Armastame 11

Ahoi Kalvi-Kalled!

*Al: ” Õu, teeme siukse pildi, et ma kiigun ja kõik teised vaatavad pealt”*

Möödas on nädalaid 11 ja jäänud veel viimased pingutused.
Käime aeg ajalt jälgimas, kuidas teised bookfieldil tööd teevad, sest ennast on raske kõrvalt tööd tegemas näha. Oleme juba pea kolm kuud teinud tööd nii, nagu õigeks peame. Teisi varjutamas käies saame uusi ideid, mis on tegelikkuses vanad ideed, mille kasutamise oleme lõpetanud või millesse usku pole olnud.

Tollel päeval, kui ülemine pilt tehtud sai, tuli kreisi torm meie piirkonda. Kõige süngemad pilved, mida käesoleva teksti autor kunagi näinud oli. Öö jõudis nende pilvedega pool tundi varem kohale. Raadiotes anti varjumisteade, sest tornaado oli meie vahetus läheduses. Me käisime siiski ukselt uksele ja tegime oma asja edasi. Ühe pere juurde jõudes oli veel üks tornaado just peaaegu maad puudutanud, jäime napilt hiljaks.

Saabumas viimane nädal ja see kestab 9 päeva järjest. Viimane Sunday meeting on möödas ja aeg anda endast viimast korda parim.

Peatse kohtumiseni kodumaal.

Ohighersid soovivad teile häid jõule!

Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid bookgirlid ja bookmanid juba päeva alustanud

Tere, armas Eesti rahvas!

Kas keegi tahab arvata, kus sellenädalane Sunday meeting toimus? Jep, Findlays.

Habitid, mis suve jooksul kasvatanud oleme, on võimust võtnud. Iga hommik on aina automaatsem. Iga päev saame aina hiljem HQ-sse (koju) tulla, sest õhtune protsess on alati ühesugune. Minutid on välja loetud – mida aeg edasi, seda enam ka sekundid – ja te ju teate, mis see tähendab? – rohkem aega boooookfieldil :)))

Kõik, mis me teeme, on meie kõikide harjumuste summa. Ainuke, mis me teha saame, on teadlikult oma harjumusi kujundada – seda tegime intensiivsemalt suve esimeses pooles. Harjumused ja habitid annavad vabaduse – me ei pea mõtlemisele aega ega energiat kulutama, sest harjumuste kujundamine nõuab energiat, aga see on kõigest investeering tulevikku. Kui teame, millised tulevikus olla tahame, siis tuleb lihtsalt eesmärgid paika panna ja nende poole püüdlemine harjumuseks muuta. Praeguses suve faasis kannavad habitid meid täpselt sellise intensiivsusega nagu me nad suve esimeses pooles seadsime. Nüüd saame keskenduda effortile ja attitudele. Alguses oli tähtis, et näeksime palju peresid – nüüd on tähtis, mida me nende paljude peredega teeme ja kuidas ennast väljendame ning millise suhtumisega nendega räägime. It all makes sense in the end. Tänks, et mu targa jutu läbi lugesite 🙂

“First, you build the habits. Then the habits build you”

*Käisime kanuuga sõitemaie, et lõbutsemaie.*

*Kapten pidavat viimasena laevalt lahkuma, aga Hardo võttis esimesena ujumistunde*

*Hardo ja Emmely oma tuleva nädala müügiühikutest mõtlemas*
*Professionaalsed õppekonsultandid*

10 nädalat ametlikult läbi ja Ohighersid soovivad teile kõige ilusamat suve jätku 🙂

Oooooooohiighersss

Parim nädal üldse!

Tsau, rahvas! Möödus üheksas nädal ja saag käib aina suuremate pööretega. Kohtusime jälle pühapäeval, Findlays. Mängisime taaskord võrku ja tegime veesõda õhupallidega.
Täna pikka juttu ei tule, mitte, et see muidu väga pikk oleks. Aga seda enam on järgmine nädal midagi oodata 🙂
Mõned pildid ka, et blogi liiga tühi ei tunduks:

*Üks tühi rehv ka, et kunagi igav ei hakkaks.*

Eelmine nädal alanud võistluses jagame esimest ja teist kohta, tuleval nädalal hakkame esimest kohta hoidma.

Teie aga olge tublid ja minge ilusti õigel ajal magama.Ohighersitega soovime teile parimat tulevat uut nädalat!

Ohighers nagu Ohighers ikka

Ahoi Ohiost – Ohighersite poolt!

Järjekordne pühapäev – järjekordne püha Sunday meetingu päev.

8 nädalat möödas. Ulme.. suvi alles algas. Pühapäeval analüüsisime, õppisime ja mängisime võrkpalli. Esmaspäevast algab orgide vahel võistlus, mis kestab suve lõpuni – võitjaid premeeritakse ressurssidega, millega saab suve lõpus ühe kreisi-kreisi läbu korraldada.. Nimetame seda küll võistluseks, aga tegelikkuses saab sellest näidispoomine, sest me võidame 🙂

*Nagu M. Jordan ütles – “Kes plätudega korvpalli mängib, sellelt võetakse ehitusluba ära”*

*Ideed kommentaarideks otsas, aga tühjaks ka ei taha jätta.*

Aga olgu, selleks nädalaks kõik ja varsti juba saab füüsiliselt näha ja katsuda.

Ohighersid saadavad musisid ja kallisid. Aamen

Ohighers murdis suve selgroo

Tsau rahvas, vaadake seda võrdhaarset kolmnurka.

Sellenädalasel kohtumisel tuletasime meelde, et pole mõtet asju keeruliseks ajada – tee kõike nii nagu algselt õppisid.. Keep to the basics!
Möödunud nädalal olime paaridesse jaotatud ja mängisime Pie in the eye’d – kes paari peale vähim mahaistumisi nädala peale saab, sellele kook näkku 🙂
Tulemused on järgevad

Pidasime PC-sid, nagu iga pühapäev kombeks, et analüüsida möödunud nädalat ja õppida vigadest. Peale seda mängisime võrkpalli. Tegelikult saime peale PC-sid kookidega näkku aga mu ema ütles, et ma võin asjadest vales järjekorras ka rääkida, kui ma tahan.. 🙂

*Kristjan ja Alasraf AKA kaks aatomit moodustavad molekuli*

*Marelle pastakat vastu paberit hoidmas, et tuul pabereid ära ei viiks*

*Kui Reimo pühapäevameetingule jõudis, pidi ta juba oma uue kaaslase, banaanipea, minema viskama 😦*

Seletuskiri: Ma võtsin omale kaaslase, et autos ja bookfieldil kellegagi juttu rääkida, et inimesed mind imelikuks ei peaks kui ma autos üksi räägin. Tuleb välja, et see ei tööta päris nii 😦

Aga peatse kohtumiseni tuleval nädalal ja ei muud kui – OOOOOOOhiiiigherrrss!

Olge tublid edasi ja kes teisele ütleb, see ise on – olete väga armsad! Tsauki

Pool suve juba läbi või pool suve alles ees?

Tsaukitsau, muskad!

Aeg läheb iga nädalaga aina kiiremini ja kiiremini. Peredega rääkimise ajal jõuame nii palju erinevaid asju jälgida ja mõelda, sest me muutume üha paremaks ja võtame asju vabamalt. Jõuame jälgida kuidas emad meid kahtlustavalt vaatavad või särgi pealt SW logo loevad või skännivad meid ülevalt alla ja alt üles. Nad arvavad, et nad teevad seda märkamatult aga nad ei tea, et nende vastas on parimate poolt treenitud müügimasinad, kes märkavad kõike ja kõiki.
Saime pühapäeval jälle kokku, et koosolekuruumis kakaod ja kohvi juua. Rääkisime mingitest asjadest ka.

Saime pildile haruldase euroopa Emmely, keda tuntakse tihtipeale rahvasuus ka ladinakeelse nimetuse, pokerface, all. Kunagi ei tea, kuidas ta päev möödus, sest ta naerab kogu aeg ja hoiab kõigil tuju laes.

*Taga, laua peal, on coca-cola pudel, ülejäänud on lihtsalt taustamüra ehk Al ja Tõnis kohtingul.*

Tean jaa, et lahe pilt. Paekas ja KB istumas laua taga. Pildikvaliteet madal ja kaamera halb, aga Paeka päevitus jäi ikka pildile. Isegi Kai arust on naljakas. Pole ilus naerda teiste päevituse üle, Kai.

*Iga pilti pole vaja kommenteerida, aga ma teen seda ikka.*

*I can. I will. I’m going to. Positiivsed laused iseendale on iga imelise päeva imeline osa 🙂*

*Kasesalu ja Oravapoiss sõrmedega kujundvõimlemist tegemas.*

Käisime veepargis ujumas, et kohalikud ka näeks milline üks normaalse inimese päevitus välja näeb. Maarja ja Kai-Brith läksid oma uuele Ferrarile järgi, selleks neid siin polegi. Võib olla ma valetan, aga te ei saa seda nii kui nii kunagi teada 🙂

Tsauuu, tupsununnud! Peatse kohtumiseni internetiavarustes.

USA iseseisvusaastapäev ehk kuidas kogu Ameerika Ohighersite pingutusi tähistas

Aloha, me karvased sõbrad! 🙂
Möödus üks järjekordne nädal. Tegime 6 päeva tööd ja pühapäevase päeva lihvisime oma taktikaid ja strateegiaid. Saime lõpuks ka vihma tunda, mis oli imeline, sest teavad ju kõik, et lilled vajavad kasvamiseks vett.
Möödunud nädalal oli ka USA iseseisvuspäev, mille raames tähistas suurem osa Ameerika elanikkonnast Ohighersite pingutusi taevasse rakette lastes – poleks vaja olnud, aga väga armas tänuavaldus sellegi poolest.
Kuna pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, siis olge lahked – järgneb 7000+ sõna väärtuses pilte:

*Ohighers Hardo uut rendikat peitmas ehk kogu org ühel pildil*

*KB ja Maarja oma klassikalist joodikupäevitust näitamas.*

*Meie orgi juhatuse uus esimees lippu kandmas*

Olge armsad edasi ja ärge lollusi tehke, või siis tehke – me ei pane pahaks
Teie ainus ja truu,Oooooohiiiighers

Ameerika mäed Eesti moodi

Ahoi siitpoolsusest,
Jälle üks erakordne nädal möödas. Aeg lendab aina kiiremini, harjumused on loksunud veel tugevamini paika ja pingutustest tekkinud viljapead hakkavad mullast välja paistma.
Järjekordselt veetsime poole oma pühapäevasest ajast Finlays, kus vaatasime tagasi möödunud kuuspäevakule ja saime uusi ideid, kuidas ennast edasi viia – nii kõrgemale kui kaugemale. Siiani tõmbame veel vibu vinna, et nool võimalikult täpselt võimalikult kaugele lasta.
Sõime jäätist, salatit ja mängisime korvpalli, et möödunud nädalaga hüvasti jätta, lõbutseda ja küünarnukkidega omadele ribide vahele sinikaid tekitada.
Autasustatud said järjekordsed tegudetegijad

Meie suur juht ja õpetaja meile eeskuju näitamas.

Osad meist koos host-familyga aega veetmas.

Järgnevalt mõned lood meie juhtumistepagasist.

Maarja:
Ühel päeval jäin koera lōksu. Veranda ees oli koer ketis. Väike koer, urises ja haukus päris hirmsasti. Jooksin kaarega verandale, kus laud jäi minu ja koera vahele. Uksele lähemale ei pääsenud, koputasin aknale, keegi ei tule. Siis sain aru, et siit peab minema ka saama. Ōnneks naabri koer hakkas ka haukuma, väike klähvits pööras pead sain jooksuga üle muruplatsi minna kui koer ajas taga oma keti pikkuses. Pääsesin eluga.

Reimo:
Tulin pere juurest ja hakkasin oma ustava ratsu rüppe [loe: autosse] minema. Nägin, et keegi oli oma mootorratta täpselt mu tõlla taha parkinud ja seisis seal juures. Korra mõtlesin, et veider koht, kuhu parkida, kuid ei mõelnud rohkem sellest. Sörkisin auto poole, et järgmisele perele raamatuid tutvustama tõtata, kuid mootorratta omanik hüüdis: “Hey, remember I told you we will see each other again?” Hägusalt meenus, et keegi ütles küll millalgi perega kohtudes midagi sellist, kuid see oli ka kõik. Tervitasin vastu ja mees viskas mulle $40 sügavale pihku ja ütles, et see on elamiskuludeks. Ma olin hämmingus ja ei saanud midagi aru, kuigi väga lõbus oli. Mees hüppas motika selga soovis head ja hakkas ratast käivitama. Küsisin ta nime ja et teeksime pilti, vastas, et ta nimi on Jack Hagerman, otsis mind kaks päeva St Marys ning et ta 31 mereväes olnud; olevat teinud mulle taustakontrolli ja ütles, et “everything checks out” ning kui ma olen see, kes väitsin esmasel kohtumisel, olevat siis soovib parimat. Bookfieldil juhtub ikka nii vägevaid asju.

Aga Ohighersid soovivad teile parimat ja olge tublid edasi,

Teie ustav,

Ooooooooohiiighers

Ohighersite maailma parim kolmas nädal

Möödunud on nädalaid kolm ning habitid on juba tekkimas. Saime kõige parema orgiga kokku imelisel päikselisel päeval, kus meil oli megahea meel üksteist näha ja juhtumistest rääkida. Mängisime jalgpalli ning võitis sport. Tähistasime Kristjani sünnipäeva ja aitasime koogi ära süüa. Õppisime möödunud nädalast ning valmistume esmaspäevaks, mis on teatavasti tuleva nädala esimene, viimane ja ühtlasi PARIM esmaspäev.

Mõned lood Emmelylt:
Reedel olin bookfieldil koputamas. Olin ära koputanud ja kedagi ei tulnud ning võtsin asjad, et edasi liikuda. Järsku keegi hüüab, et mis sa teed seal. Läksin naise juurde ja ütlesin, et teen oma suveprogrammi. Naine küsib, kas sa võtsid midagi sealt ukse eest. Ei, vastan mina. Naine ütleb, et näitaksin oma koti ette, et mis mul seal on. Näitan oma koti ära ja seletan, mis teen siin. Naine oli ikka väga umbusklik ning näitan slicki, kellega töötan ja rääkisin endast. Lõpuks küsin, et kas ta ise on ka ema ja selgus, et on vanaema, tegin talle demo ära, andsin bussines kaardi ja küsisin pre-approachi. Isegi täitsa meeldisid raamatud. Lõpuks jättis mind rahule ning sain päevaga edasi minna.

Kohtasin vanaema, kellel olid kauged sugulased Soomest pärit. Nüüd tema tütre mehe vend on Eestis Ameerika armeega ja võttis endale Tartust naise. Nad tulevad paari nädala pärast Ameerikasse külla. Küll maailm on ikka väike.

Sõitsin üks päev oma rattaga ringi. Nägin mingit naist ja ütlesime teineteisele tere, kuid tema ütles veel midagi ning läksin tema juurde. Mõtlesin, et küsin pre-approachi. Sain teada, et ta ei elagi siin vaid tuli külla. Seletasin siiski, mis ma täpsemalt teen siin ning tahtsin lahkuda, aga enne kui minema sain minna andis naine mulle $10 lampi ja soovis edu. Ma muidugi ei tahtnud seda vastu võtta, aga ta surus selle lihtsalt kätte. Just olin mõelnud, et sula raha hakkab vaikselt otsa saama nii, et nüüd sain veel paar korda putru osta.

Järgevalt mõned pildid Sunday meetingust, kus esimesel pildil näeme Emmelyt, kes võitis omale käepaela, mis annab talle võlujõudu juurde.

Meie sitdownide võistluse võitja Tõniiiiiiiis koos Hardoga, kelle sokid on sama kõrgel, kui meie orgi standardid:

“Küünlad käivad haua peale” ehk sünnipäevalaps Kristjan kujutletavaid küünlaid ära puhumas. Kui attitude on paigas, pole küünlaid vaja.

Järgenval pildil näeme Kai-Brithi oma loomulikus keskkonnas – võiduvees. Jep, nii kreisi see maailm ongi

Ja last, but definitely not the least – meie sellenädalane mitmevõitja – Marelllllllleeeeee. Vaatleme nüüd tseremooniat, kus toimub pidulik käepaela üleandmine

Peatse jällenägemiseni,
Teie ustav, Oooooooohiiighers

Ohighersite teine nädal Ohios

Tsauki-Tsau kõigile!

Ohighersite teine nädal ning esimene täispikk nädal nüüdseks läbi! Nädal oli väga lahe, kõik kogesid kõiki nelja aastaaegu ühe päeva sees, saime korralikult vihma, soojakraadid vahepeal olid 8-9 vahel, samas oli kõrvetavalt sooja päikest. Mõnus igatahes!

Kõik tegutsevad toimekalt oma uute harjumuste kujundamise nimel, see nädal võistlesime kõik Success Coini nimel ehk pidime iga päev näitama keskmiselt 30le perele tooteid. Kiidusõnad kõigile tublidele, kes endale esimese auhinna taskusse pistsid, kindlasti annab see ka hea eelduse edukaks suveks.

Nagu ka eelmine nädal, siis ka see nädal võistlesime callides, demodes ja sitdownides. Kõige tublimaks osutus meie grupis TIIU, kes võttis enda käe ümber KÕIK kolm käepaela. Väga tubli saavutus, all pool ka pildid käepaeltve vastuvõtmisest.

Kõige tublim online klientide leidja oli Reimo! Hea töö!

Lisaks sellele on meil orgis liikvel ka roheline käepael. Selle omanikuks saab inimene, kellel oli nädala jooksul mõni huvitav juhtum või olukord kust ta tuli võitjana välja. Seekordne käepaela omanik on Maarja! Tema siis ühel tööpäeval pidi tegelema hommikul tööloaga ning kuna läks kauem, kui arvata võis sai ta tööle alles kella 13.00st. Sellegi poolest ei teinud ta sellest endale vabandust mitte 30 demo teha vaid tema läks ja tegi ning tõestas, et kõik on võimalik! Tubli töö Maarja!

Pildikene meie orgist peale teist nädalat koos Success Coinidega

Mõned lahedad lood nädalast:

Helina:

Ma olin kolmapäeval orava lõksus. See oli esimene kord, kui otsustasin minna kinnisele verandale sisse. Ukse taga oodates märkasin, et üks orav soovib sinna sisse pääseda. Tõmbasin ruttu välimise ukse kinni ja jäin ootama, kas keegi tuleb päris uksele ka. Kogu see aeg orav ootas oma sissepääsu ja vaatas mulle kurva näoga otsa. Verandalt lahkudes pidin kasutama oma parimat strateegiat, et sealt välja pääseda nii, et loomake sisse ei saaks. Kokku sai 6-7 minutit temaga jännatud.

Tiiu:

lambist siis teen turfis tööd, ja tuleb mingi väike neegripoiss rattaga, paljajalu, ainult shortsid jalas minu juurde, hakkab igast küssasid küsima, kes ma olen, mida teen ja miks ma nii imelikku tööd teen

ma siis lähen uksele koputama ja tüüp tuleb kaasa minuga ja küsib et, aa you wanna go into this house? ja läheb peale minu koputamist kahe käega paugutama sinna ukse taha

niimoodi mitu ust järjest, aga ta oli vist mingi hoodi poiss seal, sest igaüks kes ukse lahti tegi ütles talle jou ja patsutas teda pea peale ja siis lõpuks tuli jäätiseauto ja ta küsis, et do you want ice cream ja sõitis jätsiautole oma rattaga järgi.

Karl:

Õues kallas jämedat vihma. Vihmakeep oli sellel korral hotelli kuivama jäänud. Koputades uksele ilmus selline turske ehitaja, kes nähvas, et tal pole mu müüdavate asjadega midagi peale hakata. Ukse sulgemisel küsisin, kas tal vihmakeepi on, sest ikka korralikult kallas ja olin juba läbimärg. Turske sell muutus hoolivaks härrasmeheks, kes andis mulle oma ehitusel kasutatava vihmakeebi ja ära minnes viskas õunapiruka pihku. Kinnitasin selle looga, et ei tasu ennast tõsiselt võtta.

Tõnised ja Kristjan:

Kristjanil oli esmaspäeval, 10ndal juunil sünnipäev. Sai tema 25 aastaseks. Veerand sajandit nagu naksti täis. Pühapäeval oli meil plaanis ka kooki süüa. Tõnised oli mõlemad tublisti Kristjanit meeles pidanud ning enne Sunday Meetingut poes käinud kooki ostmas. Mis aga juhtus oli see, et kuna peale meetingut läks meil kõigil kiireks siis jäi kook terveks ajaks auto pagassi ja koju jõudes avastasid nad et kook oli endiselt seal.

Vähemalt on neil mida nüüd terve nädal süüa.