Nonii, tervitus ja kohe tähtis teadaanne otsa! Üheksa nädalat ehk kolmveerand suve on tehtud! Jah, see on reaalsus!
Pühapäval käisime matkamas ning nägime esimest korda Washingtoni looduse võlu kauni metsa ja suure kose näol. Vaated olid hingematvalt ilusad ning see Sunday meeting jääb kindlasti senistest erilisemalt meelde. Loodetavasti on osariigil järelejäänud nädalatelgi meile midagi sarnast pakkuda.
Nii, aga mida vinget me üheksandal nädalal korda saatsime? Ega pikalt ei pea lava kuumaks soojendama, staarid on oma parimate palade ning mõtetega nüüd ja kohe teie ees.
Sandra Elisee:
See nädal oli tore, töötasin jälle country roadse ja loodus on lihtsalt nii ilus. 3 nädalat on veel jäänud ja parim on alles ees! Let’s goooooo!!
Patrik:
Sattusin see nädal kokku ühe väga laheda naisega, kes oli Tšehhi juurtega. Ta oli väga imestunud, et ma sellist tööd teen ning ta on siiani üks ägedamaid inimesi, keda olen kohanud. Samal päeval juhtus olema minu ema sünnipäev ning tal tuli mõte, et saadaks talle koos video, kuidas me sünnipäevalaulu laulame ja nii sai mu ema ühe laheda video omale sünnaks.
Robert:
Tervis jukerdas endiselt aga nii palju kui võimalik, katsun tööd ikka teha. Viimane veerand on jäänud ning ootan suve lòppu väga! Täiega edasi!
Georg:
Olles sitdownis, siis väike laps hakkas mulle näitama, kuidas akrobaatikat teha. Vana sooritas saltosid, kukerpalle ja kätepealseisu. Tegi sitdowni palju lõbusamaks kohe.
Melanie:
3/4 suvest tehtud juba, juhhuuu!!🤩 Nii lahe on siin USA-s ikka, töötasin pisikeses, 9000 elanikuga linnas Burlingtonis ning siin on nii palju sooje ja armsaid inimesi. ✨ Tänaval juba tervitati ja inimesed panid mulle hüüdnimeks Estonia ning pärast muutus selline tervitamine juba igapäevaseks, nii lahee. 😄
Mikk Hendrik:
Ühes sitdownis palusin emalt klassikaliselt võimalust raamatuid kogu perele näidata. Peale oma kahe tütre tulid temaga teisest toast kaasa ka tüdrukute külasolnud neli sõbrannat ehk mind asus kuulama tavatult suur ja kirev seltskond. Söögiks anti suvikõrvitsakotlete, võileibu, muffineid ja pähkleid. Kõige keerulisem oli tüdrukute nimede meeldejätmine, aga muus mõttes oli lahe meelde tuletada lemmikametit rahvamehe rolli näol, seltskonnaga nalja visata ja mitte ennast kogu kirju olukorra juures tõsiselt võtta.
Nõnda, selline oli meie üheksas nädal. Viimane kvartal saab avapaugu ning Yellowstone ja Eesti ei ole enam kaugel. Oleme varsti juba tagasi uute ning lahedate paladega ja teame, et olete meiega lõpuni! Kuulmiseni!
SW Eesti 