ND LAKERS – week4

HEYHOO!👋🏼

Tähendab, nüüd ongi nii, et kalendrist vaatab vastu juulikuu. Uskumatu! Kohati tundub, et sales school oli aastaid tagasi, teisalt alles me ju maandusime siin Ameerikamaal…

Tulime nädalaga läbi tulest ja veest! Kellel sekeldused sõiduvahenditega, kes sai vihma kaela ja kes mässas ööpimeduseni ringi (kõik on hästi ja turvaline!!!) — tehtud jälle need kuus päeva kui nipsust said!

Seekordse pühapäeva veetsime Silver Lake’i ääres, mida üks kohalik emps soovitas. Koht oli igati mõnus ning taaskordsed nipid-trikid-auhinnad said üle vaadatud. Emme Getlyn tõmbas kõigile ka möödunud nädala ponisokid isiklikult jalga!

Sellenädalase Dedication Weeki auhinna tõid koju Marek, Getlyn, Ramona ja Kristelle! Igati uhked ja tänulikud oleme me KÕIGI koduste toetajate eest, seega suured kallid teile! Ka meid surub edasi teadmine, et te toetate meid igal juhul igas olukorras!🩷

Saime ka varbad vette kastetud ja suvise ujumistiiru järves tehtud. Ilmselgelt üritasime töösärkide rantidest lahti saada, aga selleks läheb vist veel paari pühapäeva vaja…

Lõunaeineks (ja ka õhtu, sest portsud olid pirakad!) kostitasime end korralike kaloripommidega kohalikus restos — kõht täis, meel hea, eks?

Ready for the upcoming one!

Week 4

Nagu ikka, müttasid pisikesed suurte huntide jälgedes nende õpetussõnade järgi ning püüdsid maailma parima attitudega hoolsalt (ja hoogsalt) oma kontrollitavaid numbreid!

Käib töö ja vile koos? Jah! Meie sellenädalast rasket tööd iseloomustas eestimaistelt esitajatelt kõige enam…

Evelyn: Eesti laulud, mis minu tööpäeva iseloomustaksid, oleks Ivo Linna “Julge laul”, Uudo Sepa “Võitmatu” ja Karl-Erik Taukari “Seitse Pühapäeva”, sest esiteks laulan neid laule kõige rohkem turfis, et tuju üleval hoida, pluss eriti Taukari laulusõnad lähevad meie rutiiniga üsna hästi kokku.

Kasper: “Kui sul tuju hea” laul, sest alati on tuju hea! Ja kui pole, siis see laul teeb heaks!

Kristelle: Eks Termika “Kõik mis ei tapa” või Iffi “Kuidas läks sul see mäng” või midagi Taukari poolt, lihtsalt sõnade põhjal. Turfis kummitab miskipärast “Mõmmi laul” aeg-ajalt…

Miia: Ithaka Maria “Hopa Pa Rei” – valjusti self-talki tegemine on parim attitude ja fookuse hoidja!

Mirlen: Mina laulan igapäevaselt bookfieldil Curly Stringsi “Kauges külas”, see sobib kuidagi nii hästi rattasõidu juurde ja teeb tuju heaks. Otseselt tööpäeva see ei kirjelda, aga selline teises kohas olemise meeleolu on niikuinii.

Kogu töö kõrvalt tulime siia ju ka kultuuri õppima… Kohalikud jagavad teadmisi küllaga, kõike ei jõua meeldegi jätta! Mõned tarkuseterad (äkki) siiski:

Evelyn: USA kohta ma isegi just eriti palju õppinud pole, kui siis ainult see, et Fargo on üsna liberaalne ja vanem generatsioon ei ole selle poliitikaga siin alati rahul. Isiklikult arvasin, et eestlastel pole mingit hullu kultuuri ja liiga palju traditsioone, aga julgen öelda, et usakad on veel igavamad. Nad on küll toredad ja avatud, aga eesti kultuur on ägedam!

Kasper: Inimestele meeldib hoolitseda oma aia eest (muru niita ja puid pügada ja kaunistada), aga tube ei koristata eriti miskipärast. Väga palju homeschoolereid on ja daycare’e! Kõigile meeldib rääkida poliitikast ja religioonist (just need 2 asja, mis mind ei huvita…).

Kristelle: Native Americanide n-ö pärisajalugu on vist keelatud koolides õpetada, neil ei ole ajalootundides seda, et tegelikult tehti nii palju liiga pärismaalastele, kui Ameerikat avastama tuldi ning vist Californias(?) on seadustega pahasti — kuni 950dollarise varguse korral ei ole mõtet isegi politseid välja kutsuda, kuna nad ei tee midagi…

Miia: Olen siiani nädalatega teada saanud, et iga neljas ameeriklane teab, miks flamingod on roosad…

Mirlen: Ma sain näiteks teada, kuidas nad kutsuvad kohti, kus majad on ringis. Need on culdesacid. Võttis aega, et aru saada ja pähe jätta. Ning tundub, et ameeriklaste lemmik pop (karastusjook) on suuremas osas Dr. Pepper, nüüd on see minu lemmik ka.

Ja taas, kõik tõesti hellitavad ja hoiavad meid väga! Neid tänulikkusest pulbitsevaid hetki, mis südame soojaks teevad, on siin meeletult palju! Samuti ka uusi kogemusi ja juhtumisi. Sel nädalal näiteks:

Evelyn: Kõige ägedamad asjad olid lihtsalt mu hea söögisaak, mida rahvalt sain, üks tore nunnu kutsu ja kukerpallitamine ühe vanaisa ja ta lastelastega.

Kasper: Nägin ühte vahvat papsi, kes tegeleb väga aktiivselt autonäitustega ja tal oli 1970. aasta kollane corvette cabrio ja terve garaaž oli karikaid täis! Auto numbrimärk oli “ninetoes” ja tuli välja, et papsil oligi 9 varvast ja sellepärast ka selline nimi. Väga huvitavad inimesed siinkandis…

Kristelle: Kohtasin kirjanikku Jim Puppe, kes siis oma raamatu “Dakota Attitude” mulle andis (2021 ND bestseller?) ja pühenduse sisse kirjutas. Pani veel isetehtud salsa ja vorsti ka kaasa. Tagasi ratta juurde minnes avastasin korvist kausikese smuuti-šokolaadi-banaani-müsli seguga, mille üks emps sinna toonud oli!

Miia: See nädal sai sit-downis nii laua taga õhtust süüa kui ka peredega tagaaias s’more maiustada😋

Mirlen: Sellel nädalal juhtus nii, et sattusin maha istuma ühe empsiga ja ta ei suutnud oma silmi lahti hoida ja jäi pidevalt magama, samal ajal kui ma temaga rääkisin. Polnud mõtet seal eriti kaua olla, ta kuulis umbes 1/10, mis ma rääkisin ja pidin teda pidevalt üles ajama…

Ja meie kõige änxam mänedžer Ramona otsustas, et on aeg kondimootor hobujõudude vastu välja vahetada. Uuris turfis igalt ukselt ja hoidis pingsalt silmad lahti, kuni hostpaps leidis ühe tõelise ferrari. Või noh, tegelikult siis hoopis tõelise empsimagneti? Teist inimest peegeldades on ju kergem ideaalset connectioni luua, eks? Seega skooris Ramona endale … (trummipõriiiiin) ühe tõelise MOM VANi!!!

Nimelt tundis hostpaps ühte vanaema, kelle lapsed enam ei soovinud, et ta autorooli istuks ning panid neljarattalise müüki. Hind oli ka magus 😉

Disclamer: Kui USAs seda autot näed, on suur tõenäosus, et roolis istub justnimelt pereema, seega sellest uhke nimetus. Ei midagi muud, kui et korralik kast, mis mahutab kõik käed-jalad-tööd-täis-emadele vajamineva.

Meie oleme valmis juulikuu ka vallutama. Kasvõi siis, kui juulikuus lumi on maas, see pole ime, seisaks paljajalu rannas ja vaataks, et kaunis, aga kummaline 😉

Seega, kõik suured soojad soovid teile, kuulake meie nädalalugusid ja kujutage meid ustele kopsimas, kui igatsus liiga suur juhtub tekkima. Muidu olge muhedad ja juba üsna pea on kõik!

Pingutame kõik koos edasi!🤗