei jäänud stop märgi taha seisma ja tegin parem pöörde punase tulega peatamata. Aga mõlemal päeval oli sama cop nii et all good.”
Marek Käsper
,,Rahulik nädal tegelikult. Esmaspäeval jäin autoga kraavi kinni, teisipäeval läks kumm katki, aga nädala lõpus nägin kiisusi, väga norm punkt toredale nädalale, only 3 more weeks to go:)”
Gregon Berezovski
Gregon ja kassipoeg
,,Nädal möödus edukalt. Võtsime pühapäeval Jakobiga autod, mis nurruvad kenamini kui ükski kass. Olukord bookfieldil oli väga palav, aga naljakas. Käisin tööl rikaste inimeste piirkonnas, kes olid keskmisest Des Moinesilasest palju konkreetsemad. Nendega pidi natuke harjuma. Peale selle aga kohtusin oma esimese koduloomast sisalikuga, naersin koos Sandyga muru seest leitud piilupartide üle ning lõpuks kolisime Carrollisse. Jätsime hüvasti Jacobi ja Denaga, kuid kolisime väga toredate empty nesterite Krisi ja Dwayne’i poole. 3 weeks left to give my best.”
Karl Perens
Karl ja loomake
,,Super nädal jälle, sain töötada rohkem väikelinnades ja suurele Des Moines’le oli see väga mõnus vaheldus, rentisime ka Perenkaga mašõnad endale, et saaks ka kaugemalt ja rohkem peresid kätte. Ummikud linnas põhimõtteliselt puuduvad ja järjekordne nädal tehtud. Sellest nädalast töötan Carrollis, kus Karlos meile juba uue pere leidis. Uskumatu seiklus ikka.”
Jakob Mägi
Pilt sõbrast
Tänane Sunday meeting toimus meil Zoomis ja kõigil oli rohkem vaba aega, et enda koduseid asju valmis panna. 🌼
Sunday meeting moodsat moodiAnu ja Kristin šoppamas
8nda nädal lõpuks käisime Andriana ja Lisanni host-family juures abistamas. Nimelt ehitavad nad omal jõul enda kodu teisele korrusele vanadekodu ning tööd on seal teha oi-oi kui palju. Seega noorte härgade jõud kulus igati marjaks ära. Tassisime vanne mööda maja ringi(mõõtsime ja arvutasime, milliste nurkade erinevatest ustest läbi mahume) ning kaevasime ning vedasime kivijurakaid.
Vannid olid päris rasked ning samuti ei teinud asja kergemaks, et ühe vanni sees oli herilaste pesa. Tundub, et Andriana oli tööde juhatajaVanamehed väsisid vahepeal ära kaPärast tööd puhkasime ka veidi
Kristo sõbrunes sel nädalal koeradega, kui koputama minnes nägi, et väike koerakene on õues, et tegelikult ei hirmuta väga, aga ukse juurde jõudes hõppas maja tagant välja, aga hoopiski kurjem koer, kes võttis Kristo omale sihikule. Õnneks oli abiks võtta bookbag, millega koera rünnakuid tõrjuda ning see võttis koera hammustused õnneks enda kanda.
Andriana ja Lisanni host-momil oli sünnipäev ning saime ka sünnipäevatorti maitsta
Andriana koputas uksele, kuhu tuli isa, aga ema oli väga hõivatud, mistõttu ta läks sinna hiljem tagasi ning isa ütles, et ta on terve päev mõelnud Andriana peale ning tal on Andrianale üks pakkumine …
Nimelt nende pere väga-väga soovis, et Andriana läheks nende juurde lapsehoidjaks. Kõik hüved oleksid olemas: saab süüa, saab nende juures elada saab autoga sõita jne jne jne.
Sel nädalavahetusel käisime mereloomi ning muid huvitavaid loomi ning linde vaatamas
Ivar läks see nädal vanaemadele väga hästi peale. Üks ütles, et tal on maailma ilusaimad silmad ja teine tahtis teda oma 23aastasele tütrele näidata. Üks reedene päev möödus Ivaril muidu chillilt, ainult et üks paps ähvardas teda lihtsalt natukene maha lasta.