Nonii! Eelviimane nädal ongi edukalt lõpetatud ja aeg on jälle kokku saada.

Alustasime päeva nagu ikka kohustusliku meetinguga, mis jäi ka meie viimaseks sellel suvel. Käisime korra veel tähtsamad asjad üle ja oligi aeg natuke lõbutseda ka.

Viimase pühapäeva puhul tegime väikse turismi reisi kõrval osariigi loomaaeda.

Selline see meie viimane pühapäev oli. Nüüd, aga aeg valmistuda viimaseks nädalaks, mis seekord on natuke pikem, 8 päeva, ja läbi see suveke hakkabki saama. Veel viimane võimalus endast maksimum anda ja täie hooga üle finishijoone panna.

Seniks aga kõike head!

Heihei!

Ja nagu naksti on jälle üks nädalake tehtud. Aeg lendab järjest kiiremini ja armutult.

Nagu ikka kombeks on, kogunesime ka see nädal Denisoni linnakeses ja ajasime vähe tähtsaid jutte. Ja et elu liiga tõsiseks ei muutuks, võtsime aja maha ja tegime väikse kossu mängu.

Ja otse loomulikult võidutses meie OL🙌🥇

Nädala kommentaarid:

Anton – Selle nädala story on natukene ebatavalisem, kui muidu.

Olin nädal aega laatsaretis, kuid sellegi poolest juhtus nii mõndagi. Esmaspäeva õhtul, koju tuppa astudes nägin koridori uksest, et teisel pool ust püüab mingi tegelane lendavat objekti. Algul ei olnud aimu ka, millega võiks tegu olla, kuniks nägin mingit musta lendavad elukat. Tegemist oli nahkhiirega, kes tuppa korstnast lendas. Esimest korda elus nägin päris lendavat nahkhiirt 🙂

Kevin – Iga nädalaga kogeb järjest huvitavamaid asju. Selle nädala meelejäävaim hetk oli see, kus olin uksel ja mingi mehhiklane tuli tänavalt ja küsis kas saaksin aidata tal auto käima saada. Võtsime pagassist krokodillid ja 5 minuti pärast olid nad uuesti teel.

Igor – Kohtusin ühe vanaema, kelle lapsed olid 20 aastat Southwesternis müünud. Nad müüsid 5 aastat ja präegu elavad San Franciscos. Hakkasin väiksemates linnades töötama ja inimesed seal on väga avatud ja sõbralikud.

Henri – Sellel nädalal kohtusin ma uute ohtlike elukatega. Nimelt terroriseerisid mind kaks hane, kes ründasid mind kolm korda nädala jooksul. Part oli neutraalne tegelane.

Lisbeth – Kohtasin see nädal ühte üli ägedat 10 aastast Eurovisiooni fänni. Ta teadis peast kõiki fakte, isegi Eesti kohta – kas on võitnud, millal ja kes. Ta oli nagu kõndiv Wikipedia sellel teemal, küsi mis tahad, kõigele saad kiirelt vastuse.

Selline see nädalake oli. Nüüd aga valmistuvad kõik uueks nädalaks, sest taas on võimalus endast maksimum anda ja palju ägedaid kogemusi juurde hankida.

Seniks aga kohtumiseni uuel nädalal!

Hei-hei!

No nii, juba ongi 9 nädalat tehtud, see tähendab, et üle 2/3 on tehtud juba. Nüüd on veel paar nädalat võimalus endast maksimum anda ja autida seda kõike.

Pühapäeval kogunesime jälle Denisonis, kus tegime väikse meetingu ja tegime natuke keskkonna heaks ka ära. Korjasime kohalikust pargist kõik prügi kokku, mida nägime ja seda leidus seal ohtralt.

Siin ka kommentaarid nädalast:

Anton – Nu nii see nädal oli paratamatult huvitav nädal. Sain uue pere endale tööalast kus töötasin. koputasin uksele, keegi lahti ei teinud, hakkasin auto poole liikuma, kui punane trakk jai seisma ja küsis, Kas sina oled anton kes müüb raamatuid? Vastasin jah, ja nad jätkasid, oh väga lahe, me hostisime Allar Tederit ja Sergei Zunajevit 3 aastat tagasi. Kas sul on ka kohta vaja kus elada? Ja üllatus üllatus, me pidimegi tegelikult kolima teise linna Igoriga. Ehk probleem sai lahendatud seal, kus seda väga ei oodanudki.

Kevin – Üheksas nädal tehtud! Iowat tabas taaskord kuumalaine ning sai korralikult jumet parandatud. Kohtasin ka naist, kes müüs 2002 aastal samuti raamatuid, peale meie lühikest vestlust veendusin, et teeme ikka õiget asja ja olen õigel teel 🙂 Nädala alguses oli Carrolis (meie kodulinnas) korralik torm ning pilved olid justkui ulmefilmist. 

Igor – Minu jaoks nädala teine pool oli väga rahulik, aga esimese nädala poolel kohtusin linna mayorit. Pühapäeval kolisime uude linna ja ootame huviga uut nädalat!

Henri – Käisin Kevinit follomas ja õhtul hakkasid meie telefonid karjuma, et hiiglaslik torm tuleb läbi meie linna – 120km/h tuul. Helistasime Antonile ja kuulsime, et nad Igoriga olid juba koju läinud, sest mõtlesime sama. Aga mõtlesime, et pohhui, vaatame mis saab. Nägime üli ägedat pere, kellega me maha istusime ja kui välja läksime oli torm juba möödas

Lisbeth – Nädal oli väga vinge, aga veel lahedamad on pühapäevad. Olenematta sellest, et elame nüüd uue host pere juures, veetsime endiselt aega enda eelmise perega. Tara endiselt mõtleb meie peale ja küpsetas meile isegi zucchini leiba, sest teab kui väga ma seda armastan☺️

Mj – Võtsime peale Sunday meetingut natuke aja maha ja läksime kõrval osariiki South Dakotase loodust nautima, sest mis siin muud ikka teha on. Nii, et väike pitsa puu otsas ja elu lill.

Selline see nädalake oli, ega muud kui ainult täis käigul edasi ja kohtumiseni järgmisel nädalal!

Heiheihei!

Taaskord on üks nädalake lõppenud. Sai tehtud palju tööd ja aidatud palju peresid.

Seekord kogunesime Mj ja Lisbethi HQ, imearmsa Plathe pere juures. Nad on hostisid tüdrukuid 2 kuud ning nüüd on aeg edasi liikuda. See on kirjeldamatu kui hoolivad ja abivalmid nad on ning seda kogu meie orgi vastu. Oi kui palju nad on meid kõiki aidanud nii nõu kui ka jõuga. Lihtsalt imeline pere❤️

Väike kommentaar kõigilt:

Anton – Nädal oli ilmtingimata huvitav. Kohtasin Iskanderi kliente 2017-st aastast. Huvitav on see, et inimesed siiani mäletavad Bookmanne ja Bookgirle vaatamata sellele, et on juba omajagu aastaid möödas. Paratamatult sisestas usku, et teeme head asja ja päriselt muudame inimeste elusid. Ema, kes ostis raamatuid 7 aastat tagasi ütles ka, et te eurooplased olete nii viisakad ja töökad, et ma lausa imestan teid 😀
Tekitab tõesti hea ja väärtusliku tunde

Kevin – Juba kaheksas nädal tehtud! Iga nädalaga muutub töö järjest põnevamaks. Kohtab palju ägedaid inimesi, saab kuulda erinevatest kogemustest ja näeb ka uusi põnevaid paiku. See nädal töötasin väiksemaid külasid ja linnu ning sain kogeda päris maalähedast elu. Teepeal jäi silma ülekaaluline siga ning väga huvitav postkast.

Igor – Kohtasin pere, kellel oli 9 last ja isa vanemad olid Lätist pärit. Hakkas mulle venekeelseid fraase rääkima. Paari tunni pärast avasid mulle ukse 2 vanameest kleidis.

Mj – Auto on seisnud natuke pikemat aega lahtiste akendega. Liigun auto poole ja kuulen, et ükshetk mingi kõva krabin käib auto tagaistme juures. Järgmine hetk kargavad kaks oravat kastist välja.

Lisbeth – Rääkisin rahulikult empsiga juttu, kui näen, et nende kass seadis ennast mugavalt minu bookbagi magama.

Davaiks, selline see nädal oli ja kohtumiseni uuel!

Heihei!

Taaskord kätte jõudnud pühapäev. Nädalad hakkavad järjest kiiremini ja kiiremini minema, nii et juba ongi 7 nädalat tehtud, uskumatu.

Täna pikka juttu pole, sest pildid ütlevad rohkem kui tuhat sõna. Aga oleme kõik vahepeal kõvasti tööd rabanud ja natuke lõbutsenud ka.

Siin kahe nädala kokkuvõte:

Week 6

Week 7

Sellel nädala võistlus oli sit-downide (peredega maha istumise) peale. Võistlus käis HQe peale, ehk kes kõige vähem SD tegi said pirukaga näkku.

Selleks korraks jällegi kõik ja kohtumiseni uuel nädalal!

Heiheihei!

Möödunud on jällegi üks nädalake. Jube kiiresti on aeg hakanud lendama. Alles oli pühapäev ja nüüd nagu silmapilk järgmine.

Nädal oli töine nagu ikka, kes suras ratastega ringi, kes autodega countrys. Sai nii tormi, päikest kui ka ilutulestikku. Nimelt 4. juulil tähistatakse USAs iseseivumist ning tegemist on suure pühaga siin, mille juurde käib palju ilutulestikku ja pauke. Seega pidi nendel päevadel üpriski ettevaatlik olema, sest ilutulestik laste käes ei pruugi alati hästi lõppeda.

Kohtusime nagu ikka Denisonis, kuid natuke hilejm kui tavaliselt, sest Henri ja Kevin kolisid uude linna ning hommikul läks lahti kohe host pere otsimine. Õnneks kaua ei pidanud otsima ning ruttu leiti pere, kes on nõus neid majutama. Seega oli natuke lühem kohtumine, kuid kõik vajalik sai läbi käidud ja nalja kah natuke tehtud.

Siin ka kommentaarid nädalast:

Anton – Country võlud, näeb kõike, mida soovid.

MJ – seekord ei jooksnud koera eest ära, aga kantris istusin maha perega, kellel oli üle tuhande hektari põllumaad ja käisin vastsündinud vasikat paitamas ning kõrvalolevale pullile see ei meeldinud ja pidin tema eest ära jooksma

Kevin – See nädal oli väga huvitav. Sain töötada neljas erinevas linnas ja seda väga erinevate sissetulekutega piikondades. See nädal andis palju perspektiivi ja aitas mõista, et endal on kõik vajalik olemas ning tuleb olla tänulik asjade eest, mis on juba olemas. Selle nädalane pilt tuleb linnast nimega Otho. Nimelt oli seal üks proua, kes iga paari tunni tagant käis suvaliste inimeste aedadesse flamingosid paigutamas.

Henri – Läksin koputama maja uksele, mille kohal oli linnupesa. Linnud olid ukselingi kuhjaga täis lasknud. Pere kasutas garaazi ust, et toas käia, et linde mitte segada.

Lisbeth – Lõpetasin oma sit-downi ja hakkasin ära minema, kui kari lapsi tuli ja küsisid, et kas ma nendega pilti ei teegi. Nii ma ei saanudki sealt enne minema, kui pidin nendega pilti tegma, pärast mida nad mu rattaga minema jooksid, et ma ära ei saaks minna. Küll need lapsed on ikka armsad tegelased.

Igor – Kohtusin vanaema, kellel kokku oli 30 lastelast. 4 juulil toimus ka palju huvitavaid asju. Sain liha süüa, peredega istuda ja ilutulestikuga pähe.

Selline see nädalake oli, uus tõotab tulla kindalsti veel ägedam ja tegusam. Ega siin muud midagi kui kohtumiseni jälle uuel nädalal!

Hei-hei!

Jälle üks nädal linnutiivul möödunud. Sai tehtud tugevalt tööd nii kuumalaines, kui ka kohati väga jahedas.

Nagu kombeks juba saanud kogunesime jällegi Denisonis. Sai aetud nii tähtsaid jutte kui ka naerda vahvate juhtumiste üle.

Otsustasime seekord väikse tervislikuma pikniku teha.

Siin ka kommentaar igaühelt:

Kevin:

Neljas nädal tehtud! Õppisin see nädal palju enda kohta ja arenesin kõvasti. Iga nädalaga kohtab järjest rohkem ägedaid inimesi ja saab uusi kogemusi. Nädal algas kuumalainega ning vett kulus ohtralt. Kohtasin ka ühte tegelast, kes oli vist autosse liiga pikaks jäänud 🙂

MJ:

Pühapäeval oli mõnus veeta aega meie host familiga. Nädala jooksul mäeme neid harva, kuid tore on aega võtta ka nende jaoks. Mängisime koos ameerka jalgpalli, rääkisime nii sama lõkke ääres ja grillisime vahukomme.

Anton:

Mainisin host emale, et mulle meeldib väga lõket teha ja järgmine päev ema tuleb mu juurde ja ütleb, et tellis meile FirePlace selleks, et me saaksime lõket teha 🙂🙂

Lisbeth:

Rääkisin emaga rahulikult ukse peal ja näitasin talle, mis ma teen. Järsku tõmbas ema mul mapi käest ja hakkas vaatama, mis mul seal on ning järgmisel hetkel pani toast koer jooksu ja ema talle koos minu mapiga järgi. Nii ma siis seisin seal, ei teadnud täpselt mida teha.

Igor:

Kohtusi pere, kus kõikide meeste nimed on Juan. Alates vana vanaisast, kuni kõige väiksema lapseni olid Juanid.

Henri:

Mürasin mööda linna ringi ja ehmatasin ära, sest ükshetk oli mu kõrval 4 meetri kõrgune luukere

Selline oli meie nädal lühidalt. Seniks kõike head ja kohtumiseni järgmine nädal.

Hei!

Taaskord on üks töine nädal seljatatud. Sai palju majade vahel ringi suratud, sai nii päikest kui ka palju äikest, vihma ja tuult, kuid see ei heidutand kedagi. Ning kiirelt tuligi aeg jälle Denisonis koos aega veeta. Kui tähtsad jutud aetud said, siis sõime oma väljateenitud steaki, katsusime kätt mängudes ja chillasime niisama.

Muljed nädalast

Kevin:

Kolmas nädal tehtud. Head harjumused on loodud, nüüd peab neid lihtsalt järgima. See nädal alustasin tööd Algonas, kena väike linn ning inimesed on sõbralikud. Sain näha palju ägedaid peresid ja kogeda lahedaid olukordi nendega. Nädala lõpus oli ka torm ning korralikud üleujutused igal pool. Inimestel olid keldrid vett täis ja tänavad ujusid. 

Anton:

Well see nädal lisaks inimeste approachimisele sai ka palju muud. Koputades ühele uksele tuli välja, et pere kasvatab lehmasid ja lapsed suureks kasvanud. Raamatuid ei tahtnud, aga andsid hoopiski 5 steaki tükki koju kaasa 🙂 Nüüd pühapäeval saab liha proovida kah. Muidu nädal nagu nädal ikka. 

Henri:

Seisin rattaga keset tänavat ja vaatasin kuhu tänavale järgmisena liikuda, ühtäkki jääb minu kõrvale auto seisma. 70 aastane mammi laseb akna alla ja küsib, et kas ma olen see poiss, kes entsüklopeediaid müüb. Vastasin talle, et jah, mille peale kutsus ta mind autosse, et ma talle neid raamatuid näitaksin.

MJ:

Räägin emaga rahulikult maja ees juttu hariduse olulisusest. Ema oli just rääkimas, kui targad lapsed tal on, kuni üks hetk märkan silmanurgast, kuidas väike poiss, istudes mänguautos, sõidab täie hooga maja seina sisse. Sellisel hetkel saad aru, kui õiget asja sa ikka teed ja kui oluline haridus on.

Lisbeth:

Kohtusin see nädal ühe vinge vanapapiga, kes olevat kuulus kirjanik. Vestelesime natuke ja sain palju uusi teadmiseid juurde, nt küsis ta minult: “Kas tead kuidas pildi peal vahet teha, kas tegu on Jaapani või Hiina draakoniga?” Ilmselgelt ei teadnud ma vastust, mille peale ta ütles, et see on väga lihtne, Hiina draakonil on neli varvast, Jaapani omal kolm. Nii, et book fieldil saab igasuguseid uusi teadmiseid juurde ning kunagi ei tea, millal neid vaja võib minna.

Igor:

Koputasin uksele, sealt tuli välja ilma särgita vanamees. Istusime temaga maha ning kui hakkasin ennast tutvustama ta hakkas mulle enda muskleid näitama. Üritasin seda ignoreerida ning jätkasin enda tutvustamisega, aga pärast ta hakkas küsima, kuidas mulle meeldib tema füüsiline vorm.

Ega siin midagi muud, nüüd aeg end välja puhata ja valmistuda uueks nädalaks.

Seniks aga kõike paremat ja kohtumiseni uuel nädalal!

Heiheihei!

Ja jõudiski lõpule meie esimene täispikk nädal, mis oli täis tööd, higi ja kindlasti ka tuhandeid erinevaid emotsioone. Ning see tähendab vaid üht – oli aeg jälle kokku saada ja muljetada natuke nädalast, premeerida parimaid, valmistuda uueks ning natukene ka aega maha võtta ja niisama koos aega veeta.

Kui kõik tähtsad jutud said aetud, siis natusime natuke Mexico toitu ning tantsime parklas ka tibutantsu, sest miks mitte. Ja muidugi ei saa ühtegi pühapäeva nii veeta, et Pedro vähemalt 10 korda ei kõlaks.(Kohustuslik kuulamine kõigile, sest see tõmbab ikka korralikult emotsiooni lakke)

Siin on ka igaühe väike kommentaar nädlast:

Anton:

Bookfield ei ole ainult field kus müüakse raamatuid, vaid ka koht, kus õpid akut vahetama ja aku töövõimekust hindama. Minu esimene elukogemus selles sfääris tehtud ja edaspidi loodan, et jään pikemaks ajaks sellest auto parandamise teemast eemale 🙂

MJ:

Vanaisa võttis raamatud kätte, andsin talle oma visiitkaardi, ta vaatas seda ja hakkas valju häälega üle tänava naerma ning ütles, et see fotograaf tegi küll sulle kurja selle pildiga. “Sa näed välja nagu sul oleks kaks burritot kummaski põses” ehk siis kuidas vanaisad usas ei võta end ega Sind liialt tõsiselt 😄

Kevin:

See nädal möödus töökalt. Kinnistasin häid harjumusi ja kohtusin paljude ägedate peredega. Kõige eredamalt on meeles üks seik vanaprouaga, kes peatas mind keset teed kinni ning palus kaardiga abi. Peale viie minutilist pusimist saime koos välja selgitatud kuhu ta peab minema ning isegi kirjutasime tänavate kaupa talle paberile välja kuidas ta sinna saab 🙂

Lisaks kitsedele, oravatele ja jänestele leidub siin ka kilpkonni vabas looduses. 

Henri:

Istusin maha perega, kus 3 väikest last loopisid üksteist pöidla suuruste konnakullestega samal ajal kui ma emale raamatut tutvustasin. Lisaks kohtusin 99 aastase veteraniga, kes käis teises maailmasõjas ning oli just astumas autorooli, et sõita kasiinosse.

Igor:

Koputasin uksele ja vaatan, et tuleb uksest välja suure habemega isa. Küsin tema käest “Sa peaksid selle maja isa olema” ja ta vastab “Ei, ma olen ema”. Sellega approach ka kohe lõpes 😄.

Lisbeth:

Ütleks nii, et see nädal oli rohkem nagu üks korralik treeninglaager. Sai palju mäest üles vändatud ja kohe otsa treppijooksu ka tehtud, et uksteni jõuda. Siis jälle vudinal trepidt alla ja järgmisest üles.Kuid õnneks on ameeriklastel komme igale poole motiveerivaid sildikesi panna, mis aitavad tuju üleval hoida ja toovad naeratuse näole. Nii et suve lõpuks saab lisaks kõigele muule ka ilusti vormi😁

Ja mainimatta ei saa jätta ka ühte õhtust koju sõittu, kus parajalt suur Pedro (pesukaru) mul tee peal ees tuigerdas ja ei teadnudki kohe kummalt poolt mööduda.

Nüüd on aeg aeg alustada uue nädalaga ja anda endast veel rohkem kui kunagi varem.

See on hetkel kõik, nii et kohtumiseni!👋