Serial Zitterz – Week 5

Hei!

Ongi jälle käes pühapäev ning aeg teha tagasivaade toimunud nädalale. Näeme iga päev palju vaeva, kasvame-areneme inimestena ning laome head vundamenti mitte ainult ülejäänud suveks, vaid ka üleüldse enda elule tulevikus!

See nädal oli pisut erilisem, sest oli 4th of July ehk USA iseseisvuspäev – terve nädala vältel võis kuulda-näha ilutulestiku üle linna, mis iga õhtu pimedas kojusõitu põnevamaks tegid.

Pühapäeval veetsime koos mõnusalt pargis aega, loopisime palli ning rääkisime muidu elust ja enesest.

Panime paika ka uueks nädalaks uued eesmärgid, kuid esmalt muljed kõigilt nädala kohta:

Ranel: Nädal jälle lõpetatud. Oli probleeme, oli rõõme ning oli emotsionaalselt raske, aga me liigume edasi ja läheme asjadest läbi. Auto läheb müüki ja laseme lahti sellest, sest elu läheb edasi. 4. juuli ka suhteliselt pöörane, õhtul pidin jala töötama, sest auto ei teinud koostööd, aga pole probleemi, sai oma päev lõpuni tehtud ja ilutulestikku vaadata. Uued seiklused ja uued mäed, mida ronida ootavad, nii et keskendume sellele. Järgmisest nädalast uus linn (Findlay) – tõmbame selle asja käima. Scott oli üli kõva võõrustaja ja saatis heade sõnadega veel ära!

May-Britt: Holiday week! Inimesed lõbusad, tee nalja ja naudi päeva peredega. 

Sain klaveritunde ja hea BBQ.

Punkt üks. Ära võta end tõsiselt🤡

Mihkel: Istusin ühe emaga maha ja näitasin lasteraamatuid. Pool päeva tagasi nägin seda sama ema tanklas töötamas. Ta tundis mind kohe ära, mina hiljem. Näitasin ära ja kui hakkasin ära minema, siis küsisin juua. Tal kahjuks ei olnud midagi anda, kuid ta ütles saan käia tanklast läbi ning võtta endale tasuta juua. Õhtul käisingi ja võtsin endale Fantat. (Ehe näide, kuidas vastus igale küsimusele on järgmise ukse taga!!)

Tormi: Istusin maha ühe väga toreda vanamehega, kes rääkis mulle elust ja ilmast. Ta nimi oli David McFarland ja ta ütes, et ta on kõiki töid, mida sa suudad välja mõelda teinud. Ta ütles mulle ka ühe tarkusetera, mis oli väga huvitav. Ma ütlesin talle: “Can I ask you a silly question?” (Kas ma tohin ühe rumala küsimuse küsida?) Ning ta vastas. “The only silly questions are the ones not asked.” – (Ainsad rumalad küsimused on need, mis sa küsimata jätad.)

Remi: Koputasin reedel uksele, kus perenaine kohe küsis, kust ma pärit olen. Vastasin, et Eestist! Naine ütles kohe selle peale, et ei ole võimalik! “Mu mehe lemmikkoht, kuhu reisida või isegi ka kolida tahaks on Eesti.” Endal vajus sellise vastuse peale karp korralikult lahti ning mõni hetk hiljem jõudis ka mees koju, kes hakkas rääkima, kuidas 2000ndate alguses käis 2 korda Eestis. Olles pastor avanes tal isegi võimalus raadios pühapäevases programmis oma osa teha ning külastada kõiki erinevaid Eesti paiku – alustades Tallinnast ja Tartust, lõpetades Otepää ja Kärdlaga! Härra luges mulle ette fakte Eestist, mida isegi minul polnud au teada. Sellised hetked ja kohtumised inimestega teevadki selle kogemuse eriliseks ehk töötame edasi ja kasvatame iseloomu!

Sain ka Juliust töövarjutada, kus viimane pere andis koduteele kaasa imemaitsvaid küpsiseid!

Aphelandrea: USA sünnipäeva nädalal käis iga päev kuskil nurga peal disko ehk pidev ilutulestik. Üllataval kombel õigel päeval ehk 4. juulil oli rahvas aga väga rahulik ja nautis pigem vaikset päeva perega. Minu ja May-Briti kodulinnas oli aga 3. juulil suur ilutulestiku show, mida kogu linna rahvas oli vaatama tulnud. Kodutee viib meil aga üle jõe ehk olnuks vaja olnud sild ületada – sild oli aga autodele suletud, et rahvas saaks sealt showd vaadata. Nautisime siis rahvamassiga suurepärast showd ja sõitsime pärast pika ringiga üle teise silla koju. 

Kaarel: See nädal sai lahedalt tööd teha ja uusi asju õppida ning palju inspiratsiooni kogutud. Lõpetasin nädala suure järve äärses rajoonis, mis oli nii kena ja istusin maha peredega, kellel oma privaatne rand ja sadam. Kuna neljas juuli oli nende suurim tähtpäev, siis kogu nädal hakati pimedaks minekuga rakette laskma, mis oli lahe ja teistsugune.

Julius: Laupäeval tundsin end nagu Disney printsess. Oodates ühe ukse taga, lendas üks liblikas mu juurde ja jäi terveks ajaks mu sõrme peale minuga ootama. Äge väike asi, mis tegi tuju heaks.

Marten: Töötasin see nädal maapiirkonda (country) ja nägi ägedaid farmereid ja sai, ühe pildi perega, kus sain kana käes hoida! 🙂

Jan: Mulle väga meeldis 4th of July tööd teha ja vinge oli Ranel töövarjuks võtta. Maapiirkonnas ikka vahva linnapoisil tööd teha, kui saab kitsedele ja lammastele pai teha 😁.

Järgmise nädala pühendame seekord oma kallitele emadele, kelle nimel me tööd hakkame rügama! Nemad on meid kasvatanud esimesest päevast peale ning ööpäevade viisi meie eest hoolitsenud, et meil oleks hea üles kasvada.

Aitäh teile, kallid emad, te olete imelised!

Olge tublid ning näeme juba nädala pärast!

Leave a comment