Hello-hello-hello-hello!
Noh, näete, natuke veel ja siis olemegi kodus tagasi. Ei ole ju midagi hullu, meil ikka veel aeg lendab!
Pühapäevase meetinguga saime targemaks ja jagasime auhindu. Sättisime uue nädala plaani valmis ning oleme täiesti keskendunud paremaks saamisele! Kena-kauni-toreda pakikesega saadeti meile ka nänni, millest ilmselgelt tekitas enim rõõmu mullitaja!🫧
Pärast seda saime bowlingukingad jalga tõmmata ning kõik kurikad maha virutada!💪🏽
Küll aga on selja taga taas üks töökas nädal! Mis põnevat tegime? Mis mõtted on?
WEEK 5
Üks on kindel, viienda nädala võistlusena olid kõik valmis tiimi nimel ekstra pingutama. Nimelt on loosis mitmeid erinevaid tooteid ja kupongide saamiseks tuli erinevaid numbreid koguda. Kogu tiimina saime ka oma kuponginumbrid duublisse tõmmatud! Eks näis, kas-mis meile koju siis kukub!
Ameerikamaa pole siiani liiga koduseks saanud, ärge muretsege, tuleme ikka tagasi! Küll aga on siin nii mõndagi, mida täitsa tahaks kaasa võtta:
Mirlen: Starbucks, mäki pannkoogid ja liikluses on siin hea, et paremale saab punase tulega keerata, kui autosid vasakult ei tule. Minu arust see töötab nii hästi ja ma ei saa aru, miks Eestis seda võimalust pole.
Miia: Eestisse tooks näiteks toidust trailmix pähklisegu ja sõbraliku smalltalki.
Kristelle: Tahaks lihtsalt näidata kõigile eestlastele ka seda kultuuri siin, et nad väärtustaksid enam meie kodu ja oskaksid olla tänulikud! Muidu isiklikult võtaks food prepi harjumused kaasa, et teha toitu korralikult ette enda aja säästmiseks. Üldiselt Eestisse rohkem ägedaid toidu- ja poekette?
Kasper: Ma tean, et seda ei saa nagu otseselt üle tuua, aga oleks lahe, kui Eestis oleks ka “cul de sacid” ehk siis siuksed tupiktänavad, aga ümmargused ja lillekujulised. See vibe – mulle meeldivad need.
Evelyn: Mina tahaksin väga Eestisse Trail mixi ehk pähklite, rosinate ja kommide segupakikest, mida me iga õhtu HQs nosime.
Kuu aega tööd on nüüd tõesti tehtud! Oleme kasvanud nii palju, et isegi vaid päeva võrra tagasi vaadates annab tunda, kuidas miski on muutnud. Iga päevaga oleme ju paremad kui kunagi varem! Seega, on aeg meenutada esimest koputust!
Mirlen: Esimese koputuse ajal ma olin väga närvis, kahjuks esimesele uksele keegi ei tulnud. Esimene uks, kus keegi vastu ka tuli – no kogu see tekst ununes ära ja oli väga pudru ja kapsad, ise küll sellist sisse ei laseks.
Miia: Essa koputusega tuli üllatusena uksele üks high schooleri paps, kes töötab ka kohalikus ülikoolis UND-professorina. Ülisõbralik ja sain ka oma essa demo bookfieldil kirja!
Kristelle: Esimesed kaks ust ei tulnud kedagi, aga kolmandal tuli lapsehoidja vastu ja äkki läksid kõik õpitud olukorrad meelest ning kuidagi puterdasin vist ära, et tulen tagasi, kui vanemad ka kodus. Otseselt närvis ei olnud, aga aju jooksis kokku.
Kasper: Tundsin, et kohe, kui uks avatakse, tuleb blokk ja ei tule sõnagi suust. Esimene uks, kuhu koputasin, ei tulnud kedagi aga uksele. Teine uks oli aga tore vanaema, kes kohe ka tuppa kutsus, niiet sellega läks päris hästi🙂
Evelyn: Esimene koputus oli täielik segadus. Ausalt öeldes ei saanud ma mitte midagi aru, mis toimub ja mida ma teen. Sõnad tulid küll suust välja, sest harjutatud seda teksti sai vast piisavalt, aga seisin nagu tuim tükk seal ja ega ma just eriti palju seal peale ei osanud hakata.
Tänulikkust jagub ka kuhjaga igasse päeva, ent enim tänulikud oleme:
Mirlen: Hetkel selle üle, et ma õpin palju USA kultuuri kohta. Proovime siin uusi toidukohti, näeme inimesi, nende suhtumist erinevatesse asjadesse ja kuidas üldse siin elu toimib. Ameerikal on palju rohkem erinevusi Eestiga, kui ma oleks oodanud.
Miia: Et mul on nii toetav ja armas support team Eestis ja ND Lakersite näol!
Kristelle: Olen meeletult tänulik kogu kogemuse üle juba praegu, paneb ikka mõtlema, et mida rohkem ise vaeva näed ja selgemalt asjadest aru saad, seda enam just tänu sulle endale asjad edasi liiguvad. Tänulik, et mul on nii hea pere, tutvusringkond, elukoht ja üldse elu! Siin näeb ikka kõike.
Kasper: Olen tänulik, et saan hommikul külma dušši ja õhtul kuuma dušši, väga tänulik host pere üle, kes meid poputavad ja kes alati valmis kõigega aitama.
Evelyn: Hetkel olen tänulik meie jaoks kõige igapäevasemate asjade üle nagu söök, riided, haridus, turvalisus ja katus pea kohal. Siin igasugu erinevaid inimesi kohates ja nende lugusid kuuldes saan aru, et kõik on ikka jube hästi meil seal kodus Eestis ja samamoodi meil siin muidugi.
Ja see ei ole veel kõik! Saime siin tegelikult tähistada ka 4th of July’d – Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäeva! Kõik tõmbasid midagi toredat selga ja läksid koputasid erilise entusiasmiga, raketid taevas säramas! Või kas ikka olid?
Mirlen: Nii erinev päev teistest see just ka polnud, aga kõik olid terve päeva jooksul uksele tulles rohkem lõbusas meeleolus ja rõõmsad. Natuke imelik oli keset suve ilutulestikku näha, sest me ju seostame seda pigem millegi vana lõpu ja uue algusega. Nad lasid ilutulestikku isegi päeval, kuigi neid valges eriti näha ei ole…
Miia: Kui muidu on inimesed juba väga armsad ja sõbralikud uksel, siis 4. juulil olid nad veel eksta avatud ja vahvad. Lasid päevast õhtuni ilutulestikku (isegi kui väljas oli valge) ja sain ühe pere juurest kaasa kohaliku kartulisalatit ja grillvorsti!
Kristelle: Arvasin palju rohkemat, tegelikkuses olid pea et kõik oma järvemajakestes tähistamas ning linnad rohkem nagu kummituslinnad. Siiski oli rahvas rõõmus ja pühadest hoolimata lasti uksest sisse ka!
Kasper: Olin väga valmis, et inimesed on tänavate peal laiali ja möll käib ja kõik heas tujus. Tuli välja, et päev nagu iga teinegi😀 Kutsuti peole ja öeldi, et ära tööta. Üks mehhikopaar pakkus bongi ka, aga ütlesin, et see ei kuulu tööülesannete hulka.
Lisaks kohtasin toredat Vikingsite fänni, kes oli ka tore vanaema ja omas garaažis oma “pubi”: tal oli olemas pitsaahi, popcornimasin, õllevaadid ja -kraanid, telekas, laud ja tuled-viled. Pidi mind ka Facebookis sõbraks lisama, aga siiani ootan tema sõbrataotlust🥲
Evelyn: 4th of July ei vastanud mu ootustele ausalt öeldes😀 Olen endiselt arvamusel, et ameeriklased on palju igavamad ja meil eestlastel palju ägedam kultuur. Õhtul oli rahvas küll peomeeleolus ja lasti ilutulestikku, mis muidugi oli äge ja teistmoodi, aga eestlased on ägedamad!
Taaskord soovime kodustele kõike kõige paremat! Olete väga kallid! Hoiame just teie nimel enda tuju laes ning ikka alati rihime edasi.
Musid-kallid-õhupallid!🎈
SW Eesti 