Peamiselt FY blog ja ma ei tea, mida ma teen aga vähemalt teate, mida me siin teeme Ameerikas 😀
Ei olnud möödunud täit päevagi. Juba oli Kristo kohver kaotanud funktsionaalsuse, kaotanud ratta, kaotanud oma naturaalse ilu, kaotanud oma vormi.
Lisette küsis Marleenilt, “kas sa tellisid oma SIMi siia kontorisse?”
Marleen enesekindlalt: “Jah”
Lisette: “Huvitav, et teiste omad on mul olemas, aga sinu oma pole.”
Äl: “raudselt pani vale aadressi”
Marleen… indeed pani vale aadressi… võttis Luisega ette retke, ilukirurgia kirkikusse (koht, kuhu Marleen SIMi tellis). Inimesed, kirikus olid rõõmust löödud, et SIMile järgi tuldi. Marleen ja Luise olid täiesti sillas, et saab ka netti lõpuks surfama minna. Kuni Ameerika tore tädi teatas neile, et nad kahjuks saatsid selle tagasi. 😦 Selle peale saatis Marleen MintFox interneti lehe chatbotile kurja kurja kirja, et nad valele aadressile saatsid selle.
Sales schooli tegevused
Nora seiklused – Oli esimene päev bookfieldil, teiene inimene kellega rääkisin – et voila – see härra oli teinud seda programmi aastaid-aastaid tagasi ja andis head nõu: ”see on kõik numbrite mäng”. Seda on meile korrutatud palju kordi, kuid kuulda seda eakalt muru niitvalt ameerka härralt oli hoopis midagi muud ning see hoiab mu meelestatust üleval endiselt.
Olen rääkimas ägedate ininimestega ja mind juhtatadakse aeda. Seal on kaunis kirsipuu. Seal korjab kirsse pereema ja keegi puu varjus, räägime edasi ja puuvarjust tuleb välja vana kunstiõpetaja kellega rääkisin 4 päeva tagasi. Väike linn, väike maailm. Lahkusin karbitäie kirsside ja hea tujuga.
On päikseline päev. Härra kuuleb, et ma olen Eestist. Tema reaktsioon: “kui siin Trump võimule tuleb, siis kolin Eestisse”
Luise seiklused – terve nädal iga päev koju tulles hostpere, nende tütre ning tema mehega bookfieldi asju arutada, sest mõlemad on ise raamatuid müünud ja saime megalt naerda, nt selle üle, kuidas inimesed annavad vale pre-approachi (infot naabermajade kohta) ja kuidas nende inimeste kohta öeldakse unqualified field advisors. Samuti kuidas inimesed, kellel lapsemänguasjad igal pool vedelevad ja laps köögis isegi häält teeb, ütlevad, et “we don’t have kids”.
Marleeni seiklused – Mu lugu, läksin grampsi juurde ja tegin approachi ja gramps tuli minuga sitdowni aga enne ytles et toob toast oma jalutuskepi. Aga kui ta välja tagasi tuli oli tal käes yks suur kltsulapp, millega ta mu ipadi ekraani hakkas puhastama sest ta ei nainud midagi😛
Ma koputasin ühele uksele ja vastu tuli üks vana härra, kes oli kohe valmis minuga terrassil istuma ja siis ma rääkisin temaga seal ja demosin raamatut särki-värki. Ta oli väääga excited, aga jõuan ma oma demoga lõppu ja härra paneb “ma ei ole kolm aastat ühtegi teksti tegelikult näinud lugeda”🫡
Kristo seiklused – mulle meeldivad loomad ja siin on imelikud loomad. Nägin kuidas jänes ajas oravat taga, vares jahtis kasse ja kitsed ei saa üldse midagi aru.
SW Eesti 