Top Dawgs – week 8!!!

Hola, kõik Top Dawgsi pöidlahoidjad! Teame, et olete endiselt meiega! Ja olete loodetavasti lõpuni välja, sest palju pole enam minna!

Pühapäeval läksime Seattle’i asemel paadiga vee peale, et vaadata vaalasid. Sõit oli meeleolukas ning elukad huvitavad. Ühes sellega käisime isegi üle Kanada piiri ära. Samuti avaldas orgi juht härra Kangur isadele pühendatud nädala võitjad ning Melanie sai kätte 200 ühiku särgi. Päris lahe pakett puhkepäevaks või mis?

Aga klassikaliselt toome teie ette ka parimad lood möödunud nädalast. Kes mida põnevat koges ja nägi? Rohkem pole vaja muretseda, need palad on nüüd teie ees.

Patrik:

See nädal juhtus selline tore kokkusattumus, kus sattusin kahe naabri otsa, kellest ühe nimi oli Patrick ja teise nimi Robin. Juntumisi on minu venna nimi Robin ja nagu teadagi, on minu nimi Patrik.

Melanie:

Üks armas asiaadist naisterahvas, kes kohalikku Teriyaki kana söögikohta peab, nägi mind õhtul tööd tegemas ja ruttas minu juurde ning üllatas mind ühe tööpäeva lõpus maitsva kostitusega😋

Georg:

Jäin nädala keskel tobedalt haigeks ning paranemine võtab siiamaani aega. Asi, mida ei eeldanud, et suvel jutub, aga kõigeks tuleb valmis olla. Liigume parema tuleviku suunas tasapisi!

Robert:

Nädal oli tegus ja kiire, mingit silmapaistvat lugu mul endal sellel korral kahjuks ei ole. Aeg lendab ja varsti olemegi Eestis tagasi! Kuulmiseni!

Sandra Elisee:

Selle nädala lõpus läksin countryt tegema ja nii äge oli. Ilusad põllud, mäed, metsad. Kui autoga majade ette jõuan, jooksevad koerad auto juurde mind tervitama. Ning vahel ka lisaks koeradele kanad ja kalkunid, lambad, kitsed ja nii edasi😀 Sain ühel päeval ka paki värskeid mune koju kaasa. Suvi on toreeee!

Mikk Hendrik:

Kohtusin laupäeva õhtul hubaselt valgustatud verandal istunud ema ja isaga, kes olid sitdowni vältel ülimalt huvitatud minu varasemast käekäigust, perest ja sellest, kuidas ma ikkagi Eestist tulnuna sellist seiklust tegemas olen. Pärast keskmisest sügavamat vestlust anti mulle kaasa pea kümme pudelit karastusjooke, pitsa, küpsisepakid, müslibatoonid jne. Samuti muutus superlahe ema mulle edu soovides emotsionaalseks ning ütles, et ma iga väiksemagi mure korral nende juurde naaseks. Sest eks ikka leidub emasid, kes kolmeks kuuks 7600 km kaugusele perest ja kodust tööle tulnud eestlastele tõsiselt kaasa elavad ;))).

Selline oli meie kaheksas nädal. Veel on natukene seda suve minna ning põnevat kogeda. Igav meie seltsis ei hakka ning mis muud kui et uue nädalani! Kohtume taas!