Heipadi-tervist kõigile kodumaal! Top Dawgsi rong on saavutamas täiskäigufaasi ning ühes sellega on möödas juba viis nädalat. Põhimõtteliselt pool suve, alles olime Sales Schoolis….
Pühapäeval saime üle mõne nädala kokku Seattle’is ning sõime taas head ja paremat. Samuti kuulasime nõuandeid ja meenutusi kahelt härralt, kes käisid raamatuid müümas rohkem kui 40 aastat tagasi. Päris hullumeelne mõelda, kui kaua aega tagasi see oli. Tegime ka klassikalise reco ning nautisime ilusat vaadet.



Meie viies nädal sisaldab lugusid igast vallast. Kes koges emakese looduse parimaid võlusid, kes sai lahedaid meeneid ja toitu, kellel juhtus midagi tavapäratut – kompott on igatahes taas kirju!
Robert:
Koputasin uksele, kus vastu tuli kitsehabemega naine. Ei osanud alguses talle öelda mees ega naine, siis ütlesin: “you must be the cool parent of this house”. Rääkisime natukene ja siis mõistsin, et ei julge temaga tuppa astuda ning proovisin nii kiiresti kui võimalik sealt minema saada. Olukord oli üle keskmise huvitav ja ka hirmus.
Sandra Elisee:
Tore nädal oli, kuna oli neljas juuli ning inimesed pidutsesid ja lasid ilutulestikke keset tänavat. See nädal pidin igal hommikul rattaga tund aega ülesmäge tööle sõitma, nüüd on jalalihased 2x suuremad. Ühel päeval tegi üks Mehhiko emps mulle terve lõunasöögi, see oli nende Mehhikopärane roog. Viis nädalat tehtud ning seitse on veel järel, aeg läheb kiirelt!

Patrik:
Minu selle nädala parim lugu on see, et ma sain laupäeval teada, et mina ja minu toakaaslane Mikk Hendrik oleme vanavanemate kaudu sugulased. Eesti on ikka üks pisike riik!
Georg:
Kohtusin maailma kõige konservatiivsema mehega. Ta kogus münte ja talle ei meeldinud, mida Kaja Kallas teeb. Kogu vestlus ja saadud kogemus olid rohkem kui lihtsalt huvitavad.
Siim:
Mingit suurt lugu seekord ei ole kui see, et inimesed on oodatust palju sõbralikumad olnud. Kitsed tänaval on varsti igapäevane nähtus ja kohtasin vanapapit, kes läheb septembris Eestisse ja küsis takka, kuidas ilm seal on sellel ajal.
Melanie:
Megalahe nädal oli! Kohtusin näiteks ühe ülilaheda britist papsiga, kes oli Washingtoni ühe parima jalgpalliklubi direktor🏆⚽️ Koju läksin kahe nende klubi särgi ja ühe briti kokkade kokaraamatu võrra rikkamana! 😛🍳

Mikk Hendrik:
Töötasin neljandal juulil kõrgemal mägedes asuvaid krunte läbi, mis olid üksteisest tugevalt eraldatud. Seega sain pidevalt ülikaunis looduses, mis tugevalt Eesti maaelu meenutas, rattaga ringi sõita. Kui veab ilmaga, näed pidevalt kitsi ja lambaid ning tervele Bellinghamile avanevaid vaateid, siis muud ei ole ilusaks päevaks naljalt vajagi. Ameerika trikolooriga buckethat peas, rahvale head püha soovimas, toimetasin terve neljapäeva vältel väga hea meeleoluga.

Nõnda, TOP Dawgsi viies nädal oli selline. Seiklusi jagus igale maitsele ning kindel võib olla selles, et igavamaks ei lähe. Milline tuleb uus ja kuues nädal, sellest kuulete juba järgmisel pühapäeval. Peatse kohtumiseni!