Товарищии, осталась одна неделькаааа, а мне стольким людям еще надо помочь, йомайоооо! 11ая неделя прошла замечательно, я реально кайфовала, мне было все равно на заработок, я кайфовала с процесса.. весь сааамое главное, и единственное, что я буду помнить уже через полгода – это то, как меня накормили ужином филиппинцы, нейтив американцы подарили национальную юбку, как я каждый день давала свой максимум, даже когда было сложно. А сегодня у нас наконец-то было ооочень крутое воскресенье : мы сходили в бассейн, позагорали, сходили на фестиваль, наелись вкусной еды, и готовимся к следующей неделе! Представляете, последняя неделя, и она будет длится целых 9 рабочих дней. Эта неделя станет лучшей, прям чувствую. Я благодарна за все и всех в моей жизни! Всех люблю❤️
ВЛАДИСЛАВ ОГАНОВСКИЙ :
Неделя прошла быстро, неделя была очень насыщенная. Встретил очень много людей. Большинство семей которые живут за городом – более общительные, более добрые, чем люди живущие в городе. Им было гораздо проще показать книжки, либо получить SD. Так же я понял, что книжки можно показывать почти каждому. С кем-тонужно поболтать чуть дольше, что бы расположить его, где-то нужно наоборот сделать все быстро. Это было замечательная неделя. Но я уверен что последняя неделя будет наилучшая за это лето, по крайней мере я настроен серьезно, + будем работать 8 м половиной дней подряд, поэтому, 100% это будет самая крутая неделя. Первый день, Первая неделя, Мы только начинаем !
Uskumatu, aga siin ta on – meie viimane blogipostitus sellest suvest! 😱 11 nädalat on läinud nagu möödaminnes: rohkem päikest kui rannas, rohkem samme kui spordikell talletada jaksab ja rohkem naeru kui terve aasta peale kokku. Oleme käinud ukselt uksele, saanud nii jah-sid kui ei-sid, aga iga kogemus on meid pannud kasvama.
See viimane nädal pole enam ainult töö – see on tähistamine. Meie tiim on nagu hästi kokku mängiv bänd, kus igaüks annab oma soolo ja kokku kõlab see lihtsalt perfektselt. 🎸🥁
Piia – Piia esimene söök kodus saab olema klassika: kartul hakklihakastmega. 🥔🍖 Kaasa võtab ta aga palju enamat – oskuse tulla toime pingega ja teadmise, et maailm on ikka täis ägedaid inimesi.
Markus – Markus võtab koju kaasa enesekindluse, et ta on piisav täpselt sellisena, nagu ta on. 💪 Ja esimene peatus kodumaal? Loomulikult Hesburger – Eesti oma “Michelin”. 🍔
Kasper – Kasper ütleb, et pole mõtet fookust panna asjadele, mida ei saa kontrollida, ja et ohvri rolli pugemine ei vii kuhugi. 👊 Esimene söök kodus võiks olla midagi eriti head – ahjulõhe ja kõrvale tomati-kurgi salat. 🐟🥗
Kristelle – Kristelle suurim kingitus siit on unconditional confidence – enesekindlus, mis ei kõigu. ✨ Esimese ampsuna koju jõudes tahaks ta praekartuleid, mille kõrvale natuke hakklihakastet – kõige parem comfort food. 🍳🥔
Laura – Laura võtab kaasa tänulikkuse ja teadmise, et tal on kõik olemas, mida tal tegelikult vaja on. 🌸 Esimese ampsuna kodus ootab teda midagi väga eestipärast – kartulid, kukeseene- ja hakklihakaste ning kõrvale värske salat. 🍄🥗
Ingrid – Ingridi kõige suurem õppetund on see, et tuleb koguaeg edasi liikuda – ükskõik mis. 🚀 Ja esimene asi, mida ta kodus tahab? Loomulikult emme tehtud toit – seda ei asenda miski! 🍲❤️
Kui kõik need vastused kokku panna, siis võib juba ette näha, milline esimene pidulaud kodus välja hakkab nägema. Kes toob lauale kartuli hakklihakastmega, kes praekartulid, kelle taldrikul on kukeseenekaste ja kõrval värske salat. 🍄🥗 Markus istub nurgas oma Hesburgeriga, samal ajal kui Kasper tõstab lauale uhke ahjulõhe ja tomati-kurgi salati. 🐟🍅 Ja Ingridi jaoks on see kõik eriti eriline, sest tema saab lõpuks jälle päris emme tehtud toitu. ❤️
Sunday = funday (ka Zoomis!)
Pühapäeval tegime seekord kiir-meetingu läbi Zoomi – jagasime mõtted, sättisime plaanid paika ja pärast seda tormas igaüks oma teekonnale, otse tööle. 🚀 Pole vahet, kas koos laua taga või ekraani vahendusel – meie tiim hoiab ikka sama rütmi ja hoogu!
✈️ Koju, koju! 🇪🇪
Ja nüüd ongi nii – kotid hakkavad tasapisi pakkimist ootama. Varsti on aeg astuda viimased sammud siit ukselt välja ja võtta suund kodumaale. Seal ootavad meid juba kartulisalat, šašlõkk ja jaanitulede järellõhn. 🔥🥔🌭
Aga kõige rohkem ootavad meid kodused – nii et, salvrätid ja lilled valmis, sest meie väike, aga sitke tiim tuleb tagasi täis lugusid, kogemusi ja energiat, mis kestab veel kaua!
Welcome back to our amazing blog from the other side of the world ❤️ It’s getting a little colder here in Canada and in a few weeks the tree leaves will change colors – and just like the leaves themselves, our stories and adventures are getting more and more colorful every day too!
Enjoying our free time in museums – still learning…
This week Krista experienced the unbelievable – she met a Latvian family here in Saskatchewan!!! They were amazed that a fellow Latvian has shown up at their doorstep (and she was very surprised herself). They spent some quality time together and became really good friends too!
Jānis, Linda & Noemi were super welcoming 🇱🇻
Meanwhile Sanija decided to do some extra physical activity and accepted the challenge of getting inside her brand new car through the trunk. She enjoyed the first experience so much that she decided to do so twice and is now a professional in using anything but doors to get in vehicles…
Meeting supermoms all the time ❤️🥇
Some of our guys have decided to leave the Maple land a bit earlier to focus on studies and adventures outside the bookfield, but don’t worry – we will keep you posted about how important schedule and attitude is until our very last minute before departing.
Side chicks oot! (Read as ‘out’ in a strong Cannuck accent)
Ahhoi ahhoi seltsimehed ongi läbi viimane nädal!!! Nii uskumatu kui see ka poleks, aga juba varsti olemegi tagasi seal Eestimaal. Pikka juttu jälle polegi. See nädal olid meil asjad natukene teistmoodi. Pühapäeval chillisid kõik eraldi oma satsiga ning ajasid oma plaane. Eks ole siis kohe näha, milline pühapäev kellegil oli.
ALEX
Alex ja Karl veetsin oma armsa pühapäeva oma host perega, kes on neid lausa terve suve houdnud enda juures.
“Vöimas nädal, ja olemegi löpusirgel. Tänulik köige eest.”
Mida tegi ROLAND see nädal?
Vahetasin autol piduriklotsid rekordajaga ära. Kokku läks alla kahe tunni.
Politseile ei meeldinud, et kahte stop märki ignoreerisin. Siin vaevu leidub ringteid ja igalpool on täiega stop märke. Paljudes kohtades võiks ollaselle asemel lihtsalt anna teed märk.
EVELYN
meie käisime täna NASA muuseumis tüdrukutega ja jätsime enda eelmiste peredega hüvasti.
TRIPEL L JA MART
Meie jälle see pühapäev kolisime terve päev. Enamus päevast me veetsime Starbucksis kus saime oma tähtsad asjad aetud ja õhtul tuli meie lemmik sõidumees Mart meile järgi, kes meid reisutas teise linna
Ja nii ongi kõik selle nädala osas. Järgmisel nädalal postitust ei tule, kuna me paneme nüüd kuni järgmise teisipäevani järjest tööd. Võtame nii palju kui võtta on ja anname endast nii palju kui anda on. Varsti juba kodumaal ja siis juba on blogipostitused otse näost näkku.
Nädal täis seiklusi jälle purgis ning siin selle nädala eredamad hetked.
Rasmus kohtas heavy rock esinejaga, kes tuleb Norra, Soome esinema ja lubas Rassi juurest ka läbi astuda. Lisaks oli Rasmusel sünnipäev, mille puhul Martin kinkis sünnipäevalapsele New Ulmi telliskivi.
Johanna õppis rataste hingeelu veidi lähemalt tundma ja sai proovida Indiapärast riisirooga, peale mida tundis end kui tuldpurskav lohe.
Jesper kohtus perega, kel olid paabulinnud aias ja kolme jalaga koera, kes jooksis nagu 4-jalgne.
Rosabel kohtus isaga, kellega koos palvust luges ja kellele isa kõik head soovid kaasa pani. Lisaks andis üks isa Rosale õhtuks kosutava penipauna kaasa, et oleks mida nosida.
Marius käis hommikuti jooksmas, sõitis krossi ja lasi püssi – sportlik nädal.
Martin sai tuttavaks isadega, kel meeldisid erinevad relvad – sai lasta ja testida oskusi. Lisaks on Martin kogunud huvitavaid mütse, millega ukselt uksele käib.
Pugi käis vahva vanaema juures, kellele meeldis suitsupause tihti teha, mistõttu pidi Pugi kogu järgneva päeva pusaga tööd tegema, et lõhnadest lahti saada.
Andre sai mehaanikuks olemist harjutada ja rehvi parandada ning muid “igapäevaelu” probleeme lahendada.
Kristofer arendas Hispaania keele oskusi ja sai aknast Minnesota loodust nautida, kui Tallinn-Haapsalu vahemaad tööle sõitis.
Pühapäeval käisime kõik koos Jesperi host pere lasketiirus ning sõime koos lõunat. See oli ühtlasi meie viimane Sunday meeting. Järgmine pühapäev töötame ning nädal peale seda naudime juba Ameerika vaatamisväärsusi.
This sunday we had so much fun, we traveled to Saskatoon and had the meeting in the place where was the first meeting🤩
After amazing coatching part we went to arting and played some arcades which was so fun, it was so much adrenaline😃
For some of us it will be the last week next week and we said some last goodbyes but that doesnt mean that we are not gonna see each other again, not at all, we will meet again:)
This week Kristo was staying with Ukrainian family and they made him really good dinner🥘🍛
Same for Gustav who had awesome dinner with Ukrainian family
Overall weeks fly so fast in bookfield and so much experience is already gained, now we just have to finish strong and there is no giving up in the last weeks, there is only one more door, one more call, one more SD and one more family helped. ❤️🌼
Nädal 10 on tehtud! Nüüd ootab meid ees nädal 11 ja 12. Kütame järjest 9 päeva oma parima tuju ja pingutusega. Lõpu spurt, finišijoon ja kuldmedalid paistavad.
Me pole varem midagi nii väljakutsuvat, aga samas lõbusat ja ägedat teinud. Tunne on selline, et oleks aasta jagu kasvanud.
Matthias ja Raul kilpkonnaga Dix’is 🐢Raamatupidamine 😀
Aitäh, et te kõik nii ägedad ja toetavad olete ning kohtume varsti.
Ps. Nebröska Bookhuskers paneb Tournament of Tournaments’i kinni.
Uus nädal, uus energia! Oleme jõudnud suve lõpusirgele, aga väljakutseid ja tööpäevi jagub veel kuhjaga. Päevad mööduvad kiiresti, kuid iga koputus, iga vestlus ja iga väike seik tuletab meelde, miks me seda kõike teeme. Nüüd on aeg anda endast veel maksimum, sest lõpusirge on just see koht, kus tugevad jäävad püsima. 💪🚪📚
📖 Hanna ja vanaemad Ühel päeval jäi Hanna juttu ühe vanaemaga, kes küll raamatuid ei ostnud. Aga järgmisel päeval otsis seesama naine Hanna ise üles – seekord oli ta kaasa kutsunud ka oma sõbranna, kelle lapselapsed on suured lugejad.
🥯 Evelin ja kaneelisaiad Evelin sattus ka ühe vanaema juurde, kes oli just värskeid kaneelisaiu ahjust võtnud – nii sai ta endale paar sooja kukklit kaasa otse ahjust. Sellised hetked loovad koduse tunde. ✨
🚗 Rometi story Rometi igahommikune rutiin algab sellega, et enne tööle sõitu peab ta oma vana autole mitu liitrit jahutusvedelikku või vett juurde valama – sest paak lekib ja masin on juba päris palju päevi näinud. Aga auto veab ikka vapralt edasi, nii et saab kõik sitdownid tehtud! 💪
🍉 Kareli story Karel käis jälle ühe farmeri juures ja seekord anti talle kaasa päris saak – arbuus, mais ja melon, kõik oma põllult. Tõeline värske energia bookfieldile! 🌽🍈
See nädal näitas taas, et meie tiimis jagub lugusid, naeru ja sitkust. Igaühel oli omaette kogemus – olgu selleks ootamatud seiklused ratastega, loomadega sõbraks saamine või südamlikud kohtumised inimestega. Hoiame meele rõõmsa ja fookuse paigas: anname endast viimase hetkeni kõik, et lõpetada suvi tugevalt. Finišijoon juba paistab, nüüd tuleb veel samm-sammult edasi minna. 🚴♂️☀️🔥
Iga nädal meie programmis on täis uusi kogemusi ja ootamatuid lugusid. Ka kümnes nädal ei olnud erand – igaüks meist leidis midagi ägedat, naljakat või hoopis inspireerivat, mida jagada.
Matvei Iga nädal on nii erinev ja täis ägedaid momente! Sellel nädalal tutvusin ühe kooli direktoriga. Temaga oli väga tore vestlus ja saime palju arutletud. Lõpuks tegin ka temaga ühe kiire intervjuu ja sain selle kooli embleemiga nokamütsi! Ja lõpuks ütlen nagu ka ujumisvõistlustel: kui sul on ujumisprillid peast ära kukkunud, sa ei näe, kus on finiš, aga tead, kuidas kiiremini oma ujumisliigutust teha, et tormata vastu lõppseina. Nii ka siin – annan endast parima viimase sekundini.
May-Britt Sain oma selle suve teise tühja rehvi. Mulle meeldib see, et iga probleem, mis tekib, võtan rahulikult, sest see on lihtsalt osa kõigest. Kell 20:24 sain tühja rehvi ja teadsin kohe, mida teha. Kohtasin päeval mehhaanikust isa, kel oli kiire tööle ja ei saanud pikemalt rääkida. Läksin oma katkise rehviga tema ukse taha kell 20:30 ja ta oli valmis kohe ütlema, et ta ei taha raamatuid osta. Siis ütlesin talle: „Tegelikult ei tahagi sulle midagi müüa, vaid vajan hoopis su abi.“ Näitasin tühja rehvi ja ta ütles sekundi pealt: „Ok, tee korda. Sõida sinna 200 meetri kaugusele, seal on mu töökoht, ma vahetan riided.“ Ja siis ma vaatasin, kuidas ta tegi mu väga kulunud rehvi korda. Küll on ikka äge ja abivalmis isa – tegi heast südamest mu rehvi korda.
Remi Nägin nädala alguses prantslast, kes elas korralikus mõisalaadses 1909. aastal ehitatud majas. Tubasid oli kõigest 26 ning palju antiikmööblit ja disaini. Minule kui kunstivõõrale inimesele pakkus see ka silmailu – päris tore kogemus.
Emma Äge lugu – üks tädi, kellega paar nädalat tagasi kohtusin, kirjutas, et tahab raamatut. Ütles, et otsib mu ise autoga üles (et ma ei peaks kuumuses temani sõitma) ja lisaks küsis, mis pitsa mulle meeldib. Tuligi kohale, pakkus mulle süüa ja tellisime raamatu ka.
Lisette Iowa on nagu üks suur kasvuhoone – õhk on soe ja niiske. Sel nädalal kohtasin üht väga ägedat peret, kellel on viis erinevat äri linnas. Nad kutsusid mind kohe tuppa, tegid mulle tuunikalavõileiva ja saatsid mind koju sületäie tomatite ja oma aia kurkidega.
Johanna Week 10 story: Juba oli õhtu ja otsisin viimast sitdown’i. Teadsin, et ühes majas elab Aafrika perekond ning nad on alati kaua üleval. Koputasingi sinna ja uksele tuli emps, kes oli varem juba raamatuid ostnud, ent online’i veel mitte. Istusime maha ja rääkisime. Kõige parem selle loo juures oli aga see, et sain sooja kodust ühepajatoitu – mu päeva tipphetk! Imeline emps. Nädala mõte: emps ütles, et nüüd tuleb pingutada. Ja seda on ka plaanis teha, sest midagi pole kaotada – ainult võita.
Jan Tegin sel nädalal järvel paadis olles sitdown’i perega. Nad olid just paadi poole kõndimas, kui ma nad kinni püüdsin.
Angeelika Sel nädalal sain küll korraks rinda pista kerge toidumürgitusega, aga ausalt öeldes polnud see sugugi kõige meeldejäävam hetk. Palju huvitavam oli koosviibimine ühe perega, kellele raamatuid näitasin. Kui küsisin lapselt, kas ta teab, miks flamingod on roosad, vastas ta, et tal pole õrna aimugi – aga ta teab hoopis, mis juhtus maoga tema vanaema juures. Loomulikult küsisin edasi. Ta tõigi mulle ootamatult võtmehoidja, mille küljes oli… kobra pea. Selgus, et madu oli jäänud auto alla ning kuna laps armastab väga madusid, lasid vanavanemad teha sellest talle erilise võtmehoidja. Seda ma poleks küll osanud oodata!
Andre Äge lugu – näitasin just põlveliigese endoproteesimise läbi teinud vanaemale taastumiseks mõeldud harjutusi ja andsin talle lisaks uusi.
Daniel Kohtasin üht varasemat klienti, kes oli ostnud kogu kooli raamatute süsteemi. Mõtlesin, et teen temaga pildi ja lähen ära, aga ta vaatas mu slick’i ja küsis: „Mis need on?“ Nii ostiski ta lisaks veel entsüklopeedia raamatud.
Otto Äge lugu oli see, et kõik loomad ühel päeval armusid minusse – kaks koera lausa hüppasid sülle ja koju tulles kasutas kass mind kui tooli.
Kokkuvõte
See nädal oli täis ootamatuid hetki – alates kummide purunemisest ja mehhaanikute abivalmidusest kuni koolidirektori intervjuu, pere õhtusöögi ja lausa kobra peaga võtmehoidjani. Meie kogemused näitavad, et igas päevas on midagi uut, mida avastada, ja kõige tähtsam – me kõik liigume edasi, andes endast parima lõpuni.
See nädal läks väga kiiresti ja järgmised 9 päeva lähevad veel kiiremini. Me kõik oleme valmis andma endast parima nendel viimastel päevadel, et hiljem poleks kahetsusi ja et te kõik oleksite meie üle uhked. Loeme nüüd kuidas meil läks ja miks me anname järgmine nädal endast parima!
Patrik: Usas leiad palju maju, kus sa ise elada ei tahaks. Selline näeb välja ühe noorpere tualett ja see on veel normaalne. Neil oli terve maja putukaid ka täis:D. Viimane nädal, nüüd tuleb endast 110% anda ja jätta kõik siia USAsse, mis jätta on!
Joosep: See nädal sain esimest korda tutvust teha ameerika politseinikega. Olles rumal eurooplane ja viies jututeema Ari-Mattile, pääsesin hoiatuse ja sooja käepigistusega. Järgmine ndl viimane pikk nädal, tahan endast 110% anda sest ma ei taha peale suve vaadata peeglisse teadmisega et see vend ei andnud endast parimat.
Kristjan K.: Sõitsin öösel koju ja mul parem tuli pole algusest peale töödanud, kuigi tegelt võidakse maha võtta selle eest. Üks õhtu kaldusin teest kõrvale ja see anti magamis joon pani auto värisema, olin seal liini peal suht pikalt ja booom, parem tuli läks põlema. 2004 honda võlud. Annan endast parima just viimasel nädalal, kuna miracles do happen ja tuleb tõmmata kõva lõpp just efdortis, et poleks hiljem süümekaid. AMEN
Sander: Meganädal selja taga! MVP Jan Khurana käis lausa follomas ja mingi muti ostis tal otse autost ramse!
Kristjan H.:
Elly: Minu nädal läks väga töökalt ja kiirelt. Sain ühelt issilt suveniiriks pluusi.
Pühapäeval käisin Macy’ses ja ostsin omale pükskostüümi, väga mugav.
Järka nädal annan ma endast parima, sest ma tahan vaadata lõputripil ennast peeglist ja mõelda “I’m one good mdf bookgirl”. Ma tahan õppida tegema raskeid asju, et mul oleks hiljem elus kergem ja ma tahan, et mu tiim oleks ka mu üle uhke kui keegi peaks mu statsi nägema. I WANNA WIN, I WANNA WIN, I WANNA WIN!!!
Me kõik anname see nädal endast parima ja töötame kuis jaksame, et te kõik saaksite meie üle uhked olla kui meile lennujaama vastu tulete! Näeme lennujaamas!
SW Eesti 