Nonii, tervitus ja kohe tähtis teadaanne otsa! Neli nädalat ehk kolmandik suve on tehtud! Jah, see on reaalsus!
Pühapäeval saime kokku pikalt SW-ga seotud härra Ralph Brighami juures ning tegime klassikalisi tegevusi ehk kõhu totaalselt täis söömine, muljed toimunust, reco ning uute tehniliste nüansside õppimine. Samuti saime peale Sandri ka Ralphilt tulevikuks mitmeid häid nõuandeid.
Samuti oli möödunud töönädal nimega “dedication week”. See tähendas, et kõik päevad tuli pingutada rohkem kui kunagi varem. Samuti pidi strong customere olema varasemast rohkem. Terve nädala pühendasid kõik kellelegi tähtsale, et motivatsioon kordagi ei langeks ja säde lõpuni püsiks. Meie seast lunastasid auhinna Melanie, Patrik, Georg, Annabel, Sander ja tagantjärele kontrolli tulemusel Mikk Hendrik.
Aga mis siis nädala jooksul toimus? Heidame korra pilgu toimunule ning loeme, kes mida lahedat taas koges.
Siim:
Sain kahe päeva jooksul kaks korda kooki. Esimene kord küpsetas üks emps selle eraldi mulle ja järka päev sain suure šokolaadikoogi teise empsi käest.
Georg:
Üks ema sai valesti aru, et ma olen Inglismaalt pärit ja selle peale mõtlesin et suva, lähme vooluga kaasa ning teeme pulli. Rääkisin lõpuks talle, et 12-aastaselt kolisin Inglismaale ja et ma enam ei mäleta, kus elan, sest me kolime nii palju ringi. Lõpuks jäi peale stsenaarium, et enamasti elan põhjas.
Melanie:
Kolmandik suvest on juba läbi, juhhuuu!🤩 Siin töötades aeg lausa lendab, uskumatu. Washington on ümber, aga Eesti on ikka hinges. Päikest ja ilusat suve kõigile kodustele!✨
Robert:
Tegin viimast koputust kell 21:29. Verandale jõudes märkasin, et minu kõrval on kuhi suitsukonisid ja hais oli väljakannatamatu. Paps tegi ukse lahti ning kohe oli tunda väga tugevat lehka. Tegin approachi ja millegipärast oli paps nõus minuga isegi SD tegema. Astusin tuppa ning avanenud vaatepilt ei kannata kriitikat. Tegin introt ja sain kohe aru, et pole väga huvitatud. Üks hetk küsis mees, et mis te Eestis joote tavaliselt. Ütlesin, et viin on väga populaarne. Selle peale pakkus paps õlut mulle ja tahtis viinapudeligi kotti anda. Keeldusin ja küsisin hoopis, et kas ta viitsib mu koju visata ja oli nõus. Jutu järgi tuli välja, et mehel olevat veel kaks magistrikraadi, aga selles osas kahtlen tugevalt.
Patrik:
Washington State on ikka üks imeline koht, kus kitsed on inimestega suured sõbrad. Tavalisel päeval näen umbes 2-3 kitse, kes mõne inimese aias omale süüa otsivad. Ma veel pole neile pai proovinud teha, aga ma arvan, et nad laseksid küll.
Sandra Elisee:
Nägin ühel päeval ülitoredat ema, kes oli pärit kuskilt Hawaii lähedalt. Ta rääkis mulle, kuidas seal saarel kasvatavad nad kogu toidu ise, kütivad loomi, ei maksa makse, pole seadusi. Meil oli nii naljakas ja ma pole ammu nii palju südamest naernud. Bookfield on tore!!
Mikk Hendrik:
Kohtasin neljapäeval härrat, kellel on üks vingeimalt sisustatud elamisi, mida näinud olen. Erinevad autogrammidega plaadi- ja raamatukaaned raamituna seintel, Muhammad Ali poksikinnas ning igas toas erinevat laadi hubane valgus ja mitmed aroomid on vaid mõned märksõnad, mis mind antud maja juures vaimustasid. Samuti oli mees väga laia silmaringi ja mõnusa olekuga, seega muutis kogu kohtumine mu õhtu päris meeldejäävaks.
Selline oli meie neljas töönädal ning ega karavan ei peatu, paneme ainult edasi! Tõotab tulla vinge viies nädal, aga selle seiklustest räägime juba uuel pühapäeval. Kohtumiseni!
SW Eesti 