Heiheihei!
Möödunud on jällegi üks nädalake. Jube kiiresti on aeg hakanud lendama. Alles oli pühapäev ja nüüd nagu silmapilk järgmine.
Nädal oli töine nagu ikka, kes suras ratastega ringi, kes autodega countrys. Sai nii tormi, päikest kui ka ilutulestikku. Nimelt 4. juulil tähistatakse USAs iseseivumist ning tegemist on suure pühaga siin, mille juurde käib palju ilutulestikku ja pauke. Seega pidi nendel päevadel üpriski ettevaatlik olema, sest ilutulestik laste käes ei pruugi alati hästi lõppeda.
Kohtusime nagu ikka Denisonis, kuid natuke hilejm kui tavaliselt, sest Henri ja Kevin kolisid uude linna ning hommikul läks lahti kohe host pere otsimine. Õnneks kaua ei pidanud otsima ning ruttu leiti pere, kes on nõus neid majutama. Seega oli natuke lühem kohtumine, kuid kõik vajalik sai läbi käidud ja nalja kah natuke tehtud.
Siin ka kommentaarid nädalast:
Anton – Country võlud, näeb kõike, mida soovid.
MJ – seekord ei jooksnud koera eest ära, aga kantris istusin maha perega, kellel oli üle tuhande hektari põllumaad ja käisin vastsündinud vasikat paitamas ning kõrvalolevale pullile see ei meeldinud ja pidin tema eest ära jooksma
Kevin – See nädal oli väga huvitav. Sain töötada neljas erinevas linnas ja seda väga erinevate sissetulekutega piikondades. See nädal andis palju perspektiivi ja aitas mõista, et endal on kõik vajalik olemas ning tuleb olla tänulik asjade eest, mis on juba olemas. Selle nädalane pilt tuleb linnast nimega Otho. Nimelt oli seal üks proua, kes iga paari tunni tagant käis suvaliste inimeste aedadesse flamingosid paigutamas.
Henri – Läksin koputama maja uksele, mille kohal oli linnupesa. Linnud olid ukselingi kuhjaga täis lasknud. Pere kasutas garaazi ust, et toas käia, et linde mitte segada.
Lisbeth – Lõpetasin oma sit-downi ja hakkasin ära minema, kui kari lapsi tuli ja küsisid, et kas ma nendega pilti ei teegi. Nii ma ei saanudki sealt enne minema, kui pidin nendega pilti tegma, pärast mida nad mu rattaga minema jooksid, et ma ära ei saaks minna. Küll need lapsed on ikka armsad tegelased.
Igor – Kohtusin vanaema, kellel kokku oli 30 lastelast. 4 juulil toimus ka palju huvitavaid asju. Sain liha süüa, peredega istuda ja ilutulestikuga pähe.
Selline see nädalake oli, uus tõotab tulla kindalsti veel ägedam ja tegusam. Ega siin muud midagi kui kohtumiseni jälle uuel nädalal!
SW Eesti 