Week 8 ja 9 – Grand RAM

8nda nädal lõpuks käisime Andriana ja Lisanni host-family juures abistamas. Nimelt ehitavad nad omal jõul enda kodu teisele korrusele vanadekodu ning tööd on seal teha oi-oi kui palju. Seega noorte härgade jõud kulus igati marjaks ära. Tassisime vanne mööda maja ringi(mõõtsime ja arvutasime, milliste nurkade erinevatest ustest läbi mahume) ning kaevasime ning vedasime kivijurakaid.

Vannid olid päris rasked ning samuti ei teinud asja kergemaks, et ühe vanni sees oli herilaste pesa. Tundub, et Andriana oli tööde juhataja

Kristo sõbrunes sel nädalal koeradega, kui koputama minnes nägi, et väike koerakene on õues, et tegelikult ei hirmuta väga, aga ukse juurde jõudes hõppas maja tagant välja, aga hoopiski kurjem koer, kes võttis Kristo omale sihikule. Õnneks oli abiks võtta bookbag, millega koera rünnakuid tõrjuda ning see võttis koera hammustused õnneks enda kanda.

Andriana ja Lisanni host-momil oli sünnipäev ning saime ka sünnipäevatorti maitsta

Andriana koputas uksele, kuhu tuli isa, aga ema oli väga hõivatud, mistõttu ta läks sinna hiljem tagasi ning isa ütles, et ta on terve päev mõelnud Andriana peale ning tal on Andrianale üks pakkumine …

Nimelt nende pere väga-väga soovis, et Andriana läheks nende juurde lapsehoidjaks. Kõik hüved oleksid olemas: saab süüa, saab nende juures elada saab autoga sõita jne jne jne.

Sel nädalavahetusel käisime mereloomi ning muid huvitavaid loomi ning linde vaatamas

Ivar läks see nädal vanaemadele väga hästi peale. Üks ütles, et tal on maailma ilusaimad silmad ja teine tahtis teda oma 23aastasele tütrele näidata. Üks reedene päev möödus Ivaril muidu chillilt, ainult et üks paps ähvardas teda lihtsalt natukene maha lasta.

Soldados Nädal 1

Möödunud on taaskord nädal. Seekord on tegemist nädalaga mis oli täis tööd, vaeva ja emotsioone.

Irmeli

Tuuleiil
Cruisisin rahulikult turfis emade poole kui järsku ilmus nurgatagant kõva tuuleke, mis paiskas mu veidi teeäärde. Teeääres paiknes muidugi väike kaktusepoisike, millele mina ka sõbraliku müksu andsin. Kaktus oli lahke ja jättis mu kätele ning jalgadele ka väikesed ogad.

Karl

Karl sõitis tühjade rehvidega, sest need ei saa tühjaks minna.

Lisett

Üks lahe paps andis meile 100$ eest steakhouse creda ehk saime ühe mõnusa kõhutäie terveks nädalaks ette.

Elina

Meid oli palju ette hoiatatud, et ratastega hakkab palju jamamist olema, kuid ma ei uskunud, et see nii kiirelt juhtuda võib. Ostsime juba silmnähtavalt kasutatud rattad pühapäeval (Wallmartist) ja esimene töss kumm juhtus mul juba esmaspäeva õhtul pimedas elektrita Rio Ranchos. Alguses plaanisin ratast 2 km koju tassida, kuid sain kiirelt aru, et niimoodi ööbiksin pimedatel tänavatel. Õnneks leidsin ühe lahke suure truckiga perekonna, kes mu rattaga koju tõid.
Järgmine murekoht oli aga ratta parandamine või kuskilt uue sebimine. Otsustasin turfist uue sebida. Jõudsin küsida täpselt ühe inimese käest ning tuli välja, et ta armastab rattasõitu ja kodus on terve kollektsioon. Peale tööd sinna minnes taheti mulle kasutamiseks anda kallist võistlusratast, kuid otsustasin seda mitte vastu võtta. Mis siis kui see katki oleks läinud? Mis siis kui see ära oleks varastatud? Selle peale otsustas rattaekspertidest vanapaar mind aidata niimoodi, et võtsid minu ja Lisetti vanad rattad ja viisid need tagasi Wallmarti, kust küsisid uued karbis rattad, mille meile ilusateks ja korralikeks vuntsisid. Tänu neile sõidame Lisettiga nüüd turfis ringi nagu kunnid! Tänks Gary ja Melanie. 🥰

Kõik käisime koos peale pühapäevast koosolekut Rio Ranchos avalikus basseinis suplemas. Mis oli omakorda huvitav kogemus.

Poisid mängisid kossu ja HQ Lightning tegi õhtule lõpu vinge piljadimänguga.

Piljard

Imelised vaated nädalast.

Vaade

Honeybadgers blog 2

Tere! Mina jälle! Saate taaskord lugeda mu kiiruga, aga armastusega kokku visatud blogi.

Esimene terve töönädal seljatatud ja emotsioonid laes. Saime kõik jälle Bristolis kokku ja rääkisime nädala sündmustest. Väga vinge oli jälle kõiki näha!

Noh ma ei mäleta, kas ma eelmises blogis juba rääkisin, et Magdal läks ratas katki ja pidi uue ostma, noh igastahes nüüd hakkab see ‘uus’ ratas ka juba lagunema. Minu 30 naelane velo peab ikka veel väga hästi vastu ja Renalti lenks on veits kõver. Aa veel ratastest rääkides, siis Kromeli transpordivahend suudeti juba tuuri panna niiet tema jätkab mõnda aega ilmselt jalgsi.Ta ei kurtnud ega midagi, ilmselt on siis okei.

Jagasime ka auhindu erinevate käepaelte näol, enamus nendest krabas endale Kerli, kes on meile kõigile täiega suureks eeskujuks. Võite aga kindlad olla, et järgmine nädal on need käepaelad minu käe ümber.

Peale meetingu niiöelda ametliku osa lõppu läksime kõik koos ühte kohalikku restosse sööma. Müüja oli suht umbkeelne ja polnud vist elus sellist rahvamassi oma restos näinud. Saime veel kogenumate käest järgmiseks nädalaks fookuseid ja juhtnööre ja panime kõik kodude poole ajama.

Esimene täispikk nädal oli meile kõigile väga õpetlik ja järgmisele nädalale lendame kõik suure hoo ja teadmistega peale!

Endli Ponid Manchesteris

Candents Alabamas

Heihopsti!

Nädalake jälle möödas nagu niuhti! Selle nädala teemaks oli “lille jõud”. Palju õnne kõigile neile, kes selle suurepärase üllatuse osaliseks said.

Candents käis sellel pühapäeval sünnipäeva tähistamas lõbustuspargis. Meil oli 2 juubilari. Kutsed olid saadetud ka Texasesse ja Ohiosse, kuid kohale jõudsid kõige vingemad 😉 . Tauril on nüüdsest vanust ligi 20 aastat ja Meie bossil Kerlil 25. Vanus on lihtsalt number ja jalutuskeppi veel kummalgi vaja ei lähe. Kui endale piisavalt palju kõva häälega korrutada, et olen noor, siis jäädki seda uskuma.

Lõbustuspark oli vinge. Tegemist oli veepargi ja lõbustuspargi kombinatsiooniga. Sulistasime vees ja lõpetasime Ameerika mägede rööbastel.

Nädal möödus kõigil vingelt.

Kennet ja Pauliin nägid pere, kelle sõiduvahendiks oli helikopter.

Tanner optimistlikult proovis rattaga lennata.

Eestil oli aastaid tagasi kraavi Ott, siis meil on kraavi Elis. Aga harjutamine ja järjepidevus teeb meistriks.

Kerli ärkas pühapäeval nagu printsess. Roosikimp ja suurepärane tort voodis.

Säde tehti kristlaseks mitte rohkema ega vähema kui ühe minutiga.

Selg sirgu, rind ees ja Ameerika naeratus näol uuele nädalale vastu.Candents, Side lõpp!

Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid bookgirlid ja bookmanid juba päeva alustanud

Tere, armas Eesti rahvas!

Kas keegi tahab arvata, kus sellenädalane Sunday meeting toimus? Jep, Findlays.

Habitid, mis suve jooksul kasvatanud oleme, on võimust võtnud. Iga hommik on aina automaatsem. Iga päev saame aina hiljem HQ-sse (koju) tulla, sest õhtune protsess on alati ühesugune. Minutid on välja loetud – mida aeg edasi, seda enam ka sekundid – ja te ju teate, mis see tähendab? – rohkem aega boooookfieldil :)))

Kõik, mis me teeme, on meie kõikide harjumuste summa. Ainuke, mis me teha saame, on teadlikult oma harjumusi kujundada – seda tegime intensiivsemalt suve esimeses pooles. Harjumused ja habitid annavad vabaduse – me ei pea mõtlemisele aega ega energiat kulutama, sest harjumuste kujundamine nõuab energiat, aga see on kõigest investeering tulevikku. Kui teame, millised tulevikus olla tahame, siis tuleb lihtsalt eesmärgid paika panna ja nende poole püüdlemine harjumuseks muuta. Praeguses suve faasis kannavad habitid meid täpselt sellise intensiivsusega nagu me nad suve esimeses pooles seadsime. Nüüd saame keskenduda effortile ja attitudele. Alguses oli tähtis, et näeksime palju peresid – nüüd on tähtis, mida me nende paljude peredega teeme ja kuidas ennast väljendame ning millise suhtumisega nendega räägime. It all makes sense in the end. Tänks, et mu targa jutu läbi lugesite 🙂

“First, you build the habits. Then the habits build you”

*Käisime kanuuga sõitemaie, et lõbutsemaie.*

*Kapten pidavat viimasena laevalt lahkuma, aga Hardo võttis esimesena ujumistunde*

*Hardo ja Emmely oma tuleva nädala müügiühikutest mõtlemas*
*Professionaalsed õppekonsultandid*

10 nädalat ametlikult läbi ja Ohighersid soovivad teile kõige ilusamat suve jätku 🙂

Oooooooohiighersss

Week 10 is over and it was amazing! 😍😍

Deimon got bitten by a dog, Siim is funny himself and gets licked by dogs the whole day, Chris had a fun sit-down with a family where the kid yelled the whole time and a family with 10 dogs, Sonja started in a new town and it is AMAZING, Laura had a family whose kids were selling cookies and lemonade on the street but she got a cookie for free!

Just 2 weeks to go!

But before that lets hit some strikes

Kümme nädalat läbitud!

Saime täna oma imelise Spicy organisatsiooniga Georgetownis kokku. Nagu juba tavaks, jagasime omavahel lugusid eelnevast nädalast, tegime nalja,p ja rääkisime sellest, kuidas peaks augustikuus töötamisele lähenema. Nimelt alustavad USA õpilased oma kooliaastat 2-3 nädalat varem kui Eesti õppurid ninget võimalikult efektiivne olla, tuleks oma koputusi vastavalt ka kohandada.

Premeerisime tublimaid ka juba tuttavate siniste käepaeltega. Möödunud nädala seisuga krooniti callmaster’iks Martin, demokuningaks ja online producer osutus Marti ning sit-down guru ja ponihunter oli Sirle.

Oleme kõik väga rõõmsad ning ootame põnevusega uut nädalat!

Kohtume tipus!

Kümmmmmnnnneeessss nädal on seljataga!!!

Kümme nädalat on tehtud. Me oleme niiii tublid ja siit paneme ainult täiskäigul edasi, kuna BIG MO on kõva org.

Airise hostil olid hobused ja ta sai nendega ratsudada. Joosep töötas rikkas piirkonnas, kus majad olid ikka väga lahmakad ja ta kohtas Scott Jilliani, kes omab restorani Aberdeenis, Brass Kettle ja nad olid ülikõvad inimesed. Marko kohtas vanaema, kes lasi ta sisse, kuna arvas, et ta tuli tema akent parnadama. Kätlin käis Karli followmas ja peale tormi olid kruusateed nii libedad, et nad libisesid sujuvalt kraavi, kõik on elus ja terved.

PHOENIX in Iowa

Happy bookgirls and bookmen are happy under the incredible sun here in Iowa and another week is done and done! It is only two weeks left in the bookfield! Still can’t believe that! Everyday we are getting stronger and faster. Some saw overly energetic puppies or moms, who would offer food and ice cream to make book people even more joyful! Next week full on power – we will start working half an hour even earlier to have the possibility to see as many families as possible! SO EXCITED!

For our Sunday meetings our org has been divided into two – so this Sunday instead of having one we had two meetings in Iowa. Early in the morning Elizabeth, Eedu, Kaspar and Hanna met in Fort Dodge to put an end to one of the coolest weeks. Olev had some business to do and was having fun later by himself, when he was climbing on the walls in one of the climbing centres. The next meeting took place in Iowa County Fair, where Kerttu-Liis, Laura, Sandro, Henri and Anete got together – to have a bit of fun and draw the final line for the week, too.

For the first meeting in Fort Dodge as usual it started with a meeting, but unfortunately they didn’t find the right place to go canooing, but at least they enjoyed the company with one another.

The fair had a lot to offer not to mention that it felt like we were back in Linnanmäki (probably most of the Estonians have at least once visited the amusement park located in Helsinki). It was a great feeling to relax a bit, have fun and free the inner kid inside us!

We also decided to try the corn dogs – have you heard of it before? I guess not?! It is basically sausage, which is on a stick and it has a coated cornmeal batter. Sort of similar to hot dog, but only without the bread and it is deep fried, too! It seems that it is one of the most popular dishes around the area in these sort of fairs – basically there was one stall on every corner!

We also saw many cute farm animal babies! SO ADORABLE!

Also the fair’s must is to see a butter cow and there was an extremely long queue to see it! Have you ever seen one?! IT’s SUPER AWESOME and carved out of real butter!